1. Valige ÕIGE väide. Relatsioonilistes andmebaasides (Näiteks MS Access) hoitakse andmeid Kaustades Vormides Tabelites Failides Raportites 2. Valige ÕIGE väide. Organisatsiooni eesmärgiks on: oma tegevuse kiire lõpetamine oma töötajate arvu suurendamine oma huvigruppide vajaduste rahuldamine oma huvirühmade vajaduste rahuldamata jätmine oma töötajate arvu vähendamine 3. Valige VALE väide. Iteratiivset ja inkrementaalset arendusmetoodikat iseloomustab: mini-kose metoodika korduv teostamine süsteemi "tükeldamine" väiksemateks osadeks programmeerijate arusaamine, et infosüsteemi nõuded on arenduse alguses täpselt teada 4. Valige ÕIGE väide. IT teenuste käitlemisel (Service Operation) toimub: IT teenustega seotud vajaduste analüüs uute IT teenuste väljamõtlemine IT teenuste kasutamiseks ligipääsude võimaldamine 5. Valige VALE väide. Infosüsteemi arenduse kontseptsioon sisaldab: ...
PROJEKTIJUHTIMINE I SISSEJUHATUS PROJEKTIJUHTIMISSE Projekt- selle all mõistetakse ajaliselt piiratud ettevõtmist, mis on suunatud ainulaadse toote, teenuse või tulemi loomisele. Huvigrupid- inimesed või organisatsioonid, kes on aktiivselt haaratud projekti või kelle huvid võivad olla positiivselt või negatiivselt mõjutatud projekti poolt. Projektijuhtimine- teadmiste, oskuste, vahendite ja tehnikate rakendamine projekti tegevuste läbiviimisel, saavutamaks projekti nõuete täitmine. Funktsionaalne juht- inimene kes vastutab teatud allüksuse tegevuse eest. Juhib gruppi, mis tegelikult valmistab toodet või teostab teenust. Projekti elutsükkel- on projekti üldjuhul lineaarsete faaside kogum, kusjuures faaside nimed ja arv on määratletud projekti hõivatud organisatsiooni või organisatsioonide kontrollivajadusega. Klient- selle all mõistetakse inimest või organisatsiooni, kes hakkab projekti toodet, teenust võ...
TARTU ÜLIKOOL Narva Kolledž Ettevõtluse osakond Rene Abramson LOOVUSE, ENESEKINDLUSE JA EESTVEDAMISE MÕJU PROJEKTIJUHI TEHNILISELE KOMPETENTSILE Referaat Narva 2012 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………………….3 1. Loomingulisus ja selle mõju tehnilisele kompetentsile………………………………………..6 1.1 Loomingulisuse mõju elemendile “riskid ja võimalused”……………………………7 1.2 Loomingulisuse mõju elemendile “projekti organisatsioon”………………………....7 1.3 Loomingulisuse mõju elemendile “probleemide lahendamine”………………………8 1.4 Loomingulisuse mõju elemendile “projekti struktuurid”……………………………..8 1.5 Loomingulisuse mõju elemendile “suhtlemine”………………………………………9 1.6 Loomingulisuse mõju elemendile “käivitamine”…………………………………….10 2. Enesekindlus ja selle mõju tehnilisele kompetentsile……………………………………...
Suvila katuse vahetus Koostaja: Projekti nimi: suvila katuse vahetus Koostaja: Alustamise kuupäev: 28. juuni 2011 Lõpetamise kuupäev: 01. juuli 2011 Eesmärk: Vahetada suvila vana eterniitkatus uue plekkkatuse vastu. Projekti sisu: Vana katuse eemaldamine, aluskatte ja roovide paigaldus, uue katuse paigaldamine. Tööjõud: projektijuht tööline Märkus: Projektijuht on ka ise katusepanija rollis. Projektijuht teostab ka transporditööd ning omab vastavaid tööriistu katuse panekuks. 1. Eeltööd 1.1 Turuuuringu teostamine: materjali hinnauuringud, teenustööde hinnauuring. 1.2 Töölise leidmine ja palkamine 1.3 Objektiga tutvumine 1.4 Tööriistade transport objektile 1.5 Materjali ostmine 1.6 Materjali transport objektile 2. Põhitööd 2.1 Katuse puhastamine (nt. lehed, sammal) 2.2 Eterniidi eemaldamine 2.3 Vanade roovide eemaldamine 2.4 Ehitusprahi koristamine 2.5 Sarikate seisu...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projekti kui infosüsteemi spetsifikatsioon 4. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust............................................................................................ 3 2. Pädevusalade (rollide) vaade........................................................................................... 3 1.1.2 Rollid klientorganisatsioonis:...............................................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Agnes Talalaev EP2 PROJEKTIJUHI OSKUS MEESKONDA JUHTIDA Referaat Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Projektijuhi omadused ................................................................................................... 4 1.1. Kuidas olla hea juht ................................................................................................ 4 1.2. Juhi roll meeskonnas .............................................................................................. 7 2.1. Koostöö meeskonnas ................................................................................................
