xxxxxxx Füüsika 1 Kodutöö ülesanded Õppeaines: Füüsika 1 Trantsporditeaduskond Õpperühm: xxxxx Juhendaja : Peeter Otsnik Tallinn 2014 Füüsika 1 Ül. 1 Antud x = 10 – 2t + t3 t=2s r=4m Leida a(kogu) = ? Lahendus: a(n) = v2 / r v = x(t)’ v(x) = (10 – 2t + t3)’ = -2 + 3t2 v(t=2)= 1-2 + 2*22 = 10 m/s a(n) = 102 / 4 = 25 m/s2 a(t) = (v)’ a(t)= (-2 + 3t2)’ = 6t a(t=2) = 6*2 = 12 m/s2 a(kogu)2 = a(n)2 + a(t)2 = 252 + 122 = 769 a(kogu) = 27,7 m/s2 Vastus. Kogukiirendus ajamomendil t = 2 s on 27,7 m/s2. Ül. 2 Antud y0 = 2 m x0 = 7 m Leida v(alg) = ? v(lõp) = ? Lahendus: Leiame aja t Vaatleme vertikaalliikumist v0 = 0 m/s v(lõp) = ... y0 = 2 m g = a = 9.8 m/s2 y0 = v0t + at2/2 gt2/2 = 2 t2 = 4 / 9,8 t = 0,64 s v = v0 + at v(vert) = 0 + 9,8 * 0,64 = 6,2 m/s Vaateleme horisontaalliikumist v = s/t v(hori) = 7m / 0,64s = 10,9m/s v(lõp)2 = v(vert)2 ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: KRA 21 Üliõpilane: Dmitri Lebedev Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2014 Laboratoorne töö nr 2 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4875 20,6 24,3 3,7 0,072 2. 4875 24,3 27,8 3,5 0,072 3. 4875 27,8 31,3 3,5 0,072 4. 4875 31,3 ...
6variant 2 vastastikku ristuva võnkumise liitmisel oleneb tulemus võnkumiste sagedusest ja 1.Ühtlaselt muutuv ringliikumine- Nurkkiirus pole konstantne sellepärast et on faasidest: a) kui võnked on sama sagedusega ja samas faasis, siis summarne olemas nurkkiirendus ,mille vektor on nurkkiiruse vektoriga samasuunaline e liikumine toimub mööda sirget. b) kui võnked on sama sagedusega, kuid faasis aksiaalvektor. nihutatud, siis toimub liikumine mööda ellipsit. c) kui sagedused on erinevad, siis 2.Harmooniline võnkumine- nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab täisarvkordsete sageduste suhete puhul kirjeldavad liitvõnkeid nn Lissajous` kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil. x=A*sin(fi); x-hälve kujundid. tasakaaluas...
Füüsika laboratoorne töö nr 5 Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: P.Otsnik Tallinn 2013 Töö eesmärk Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 1. Töövahendid Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 2. Töö teoreetilised alused Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus ρ on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U – pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi: Joonisel toodud lülituse k...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ 2 Raskuskiirendus Õppeaines: füüsika Transpordi teaduskond Õpperühm: EA-11 B2 Üliõpilased: Risto Kägo Kristjan Kütt Kalmer Laine Kalmer Lastik Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. Töövahendid Pendel, sekundimõõtja, mõõdulint. Töö teoreetilised alused ja katseskeem Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A). Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: l T = 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmi...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ 2 Raskuskiirendus Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11b Üliõpilased: Rait Land Raido Leemet Kaupo Kõrm Mikk Lohuväli Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtja, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused ja katseskeem Matemaatiliseks pendliks nimetatakse idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas (joonis A). Matemaatilise pendli võnkeperiood avaldub järgmiselt: l T = 2 g Kus l on pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Raskuskiirendus g avaldub matemaatilise pendli võnkeperioodi valemist järgmiselt: ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Ampermeetri kalibreerimine Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21 Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga ampermeetriks. Määrata ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid Galvanomeeter, etalonampermeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtus etteantud mastaabis. Mõõteriist kaliibritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1µ) mõõtmiseks. Selleks, et kas...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Voltmeetri kaliibrimine Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21 Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 Töö eesmärk. Kaliibrida galvanometer etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin ja alalispingeallikas. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Vooluallika kasutegur Õppeaines: FÜÜSIKA II Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi voib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast,ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes...
