Ohvrilaev Gert Helbemäe Peategelaseks on ajalooõpetaja ja ka 12 klassijuhataja Martin Justus. Boris Mänd oli saanud ajaloo 5, kuid õpetaja oli hiljem avastanud, et Boris oli oma tööd maha kirjutanud vähe tuntud ajaloolase Sterdjaevi raamatust. Justus ütls seda ka Männile ning too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud. Koolis oli kaks kuju: Kreutzwald ja Sokrates. Direktor oli küll soovinud Platoni büsti, kuid seda sel ajal saada ei olnud, nii pidi ta valima Sokratase büsti, mille ta soodsamalt sai. Justus oli kutsutud direktori juurde ning ta sai teada, et ta oli valitud inspektoriks. Justusel on planis kirjutada Sokratesest raamat. Ta jäi selle pärast suveks linna. Ta naine ja tütar aga läksid Narva-Jõesuusse puhkama. Linnas olles kohtus ta juuditar Isabellaga , kes andis klaveritunde. Nad jalutasid ning Justus rääkis, et ...
,,Ohvrilaev" G. Helbemäe Küsitlemata elu ei vääri elamist. 1.Oma südames vihkas ta seda keskmist taset, seda keskmist inimest, milleks ka tema enda tütar tõenäoliselt kujunemas oli, sest et tal tõesti mingit erilist annet ega huvi ei olnud- nagu tema emalgi, hoolimata sellest, et ta mõistuslikult püüdis endale selgeks teha, et keskmised inimesed on maailmas kõige õnnelikumad, ja ta teadis sedagi, et klassi esimesed õpilased ei löö iga kord veel elus läbi. 2....elumõtte otsimine...õpetaja, kuna mingit teist lahendust ei olnud ja ta tahtis abielluda tolle väikekodanlasest pürjeri tütrega, keda armastas ja lootis ümber kasvatada... näiliselt õnnestus tal see, esimestel aastatel... aga see oli ainult näiline... kas inimest sai üldse muuta, kui ta oma naistki muuta ei saanud ja see tütartki kasvatas, nagu tahtis... 3. Jah, martin Justusel oli see teadlik eskapism lomekümneks päevaks- pagemine reaalel...
Romaani sisuks on 1930. aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi ttarlapse ja keskealise koolipetaja vahel. Teose juhtkujund prit Kreeka mtoloogiast kreeklaste vana tava jrgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal htki surmanuhtlust tide viia. Peategelane Martin Justus on 45-aastane gmnaasiumi ajaloopetaja, ta on prast noorusaastate pinguid Peterburis ning Vabadussjas osalemist mnda aega elanud sna boheemlikku elu, elatudes klaverimngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n- ksile vtnud, likooli lpetanud ja abiellunud kena kuid vikekodanliku naisega, kellega tal on nd 16-aastane ttar, kelle ema meenutav keskprasus ning isikupratus isale muret teeb. Romaani tegevus algab kooli lpuaktusega, kus petaja Justus peab kne, milles tsiteerib Sokratest ning kutsub lpetajaid selle antiikfilosoofi kombel kike jrele mtlema ja analsima. Saame teada, et Justus on kolleegide poolt lugu...
Kokkuvõte raamatust "Ohvrilaev" Kõik algab koolist, kus direktor pidas lõpukõne. Ajaloo õpetaja Justus samal ajal kõne kuulates kahetseb, et pani õpilasele Boris ajaloo hindeks viie, sest leidis hiljem, et poiss oli plagariseerinud ilma autori nime mainimata. Justus üritab poissi saada end üles tunistama, kuid viimane jääb endale kindlaks. Martin Justuse pere soovib minna Narva-Jõesuule suvitama, kuid mees ütleb, et soovib lõpetada raamatu linnas. Pere lepib sellega. Kui kahenädala pärast on Justus jooksnud tupikusse raamatu kirjutamisega, otsustab ta linnapeale minna, kus kohtub Isabellaga. Nad jalutavad koos ning leiavad kiirelt kõneteemaks Sokratese. Mees on hämmingus 22. aastasest Isabellast. Martin ja tüdruk tunnevad koheselt, et sobivad kokku, kuigi teised ei mõistaks seda ning seetõttu saavad järgnevalt kokku salaja. Järgnevate kokkusaamiste jooksul kõneleb Isabell oma elust ning mainib ka enesetapp...