Organisatsioonikäitumine ja juhtimine Marina Brõtkina PJ179 ESSE ''Milline on edukas juht ja juhtimine? ' ' Kogukonnas on levinud müüt, et projektijuhtimisega saab hakkama iga inimene. Paljud inimesed räägivad, et projektijuhil ei pea olema teadmisi sellest valdkonnast, kui projekti ellu viiakse, oluline on see, et ta oskaks projekti juhtida. Tegelikkus on selline, et projektijuhtimiseks on vaja kogemust ja ilma isikliku valdkondliku kogemuseta ei oska projektijuht ette näha tekkitavaid võimalusi ja probleeme. Paljud inimesed näevad seda väiteid nagu nalja. Projektijuht peab järgima kindlalt oma plaani, selleks, et projektis osalejad usaldaksid siiralt teda. Õigupoolest projektijuht peab uskuda edusse ja suutma seda usku teistele edasi anda. Mõnikord juhtub, et kiire otsus on palju parem ja tõhusam kui tahtlik ja kaalutud otsus, mis on võetud hiljem. Paljusi...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Taust.................................................................................................................................3 2. Projekti saavutatavad eesmärgid......................................................................................3 3. Oodatavad tulemused.......................................................................................................3 4. Projekti huvigrupid.........................................................................................................
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Jürgen Rooste Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ...
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Projektijuhtimine Kursuse kood: TMK0080 2016K1 HW1 Ripsmetehniku teenuste pakkumine kaubikus Kontrollleht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK Ulatuse kirjeldus OK Riskid OK Eeldused OK Piirangud OK Kommunikatsiooniplaan ...
Silver Kruusalu PAKKUMISE LISAD Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI41 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev: .................. Üliõpilase allkiri: .................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 1.PAKKUMISE LISAD...................................................................................................................3 1.1Ettevõtte referentsid.............................................................................................................3 1.2Maksuvõlgade raport......................................................................
Tallinna Majanduskool Projekti kavand D.A.S. Õigusabikulude Kindustuse AS "Mikare CRMi loomine" Koostaja: Liisi Nigul Rühm: Turundus II Juhendaja: Milvi Tuppits Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................................................................2 PROJEKTI ÜLDINFO...........................................................................................................................................3 PROJEKTI TAUST ................................................................................................................................................3 PROJEKTI HETKESEIS..........................................
Praktikum 9 TIIM A 1. Mis objektidele saab õigusi defineerida? Õigusi on võimalik defineerida ettevõtte infosüsteemi osadele ja ressurssidele. Õigusi saab anda kõigele, mis on hallatavad, eesmärgiga piirata juurdepääsu kriitilise tähtsusega objektidele. Näiteks: Meie firmas pole kliendiandmed (äriidee autentsus) kõigile kättesaadavad ehk juurdepääsu saavad ainult arenduse- ja projektijuht (andmete ja protsessi omaniku roll) ning projekti üleandmisel (lõpptulemus) kliendiandmed kustutakse. 2. Millised (äri)rollid teie näidisettevõttes kindlasti on? Äri poolel on mitu rolli, nendest on põhilised: ● Tooteomanik (ingl: product owner) on tellija esindaja, kes tunneb vajadust tarkvara järele ning otsustab, et toode tuleb luua. ● Äriarhitekt on inimene, kes näeb ning paneb kirja suure pildi, nt kaardistab tarkvaravajadused vastavas äripro...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Esimene kursus Smart EEK MAINORI ÜLIÕPILASTE KÖÖGI- JA PUHKENURK Projekt Juhendaja: Meelis Zimmermann Tallinn 2015 1. Üldandmed: Projekti nimi: EEK Mainori üliõpilaste puhke- ja kööginurk Projekti teostamise aeg: Projektiga alustamine 1.veebruar 2016 ning puhke- ja kööginurga ametlik avamine 1.september 2016 Projekti teostamise koht: Puhke- ja kööginurk hakkab tegutsema Tallinnas EEK Mainori õppekeskuses, Suur-Sõjamäe 10a Projekti teostajad: 1. Meeskonnaliige: Rain Kaaret, Suhtekorraldaja, Kohustused: EEK Mainori juhtkonnaga, IT- osakonnaga suhete loomine ja hoidmine. Reklaami eest vastutamine. 2. Meeskonnaliige: Ilona Šmunk, Projektijuht, Kohustused: projekti kokkupanemine ja selle ellu viimine. 3. Meeskonnaliige: Evon...
