Mihkel Tammik J.W.G 10A klass Püha Peetrus Pühak ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja teod avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees. Püha Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani ...
Ristisõitjad Kirjanik kujutab oma novellis vastikut ja masendavat maailma, kuhu preester on oma ameti tõttu juhtunud. Tema ülesandeks on surmaminejatele jutlust pidada või nende pihtimust kuulata. Tegevus algab agulis, rõhutud ja räpases meeleolus. Eemal suitses vabrik, mille tolm kattis nii taimed kui lapste näod, nii aknad kui terved tänavad. Ilm oli veel palav ja see lisas olustikule veel ebameeldivaid külgi. Preestri esimene käik oli Anna Raudani juurde. Kuigi nimi on üsna keskpärane, mõjub see isikupäraselt ja kõlavalt- täpselt Gailiti stiil. Surija, lämbuvalt köhides ja abipaluvate silmadega, püüdis rääkida preestrile ruttu, ruttu oma rohketest lastest ja suurest armust, tahtis kõik hingelt ära saada. Kui naine lõpuks hinge heitis, andis abikaasa preestrile raha, ise tigedalt urisedes taevasõidupileti rahast, kuid preester lükkas põlastusega käe eemale ja käskis hoolitseda koolnu laiba eest ning läks majast välja. Kogu situatsioo...
APOSTEL PEETRUS Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise juures apostliteks kutsuda, küll aga Jeesuse jüngriteks, tema õpetuse järgijaiks. Et aga misjonär e. usulevitaja Paulusel on ristiusu levitamisel Peetrusega sama suured (kui mitte suuremad) teened, nimetavad kristlased traditsiooni kohaselt apostliks ka teda. El Greco. Apostlid Peetrus ja Paulus. Ermitaaz. Peterburi. Peetruse õige nimi oli Siimon. Jeesus ütles tema kohta emakeeles sõbralikult Keefas (aramea k. kivi, kalju). Et aga Uus Testament pandi kirja kreeka keeles, oleme meie harjunud suurt usumeest hüüdma kreekapäraselt Peetruseks (kreeka k. Petros, eesti k. Peeter, inglise k. Peter, prantsuse k. Pierre, vene k. Pjotr). Ka Peetruse noorem v...
Nataly Voolaine ja Johanna Väät 11.C Tallinna Ühisgümnaasium PÜHAKUD PEETRUS JA PAULUS PÜHA PEETRUS PÜHA PEETRUS Õige nimi Siimon Vend Andreas Elukutselt kalurid Üks Jeesuse 12nest õpilasest KELLE/MILLE PÜHAK Paavstluse kaitsepühak Kiriku kaitsepühak Kalurite patroon Kaitseb Rooma linna Temalt palutakse pikka iga SEOTUS JEESUSEGA Jeesuse õpilane Jeesus usaldas Peetrust kõige rohkem Jeesus andis talle nimeks Cephas – kalju Peetrus saab taevariigi võtme Piiskop ehk Kristuse asemik maal SÜMBOLID, KUJUTAMINE KUNSTIS 29. juuni Püha Peetrus peeterpaulipäev 1. august Peetruse ahelate päev Võtmed Kandiline nägu, lühike lokkis habe, paavsti/piiskopirüü “Bust of St Peter” Nicolas Cordier 1608 “St Peter Weeping before the Virgin” Guercino 1647 “The Crucifixion of Saint Peter” Caravaggio...
FEODAALSÜSTEEM Feodaalsüsteem- Feodaal saab sõjateenistusse minemise eest suurfeodaalilt maavalduse. * Feodaalsüsteemi alusepanija on Karl Martell (pani aluse, sest araablaste vastu võitlemiseks oli vaja ratsaväge. SENJÖÖR- suurfeodaal * Senjööri peab pakkuma vasallile eeskostet, kaitset kohtus ja ülalpidamist. VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis sõjameestele teenistuste eest tasuda. Kuidas nõrgendas feodaalsüsteem kuningavõimu? Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida, hakkas suurenema poliitiline ebastabiilsus. KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne eda...
KONTROLLTÖÖ kristluse kohta. Jeesuse elulugu 1) sünd : Sündis u 2012 aastat tagasi 25. detsembril puussepp Joosepile ja tema naisele Maarjale. Jeesuse ema, neitsi Maarja, jäi Pühast Vaimust lapseootele. Jeesus, kes talle sündis, ei olnud mitte inimese poeg, vaid Jumala poeg. Maarja ja Joosep elasid Iisraelis, Naatsaretis Galileamaal. Lapse sündimise ajaks pidid nad aga minema Petlemma linna, sest parajasti toimus rahvaloendus. Jeesus sündis seal ühe külalistemaja laudas. Kui Jeesus oli sündinud, olid esimesed, kes teda vaatama tulid, lähedal väljal olnud karjased. Hiljem tulid teda külastama veel ka "Tähetargad Hommikumaalt", kes austasid Jeesust kui tulevast juutide kuningat ning tõid talle kalleid kingitusi: kulda, viirukit ja mürri. 2) elu surm: Võimukandjad ostsid ära Jeesuse ühe jüngri, Juudas Iskarioti, kes juhatas sõdurid sinna, kus Jeesus oma jüngritega söömaaega pidas. J...
