Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe otsuse iseloomustus- maadekreet tühistas mõisnike suurmaaomanduse ja lubas ära võetud mõisamaad talupoegadele jagada. 2) Nimeta Valgekaartlaste kindraleid, kus piirkonnas tegutsesid: admiral Aleksandr Koltsaki Siberis ; alul kindral Kornilov, - Lõuna-Venemaal, hiljem kindralid Anton Denikini ja Pjotr Wrangel ; Nikolai Judenitsi Eestis. 3) 2.märts 1917. - moodustati Petrogradi Tööliste ja Saadikute Nõukogu ja Riigiduuma Ajutise Komitee läbirääkimistel Ajutine Valitsus, mille etteotsa sai esialgu vürst Georgi Lovov, hiljem Aleksandr Kerenski. 24.-16. okt. 1917- Oktoobri revolutsioon ehk oktoobripööre. juuli- august 1917- VI (6.) kongress VSDTP. märts 1918- Nõukogude Venemaa sõlmis Saksamaaga Bresti separaatrahu. 1918- 1921- Venemaa kodusõda. Teine nõukogude kongress: * aeg- 1903 a. Nov. * otsused- võeti vastu rahu- ja maadekreet. * ühe ots...
Kordamine Sotsialismeer Moskva all kontrolli all olevad riigid, euroopatsehhoslovakkia, SDV, Ungari;Aasia Hiina, Mangoolia, P Vietnam, LVietnam. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid mis jäid Nõukogude liidule kuulekaks, hakkas Moskva nimetama Sotsialistlikuks sõprusühenduseks. Dissidentlus 60. aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Stalin suri 1953. aastal. Tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Malenkov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustsov. Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Majandus Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg Jätkus plaanimajandus, käsumajandus, Jätkus vana majandussüsteem. Vangide Jätkus vana majandussüsteem. puudus eraomand, Väga suur vangide osatähtsus vähenes. Kosus ...
Ajaloo eksami küsimused 1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti muinas-ja keskaega. Henriku Liivimaa kroonika Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid) Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid. Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227) Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled, muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-122...
II maailmasõja tagajärjed võrdluses I maailmasõjaga /tabel vihikus/ POLIITILINE KAART VÕITJA / KAOTAJA SKS. KAOTUSED RAHVAORG. Pärast 1MS Lagunes Saksamaa,Türgi, *võitjadUSA, UK, Kaotab territooriume, Rahvaste Liit AustriaUngari, Eesti vabanes. Prantsusmaa. kolooniaid, sõjaväe, maksab *kaotajad Saksamaa, preparatsioone. Venemaa. Pärast 2MS Saksamaa lagunes, NSVL *VõitjadUSA, NSVL Kaotas territoorimi, ei tohi ÜRO, IMF, IBRD suurenes, Soome ja blakan *Kaotajad Saksamaa, Itaalia, relvastuda väikeste kaotustega. Eesti Soome , Jaapan pole vaba. külm sõda, ajastu, vahendid NÄITED Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis, mida hakati nimetama külmaks sõjaks, kuna tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid po...
1.Sotsialistlikud riigid . Euroopas :Rumeenia, Bulgaaria , Poola , Tshhoslovakkia , Jugoslaavia , Albaania , Ungari , Ida- Saksamaa, NSV Aasias : Hiina Rahvavabariik , Mongoolia , Põhja-Vietnam , Põhja - Korea. Ladina- Ameerikas : Kuuba . 2. Sotsial. riikide koostöövormid majanduses ja sõjanduses. Majanduses : 1. Organisatsioon : Vastastikuse Majandusabi Nõukogu . (VMN) 2. Organisatsiooni loomis aaasta : 1949 . jaanuaris . 3. Eesmärk : Pidi aitama Moskva meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ning olema aluseks koostööle tulevikus . Sõjanduses : 1. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) 2. 1995 . 3. Seadistati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides . 3. Iseloomusta partei liidrite võimu NSV Liidus . Stalini aeg : 1. Majanduses : · Rasketööstus · sõjatööstus 2. Poliitikas : · Stalini ainuvõim · Totalitaarne riik · Vägivallapoliitika · Sunnitöölaager · Inimõiguste massirikuumine . Hrutstsov...