CURRICULUM VITAE AARE ANNUS Aadress Padriku tee1/1-3, Pirita linnaosa, 11912, Tallinn Kontakt Tel. +372 52 473 63 [email protected] Haridus 1975-1982 magister, Tallinn Tehnika Ülikool (Tallinna Polütehniline Instituut), toiduainete tööstuse seadmed ja aparaadid, insener Täiendkoolitus Invicta AS: Strateegiline juhtimine, Meeskonna juhtimine, Projekti juhtimine, Kvaliteedi juhtimine, ISO 9001 juurutamine Finantsjuhtimine Tööalane tegvus 1982 - 1985 Tallinna Piimakombinaat (TPK), insener Tööülesanded: seadmepargi tehnilise dokumentatsiooni korrashoid ja haldamine, remonttööde planeerimine, varuosade tellimine ja laoseisude haldamine 1985 - 1988 TPK remont-mehaanikatsehhi ...
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Projektijuhtimine Kursuse kood: TMK0080 2016K1 HW2 Ripsmetehniku teenuste pakkumine kaubikus Kontroll-leht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK Projekti töökalender määratletud OK WBS struktuur vähemalt 3 taset OK Gantti diagrammi lisatud, selgelt loetav OK Tööjõu ressursid (vähemalt) = 3 töölist/equipment + 1 Projektijuht OK Ressurside maksumused määratletud ...
Marko Normann E-valimiste haalte edastamise susteem Inimesed, nende rollid ja suhted (omavahel ja teiste susteemi elementidega) · hääletaja (ainult N-kordne kirjutamisõigus): · süsteemi turvaline sisse logimine; · kindla mudeli alusel hääle andmine; · digitaalne allkirjastamine; · hääletussüsteemi administraator(id) (vaatamisõigused): · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehniline monitooring; · lõppsüsteemi (kus kõik hääled koos on: digi+paber) administraator: · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; ·...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine ja põhikaardistamine Tartu 2015 Sisukord 1Lähteülesanne..................................................................................................................3 2Projekti seletuskiri...........................................................................................................6 2.1Maa-ala üldiseloomustus..........................................................................................6 2.2Lähteandmed............................................................................................................8 2.3Kasutatavad instrumendid..............
LISA 1 Minufirma OÜ Assistendi ametijuhend 1. ÜLDANDMED Ametikoha nimetus assistent Alluvus juhataja projektijuht Asendaja projektijuht 2. TEGEVUSVALDKOND Assistent täidab põhiliselt juhataja ja projektijuhi korraldusi ning assisteerib raamatupidajat. Assistent vahendab informatsiooni, tegeleb ettevõtte dokumendihaldusega ning korraldab kontori igapäevast tööd. 3. PÕHIKOHUSTUSED/TULEMUSED Projektidokumentide haldamine, dokumendid on korrektselt vormistatud, aruannete koostamine. registreeritud, säilitatud ning aruanded on nõuetekohaselt täidetud. Töö raamatupidamise...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond Hiir, Talimaa EP3 E-POE LOOMISE PROJEKT ETTEVÕTTELE BODYBALT OÜ Projektikava Juhendaja: assistent Taavi Tamberg Pärnu 2017 1 SISUKORD Kokkuvõte ......................................................................................................................... 4 1. Projekti määratlus.......................................................................................................... 5 1.1. Projekti kirjeldus ja probleemi sõnastamine .......................................................... 5 1.2. Probleemide ja eesmärkide analüüs ....................................................................... 6 1.3. Keskkonna analüüs.........................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiv...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 7. peatükk PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti ...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT PROJEKTI MEESKOND Projekti kaasatud inimesed on projekti tulemuse seisukohalt olulisim ressurss. Selles peatükis selgitame, kellest koosneb projekti inimressurss ning milline on projektijuhi roll inimressursi juhtimisel. Samuti kirjeldame võtteid, millega tagada hea projekti meeskonna valik. Projekti inimressursid Projekti teostamiseks on meil käsutada teatud hulk rahalisi vahendeid projekti juhtimiseks ning know- how ostmiseks ehk teiste sõnadega inimressursi tarbeks. Projekti sisemise inimressursi moodustab peamiselt projekti meeskond ehk need inimesed, kes on kaasatud projekti käiku kogu selle aja vältel ning kelle tegevust koordineerib projektijuht. Projekti meeskonna liikmed on reeglina vastutavad konkreetsete komponentide või teadud liiki ülesannete, näiteks raamatupidamine, koolituse korraldamine jne. eest. Lisaks sellele on projekti tegevustes...