Varakristlik kunst tekkis seoses ristiusu levikuga. EesAasias tekkinud ristiusk hakkas Rooma riigi aladel levima pärast Jeesus Kristuse surma. Ristiusku levitasid Peetrus ja Paulus. Jeesuse vanim õpilane. Suri Roomas märtrisurma umbes aastatel 6467. Maetud sinna, kus tänapäeval kerkib Vatikanis maailma suurim kristlik pühavaimu Peetri kirik. Olid kasutusel 1.4. sajand. Looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Meenutavad rooma seinamaale. Temaatikas pole enam erootilisi motiive ja kõike, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt s...
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid...
KOLGATA / PIETÀ / NOLI ME TANGERE 1. CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci. Cena. Santa Maria delle Grazie klooster. Milano. Vanadel roomlastel tähendas cena [loe: tseena] peamist söögikorda. Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga. Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus. Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu, la...
Kunstiteose analüüs Caravaggio ,,Peetruse ristilöömine" Autor: Caravaggio Pealkiri: ,,Peetruse ristilöömine" Aasta: 1600 Tehnika: Õli lõuendil Mõõtmed: 230 x 175 Asukoht: Santa Maria del Popolo, Ceraci Chapel, Rooma Kirjeldus: Caravaggio maalil kujutatakse Peetruse ristilöömist. Peetrust peetakse Rooma kristliku koguduse ehk kiriku rajajaks ning selle linna esimeseks piiskopiks, seega siis paavstiks Kristuse asemikuks maa peal. Ta suri märtrisurma ja löödi risti pea alaspidi keiser Nero ajal. Enne hukkamist lõi Peetrus kartma ja tahtis põgeneda. Roomast väljuval teel Via Appial kohtus Peetrus (tõenäoliselt unes) Kristusega. Peetrus küsis: ,,Domine, quo vadis?" (ladina k. Issand, kuhu sa lähed?) Jeesus vastas: ,,Rooma, et mind uuesti risti löödaks." Sellega andis ta mõista, et Peetrus peab talle määratud saatuse vastu võtma. Peetrus tundis häbi ning pöördus Rooma taga...
,,QUO VADIS?" ,,Quo Vadis" on ajalooline ilukirjanduslik teos, kirjutatud Poola kirjaniku Henryk Sienkiewiczi poolt. Henryk Sienkiewicz oli üks silmapaistvamaid kirjanikke 19. Sajandi ja 20. Sajandi vahetusel. Ta pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 1905. Poolas on ta kuulsaim ajaloolise triloogia tõttu (,,Tule ja mõõgaga", ,,Uputus", ,,Tulekahju Steppe'is"), ent rahvusvaheliselt tuntuim on tema ajalooline romaan ,,Quo Vadis?", kirjutatud aastail 1893-96. Raamatu edu tõi talle rahvusvahelise kuulsuse, ning teosest loodi mitmeid teatritükke, oopereid ning filme (esimest korda jõudis kinolinale 1913 aastal). ,,Quo Vadis?" jutustab Püha Peetruse loo Roomasse kristliku koguduse loomisest Nero valitsuse ajal. Teose peategelaseks on Marcus Vinitius, väljamõeldud tegelane, ajaloolise tegelase Marcus Vinitiuse poeg. Lugu keskendub Vinitiuse ja noore kristlase Lygia armuloole, jutustades seeläbi Nero hirmuv...
VANA-ROOMA I 1. Rooma asus Apenniini poolsaarel Tiberi jõe ääres. Roomlaste kõnekeel oli ladina keel. 3p 2. Nimeta sündmus, mis sai roomlastel ajaarvamise alguseks! Rooma Linna rajamine Mis aastal see sündmus toimus? (21 aprill) 753a eKr. 2p 3. Vali üks periood Rooma ajaloost ja iseloomusta seda perioodi! Kirjuta vähemalt 3 just sellele perioodile iseloomulikku joont või sündmust! 4p Periood: Kuningate aeg (753-509 a eKr) Iseloomulikud jooned: 1) Esimese Rooma kuninga valitsemise aeg (Romulus) 2) Kuningate aeg langeb kokku etruskinde hiilgeajaga Itaalias. 3) Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanematenõukogu senatiga. 3. Miks on Rooma sümboliks emahundi skulptuur kaksikute poistega? Sest kuningas Amulius ei tahtnud, et ettekuulutus tema võimult tõukamise kohta täide läheks ja ...