„Ohvrilaev“ Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ on 1960. aastal ilmunud Gert Helbemäe romaan, mille peategelasteks ajalooõpetaja Martin Justus ja juuditüdruk Isebel. Oli just alanud koolivaheaeg ning Justuse naine ja tütar Astrid sõitsid maale puhkama. Martin otsustas jääda linna, et kirjutada raamat Sokratesest. Mees kohtub tänaval neiuga, kellel nimeks Isebel. Hoolimata vanusevahest hakkavad nad aina rohkem aega koos veetma. Ühel õhtul, kui nad rannas päikeseloojangut vaatavad, läheb sadamast teele üks purjekas. Justus ütleb nagu muuseas, et laev sõidab Delose saarele ja kolmekümne päeva pärast jõuab laev tagasi ning vahepeal on ilmalik kohus kaotanud oma võimu. Ei ole surma, on ainult elu. Kuna aimasin, et selle lause taga on tõenäoliselt midagi rohkemat, siis uurisin Delose saare ja laeva kohta Googlest ning sain teada, et kreeklaste vana tava järgi ei ...
2.stseen Isebeli ema oli jutukas juudi naine, kes üritas kõigile selgeks teha , et ta on tegelikult Prantsuse päritoluga. Ta oli kirjutusmaterjalide kaupluse omanik. Ta armastus oli domineeriv, haiglane, possessiivnne ja egoistlik. Ta ei tatnud, et Isebel armastaks kedagi teist peale tema. Ema lubas Isebelil konservatooriumis käia, aga ta ei lubanud tal oma annet edasi arendada ja kasutada kõiki võimalusi selleks. Ta kartis, et sellisel juhul läheb Isebel tema juurest ära. Ta tahtis, et Isebel ikka temaga seotud tütreks jääks. Vabanduseks tõi ta alati, et neil pole piisavalt raha.(lk 62 2.lõik) See, et ema oli Eestisse tulles juudi usu vene õigeusu vastu vahetanud mõjutas ka Isebeli. Tänu sellele ei saanud ta kokkuhoidvatelt juutidelt mingit toetust, sest nad toetavad ainult puhast juutlust.(lk 62 3.lõiugu lõpp) Ka võimaluse tasuta Sveitsi õppima minna ajas ema nurja, vihjates, et tahaks ka kaasa minna ja seal uue poekese avada. Vaatama...
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Ptk. 1 Algab peale koolist, kus direktor peab abiturientidele lõpukõne. Ajaloo õpetaja Justus on leidnud, et tema lemmik õpilane Boris Mänd on oma ajaloo teadmised ühe vene kirjaniku pealt maha viksinud ja ei ole tema nime oma töödes seejuures maininud. Justus üritab panna poissi üles tunnistama, sest oli talle pannud 5, aga nüüd juba kahetses seda. Räägitakse veel ka matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetud ja tal igal pool jalus tolgendab. Ptk. 2 Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus. Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid. Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30...
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Ta oli juba valinud oma saatuse. Noorusest hoolimata teadis neiu, mis ootab teda lõpus- teekonna lõpus. Teekond pidi kestma 30 päeva, kuid katkes ootmamatult. Õnn jäi lühikeseks ning seda enam traagiliseks- otsus tuli planeeritust varem täide viia. Miks saabus ohvrilaev Deloselt nõnda vara tagasi? Gert Helbemäe romaan ,,Ohvrilaev" jutustab keskealise õpetaja ning temast poole noormea neiu armusuhtest. See pole lihtne armastuslugu, vaid filosoofilise tagapõhjaga nn. ummikeluromaan. Algselt oli raamatu pealkiri ,,Laev Delosele", mis viitab sügavamõttelistele sümbolitele. Loo alguseks on antiikaegne müüt Delose saare ohvrilaevast. Iga 9 aasta järel tuli jumal Apollonile saata Ateenast ohverdamiseks noormehi ning neide. Laeva äraolekul ei tohtinud riigis ühtegi surmaotsust täide viia. Seepärast lükkus ka filosoof Sokratesele määratud mürgikarikast joomine 30 päeva...