Delegeerimine Delegeerimine tähendab tööülesannete ja vastutuse jagamist meeskonna liikmetega. Praktikas on olukord sageli selline, et projektijuht küll delegeerib ülesandeid, kuid otsustamisõiguse jätab endale. See viib olukorrani, kus meeskonna liikmed peavad pidevalt käima projektijuhi juures kinnitust saamas, sest puudub iseseisev otsustamisõigus. Sellepärast on nimetatud juhtimismeetodi eesmärk jagada lisaks tööülesannetele ka vastutust. Vastutuse delegeerimine eeldab, et: ·tööülesannete maht ja vastustuse määr (õigused) oleksid vastavuses; ·töötegijad oleksid piisavalt informeeritud ülesannetest ja õigustest; ·ülesandeid ja vastutust delegeeritakse vaid nende alluvatele, kellel on olemas selleks vajalikud võimed, oskused, teadmised; ·ülesanded ja vastutus on täpselt piiritletud. Praktika näitab, et projektijuht on tihti ise see nn pudelikael, kus ülesanded kuhj...
Projekti üldinfo Projekti nimi: Majandustarkvara winPmen juurutamine ettevõttes Täpitriin OÜ Projekti tellija: Täpitriin OÜ Projekti liik: infotehnoloogiline projekt Projekti koostaja: XXXXX – õpperühm RP III, Tallinna XXXX Projekti eelarve: 4353.- € Alustamisaeg: 01. veebruar 201X Valmimisaeg: 31. mai 201X Projektijuht: XXX Projekti sihtrühm: ettevõtte finantsjuhtimise eest vastutavad isikud. Projekti taust: Seni kasutusel olnud raamatupidamisprogramm on moraalselt vananenud ning ei vasta enam areneva ettevõtte vajadustele. Seoses ettevõtte äritegevuse laienemisega on muutunud tootmis- ja teenindusprotsessid järjest mahukamaks, millega olemasolev programm ei suuda toime tulla. Põhiliste puudustena võiks välja tuua järgmist: andmemahu kasvades tekkisid probleemid töökiirusega; kaupade ja klientide andmebaaside ühildamise probleemid; andmete võrreldavuse probleemid; teatud t...
PROJEKTIJUHTIMISE TEEMA – PROJEKTI PLANEERIMISE ANALÜÜS Kodutöö Juhendaja: Tallinn 2015 Meie muutuvas maailmas tegeletakse aina enam projektidega. Näiteks on olemas ettevõtteid, kelle põhitegevus ongi ainult projektide planeerimine ja läbiviimine, kuid on ka selliseid organisatsioone, kes tegelevad projektidega vaid aeg- ajalt. Eelkõige, siis kui on vaja lahendada tavatööst erinev ajutine ülesanne, nagu näiteks töötajate atesteerimine, uue osakonna loomine või talvemängude korraldamine (Salla, 2007, lk 5). Kuna organisatsioonid tegutsevad tänapäeval aina kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas, sõltub ettevõtte konkurentsivõime ja elujõulisus aina enam selle paindlikkusest ja arenemisvõimest. Tähelepanuväärne on see, et osa projektidest ongi tänapäeval seotud organisatsiooni arengutegevusega. Arendustegevus fikseeritakse pikaajalis...
IT projektid, Kvaliteet, Testimine IT kvaliteedi haldamine On protsess mille käigus me saame aru mida kliendid tahavad ja mõtlevad, ning mille käigus me loome neile toote või pakume teenust mis neile meeldib. Mida nimetatakse projekti kvaliteediks? Sõna kvaliteet tuleb ladina keelsest sõnast qualitas ja tähendab omadust, laadi, väärtust või headust. Kvaliteedi all mõeldakse tavaliselt toote tehnilisi omadusi. Toote kõikide mõõdetavate ja objektiivselt fikseeritavate omaduste kogumit. Projekti kvaliteedi määramise keskpunktis on alati tellija ja tema ettekujutused ja nõudmised projekti lõpptulemusele. Samuti on olulisel kohal see, kuidas klient projekti läbiviimise käigus seda kvaliteeti tajus. Seega võib öelda, et projekti kvaliteet on väga paljuski subjektiivne suurus, mis sõltub tellijast. Kuidas hinnata IT projekti kvaliteeti? Projekti kvaliteeti võib hinnata ka läbi kasutaja rahulolu. Me võime projekti tulemuse kliendile üle an...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.........................................................