Kunstiteose analüüs Michelangelo da Caravaggio ,,Püha Peetruse ristilöömine" Valmimise aasta: 1600-1601 Tehnika, materjal: Õli lõuendil Mõõtmed: 230x175 Asukoht: Santa Maria del Popolo kirik, Cerasi kabel, Rooma KIRJELDUS: Kuntstiteosel on kujutatud Peetruse ristilöömist. Peetrus oli esimene Rooma piiskop ning suri 60. aastail märtrisurma ta löödi risti pea alaspidi. Pildil, kus on näha nelja inimest, asub keskel, kõige silmapaistvamal kohal, Peetrus. Tema nägu on ka ainukesena vaataja suunas. Kahe tegelase asend on seljaga vaataja poole ning ühe mehe nägu on suunatud Peetruse poole ning pole selgelt märgatav ega taustast eristatav. Täies pikkuses on kujutatud üksnes Peetrust. Tegelaskujud on liikuvad ja elujõulised, poosid ja asendid on rõhutatult juhuslikud. Figuurid on heledad tumedal toonil. Pildilt võib leida vaid üksikuid esemeid, mis on kõik pea ühte nurka koondatud hall mantel, purunenud kivi ...
1. CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci. Cena. Santa Maria delle Grazie klooster. Milano. Vanadel roomlastel tähendas cena [loe: tseena] peamist söögikorda. Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga. Paasapüha, juutide suurim püha, on kevadel ja see on alati pühapäeval. Paasapüha aegu käidi Jeruusalemmas pidustustel ja ka Jeesus käis nii lapsena kui ka hiljem kevaditi Jeruusalemmas. Elu viimastel aastatel tavatses ta peatuda Betaania külas, mis paiknes linna lähedal Õlimäe jalamil, kus teda võõrustas kas pidalitõbine Siimon või hea sõber Laatsarus. Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu, laotades tema ette palmioksi. Selle järgi nimetatakse ka pühapäeva ...
MASACCIO (Sünninimi Tommaso di Ser Giovanni di Simone Cassai) 1401-1428 BIOGRAAFIA • Peetakse vararenessansi maalikunsti rajajaks • Säilinud on väga vähe teoseid • 1422. aastal ühines maalikunstnike gildiga Firenzes, mis oli tol ajal üks jõukamaid linnu maailmas • Seal omandas ta hüüdnime Moso, mis tähendab „määrdunud“, „kohmakas“ või „laisk“ • Vaatamata oma lühikesele elueale on ta mõju avaldanud teistele kunstnikele • Puuduvad andmed koolide ning sõprade kohta • Töötas koos kunstnik Masolinoga (Madonna ja Jeesuslaps püha Annaga) MADONNA JA JEESUSLAPS PÜHA ANNAGA Eeldatavalt on Masolino maalinud püha Anna ja inglid ja Masaccio maalinud Madonna ja Jeesuslaps troonil. PÜHA KOLMAINSUS malik ühendatud maisega. mal hoiab oma poja, Kristuse risti. mber on reaalselt tajutav ruum, mitte kuldne taust. Selline ujutamine aitab Jumalal paista maisena. ahel pool seis...
,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1. Romaani tegevustik toimub 3el tasapinnal. Selgita neid. Ideestik, aine ja sisu. Mütoloogiline tasand ideestik võetud rahvajuttudest. Teose aine on hea ja kurja võitlus. Teose süzee: Vanapagan tuleb maa peale elama, et inimese kombel õndsaks saada. Tema lihtsameelsust kasutab ära omakasupüüdlik Ants, kes Vanapagana enda heaks tööle paneb. Lõpp on traagiline Vanapagan maksab Antsule kätte ja hukkub ka ise. Religioosne tasand ideestik põhineb usul ja piiblil. Teose aine: kas ausad ja seaduskuulekad saavad õndsaks ja lähevad peale surma taevasse ning valelikud ja patused lähevad põrgusse. Teose süzee: Peetrus saadab Vanapagana maa peale. Kui ta seal õndsaks saab, annab Peetrus talle hingi. Vanapagan tahab ausalt elada ja rügab tööd teha, kuid mida püüdlikumalt Jürka maiste ja taevaste seaduste järgi elab, seda kehvemaks elujärg läheb. Aga Ants, kes teeb pattu ja kasutab te...
Askees usklike, eriti munkde karm eluviis. Presbüter varakristliku koguduse vanem. Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 4...
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
"Püha õhtusöömaaeg" Leonardo da Vinci maalis "Püha õhtusöömaaja" umbes 1494-1498. aastail. Maalil on näha 13 isikut, kes söövad õhtust. Söögiks ja joogiks on laual leib ja vein. Maalil on palju sümboleid ja vihjeid, seda näitavad juba leib ja vein ise(leib sümboliseerib Jeesuse ihu ja vein Jeesuse verd). Söögipaigaks on refektoorium ning kolmest aknast on näha loodust. Ruumi on Leonardo da Vinci maalinud küllaltki tumedaks, kuid seda balanseerivad isikute värvilised riided ning laual asetsev suur laudlina. "Püha õhtusöömaaeg" oli mõeldud Milano kloostri Santa Maria delle Grazie refektooriumile. Munkadele meenutati söömise ajal kõgi aegade tähtsaimat söömaaega.Maali asukoht on täiesti traditsiooniline,ent kuidas Leonardo da Vinci lugu tõlgitses,on ebaharilik. Ebaharilik on "Püha õhtusöömaajal" juba seegi,et Leonardo da Vinci ei maalinud märjale krohvile harilikus fres...