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" 1-3. Peatükk · On kooliaasta lõpp ja Martin Justus Tallinna eragümnaasiumi ajaloo ning filosoofia õpetaja peab kõnet Sokratesest ja tema vajalikkusest mitte ainult koolitunnis vaid ka edaspidises elus. Martin rõhub sõnade ausus, valelikkus jne. sügavalt lahtimõtestatud tähendusele ning manitseb abiturientidel neid sõnu lahti mõtestada. · Martin Justus on analüüsiva mõtlemisega mees, keda vanemad kaaskolleegid peavad ebakollegiaalseks, elupõletajaks ja vabamütlejaks, sest pärast okupatsiooni Eestisse naastes, Vabadussõjas võideldes, ei lõpeta ta koheselt Tartu Ülikooli, vaid töötab isegi baaris ja õpib klaverimängu, mehe abielu ei ole samuti eriti õnnelik ning Justus kaitses koolipeol nö. Orgia korraldamises süüdistatavat õpilast, rõhudes tolle psühholoogilistele probleemidele nii päästis Martin õpilase koolist välja viskamisest. · Direkto...
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Ptk. 1 Algab peale koolist, kus direktor peab abiturientidele lõpukõne. Ajaloo õpetaja Justus on leidnud, et tema lemmik õpilane Boris Mänd on oma ajaloo teadmised ühe vene kirjaniku pealt maha viksinud ja ei ole tema nime oma töödes seejuures maininud. Justus üritab panna poissi üles tunnistama, sest oli talle pannud 5, aga nüüd juba kahetses seda. Räägitakse veel ka matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetud ja tal igal pool jalus tolgendab. Ptk. 2 Peategelane on 45 aastane ajaloo õpetaja Martin Justus. Tal on naine ja tütar, 16.a. Astrid. Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama oma suve korterisse. Justus tahab koju jääda, toob ettekäändeks oma raamatu, mis vajab lõpetamist ja selle ,et sai koolis inspektori töökoha sügisest. Ema ja tütar on veidi pettunud ,kuid lepivad. Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30...
"Ohvrilaev" Gert Helbemäe Autor · 10. november 1913 (Tallinn) 15. juuli 1974 (London) · Oli eesti kirjanik ja ajakirjanik · Õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis · Töötas Vaba Maa reporterina, ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures · Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd" · 1944 lahkus koos teiste põgenikega Eestist Looming · Romaanide tegevuskoht on enamasti Eesti ja Tallinn, · Ajaline perspektiiv ulatub keskajast kaasajani. · Kirjutusviisis domineerib psühholoogiline realism · On kirjutanud: 7 romaani üle 30 kuuldemängu jutustusi näidendeid Teose sisu · Viimasel koolipäeval pettub ajalooõpetaja Martin Justus oma lemmikõpilases · Jääb suveks linna raamatut kirjutama, pere (naine ja tütar) sõidab Narva-Jõesuu puhkama · Martin kohtub Isabelliga · Veedavad iga päev koos aega · Isabelli ideed on Martinile raamatu kirjuta...
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR:Gert Helbemäe TEOSE PEALKIRI:Ohvrilaev TEOSE ZANR: Realistlik psüholoogiline romaan ILMUMISAASTA:1960 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Gert Helbemäe on vere poolest pool sotlane pool hispaanlane ja sündis Tallinnas 1913 aastal ärimehe pojana. 1933 lõppetas Prantsuse Lütsomi ja eirates isa soovi minna Berliini kaubanudst õppima hakkas kirjuatam. Üldiselt oli ta lapsepõlv häirituf ema nukkrusest mis tuli nende lahutusest. Ta töötas mitmes ajakirjas nagu näiteks ,,Eesti Pildilehe" ja ,,Roheline Post" tegevtoimetajana. Seejärel kutsuti ,,Uudislehe" seltskonnaelu reporteriks, pärast sõjaväeteenistust suundus Eesti Ringhäälingu muusika- ja kirjandussaadete toimetusse, seal tegi ka tööd lisaks ,,Raadilehele" ning hakkas kirjutama kuuldemänge. Maailmasõja ajal põgenes Saksamaale ja sealt edasi Londonisse kus suri . Ta ...