Juhtimine tänapäeval Juba aegade algusest peale on inimesed pidanud vajalikuks juhi rolli on see siis perekonnapea, teatrijuht, projektijuht, ärijuht. Juhi peamine omadus, hoolimata millist kooslust ta on seatud juhtima, on inimese tundmine. Seda omadust võib võrrelda elementide ja objektide tundmise vajadusega ükskõik millise spetsialisti jaoks ehitaja peab tundma ehitusmaterjale, elektrik valdama "faasiteadust", kaitseväelane relvi jne. Kehtib tõdemus, et ajaga tuleb kaasas käija. Ja nii tegelikult ongi, kes vanadesse tavadesse ka kommetesse kinni jäänud, see sinna jääbki. Oluline on edasiarenemine ja ajaga kaasas käimine. Tänapäeval peab juht ennast ka töökõrvalt edasi harima ja koolitama. Iga organisatsiooni juhi jaoks on oluline koht majandusteadmistel. Iga organisatsioon peab suutma tagada oma tegevuseks majandusliku baasi ja seetõttu ei saa ilma majanduse algtõdedeta ilmselt läbi ükski juh...
Lp Maria Vader Oü Rahvapidu Teenindusosakond Tihase 24 12.09.2012 Tallinn HARJU MAAKOND 12912 Ruumide rent Austatud proua Vader Seoses meie ettevõtte suvepäevadega sooviksime rentida Oü Rahvapidu ruume 20.veebrauril 2013 50-le inimesele neljaks tunniks ( kell 12.00- 16.00). Palun saata hinnakiri teie poolt pakutavast cateringist. Ootame Teie vastust hiljemalt 20. Septembriks. Lugupidamisega Tarmo Kari Projektijuht 56 987 987 [email protected] AS Koolielu Telefon +372 54 7788 Kase 57 E-mail [email protected] Tallinn Faks 748484029 HARJU MAAKOND 1277 Internet www.koolielu.ee
KÄSKKIRI Tallinn 12 märts 2010 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele: 1. Moodustada kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni, mille ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. 2. Komisjoni esimees on Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja Mart Maastik; komisjoni liikmed: Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor Mari Mätas, Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist Jüri Kask, Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht Madis Lepp. . Lille Tamm Teatrite Inspektsiooni juhataja Koopia: Harrastusteatrite Ühendus; Kultuuriministeerium (koostaja visa) (spe...
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuurimi...
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuurimi...
AS RÕIVAS JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 16. aprill 2015 nr 2-5/33 Algus kell 10.00, lõpp kell 11.00 Juhatas Priit Kadakas Protokollis Miia Toots Võtsid osa: Mari Murakas, Siret Tamm, Pille Lõvi, Varbo Tuust PÄEVAKORD: 1. Digitaalallkirjastamise koolituse läbiviimist organisatsiooni töötajatele 1. KUULATI P. Puu- rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja halbadest külgedest. Kuidas allkirjad hõlbustavad organisatsiooni tööd ja kiirendavad dokumentide vahetust eri firmade vahel. Samuti digiallkirja turvalisusest ning ohtudest, mis on seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. Firma muutmine kaasaegsemaks ja turvalisemaks. Tutvustas koolituse planeeritavat kava. OTSUSTATI: 1.1 Kiita heaks koolituse läbiviimise kava (lisatud). Koolituse läbiviimise eest määratakse vastutavaks projektijuht Katrin Suur. Priit Ka...
AS PIIM JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 26.02.2013 nr 2-5/33 Algus kell 11.00, lõpp kell 13.30 Juhatas Mari Maasikas Protokollis Juta Jänes Võtsid osa: Madis Muri, Jaanus Jooks, Liivi Jalg, Urve Jalakas, Virve Kuusk, Joosep Kruus Puudusid: Jürgen Saar, Liina Sikk PÄEVAKORD: Digiallkirjastamise koolituse läbiviimine organisatsiooni töötajatele. KUULATI: J. Jooks rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja miinustest. Tutvustati digiallkirja turvalisust ja ohtusid, mis seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. U. Jalakas tutvustas koolituse planeeritavat kava. Sõna võtsid: J. Jooks pööras tähelepanu halvale finantsolukorrale, mis piirab koolituse mahtu. OTSUSTATI: 1. Kiita heaks koolituse kava (lisatud). 2. Koolituse läbiviimise eest vastutab projektijuht Liina Sikk. Mari Maa...
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL Lõputöö Prima aste Juhendaja Madis Talmar Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor tegi 2010. aasta uurimustöö käigus kindlaks, et ettevõtluses mängib võtmerolli ettevõtte personal. Niisiis otsustas autor kirjutada uurimustöö personaliotsingust. Et aga töö omaks praktilist väärtust, on vajalik spetsialiseerumine, sest personaliotsing erinevates sektorites ja erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt tööjõupuudus, mistõttu peaks olema p...