RISTIUSU KIRIKU KUJUNEMINE (§ 27 + lk 215-216; § 30) 1. sajandil pKr tegutses Palestiina aladel rändjutlustajana Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Sinna pääsemise tingimus oli siiiras usk ning jumala- ja ligimesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k `messias`, kreeka k `christos` e `salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, ...
Ajaloo KT (Rooma) Muudatused hilises Rooma keisririigis Riigikorraldus: · Keisri võim piiramatu. · Asevalitsejad (kogusid makse). · 395. Aastal jagunes impeerium Ida-ja Lääne Roomaks. · Senati võim vähenenud. Ühiskonnakorraldus: · Linnaelu allakäik (käsitööliste jms tähtsus langes). · Ühiskond seisuslik (auväärsed ja madalad). · Majanduslangus. Sõjaväes: · Reservvägi. · Suurenes ratsaväe osatähtsus. · Palgasõjavägi. · Sõjavägi barbariseerunud. Religioon: · Kirik tähtsaim organisatsioon. · Kooliharidus kiriku hoole all. · Ristiusk. · 313-ususallivuse edikt. · Kirik hakkas üle võtma riigivõimu funktsioone. Rahvatribuun- Spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Konsul- Kõrgeimad magistraadid (2), kõrgeim võim riigis. Senat- Juhtis riiki, amet eluaegne. Miks oli magistraate 2? ...
Põrgupõhja uus vanapagan Alustaksin pealkirjast. See, mille järgi pealkiri on võetud on küll igaühele selge. On võetud talu nimi "Põrgupõhja" ja sinna asus elama ju "Vanapagan". Uus on ta sellepärast, et ka eelmist peremeest hüüti ju vanapaganaks. Arvan, et see pealkiri on hästi valitud. Paljudel teostel on sellised lihtsad pealkirjad, millest igaüks kohe aru saab, või ei saa üldse aru. Sellest pealkirjast saad sa aga tõsiselt aru alles siis, kui oled ka ise raamatut lugenud. Järgnevalt annaksin väikese ülevaate teose tähtsaimatest tegelastest. Jürka oli vastuvaieldamatult selle teose peategelane. Paljudes raamatutes on peategelased läbinisti head. Nad on targad ja oskavad igast olukorrast edukalt välja tulla. Jürka oli aga teistsugune. Ta oli küll jõult võimas, aga mõistuselt kehv. Sageli tekkis tal probleeme hea ja halva eristamisega. Tal oli ka küllalt raske aru saada sellest, kuidas tema enda haritud maa li...
Piibliainelised kunstiteosed Müüdid ja sümbolid Kasutatud M.Lodwicki raamatut "Kunstisaalikaaslane" Aadam ja Eeva Albrecht Dürer · Esimesed inimesed · Eedeni aed · Keelust üleastumine · Karistus · Alastus, viigilehed · Madu, puuvili Maarja kuulutus Fra Angolico · Jeesus sündis Pühast Vaimust · Ingel Gabriel viis Maarjale sõna · Raamat viitab VT ettekuulutusele · Liilia, raamat, kroon, sinine keep Püha Anna koos Jeesus-lapse,Neitsi Maarja ja Ristija Johannesega Hans Baldung · Anna Maarja ema · Punased või rohelised riided · Punane armastuse sümbol · Roheline kevade, uuestisünni sümbol · Sinine on Maarja värv · Jeesus saab õuna on nagu teine Aadam Jeesus Kristus Guercino "Abielurikkumiselt tabatud naine" · Jeesuse imeteod (Kaana pulm; 3 surnut ell...
Lugemiskontroll „Mees, kes teadis ussisõnu“ 1.Raamatu pealkiri tulenes teose peategeleasest Leemetist, kes oli viimane mees, kes oskas ussisõnu.“Mees, kes teadis ussisõnu“ tähendab seda, et teoses mõistis metsarahvas loodust, võimu ja valitsemist asukate üle. Sümbolid olid sõnastatud läbi huumori, mis tegi lugemise huvitavamaks. “maailm on alla käinud ja isegi allikavesi maitseb mõrult“ (lk 16), „nagu inimene, kes on endal käed otsast hammustanud ja vedeleb nüüd maas, abitu nagu pamp“ (lk173), „Hoopis hõlpsam on elada neil, kes on kasvus kängu jäänud ning ebaloomulikult jässakad. Nii tekivadki külaeluks sobilikud värdjad“ (lk182). Teose idee seisneb selles, et Leemet on lõpuks metsas viimane inimene üldse. Kõik lahkuvad või surevad. Suur probleem on muutustes ja selles, et ei suudeta muutustega kaasa minna. Autori sõnum on see, et inimesed on kaotanud võime elada loodusega kooskõlas. Kõik inimesed peaksid tegem...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VANA – ROOMA Referaat 10D Tallinn 2015 Sisukord Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium.....................................................................1 VANA – ROOMA....................................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................1 10D..........................................................................................................................................1 Tallinn 2015.............................................................................................................................1 Sissejuhatus...............................................................................................