9 sotsioperioodi Eesti keele arengus on olnud 9 sotsioperioodi - muinasaeg, orduaeg, Rootsi aeg, mõisaaeg, ärkamisaeg, venestusaeg, Eesti aeg, nõukogude aeg ja üleilmastumise aeg. Igal perioodil on eesti keel olnud tähtsuselt erineval kohal ühiskonnas ning edenenud isemoodi. Sotsioperioodidest on paljud perioodid eesti keele arengu jaoks olnud soodsad, kuid tähtsaimateks nimetaksin neist mõisaaja perioodi ning Eesti aja perioodi. Mõisaaeg on olnud eesti keele arengu jaoks soodne just seetõttu, et sel ajal kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eesti keelset kirjandust. Eesti keel oli küll alamklassi keel, kuid eestikeelse kirjanduse ilmumine pani aluse edasisele keele arengule. Eesti aja perioodil loodi eestikeelne ülikool ja samuti sai eesti keel ainsaks ametlikuks keeleks Eesti Vabariigis. Iga keele jaoks on ülioluline oskussõnade olemasolu, kuna tehnoloogia areneb kiirelt ning koos se...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Nõukogude aeg Referaat Koostas:TarmoEtti Tartu 2006 Sisukord Sissejuhatus 1 1. Peatükk 2 Kokkuvõte 4 Sissejuhatus Nõukogude aeg ehk sovetiaeg e. nõuka aeg e.klikiaeg vms.(1944 - 1991) oli ühtaegu nukker ja naljakas ja - tagantjärgi ka nostalgiline. Seda iseloomustab hästi 80-ndate punkluule. Paljudes sellelaadsetes luuletustes peitub iroonia Nõukogude-aegse ühiskonnakorralduse ja riigikorra suhtes, mis kõige paremini avaldub luuletuses "Kõik on hea".(autor Tõnu Trubetsky) "Kõik on hea" Meil pole tõesti miskit kaevata Kõik tuleb kätte ilma vaevata Ja päiksetõus läeb aina varemaks Ja maailm läheb aina paremaks Ja taevas läheb üha selgemaks Ja elu läheb üha helgemaks Kõik halb on ammu ära keelatud Ja murepisar alla neelatud Ja kõik on hea Või näiteks: Me lahku...
Iseseisev töö Tegin iseseisva töö siis filmi ,,Vaenlase väravas" kohta, mis kajastab ülevaatlikult Nõukogude Venemaa ja Natsi Saksamaa vahelist lahingut Stalingradis. 2001. aastal vändatud film näitab tänapäevasele inimesele väga ilmekalt kuidas talitleti 1942. novembris nii Nõukogude Venemaa kui Saksamaa vägedes. Vassili Zaitsev elab Ida-Siberi metsades, ta on erakordselt hea laskeoskusega kütt. Noor poiss on harjunud vaikuse ja rahuga mida suudavad talle pakkuda tsivilisatsioonist eraldavad Siberi metsad, aga seda ka ainult kuni 1942. Aasta novembrini kui teda viiakse sund mobilisatsiooni käigus Stalingraati rindele. Juba rongist välja astudes tabas vaest noormeest ränk ja õõvastav vaatepilt: terve Stalingraadi jõe kallas oli täis raskesti haavatuid ning elu ja surma vahel vaakuvaid vaevu elavaid laipu. Stalingradi linn kui selline on totaalselt hävinud, ainult musti suitsusambain kerkib kunagiste h...