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Transporditeaduskond Õpperühm: AT11 Juhendaja: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2012 Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused Elektroonse kaalu täpsus on kõrge. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D=m/v abil, kus D - katsekeha materjali tihedus (kg/m3) m- katsekeha mass (kg) V- katsekeha ruumala (m3) Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Töökäik Mõõtsime kuut erinevat katsekeha. Kaalusime katsekeha elektroonsel kaalul. Mõõtsime kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. Arvutasime katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. Li...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR. 4 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE Õppeaines: FÜÜSIKA Mehhaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 Üliõpilased: Robert Talalaev Taavi Takkis Taavi Tenno Kontrollis: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2003 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonovoltmeeter, kaks takistusmagasini, alalispingeallikas. 3.Töö teaoreetilisi aluseid. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Mõõteriist kaliibritakse tema valmistamisel mõõtepiirkonna ning otstarbe muutmisel...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö nr 3 Raskuskiirendus Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: T= 2(l/g) kus l pendli pikkus g raskuskiirendus Siit saame ka avaldada raskuskiirenduse g= 4 2l/T2 Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Mat...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö nr 3 Raskuskiirendus Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: T= 2π√(l/g) kus l – pendli pikkus g –raskuskiirendus Siit saame ka avaldada raskuskiirenduse g= 4 π2l/T2 Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks....
VOLTMEETRI KALIIBRIMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA Koostasid: Peeter Loomus Indrek Murdvee Meelis Möller Janno Pannel Mehaanika teaduskond Õpperühm: MI11A Juhendaja: Õppejõud Peeter Otsnik Tallinn 2010 1.Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2.Töövahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin ja alalispingeallikas. 3.Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotisega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca. 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE ( joonis 1 ). Eeltakisti piirab voolu ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö Voltmeetri kalibreerimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21a Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonvoltmeeter,takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mooteriista kaliibrimine on protseduur,kus mooteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse moodetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmooteriist norkade voolude (ca 1mA) mootmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1) Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. joon.1. Olgu galvanomeetri maksimaa...
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik RASKUSKIIRENDUS LABORITÖÖ NR. 2 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 15.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Tööülesanne: Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 2. Töövahendid: Pendel, sekundimõõtja, mõõdulint. 3. Töö teoreetilised alused: Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ...
Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näid...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö Ampermeetri kaliibrimine Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21a Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mootepiirkonnaga ampermeetriks.Leida saadud ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter,etalonampermeeter,takistusmagasin,alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mooteriista kaliibrimine on protseduur,kus mooteriista swkaala jaotistele seatakse vastavusse moodetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Selleks,et kasutada galvanomeetrit ampermeetrina,tuleb galvanomeetriga G paralleelselt ühendada nn. sunt Rs (Joon.1). Sundi ülessandeks on juhtida osa voolu galvanomeetrist mööda. Joonisel 1 on Ig galvanomeetri loppnäidule vastav voolutugevus ja Ug sellele vastav pinge galvanomeetri klemmidel. ...
Tallinna tehnikakõrgkool Füüsika laboratoorne töö nr 5 Vooluallika kasutegur Õppeaines: Füüsika II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 1. Töö eesmärk Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töövahendid Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmõõteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina, tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti Re (joon.1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. Olgu galvanomeetri maksimaalsele näi...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Eritakistus Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2011 TRAADI ERITAKISTUS. 1.Töö eesmärk. Traadi aktiivtakistuse määramine ampermeetri ja voltmeetri abil ning materjali eritakistuse leidmine. 2.Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks,kruvik. 3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristloikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus r on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks voib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadillõigul. Viimased määrame ampermeetri ja vo...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Heli kiirus Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11a Üliõpilased:Kaarel Kalm Marko Karlson Maksim Kaidalov Mario Kajasalu Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 Tööülesanne Heli lainepikkuse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = f kus v on lainete levimise kiirus, . -lainepikkus, f -sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi RT v = µ kus = Cp/Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R -universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T -absoluutne temperatuur( °K) , µ -moolmass (ohu jaoks µ =29·10 3 kg/mol). Seega kui heli kiirus antud gaasis on m...
Risto Sepp Bertel Schwindt Keith Tauden Hendrik Tammi ÜLDMÕÕTMISED LABORATOORSE TÖÖ ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Peeter Otsnik Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. …………….. …………….. …………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 Üldmõõtmised 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõta antud katsekehade paksus, läbimõõt ja pikkus viiest erinevast kohast. Arvutada iga katsekeha keskmine paksus ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne viga. Lubatud on veaprotsen...