Aastaarvud: 67 Löödi märtrina risti Peetrus (Galilea kalur), Kristuse lemmikjünger. 313 Ristiusu tunnistamine Rooma riigis lubatuks, keiser Constantinus Suure poolt, Milano ediktiga. 318-381 Ariuse ja Athanasiuse ning kummagi pooldajate vaheline tüli 381 Mõisteti ariaanlus Kontantinoopoli kirikukogul lõplikul hukka 381 Kuulutati kristlus Roomas riigiusuks 610 Sai Meka kaupmees Muhamed läkituse jumal Allahilt. 622 Vistati Mekast välja Muhamed, loetakse Islami usu alguseks. 756 Moodustati Paavstiriik ehk kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 1154 Märgiti kaardil esmakordselt Eestit. 1215 Kinnitati transsubstantiooniõpetus IV Lateraani kirikukogul. 1386 Ristiti viimastena euroopas leedulased 1835 Avaldati tervikuna ,,Tuhat üks ööd" Inimesed: Constantinus Suur Tunnistas Roomas riigis lubatuks ristiusu. Patrick Piiskop, kes ainsana Euroopas suutis ristiusku levitada rahumeelselt. 5. saj Iirimaal. Iirl...
Kunstiajaloo töö Saksa kunst 15.-16. sajandil Mattias Grünewald kristuse ülestõus. Maaling Isenheimi altari ühelt tiivalt. Mattias Grünewald kristus ristil. Isenheimi altari keskosa välisvaade. Albrecht Altdorfer püha Floriani lahkumine. Albrecht Altdorfer Albrecht Dürer püha Hieronymus. Vasegravüüs. Albrech Dürer rüütel, surm ja kurat. Vasegravüüs. Albrech Dürer autoportree maastikuga. Albrech Dürer pattulangemine. Puulõikesarjast "väike passioon" Albrech Dürer paradiisist väljaajamine. "väike passioon" Albrech Dürer ninasarvik. Puulõige. Albrech Dürer Aadam ja Eeva. Albrech Dürer melangholia Lucas Cranach Venus ja Cupido Lucas Cranach hirvejaht Lucas Cranach parise kohus Hans Holbein Edward VI lapsena (Henry VIII poeg) Hans Holbein inglise kuninga Henry VIII portree Hans Holbein Cleve Anna ...
Itaalia 1)Pisa toomkirik 2)Kuulsa viltuse Pisa toomkiriku kellatorn 3)San Marco katedraal Veneetsias 4)San Miniato al Monte kirik Firenzes Saksamaa 1)Wormsi toomkirik 2)St. Michaeli kirik Hildesheimis 3)Watburgi linnus Eisenachis 4)Mainzi toomkirik Prantsusmaa 1)Cluny kloostrikirik 2)Notre Dame de la Crande kirikPortieris 3)Saint Sermini katedraal Toulouseis 4)Tornlinnus Dinant is Inglismaa 1)Toweri linnus Londonis 1)Gislebertus.Viimne kohtupäev kloostrikiriku portaal 2)Kristuse sünd St Michaelikiriku pronks uks 3)Eeva paradiisi aias Saint Lazare katedraal. 4)Püha Peetrus Saint Pierre kirik Moissacis 5)Naine ja deemon Vereley kloostrikiriku kapiteel 6)Krutsifiks Lichensteini kloostris 7)Laemaaling St Michaeli kirikus Hildesheimis 8)Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest 9)Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 1. Leia toestavaid argumente järgmistele väidetele: 1) "Mees, kes teadis ussisõnu" on romaan sellest, kuidas inimkond on kaotanud oma kunagise võime elada loodusega kooskõlas. See on nii, kuna järjest rohkem inimesi hakkas külla kolima, kus nende väärtushinnangud muutusid. Sealsed inimesed ei pidanud tähtsaks enam ussisõnu õppida, pealegi nende arvates olid ussid saatanast. Ussid aga salvasid neid, kes ei osanud ussisõnu kõnelda. Inimesed, kes rääkisid ussidega said nendega ka imeshästi läbi. Näiteks Leemet ja Ints elasid metsas, Leemet oskas ussisõnu ning tänu sellele suhtlesid nad omavahel. Neist olid saanud ka parimad sõbrad. Külatüdrukud kartsid karusid, samal ajal kui metsas elavad naised leidsid, et karud on hoolivad, õrnad ning ilusad loodusloomad. Metsanaised suudsid karu armastada nagu meest. 2) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab eestlaste hääbumisest. ...