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Helbemäe ,,Ohvrilaev" räägib ühest kooliõpetajast Martin Justusest ja team armukesest Isebelist. Martin Justus saadab enda naise ja tütre Astridi suvepuhkusele ning ise plaanib asuda tööle- nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle ning nende illusioon lõppeb ning nad asuvad elama enda tavalist elu. Isebel on Martin Justusele nagu inspira...
Gert Helbemäe "Ohvrilaev" Teose peategelaseks on 45 aastane ajalooõpetaja Martin Justus. Martin Justus pidas lõpuaktusel kõne, mis meeldis väga usuteaduse õpetajale. Justus oli alles hiljaaegu teada saanud, et tema lemmik ajalooõpilane, Boris Mänd, on oma suurepärased tööd maha teinud vene vähetuntud ajaloolase raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Räägu kõnnib natuke maad tagapool tema järel. Justus ke...
1. pealkiri Ohvrilaev 2. autor G.Helbemäe 3. miljöö (aeg, ruum) 1930ndad 4. tegelased, iseloomustus Martin Justus-ajalooõpetaja; Isabella(Isebel)- noor juuditüdruk 5. lühidalt süzeest (kava) Direktor pakub Martinile inspektori kohta. Tuues ettekäändeks tulevast ametikõrgendust ja soovi Sokratesest raamat kirjutada, loobub õpetaja abikaasa ja tütrega Narva-Jõesuusse puhkama sõitmast ning jääb linna korterisse. Tänaval kohtub Martin Isebellega, kelle vanemaid ta juba varasemalt teadis. Nende vahel sõlmub poolsõnatu kokkulepe olla koos 30 päeva nagu Delose ohvrilaeva retk. ...
Ohvrilaev- Gert Helbemäe Peamised tegelased: Martin Justus (45a), Isabella (Isebel) (22a) Martin Justus pidas lõpuaktusel kõne, mis meeldis väga usuteaduse õpetajale. Justus oli alles hiljaaegu teada saanud, et tema lemmik ajalooõpilane, Boris Mänd sai 5 , on oma suurepärased tööd maha teinud vene vähetuntud ajaloolase Sterdjaevi raamatust. Justus otsis Boris Männi üles, et uurida tema alatu teo ja edasiõppimise kohta. Boris Mänd rääkis, et plaanib minna ajalugu ülikooli õppima, kuid ei tunnistanud oma tööde maha tegemist. too vastas talle jultunult, et miks Justus siis talle 2 ei pannud poiss on päris kurb ja kohkund, et õpetaja sellest teab. Justus oli kutsutud direktori jutule, kus talle pakuti inspektori kohta. Justus oli veidi üllatunud, kuna talle teatati sellest viimasel koolipäeval, kuid siiski õnnelik pakkumise üle. Justusel oli koolis austaja, Meeta Räägu, eesti keele õpetaja. Koolist koju minnes avastas Justus, et Meeta Rääg...