Nõukogude Eesti - anekdoot,tragöödia või areng ? Meid solgutati ühest võimust , teisse võimu seega 1944.a. Läksime jälle sakslaste käest Nõukogude Venemaa võimu alla ja taastati Eestis Nõukogude võim . Võimustruktuur sarnases Nõukogude Liidule - Kõik mida Nõukogude võim vastu võttis , võtsime ka meie. See sarnases ainiti sellele ,et me olime terve see aeg ainult kellegi teise mõju all . Meil ei olnud mitte midagi . Isegi Venesõjaväelased võtsid meie riigi käest viimased majanduslikud asjad : maad,rahad,aususe. Aususe all mõtlen ma seda ,et sõjaajal ei olnud mitte ükski inimene üdini aus. Kõiki huvitas vaid see ,et endal oleks hea. Ja ,et mida rohkem Nõukogude Liidu heaks kiitu saad , seda rohkem tahad veel kaebama minna. Ehk see näitas ,kuidas Nõukogude liit hellitas neid kes neile vastu tulid ja vihkas neid , kes nende üle kohut mõistsid. Sellepärast olidki tänav täis mundris mehi, kes kontrollisid inimesi , vaatlesid ja...
Elis Savisaar, Triinu Lotta Toots, Tommi Välja, Kertu Klementi, Annabel Laur, Romet Lasn Üldandmed •Eesti NSV oli NSV Liidu haldusüksus okupeeritud Eestis. •1940-1991 •Pealinn: Tallinn •Riigikeeled: eesti ja vene •Rahaühik: rubla •Hümn: Jää kestma, Kalevite kange rahvas •Rahvaarv (1989): 1 565 662 ● Ajalugu alates aastast 1944 1944: 1957: Stalini Rahvamajand Alates aeg use 1985: jätkub nõukogude Gorbatšovi reform aeg 1956: 1970ndate Hruštšovi lõpp: aeg Brežnevi aeg Julgeolekuorganid ja võõrsõjaväe kohalolek ● 1954.a moodustati eraldi üleliiduline Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB). ● Ühiskonda tuli pidevalt jälgida ja kontrollida. ● Nõukogude võimu põlistamisele aitas olulisel määral kaasa Eestisse jäetud sõjavägi. ● Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonna koosseisu. ● ...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine Maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli Eestile väga raske ja keeruline aeg. Raske aeg algas Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis sõlmiti 23.08.1938 Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel, tänu sellele kaotas Eesti iseseisvuse. 1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus. Punaarmees olid eestlaselt peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi o...
Õiguskeele korralduse areng ja tähtsus aegade jooksul ÕIGUSKEELE KORRALDUSE PÕHIMÕTETE KUJUNEMINE - Iseseisev Eesti riik - Nõukogude aeg - Taasiseseisvunud Eesti riik - Euroopa Liitu kuulumine KUST SAI ALGUSE? - 20. sajandil kui oli tekkinud iseseisev eesti riik - Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja ...
Nõukogude aeg Sõjajärgsed aastad Võim · Kohe sõja järel moodustati nõukogude võimustruktuurid. · ENSV valitsus hakati kutsuma Ministrite Nõukogu. · Seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu · Tegelik võim kuulus Kommunistlikule parteile (EKP) · Peamiseks vastuoluks kujunes konflikt nn. Juuni kommunistide ja venemaa eestlaste vahel. · 1950.a EKP pleenumil(pidulik koosolek) õiendati juuni kommunistidega arveid, neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. · Võim läks venemaa eestlaste ja venelaste kätte. · Nõukogude võimu Peamiseks töövahendiks oli hirmutamine. · Selle teostajaks oli NKVD(KGB) · Juba sõja järel algasid arreteerimised, hukkamised, sunnitööle saatmised. Metsavennad · Inimesed püüdsid represioonide(surve avaldamine) eest pääseda. Varjati end metsades ja moodustati metsavendade gruppe. · Loodeti et peagi puhkeb sõda USA ja Nõukogude lii...
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
23. Nõukogude Liit 1)Täida lüngad. Stalin suri 1950 aastal. Tema kohale pretendeerisid valitsusjuht Malenkov, siseminister Beria ja partei keskkomitee sekretär Hrustsov. Beria eestvedamisel hakati normaliseerima suhted Lääneriikide ja Jugaslaaviaga. Beria vastu organiseeriti 1953 aasta juunis vandenõu, sest Beria tegevus hakkas ohustama kaaslaste võimu. Beria mõisteti partei- ja riigivastases tegevuses süüd ja hukati. 2)Võrdle Nõukogude Liidu majanduslikke ja poliitilisi olusid kolmel perioodi. Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg Majandus Range tsentralism, Kogu majandamine Kaotati riiklik toimus kampaaniate rahvamajandus plaanimajandus, korras. Loodi nõukogud, kehtis rasketööstuse rahvamajandus plaani-, eelisarendamine. ...