Motivatsioonikiri 10. aprill 2015 Lugupeetud maleva projektijuht Soovin kandideerida Rakvere Õpilasmalevasse 2015. aastal, et suvi oleks põnevam, kohtuksin uusi inimesi ja tööga endale ise raha teenida. Teenitud rahast sooviksin suure osa annetada Virumaa kodutute loomade varjupaigale, Punasele Ristile ja heategevusfondile Comic Relief. Olen Rakvere Õpilasmalevas käinud kaks eelnevat aastat. Tutvusin paljude omavanustega ja töö oli nauditav ja meeldis mulle väga. Oma tööga muudan Rakvere linna ilusamaks. Iseloomult olen kohusetundlik, töökas, rõõmsameelne, sõbralik - mida kinnitab fakt, et mind valiti sel aastal klassi sõbralikuimaks õpilaseks. Olen käinud võrkpalli trennis, kus olin 3 aastat, ja õppisin aasta hip-hopi tantsu. Lisaks meeldib mulle raamatuid lugeda, pildistada, filme vaadata. Mul on omandatud algharidus, hetkel õpin 8. klassis, mille lõpetan edukalt juun...
PROJEKT Üldandmed: Projekti nimi: Vähese sissetulekuga perede lastele abikeskuse ,,PESA" loomine Pärnus. Projekti teostamise aeg: Hoone renoveerimine 1.märts 2011- 30.aprill 2011. Abikeskus avab oma uksed lastele 30. juuli 2011 Projekti teostamise koht: Abikeskus hakkab tegutsema Pärnu kesklinnas, Hospidali tn 4. Üüritakse 1.korruse pinda ja tehakse ennem vastavad renoveerimistööd. Projekti teostajate nimed: Meeskonnaliige: Triin Filippov Roll: huvialajuht Vastutusvaldkond: vabaaja veetmise harrastused Kohustused: mänguliste tegevuste organiseerimine Meeskonnaliige: Airi Metsasalu Roll: Toitustusjuht Vastutusvaldkond: Söök ja jook Kohustused: koostööpartneri leidmine, kes tooks noortele sooja süüa ja juua abikeskusesse; sellega seonduvate probleemide lahendamine ning uute lahenduste leidmine Meeskonnaliige: Liis Poom Roll: Suhtekorraldaja Vastutusvaldkond: personal ja noore...
ANDMETURVE I loeng. Oluline info kursuse kohta: • Tasub õppida codecadamy HTML basics, html-basics.com. • Essee tähtaeg 25. märts 23:50, 1800-2500 sõna, v.a viited; ieee reference • Iga loengu jaoks 3 uudist • Meili saatmisel lisada pealkirja ITX0040 ([email protected]) • Infoturbe lekskion – akit.cyber.ee • Protokoll, meie ainekontekstis suhtlemisreeglite kogumik 12.02 • CIA – confidentiality, integrity, availability • SKT – salastatus/konfidentsiaalsus, kättesaadavus, terviklikkus • Interneti rünnakute eest võib saada kuni 5 aastat vangistust • Küberturvalisus ehk IT süsteemida kaitse riist-ja tarkvara süsteemi osadel • Häkker – keegi, kes otsib süsteemi nõrkusi • White-box testing – häkkeril on süsteemist kõik teadmised • Black-box testing – süsteemi kohta eelnevat infot pole • Projektijuht vastutab, et turvatestid oleks läbitud • OSI mudel – 7. ...
PROJEKTI ARUANDLUS ARUANDLUSE VAJALIKKUS Aitab dokumenteerida projekti käiku Aruande kaudu saadakse heakskiit ja kinnitus tehtud tööle. Aitab planeerida järgmisi tegevusi ja annab ülevaate juba saavutatust. Aitab saada heakskiitu vajalikele muudatustele projektis. Aruandluses saab teha ka projektiväliseid soovitusi ja esitada küsimusi. VAJALIKKUS OSAPOOLTELE Kasusaav organisatsioon Teostav firma Rahastav organisatsioon ARUANNETE TÜÜBID Lähtearuanne Projekti tegevusaruanne Eksperdi tegevusaruanne Finantsaruanne Lõpparuanne ARUANDE STRUKTUUR Tiitelleht Järgmise perioodi Sisukord tegevuste plaan Eessõna Probleemid ja soovitused Sünopsis Ressursside kasutus Aruandlusperioodi Kokkuvõte tegevused Lisad ARUANDE VORMISTAMINE Oluline konkreetsus ja võimalikult lühike pikkus Kogu vajaliku informatsiooni olemasolu Loogiline liigendatus Korrektsus, kirjaviga puudumine, selge sõnast...