Gert Helbemäe romaan „Ohvrilaev” 1) Iseloomusta romaani kahte peategelast Martin Justus on üle 40-ne ajalooõpetaja, keda on ootamas ametikõrgendus õpetajast inspektoriks. Nooruses on ta elanud üsna boheemlikku elu, ka koolis vastandub ta teiste õpetajatega oma vabamõtlemises. Boheemlusele tegi ta siiski lõpuks lõpu, lõpetas ülikooliõpingud, asus ametisse ja lõi pere, tal on naine ja tütar. Naisega on suhted jahenenud, kuid tütart peab ta kalliks. Isabella või õigemini küll Isebel, on noor juuditar, kellel Martin Justuse meelest on sügavate kompleksidega iseloom, kes on sarkastiline, heitlik aga naiselik. Martin nimetab neiut ka sofistiks, sest Isabella põlgab mõistuse ületähtsustamist, kõige mõistusega võtmist.Ta elab koos emaga, isa on surnud. Isebel on andekas pianist. Kuid tema andekuse edasi arendamist pidurdas ja takistas tema klammerduv ema. Ta armastas väga oma isa, kannatab õnnetu lapsepõlve ja vanemate vaheliste probleemide p...
Gert Helbemäe Gert Helbemäe (Einborn) sündis 10. novembril 1913 Tallinnas. Isa oli jõukas mees. Ema poolt soti verd ja isa poolt hispaania verd.Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, lõpetas selle 1933. Seejärel asus ta tööle Vaba Maa reporterina, kus kirjutas ka ilukirjanduslikke palasid. Töötas ka ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures. Uudislehe juures kirjutas palju artikleid Tallinna ajaloost. Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd", mille saatis Eesti Ringhäälingule. Kuuldemäng võeti rõõmuga vastu ja paluti lisa. Helbemäe on kirjutanud u 30 kuuldemängu. Riigi Ringhäälingu kuuldemängude võistlusel 1939.a saab Helbemäe kaks auhinda: "Maria viiul" saab esimese koha ja "Augusta Carolina" kolmanda.Helbemäe hakkab Eesti Ringhäälingu juures vabakutselisena tööle. Raadiotöö kõrvalt kirjutamiseks eriti aega ei jää. 1941. aastal abiellub G. Helbemäe Are Vanaveskiga. Nõuko...
Gert Helbemäe (10. november 1913 Tallinn15. juuli 1974 London) Gert Helbemäe sündis 1913 Tallinnas Kalamajas ärimehe pojana. Esialgne perekonnanimi Einbord, pärast Helbemäe. Õppis Prantsuse Lütseumis, mille lõptas 1933->töötas ajakirjade väljaannetes (Roheline Post). Seal töödates nägi ta Tln-a seda poolt, mida polnud enne märganud. 1934 läks tööle raadiosse, kus tegi muusika-ja kirjandussaateid,esitas lühijutte. 1944 põgenes ta perega Saksamaale Lüübekisse, kus uuris arhiividest Tln-a kohta. 1947 kui elu lõpuni elas Helbemäe Inglismaal Londonis, töötas BBC raadio muusikatoimetajana. Asutas 1947 ajalehe Eesti Hääl. Tema teene pagulas-PEN-klubi asutamine. Suri 1974 Londonis. Lapsepõlvest Lapsena üksiku lapsena tihti omapäi,isa oli vähe kodus , vanemad lahutatud. Gerdi sõbrad putukad ja sitikad, nendest sai inspiratsiooni kuuldemängude kirj ristämblikest. Muusika huvi päris vanaisa män...
Gert Helbemäe (1913-1974) · Sünni järgne nimi Gert- Joachim Einborn (kuni 1935. aastani) · Õppis Prantsuse Lütseumis (kuni 1933.aastani) · Töötas ajalehes Vaba Maa, Roheline Post ja Uudisleht · Kokku kirjutas umbes 30 kuuldemängu · 1941. aastal abiellus Are Vanaveskiga · 1947. aastal põgenes Inglismaale ja sai ajaleht Eesti Hääl toimetajaks · Kokku kirjutas 13 teost "Ohvrilaev" "Vana Toomas" "Öö nõiapoes" "Õekesed" "Sellest mustast mungast"
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Ptk. 1 Ajaloo õpetaja Justus on leidnud, et Boris Mänd on oma teadmised maha viksinud. Justus üritab panna poissi üles tunnistama. matemaatika õp. Meeta Räägust, kes on Justusest sisse võetu. Ptk. 2 Perekond tahab minna Narva- Jõesuule suvitama. Justus tahab koju jääda. Ema ja tütar on pettunud Ptk. 3 2 nädalat on juba möödunud. Töö on nii kaugel ,et Sokrates on vangis ja ootab surma, mis lükkus edasi 30 päevaks, sest ohvrilaev ei olnud veel tagasi tulnud. 7 meest, 7 naist ohverdavad end Delosel ja tulevad 30 päeva pärast tagasi, seni on kõik mõrvad jms. keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Kohtab Isabellat . räägivad Sokratesest, Justus on hämmastus...