Kirik ja vaimuelu varakeskajal Pt. 12 Paavsti esilekerkimine Vaimulik põhjendus apostel Peetrus Halduslik põhjendus 756 paavstiriik Majanduslik põhjus kirikukümnis Üksikisiku panus Gregorius Suur (590-604) Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine Ristiusu levik 4. saj Hieronymus Vulgata Misjon Püha Patrick Iirimaal Püha Bonifatius Saksamaal Viimased paganad, leedulased, ristiti 1386 Kristlik kultuur Kloostrid peamised kultuurihoidjad 525 Dionysius Exiguus ajaarvamine Kristuse sünnist 9. saj Karolin...
Colosseum Püha Peetruse kirik Roomas Inga Ulm 11c Püha Peetruse kiriku teke Vana, varakristlikust ajast pärit ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutuud.Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut iseloomustavad harmoonia ja taskaal. Ta on küll väga võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Kirik Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul, Tiberi jõe lähedal. Ehitust alustati 18. aprillil 1506 ning lõpetati 1626 aastal. Matmispaigaks See kirik oli Püha Peetruse, esimese Rooma piiskopi matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. Sisevaade Püha Peetri kirikust Kiriku kuppel Peetri kiriku kuplile lõi kavandi Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Monumentaalse kuppelkiivri siseläbimõõt on 42 meetrit. K...
Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla Müsteeriumid Itaalia ja läänepoolsed vahemeremaad Lähedasem ja emotsionaalsem side...
Sissejuhatus Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid. Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Pärast Karl Suure impeerimi lagunemist killunesid ka sellest tekkinud riigid. Iga feodaal oli muutunud nii võimsaks, et suutis ise oma alamaid ohjes hoida ja kaitsta. Kuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pe...
"Põrgupõhja uus vanapagan" A.H.Tammsaare Filmi alguses veenab Peetrus Vanapaganat maa peale minema, et proovida, kas ta võib seal inimese kombel õndsaks saada. Vanapagan kuulab hoolega Peetruse õpetusi, kuid õndsakssaamine maa peal käib tal üle jõu, ükskõik kui palju ta ka oma karujõuga tööd ei tee. Vanapagana lapsemeelset mõistust ja usku töö ja kuulekuse läbi õndsaks saada kasutab ära omakasupüüdlik Kaval-Ants. Filmi alguses ei saanud ma hästi kõigest aru, arvatavasti sellepärast, et ma ei teadnud selle tegevustikust midagi. Mõnda aega vaadates filmi hakkasin asjale pihta saama, nimelt Vanapagan saadeti maale proovima inimese kombel õndsaks saama. See tekitas minus huvi edasi vaatama, kas vanapagan saab õndsaks või mitte. Peategelaseks oli Jürka, kellel oli jõudu palju aga mõistust vähe. Tihitipeale ei suutnud ta head ja halba eristada. Enamus probleeme lahendas ta tänu oma jõule ja vägivalla kasutamise...
Ajalugu: I periood, Vanaaeg KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS (teemad, mille pärast eelmist kontrolltööd läbi oleme võtnud) NB. Sisse tulevad ka eelmised teemad, aga nendele olen kordamisküsimused juba saatnud! 1. Aastaarvud ja faktid, mida on vaja mäletada: · 8.-5.saj.eKr Etruski linnriigid · 5.-3.saj.eKr · Aleksander Suur vallutab Pärsia impeeriumi ja saab lisaks Makedooniale ja Kreekale seega ka kõikide Lähis-ida tsivilisatsioonide valitsejaks 330eKr · 2.-1.saj.eKr Kodusõjad Roomas · 1.-2.saj.pKr Rooma impeeriumi hiilgeaeg · 313 Roomas legaliseeritakse ristiusk · 476 germaanlaste hõimupealik Odoaker kukutab viimase Lääne-Rooma keisri, vanaaja lõpp 2. Lühikene lahti seletamine: 2.a. Mõisted: mis on? Hellenism; patriitsid; plebeid; proletaarid; senat; nuumenid; augurid; sibülliraamatud; pontifekside kollegium; leegion; latifundium; apostel; evangeelium; askees; klooster; a...
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
VANA-ROOMA referaat Juhendaja: Vormistas: 1 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 1. Rooma Impeerium...........................................................................................................3 1.2 Etruskid:.....................................................................................................................3 2. Riigikorraldus..................................................................................................................4 2.1 Seisused kuningate ajal:.............................................................................................4 2.3 Valitsemiskorraldus vabariigi ajal:............................................................................4 2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal:.......
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" Raamat on Leemeti jutustus sellest, kuidas ta suureks kasvas. Jutustus toimubki ajal, kus viimased inimesed elasid metsas, mil enamik hakkasid linnadesse ja küladesse kolima. Metsas elavad inimesed oskasid ussisõnu, mida eestlastele õpetasid kunagi rästikud. Ussisõnu hakatakse aegamisi unustama, ainult Leemet õpib neid veel enda onult Voolelt. Metsas elas vähe rahvast ja needki jäid vanaks. Leemet jääb suhteliselt üksikuks. Tal õnnestub küll kaks korda abielluda, kuid abielud lõppevad õnnetult. Nimelt Hiie tapetakse huntide poolt ning Magdaleena raudmeeste poolt. Mõlemat tüdrukut armastas Leemet väga. Metsas oli Leemetil kolm sõpra, kelleks olid Pärtel, Hiie ja Ints. Pärtel kolib külasse ja nende sõprus hääbub. Ints on rästik, kellega Leemet on väga hea sõber. Kuna Leemet oskab väga hästi ussisõnu, siis ta saab kõikide ussidega hästi läbi ja oskab nendega rääkida. Kahjuks aga raudmehed...
