Oliivisalud Hispaanias Jakob Westholmi Gümnaasium 11.A Kadi Remann Satelliidipildid Asukoht ja maastiku üldilme Hispaania keskosas Vahemereline kliima Joonis 3 Suured põllud, puud paigutatud korrapäraselt Mäestikuline pinnavorm Joonis 1 Joonis 2 Taime- ja loomakasvatus Haritav põllumaa hõlmab üle poole Hispaania pindalast Hispaanias kõige suurem taimekasvatus on viinamarjukasvatus (5 Mln t), oliividekasvatus (3.6 Mln t) Kõige suurem loomakasvatus on seakasvatus (25.4 Mln t), lambakasvatus (16 Mln t) Põllumajandusliku maa-ala kasutus Intensiive põllumajandus maa väga efektiivne kasutamine. Puuduvad võsad, kasutamat alad. Kogu maa-ala on kasutuses, läbimõeldud teedevõrgustik, maksimaalne korje ja kastmissüsteemide rakendamine Kaubaline põllumajandus läheduses ei paikne elamuid ning haritavad maaala on suuremõõtmelised. Satelliidipilt ...
Hispaania ja Brasiilia Annaliisa Loorits Helena Tull Oliivisalud Hispaanias ekstensiivne (kasutatakse palju maad, vähe tööjõudu, vähe väetisi) kaubanduslik (imporditakse Prantsusmaale, Saksamaale, Itaalia) Lisaks kasvatatakse veel tomateid, mandariine, nisu, suhkrupeete, viinamarju, tomateid, virsikuid probleemiks on kuiv kliima Oliivistandus Hispaanias Alepõllundus Brasiilias ekstensiivne (väetisi ei kasutata, palju maad, vähe tööjõudu) omakaubanduslik (ei impordita) probleemiks on vihmametsade raie (aastas 20000km2) ja erosioon (1 aasta kohta 55 milj tonni pinnast) imporditakse kohvi, sojauba, suhkruroogu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Sojauba põld Kohvi põld ke juhtslaidi teksti laadide Klõpsake redige...
Reisi planeerimine Mallorcale D**** P***** 8b klass Mallorcal on pakkuda kõike, mida turist eales vajada võiks: ilusad rannad, kaunis mägine loodus, lõputu hulk erinevaid söögi- ja joogikohti nii päevaseks kui õhtuseks ajaveetmiseks, lõbutsemiskohad igale eale, vahvad teema- ja veepargid, mitmekesised sportimisvõimalused, parajalt vaatamisväärsusi ning loomulikult küllaldaselt päikest. Lähme sinna nädalaks. Mallorca saar on üks neljast saarest Baleaaride saarestiku autonoomses piirkonnas. Baleaaride saarestik kuulub Hispaania Kuningriigi koosseisu. Kohalik baleaari keel on katalaani keele haru. Mahe vahemereline kliima, ilus loodus ja hotellide rohkus on kaasa aidanud selleks, et saarel luua üht Euroopa tähtsaimat suvitusparadiisi. Kuna eelistame pigem rahu kui näha igalpool turismigruppe, tasuks meil minna kevadel või varasügisel. Kuid kõige palavam on ...
Hispaania rahvusköök Janeli Toomel 10b Mitmekülgne Täienenud tänu paljude maade kultuuride mõjutustele. Vanadelt roomlastelt oliivisalud Araablastelt - mandlid, tsitrused ja aromaatsed vürtsid. Ameeriklastelt - tomatid, magus ja mõru kaunpipar (chilli), kabatshok (zuccini), erinevat sorti oad, kartul, shokolaad ja vanilje. Tapas Mereannid mitmesugused kalad, molluskid, teod, vähid Tapas Vahemere köök Väga tervislik Road pakuvad esteetilist naudingut. Vahemere dieet - nisu, oliivid ja vein. Lisanduvad veel muud toiduained - riis, küüslauk, köögivili ja maitseroheline, juust ja jogurt, kala, liha, munad ja puuvili. Andaluusia köök Paljude erinevate köökide segu. Puu-ja köögiviljad. Mitmekülgne sealihatoitude valik Väga maitsvad desserdid. Supid, eriti köögiviljasu...
1.1 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses. Põllumajandus materiaalse tootmise haru, mis kasutades maad toodav toiduaineid ja mitmesugyseid tööstus tooraineid. Põllumajandus jaguneb taimepõllumajanduseks ja loomapõllumajanduseks. ( kaubatootmis- ja elatusmajandus) 1.2 põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef, agroklimaatilised näitajad, pinnase keemiline koostis, mulla huumusesisaldus) · Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, keemiseerimine, transpordi areng) Mullahrimine - mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused. Agroklimaatilised näitajad is...
PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE KLIIMA KAPITAL Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad, Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised, Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad) MULLAD Elektrifitseerimine TÖÖJÕUD (viljakus, Kemiseerimine (tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) RIIGI MAJANDUS RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle) tollipoliitika) GEOGRAAFILI- ...
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Eesti metsad kuuluvad segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis lood...
Liustike embuses "Horisont" 4/2008 juuli Elevandi jalajälje liustik Viimase 4 miljardi aasta jooksul on jääajad palju kordi vaheldunud jäävaheaegadega, siis pole kahtlust, et sama toimub ka järgmise nelja miljardi aasta jooksul. Kumb periood on parem: kas soe või külm ? Enamik putukaid eelistab sooja keskkonda, mille kinnituseks on vihmametsade mitmekesisus. Meres elunevatest organismidest on soojal perioodil rohkesti korallrahusid moodustavaid loomi. Venemaa jõgedes elab ~300 kalaliiki, Kongo jõe basseinis aga 3200. Troopilistes metsades on 300 miili2 suurusel alal loetletud 600 linnuliiki, PõhjaAmeerika metsades aga neli korda vähem. Jäävahaeg 1518 sajandil 15.18. saj. jääaja põhjustas ainult väikene viperus suures ookeanikonveieris ja selle ootamatuid jõnkse on olnud korduvalt. Väiksel jääajal jäid inimtühjaks pal...
Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad) - Pohtlakarjamaad - Poolkõrbekarjamaad Tootmine sõltub: - Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev P...
Vinni-Pajusti Gümnaasium 8.a klass KREEKA referaat Koostaja : Merilin Linsi Rakvere 2010 1 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Geograafiline asukoht....................................................................................................3 Üldandmed.................................................................................................................3-4 Rahvastik.......................................................................................................................5 Rahvastiku püramiid......................................................................................................6 Migratsioon................................................................................................................7-8...
Sisukord Poliitiline süsteem ................................................................................................................................. 4 President............................................................................................................................................. 4 Parlament............................................................................................................................................ 5 Poliitilised parteid............................................................................................................................... 6 Valitsus............................................................................................................................................... 6 Kreeka suhted Eestiga........................................................................................................................ 6 Kahepoolsed suhted...