Arved Viirlaid 1922 Sündis Harjumaal Padises talupoja peres. Õppis rakenduskunsti (trükikunst), 1941 visati koolist välja. 1943 põgenes Soome, võitles soomepoisina Eesti vabaduse eest. 1944 Rootsi, 1945 Inglismaale, 1953 Kanadasse. Töötas Torontos trükikojas ja kirjastuses. A. Viirlaid esindab nn reedetud generatsiooni, kes uskus maailma aususesse. Kui selgus, et okupatsioon Eestis püsima jäi, oli kibedalt pettunud. Loomingule iseloomulik · vankumatu rahvuslus · soov mõista inimest · ahastuslik otsekohesus · romantika, seiklus LUULE sõdurielamustest, armastusest, loodusest, pettumusmeeleoludest ROMAANID Eesti vabadusvõitlusest, metsavendade elust, vangilaagrist, soomepoiste väljaandmisest Nõukogude Liidule ja nende saatusest Siberis, eestlastest Torontos ,,Ristideta hauad" I, II 1952 · ajalooline tõde · rahvuse säilitamine · küüditamine · oma tee valik: metsavendlus, p...
Kokkuvõte loetud romaanist Autor ja teos: Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ Ilmumise aeg:1960 Mis liiki romaan, milliseid erinevaid määratlusi teate: psühholoogiline armastusromaan (mõttemaailmas pinge, draama, siseheitlus), filosoofiline, ummikelu romaan Romaani pealkirja seletus: Vanakreeka mütoloogia, Sokrates. Delose saarele saadeti 7 noormeest ja 7 neidu, et ohverdada Apolloni templis tänutäheks selle eest, et Theseus tappis Minotaurose, kellele oli varem ohverdatud igal üheksandal aastal inimesi. Selle 30-päevase reisi jooksul ei tohtinud Ateenas surmaotsuseid täide viia, seega ootas Sokrates 30 päeva oma surma. Ohvrilaeva sümbol tähistas ka Martini ja Isebeli suhet. Moto: Küsitlemata elu ei vääri elamist. (Platon, Apol. 38A) Inimene peaks endale esitama olulisi eksistentsiaalseid küsimusi igal elu hetkel, Sokratese meetod on küsitlev dialoog. Tegelased (pea- ja kõrvaltegelased, tegelane kui tüübi esindaja, episoodiline tegelane): Martin...
1. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" astub saatusele vastu 2. Shakespeare ,,Hamlet" mõtlev inimene, riigi/võimu moraalne allakäik. ,,Olla või mitte olla..." alla anda või võidelda 3. Goethe ,,Faust" leiab elu mõtte vaibumatust tegutsemisihas ja töös 4. Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eestlaste talupoeglik kuningas, vapper, töökas. Ühtaegu inimene ja jumal(surematu) 5. Koidula ,,Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola" haridus on eestlastele eluliselt tähtis. Harimatus toob majandusliku kahju. 6. Kitzberg ,,Libahunt" - Eesti ja eestlus. Tiina hindab vabadust, tammarulased aga arvavad, et orirahvas peab olema allaheitlik, et ellu jääda. 7. Balzac ,,Isa Goriot" Rastignac loobub rikkuse nimel hariduse omandamisest. 8. Tsehhov ,,Rõõm" , ,,Paks ja peenike" , ,,Palat nr 6" , ,,Ametniku surm" inimväärikuse puudumine 9. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Tõnu Prillup, Kremer, Mari 10. Vilde ,,Pisuhänd" Piibeleht, Vestmann ...