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli ...
Kordamisküsimused Vana- Rooma 1. Kaart. 2. Kuidas ja kuhu tekkis Rooma linn? Legend selle kohta. Asukoht-Itaalias, Apenniini poolsaarel Rooma linn kujunes 10.- 7. saj eKr latiinide asulast Tiberi jõe äärsetele küngastele Legendi järgi rajas linna Romulus. 3. Dateeri - kuningate aeg - 753- 509 e Kr vabariik - 509- 133 e kr ( 30 e Kr) keisririik - 30 / e Kr 284 p kr varane keisririik 284- 476 hiline keisririik 4. Iseloomusta Rooma riigikorda vabariigi ajal. Roomas valitses aristokraatlik riigikord. 5. Rooma õigus. lk. 47 Kodanikud seaduse ees võrdsed Kõik lahendati kohtu kaudu, õigust mõistis ainult kohus Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- A...
8.ITAALIA MAAIKUNST 15. SAJANDIL 1. Millised olid levinuimad teemad itaalia 15.saj maalikunstis? Usk, inimeste portreed, piibliained 2. Mis tehnikas olid seinamaalid? Millisele aluspõhjale ja milliste värvidega maaliti tahvelmaalid? Freskotehnikas, puutahvlitele, temperavärvidega 4. 15.saj hakkasi kunstnikud kujutama malidel illusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse. Mille abil nad seda tegid? Rakendati järjekindlalt tsentraalperspektiivi. 5. Kes oli eelnimetatud ürituses esimene edukas, murrangulise tähendusega kunstnik? Nimeta ta teoseid. Kus need asuvad? MASACCIO. Teosed: ,,Püha Kolmainsus" - Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes ; Freskod Brancacci kabelid kasutas valguse suunamist varjude tekitamist ; Püha Peetrus ravib oma varjuga Firenze Santa Maria del Carmine kirikus ; Aadama ja Eeva Paradiisist pagendamine 8. Kes oli madonna? Jumalaema 13. Keda näed Botticelli maalil...
Usuõpetus Jeesuse viimased hetked CENA VIIMNE ÕHTUSÖÖMAAEG Leonardo da Vinci Mõiste Vanadel roomlastel cena [loe: tseena] - peamine söögikord Kunstis kannavad sellist pealkirja taiesed, mis kujutavad Jeesust viimast korda õhtustamas koos oma kaheteistkümne jüngriga Ajalugu Paasapüha, juutide suurim püha Jeruusalemm Betaania "/---/ Sel kevadel saabus Jeesus Betaaniasse laupäeval. Järgmisel päeval, niisiis pühapäeval, sisenes ta Jeruusalemma. Paljud Jeesuse kodukandi inimesed olid juba mõni päev varem kohale tulnud ja nad läksid õpetajale linnaväravasse vastu, laotades tema ette palmioksi. Selle järgi nimetatakse ka pühapäeva nädal enne ülestõusmispühi palmipuudepühaks." Maali sügav mõte Pühakojas tundus Jeesusele, et teda jälgitakse ja tema järele luuratakse Neljapäeva õhtul tulid kõik kaksteist Jeesuse õpilast Betaaniasse, et üheskoos õhtustada Suur neljapäev ning viimne (püha) õhtusöömaaeg Lauas ennus...
*Piibel(66 raamatut)-Vana Test. On maailma loomisest uus jeesusest *Maailm- 1:Lõi valguse,2:Tegi laotuse ja lahutas veed,3:kogus veed kokku,et kuiva maad näha.Maast laskis seemneid kandvaid taimi kasv., 4:jagas valguse kaheks,5:vette elusad olendid ja maale linnud,6:lõi metsloomad,kariloomad,roomajad ja siis Aadama ja Eeva(enda järgi) *Loti lugu-Aabram laskis Lotis maa valida,ta valis jõe idapoolse viljaka osa ja asus elama Soodoma linna lähistele. Aabram jäi Kaananimaale. Lotit tabasid õnnetused aga Aabram elas õnnelikult. *Soodom ja Gomorra-linnad,mis kerkisid peale veeuputust, Jumal hävitas uuesti taevast langend tulega. Põhjustasid rüvetatud elu nendes piirkondades. *Paabeli segadus-jumal segas keeled ära et omavahel ei saaks rääkida *Taavet ja Koljat- Taavet võitles hiiglase Koljatiga ja võitis kuna surus koljatile kivi otsaette ja surmas ta oma mõõgaga. *Kain ja Aabel-Eeva ja Aadama pojad. Kain ohverdas jumalale vilja ja aabel loo...