PROJEKTIIDEE KIRJELDUS 1. Taotleja nimi Valgamaa Partnerluskogu MTÜ 2. Kontaktandmed Kristi Laan, 52012369, [email protected] 3. Taotleja lühitutvustus Lisa 1 (eraldi max 1 A4 leht) 4. Projekti nimi ,,Koostegemise rõõm" Projekti eesmärgiks on korraldada perepäev Otepää valla elanikele, et parandada laste ja nende vanemate suhteid ja 5. Idee lühikirjeldus ühendada nende vaba aega koostegevuse abil. 6. Projekti sihtrühm Otepää valla pered. Otepää Vallavalitsus, Valgamaa Partnerluskogu MTÜ, Otepää 7. Projekti koostööpartnerid Gümnaasium, Otepää Kultuurimaja. Projektijuhi CV lisas 2. Teised projektimeeskonda kaasatud: Merit Nurmoja, Heidi 8. Projektijuht ja meeskond ...
Lp. Meelis Tomberg Pärnu, 15.08.2009 Projektijuht Ehitus OÜ TEATIS töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta Seoses töömahu vähenemisega ja analüüsides meie ettevõtte I poolaasta majandustulemusi millest selgus käibe langus ja negatiivne majandustulemus otsustas OÜ Ehitus juhatus 15. Augustil 2009 äriühingu töö efektiivsemaks muuta ning töö ümber korraldada. Seoses sellega kaob vajadus ühe projektijuhi ametikoha järgi. Allesjääv töö tehakse ära allesjäänud kolme projektijuhiga. Tööle jäetavatel projektijuhtidel on alla 3 aastased lapsed, mis tõttu neil on TLS § 89 lg. 5 tulenevalt tööle jäämisel eelisõigus. Eeltoodust tulenevalt teatan, et Teiega 20.septembril 2004 sõlmitud tööleping nr 23 lõpeb erakorralise ülesütlemisega 15. Augustil 2009 TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu. Töömahu vähenemise tõttu ei ole Ehitus OÜ-l võimalust ega vajadust uusi töökohti luua eg...
PROJEKTI KAART KOOSTAJA: XXX XXX XXX KUUPÄEV: 09.09.2009 Prjojekti nimi: Leia Oma Lemmik Projektitüüp: Teostusprojekt Alustamisaeg: 09.09.2009 Valmimisaeg: 03.05.2010 Projektijuht: XXX XXX Projekti taust Kodutute loomade arvu vähendandamine tänavatel. Inimeste teadvustamine loomade varjupaikade halvast seisukorrast ja anda inimestele võimalus teha midagi, mis muudaks olukorda. Ürituse käigus on plaan läbi viia korjandus, milles kogutud summa on planeeritud võrdsetes osades annetada Lõuna-Eesti piirkonna varjupaikadele. Projekti hetkeseis · Idee olemasolu Projekti lõppeesmärgid Varjupaigast looma võtmine koju või hoolealuse leidmine, kelle eest varjupaiga piires hoolitseda annab palju abi varjupaigas olevatele loomadele. Projekti sisu · Heategevusüritus · Projektijuhi poolt tõstatatud probleemide analüüs ja grupeerimine ...
Jürgen Rooste Jürgen Rooste Sündinud 31. juulil 1979 Lõpetas Tallinna Reaalkooli 1997. aastal Tallinna Pedagoogiaülikool 1997-2004 Ajalehe Sirp kirjandus-ja tegevtoimetaja 2002- 2007 Eesti Instituudi juhataja 2007-2008 Eesti Kirjaniku Liidu projektijuht Ajalehe Sirp netiväljaande toimetaja Aitab ETV-l teha luulesaadet Luule Rooste luule on rikastatud lausekujundite ja kõnekujunditega Lause ja kõnekujundid on meisterlikkusega käsitletud Ta kirjutab põhiliselt vabavärsiliselt kuidas tappa laulurästikut esialgu tundub see lihtne aja aga laulurästik välja vihma ja külma kätte laulurästik jääb vihma imetlema tõmbab paar õllet naha vahele ja laulud kõlavad veel valjemini nõnda laulab ta end uksest sisse kamina ette kerra ja sisiseb ja sosiseb ja sõnub ja manab ja ütleb ümber mitut moodi mida ta tunneb rahvas ja riigis õlus ja elus une...