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORITÖÖ NR. 1 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 1.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Teaduskond: Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 Laboratoorne töö nr 1 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4917 16,9 20,5 3,6 0,00712 2. 4917 20,5 27,7 3,6 0,00712 3. 4917 24,1 27,7 3,6 0,00712 4. 4917 27,7 31,2 3,5 0,00712 5....
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik MEHAANILINE ENERGIA LABORITÖÖ NR. 5 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 26.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Töö eesmärk: Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töö vahendid: Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused: Kehade potensiaalse energia avaldis: Ep=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis ...
SILINDRI INERTSMOMENT ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA LABORITÖÖ Transporditeaduskond Õpperühm: AT11b Üliõpilased: Keith Tauden Hendrik Tammi Risto Sepp Juhendaja: õppejõud Peeter Otsnik Esitamiskuupäev: 8.10.2014 Tallinn 2014 1.Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aegu ja arvutatakse antud silindrite inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga mv 2 I ω2 Wk = 2 + 2 (1) m - silindri mass ( kg ) v - masskeskme kulgeva liiku...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR 3 HÄÄLE KIIRUS Õppeaines: FÜÜSIKA Mehhaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 Üliõpilased: Taavi Tenno Taavi Takkis Robert Talalaev Kontrollis: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2003 HÄÄLE KIIRUS 1. Tööülesanne. Hääle lainepikkuse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, telefon (valjuhääldi), mikrofon, otsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas kehtib seos v = * f , kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f- sagedus. RT Cp Teoora annab hääle kiiruse jaoks gaasides valemi kus v = , = on Cv gaasi isobaarilise ja...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorse töö aruanne: HELI KIIRUS Õppeaines: Füüsika I Transpordi teaduskond Õpperühm: AT-12 Üliõpilased: Taavi Rokka Daniil Stserbakov Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 1. Tööülesanne. Heli lainepikkuse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimis kiirus võrdub: v= f (1) kus v on lainete levimise kiirus, -lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi, RT v= µ (2) kus Cp = Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , - moolmass (Õhu jaoks =29·10 3 kg/mol). ...
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik SILINDRI INSERTSMOMENT LABORITÖÖ NR. 4 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 12.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kald pinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kald pind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kald pinnalt alla veeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑ W k= 2 +...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Alalisvooluahel Õppeaines: FÜÜSIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 ALALISVOOLUAHEL. 1.Töö eesmärk. Potensiaali- ja voolujaotuse määramine alalisvoolu ahelas. 2.Töö vahendid. Alalisvooluahela stend,milliampermeeter,voltmeeter. 3.Töö teoreetilised alused. Juhis voolu tekkimine ja selle säilitamise tingimuste kindlakstegemiseks vaatleme kahte vastasmärgilist laetud juhti 1 ja 2 potensiaalidega j1 ja j2 (joon.1).Nende ühendamisel juhiga 3 hakkavad elektronid välja mõjul liikuma juhilt 2 juhile 1. Juhis 3 tekib elektrivool.Laengute ülekandmise tulemusena potensiaalid ühtlustuvad,väljatugevus juhis 3 muutub nulliks ja vool lakkab. Siin on välja toodud ahela elektriskeem koos mõõtepunktidega. Voolu säilitamiseks oleks vaja erimä...
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik HELI KIIRUS LABORITÖÖ NR. 3 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 28.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimise kiirus keskkonnas võrdub: v =λ ∙ f (1) kus v on lainete levimise kiirus, λ - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= √ χ RT μ ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ 5 Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11b Üliõpilased: Rait Land Mikk Lohuväli Kaupo Kõrm Raido Leemet Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Nihik Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või...
FÜÜSIKA 1 Kodutöö Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: P. Otsnik Tallinn 2015 1 ÜLESANNE NR 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrgel oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit? m t1 = 5 s t2 = 10 s g = 9,807 s2 v0 = 0 x0 = 0 2 gt h1= , 2 gt2 h2=x 0 + v 0 t + , 2 10² h1=9,807× =490,35 m 2 9,807 ×5 s ² h2=490,35 m− =367,76 m 2 Vastus: Peale 5 sekundit oli keha 367,76 m kõrgusel...
LABORATOORNE TÖÖ Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Trantsporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2007 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOOTSED TÖÖD Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-11 Üliõpilane: Indrek Kaar Kontrollis: lektor Peeter Otsnik Tallinn 2008 HELI KIIRUS. 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f sagedus. Meie arvutustes on f konstantne 4813 Hz Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , µ - ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