Peetri kirik vatikanis Koostanud: Aivi Õunap 11h Ajaloost Constantius Suur lasi kiriku püstitada rooma 324. a. 1506 aastaks oli kirik niivõrd lagunenud, et Julius 2. otsustas selle taastada. Ehitus toimus 1506 1626 aastatel. Projekteerijaks oli kogenud arhitekt Bramante. Hiljem oli kiriku arhitektiks Michaelangelo. Valmis 1547. aastal. Kiriku rekonstruktsioon 19. sajandil Kuppel Click to edit Master text styles Second level Projekteerinud Third level Michaelangelo Fourth level Küündib 132 m Fifth level kõrgusele ja siseläbimõõt on 42 m. Kupli allserva ümbritseval friisil on Jeesuse sõnad: "Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma võtan ehitada oma kiriku. Fassaad 116 m pikk ja 53 m kõrge....
Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus 1. Kes on Jeesus Kristus? Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Millised on tema õpetuse põhiseisukohad? · Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi · Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsi...
Etruski kunst 1)Kusidas elasid etruskid ? Mis neist sai ? -Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno vahelisel alal. See ei olnud ühtne riik vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. eKr tekkinud Rooma vabariik alistus 3. saj lõpuks eKr. Kogu Etruuria. Etruskid sulandusid oma ühiskonda, nende kultuur mõjutas tugevasti roomlasi. 2)Mis võimaldab meil saada ettekujutust etruskide kunstist? -Teadmiseks Etriskide kultuuri ja usundi kohta on lünklikud ja pärinevad enamasti hauakividelt. 3)Millised religioossed ettekujutused mõjutasid etruski kunsti? -Kunsti mõjutas oluliselt usk hauatagusesse ellu (surnukultus) ja tihe läbikäimine kreeklastega (mütoloogia) 4)Milliseid peamisi materjale kasutati etruski skulptuuris? -Põletatud savi (terrakota) ja pronks 5)Maini paar tuntud etruski skulptuuri. -Veji Apollon. Terrakota. U.510 e.Kr , Sõjajumal Mars või võitlev sõdur. Pronks. 5 saj. e.Kr. 6)Mille poolest erineb etruski tempel kr...
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
Dante ,,Põrgu" 1. Laul Dante liikus aina edasi mäe tipu poole, kuni talle tulid vastu panter, lõvi ja emahunt. Ta oli juba loobunud, kuid siis nägi üht jalakäijat kõndimas. Jalakäija osutus Vergiliuseks. Dante palus temalt abi, et alistada need loomad, kuid see plaan laideti maha. Vergilius teadis, et on olemad veel teine tee, mida saadab hing, vihjates Beatricele. Vergilius lisas veel, et sinna on seatud linn ja õnnis on see, kes sinna satub. Dante palus Vergiliust omale teejuhiks. Vergilius oli sellega nõus. Vergilius oli talle rääkinud, et nad jõuavad väravani, mida valvab Peetrus. Nad jõuavad põrgusse, kus näeb neid, kes on heidetud tulle. Nad hakkasid minema, Vergilius ees. 3. Laul Nad jõudsid põrgu väravate juurde. Dantel olid kahtlused, kuid Vergilius julgustas teda edasi minema. Nad sattusid põrgu eeskotta, kus olid need hinged, keda ei tahtnud ei taevas ega ka põrgu. Dante tundis se...
Romaani stiili kujutav kunst ja tarbekunst Arvatakse ,et romaani kunst sai alguse 10. sajandi paiku ja ulatus 12. Sajandisse. Eelkõige valitses romaani kunst Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Romaani skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga, enamasti võis neid leida kiriku fassaadidelt, portaalidelt ning sambakapiteelidelt lamereljeefina. Kuna jumalateenistused peeti ladina keeles, tehti Pühakiri rahvale piltlikult selgeks. Sellest tulenevalt nimetatakse kirikute skulpturaalseid kaunistusi ,, vaeste Piibliks". Romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või õpetlikke ja hirmutavaid lugusid Pühakirjast. Populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen ,millel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos Kristuse figuuriga, mida nimetatakse kru...
Neli apostlit ("Neli pühakut" , "The Four Holy Men”" ) Valisin selle maali , sest ta erines teistest , ja oli huvitav mõnda muud infot sellest maalist saada. Düreri viimane monumentaalne maal on "Neli apostlit" (1526), mida peetakse kunstniku testamendiks ja mille kaks tahvlit tõendavad Düreri seotust reformatsiooniideedega. Pealkirja järgi otsustades oli see Düreri maal protest Saksamaa valeprohvetite tegevusele. "Neli apostlit" jutustab jüngritest, kelle Kristus saatis maailma evangeeliumi kuulutama. Johannes, üks evangelistidest (vasakul, punases mantlis, habemeta), hoiab käes raamatut, on keskendunud ilmega. Taevavõtmetega Peetrus tema kõrval vaatab süvenenult enda ette. Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, D...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