Lp õpetaja Mari Luige 37-90 10001 Tallinn 7.mai 2004 aruanne Osalesin hiljuti projekti "Tervis kõige kallim vara" lõpuseminaris Räpina linnas, Põlvamaal. Koolituskursuste läbiviijaks oli Räpina Rahvakoolituse Keskus. Seminar toimus 23.aprillil 2004. See seminar oli üliõpilastele. Hommikul, kell 10-10.15 oli osavõtjate registreerimine, hiljem oli loetud kokkuvõte koolides korraldatud ankeetküsitluse tulemustest. Projektijuht oli Rein Sokk. Korraldatud ankeetküsitluse teemad olid: õpilaste toitumine kodus ja koolis, õpilaste sportlikud harjumused, keskkond eluviisi mõjutajana. Kell 12-13 oli lõuna, kus menüüs oli esitatud ainult kodumaine liha ning puu-ja juurviljad. Väga tervislik lõuna terviseseminaril! Pärast toimus ka rühmatöö teemal "Kuidas propageerida õpilaste hulgas tervislikke eluviise". Seminari ajal me tegime järelduse, et kõige parem on propageerida tervislik...
Eesti Õpilasleiutajad pressiteade 18:30 06.02.2013 Uus tase toiduainete tehnoloogia vallas. Laupäeval, 9.veebruaril kella kaheteistkümnest üheni tutvustavad Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilased Tartu Ülikooli aulas oma leiutist ,,toidukvaliteedi testija". Hiljem on võimalik leiutist ise kohapeal järgi proovida. ,,Leiutis, mida mulle tutvustati, annab tõesti tarbijatele vajalikku informatsiooni toiduainetest, mida kasutatakse ka igapäevaselt. Toodet on lihtne kasutada ja idee on geniaalne." hindas leiutist dr.Villu Vaarikas. Lisaks Kommertsgümnaasiumi õpilasrühmale ning Bremeni Teaduskeskuse esindajatele osalevad pressikonverentsil ka Eesti Tudengileiutajate meeskonna koostööpartnerite esindajad Lätist ja Leedust ning Soome Teaduste Akadeemia peadirektor. Toidukvaliteedi testija leiutati Tartu Kommertsgümnaasiumis 2013. Aastal. See võimaldab testida igapäevases kasutuses oleva toidu kvaliteeti kiirelt ja lihtsalt. Toode näitab, kas to...
PROJEKT Üldandmed: Projekti nimi: Vähese sissetulekuga perede lastele abikeskuse ,,NOORED" loomine Pärnus. Projekti teostamise aeg: Hoone renoveerimine 1.märts 2012- 30.aprill 2012. Abikeskus avab oma uksed lastele 30. juuli 2012 Projekti teostamise koht: Abikeskus hakkab tegutsema Pärnu kesklinnas, Hospidali tn 4. Üüritakse 1.korruse pinda ja tehakse ennem vastavad renoveerimistööd. Projekti meeskond: Meeskonnaliige: 1 Roll: huvialajuht Vastutusvaldkond: vabaaja veetmise harrastused Õigused: muuta ja korraldada mängulisi tegevusi Kohustused: mänguliste tegevuste organiseerimine Meeskonnaliige: 2 Roll: Toitustusjuht Vastutusvaldkond: Söök ja jook Õigused: Valida koostööpartnereid, muuta menüüd ja korraldada toitlustusega seonduvaid ülesandeid. Kohustused: koostööpartneri leidmine, kes tooks noortele sooja süüa ja juua abikeskusesse; sellega seonduvate probleemide lahendamine ning uute lahe...
ROMANTISM- Poliitiline olukord segane, kasvav linnastumine, viimane ühtne esteetiline ajastu ROMANTISMIS ESTEETIKA-rahvusliku enedeseteaduse tõus, üksikisik ja tema läbielamised, unistuste-ja fantaasiamaailma, müstika, kangelaslikkus, loodusihaldus, vastandus valgusajastule. ROMANTISMI MOTO- Mõistus võib eksida, tunded mitte iialgi ROMANTILINE MUUSIKA- alles jäid paljud senised vormid ja esitlus koosseisud. Vormide piirid jäid häguseks Esiplaanile tõusis meloodia Ilmaliku muusika osatähtsus kasvas. Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. ...
Finants analüütik- Финансовый аналитик Osakonna juhataja- заведующий отделом ehitusjäätmete utilatsioon- утилизатция Arendusdirektor- директор по развитию Alajaamad- Подстанции строительных отходов Juhiabi- помощник руководидителя Sillad- Мосты eramajad- частные дома Välissuhete osakonna juht- Начальник отдела erinevate objektide tehniline hooldus- teedeehitus ja remont- Строительство и ремонт международных отношений техническое обслуживание различных дорог Kaasomanik- совладелец фирмы объектов kaid- причалы Ohutustehnika insener- инженер по технике tootmishooned- Производственные помещения prügimägede, lammutuste likiveerimine- безопасности metallkontruktsioonidest elem...
Nõo Reaalgümnaasium STATISTIKATÖÖ Nõo Reaalgümnaasiumi lõpetanute edasiõpingud Koostaja: Triin Kaaver 12 A Juhendajad : Kaja Kasak, Sirje Sild ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