1. Milline on seos Sokratese ja Isebeli vahel? 2. Miks saab Martin Justust iseloomustada fraasidega "tundevaene mõistuslikkus" ja "sotsiaalne konventsionaalsus" (ühiskondlikult kombekohane)? 3. Milline on Martin Justuse vaatepunkt tekkinud olukorrale Isebeliga ning millest tingituna teeb ta valiku? Analüüsi. 4. Mis hetkest muutub hingeülenduse otsing mugandumiseks? Analüüsi. 1. Sokrates ja Isabel kohtuvad jalutuskäigu ajal ning neil tekib koheselt väga sügav ja intiimne vestlus. Miski tõmbab neid kahte teineteise poole ning nende armupesaks saab Kadrioru korter, kus Isebel oma klaverimängu ajutiselt harjutab. Nad lepivad kokku, et nende suhe kestab 30 päeva, nagu Delosele sõitev ohvrilaev, mis Sokratesele 30 päeva armuaega andis enne tema surma. Aga pärast seda, kui Kadrioru korteri omanikud tagasi tulevad ning nad saavad esimest korda kokku Martini kodus, siis tulevad välja selle lühisuhte mõrad. Martin lõpeta...
Väärtushinnangud ja nende kujunemine Sõna väärtushinnangud viitab sellele, et midagi väärtustatakse ja hinnatakse. Tänapäeval räägitakse sellel teemal väga palju, viiakse läbi uuringuid, koostatakse uurimistöid ja kirjutatakse erinevaid artikleid ning raamatuid. Üritatakse selgusele jõuda, kuidas on need kujunenud ning millises järjestuses neid ritta seatakse. Kuidas on aga tänapäeva inimeste, eelkõige noorte, väärtushinnangud kujunenud ning mida väärtustatakse? Väärtushinnangud võib jaotada kahte gruppi: moraalsed väärtused ning sotsiaalsed väärtused. Moraalsete väärtuste hulka kuuluvad hoolivus, inimväärikus, lugupidamine iseenda ja teiste vastu ning sotsiaalsete väärtuse alla jäävad vabadus, demokraatia, vastutus, rahvuslus ja paljugi muud. Igal inimesel on õigus väärtustada just seda, mida ja kui palju soovib. Kõige raskem ongi ritta seada oma väärtused ning mõnda asja või in...
Eesti kirjanduse igihaldjaid probleeme Põhiidee: Eesti tuntuimad kirjanikud on kirjutanud erinevatest probleemidest, kuid kõige eelistatumaks neist on armastus. Armastus on pealtnäha üks süütu ja imeline tunne, kuid tegelikult kaasnevad sellega erinevad probleemid ning palju kannatusi. 1. Alaidee: Maailmas on inimesi, kes ei võta armastust mitte hinge ja tundeid haarava kompleksina, vaid esmajoones naudingu eesmärgina. Näide: August Gailiti teose ,,Toomas Nipernaadi" peategelane peab tingimata naisi peibutama. Neidudel tekivad siirad tunded Nipernaadi vastu, kuid too on mõne aja pärast nende vastu ükskõikne ning läheb järgmist naist võrgutama. Järeldus: Selline tunne nagu armastus tundub esialgu ilus. Hiljem aga võib selguda, et üks osapooltest ei käitu oma südame järgi, vaid hoopis puhtkehalise rahulduse eesmärgil, tehes teistele haiget. 2. Alaidee: Kahe keerulise inimese vahel tekivad sügavad tunded, millest hilje...
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/la...
1. Eesti kirjanduse jaotumine Kodu-Eesti ja Välis-Eesti kirjanduseks. Millal: 1940.aastate alguses miks selline jaotumine tekkis: põgeneti sõja ning massiküüditamiste pärast välismaale millised kirjanikud millisesse gruppi kuulusid: pagulaskirjanikud, kes olid juba Eesti Vabariigis tuntud: G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit pagulaskirjanikud, kes ära minnes olid u 20.aastased: K.Lepik, I.Laaban, B.Kangro pagulaskirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga: H.Nõu, E.-K. Tooma, I.Kask, I.Laaman isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses: T.-H. Ilves, M.K. Kostabi millest kirjutati: peamised teemad olid: 1. kujutati kodumaa ajalugu ja olusid enne II ms. 2. kujutati asukoha argipäeva 3. kirjutati kodumaalt põgenemisest 4. piiblitemaatika 2. Tuntumad pa...
Gert Helbemäe (1913-1974) Helbemäe romaanid ühendavad põneva sündmustiku ja huvi tegelaste siseelu vastu. Helbemäe on tegelikkuse lähedane kirjanik. Tegelased küsivad jäävate väärtuste igavese tõe ja hingetäiuse järele. Romaanis "Õekesed" (1955) on huvifookuses ennekõike inimene koos oma soovide ja tungidega. Romaan kõneleb nelja 50-60 aastase vanatüdruku elust ühe katuse all. Pinge loob 5-aastase orvuks jäänud vennatütre saabumine õdede ellu. "Ohvrilaev"(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse, kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M.Justus seadnud esikohale ka oma elus. Justussaadabperekonnasuvitama,jääbiselinnakäsikirjagatöötama.Ta jääbraskustesse Sokaratese viimaste elupäevade mõtestamisega. Oma elu viimaseid päevi ei pühenda Sokrates mitte mõistuse, vaid muusade teenimisele. M.Justus ...
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohta...
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
Antiik-Kreeka peegeldused tänapäeva maailmas Aili-Maarja Mäeniit Vabad kunstid I kursus Eesti Kunstiakadeemia, 2010 Sissejuhatus Kreeka maa, mis on tutvustanud maailmale kaost, draamat, tragöödiat ja demokraatiat. Iga vana kivi taga on Lugu, antiikmaailma inimesed, nende mõtted, unistused ja soovid. Maailmas on vähe paiku, mis suudaksid Kreeka rikka ja vahelduva kunsti- ja kultuuripärandiga võistelda. Kreekas võib näha 200 000 aasta vanuseid arheoloogilisi leide, mükeene- ja dooria aegseid varemed, mis on pärit ajast 7.-6. saj eKr). Ateena sümbol on lüli, mis ühendab võimsat antiiktsivilisatsiooni tänapäevaga. Paik, kus on olnud nii tempel, kirik kui ka mosee, mõjub sama aukartust äratavalt kui selle hiilgeajal. Dionysose teater on maailma vanim teadaolev teater, kus 5. sajandil pKr esitati esimest korda vana-kreeka kirjanik...
AUTOR TEOS SISU MÄRKUSED W.Shakespeare „Romeo ja Teineteisesse armuvad Romeo ja Julia, kelle sugulased on põlised Armastus võidab kõik. tragöödia Julia“ vihavaenlased. Seetõttu on nende koosolemine võimatu; nad tahaksid Ohverdused abielluda, aga ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia armastuse ja võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist koosolemise nimel. varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära Pikkade suguvõsade kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Romeo usubki, et Julia on surnud. vaheliste tülide tõttu ...
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Van...
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2015: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Siuru tegutses aastatel 1917-1920. Liikmed: Marie Under, Fridebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Alle, Johannes Barbarus. Laiemas kandepinnas ka kunstnikud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe, Peet Aren, Otto Krusten, Jaan Oks jne. Võimalikud kaastöölised G. Suits, W. Raidla jne, inimesed, kes tähistavad Noor-Eesti rühmitust. Siuru väljaanded: Siuru I-III (1917-19), nendega tekkis ka logo (Siuru tähendab müütilist lindu ja seda on seostatud soome sõna kiuru'ga, mis tähendab lõokest.) M. Under Sonetid (1917), Sinine puri (1918) H. Visnapuu Amores (1917), Jumalaga Ene! (1918) F. Tuglas Saatus (1917) A. Gailit Saatana karussell (1917), Klounid ja faunid (1919) J. Semper Pierrot (1917) Siuru puhul oluline: 1) põhiautorid aktualise...
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle...
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest...
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raam...
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