Sotsialistlike riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Sotsialismileeri Euroopas kuulusid NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaana ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Aasias aga Hina Rahvavabariik, Põhja-koera, Mongoolia ja Vietnami SV. 1959.aastal tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Erimeelsused Jugoslaavia ja Moskva vahel: Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, liidri isepäine käitumine. Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks. Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväeli...
Kordamine 12. klassile II maailmasõda 1. Mõisted 1) Talvesõda Osa Teisest maailmasõjast. Nõukogude liit ründas Soomet. Lõppes Moskva rahulepinguga. 1939-1940. 2) Baaside ajastu NL sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides, kust senisel elanikkonnal tuli lahkuda. Nad üritasid hoiduda kokkupõrgetest vene sõjaväelastega. 3) Okupatsioon võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega. 4) Atlandi harta - 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil Franklin D. Roosevelti ja peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 5) Küüditamine Inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juu...
Nõukogude poliitika Idabloki maades 1. Sotsialismileeri kujunemine 1) Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2) Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3) 1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta Sotsialistlik sõprusühendus võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule kuulekaid riike Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: NSV Liit, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Vietnam, Mongoolia, Kuuba Sõprusühendusse ei kuulunud: Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea, Hiina ...
Sportlased poliitika hammasrataste vahel Elus käivad paljud asjad käsikäes, näiteks sport ja poliitika. Pärast teist maailmasõda, kus Eesti oli okupeeritud Nõukogude Liidu poolt, saabus Eesti sportlasetele raske aeg. Peale uue võimu saabumist, oli peaaegu võimatu Eesti sportlastel pürgida olümpiamängudele. Mis olid põhjused, et eestlaste seast valiti NSV Liidu koondisesse maksimaalselt kümme sportlast? Kes eestlastest pidid tundma valu, sest olid jäänud poliitilise hammasratta vahale? Punaste võimu ajal, ei saanud enam rääkida 30-40 eesti sportlase saatmisest olümpiamängudele, see arv jäi mitmeid kordi väiksemaks. NSV Liidu ajal sai keskmiselt seitse eesti sportlast spordimaailma suurimale võistlusele. Põhjuseid, miks paljudele sportlastele oli olümpiamängude uks suletud, oli palju. Ma tooksin välja kaks suurimat põhjust, mis rikkusid maarjamaa sportlaste karjääri. Esiteks avaldas suurt mõ...
Eestlased Teises maailmasõjas Baaside aeg Kairi Järve Esimene maailmasõda (1914 -1918) Keskriigid said Antantilt lüüa. Suurima võitjana väljuvad Ameerika Ühendriigid, kelles saab Euroopa riikide võlausaldaja. Suurima pettujana väljub sõjast Saksamaa, kellele surutakse Versailles` rahulepinguga peale kõrged reparatsioonimaksed. Sõja tulemustega ei ole rahul ka Jaapan ja Itaalia, kes on küll sõja võitjad, kuid sõjasaagist osa ei saa. Lagunesid suured impeeriumid, tekivad uued riigid, sh Eesti. Rahvusvahelised suhted 1920. ja 1930. aastatel 1920. aastad 1930. aastad Areng demokraatia Rahvusvaheliste suhete suunas teravnemine: Rahvasteliit ei Saksamaal sügav kriis (nii suuda agressoreid majanduslik kui poliitiline) takistada Majanduskriis-inimesed Nõukogude Venemaa on rahvusvahelisest poliitikast tahavad “karmi kätt”. Esile kõrvale jäetu...
Nõukogulik kultuuripoliitika Eesti nõukoguliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine, mis toimus pideva ideoloogilise surve all. Inimestel lubati tegeleda rahvatantsuga, käia laulukoorides või rahvamuusikaansamblites, kuid samal ajal jälgiti kogu aeg, et see tegevus ei oleks liiga rahvuslik ja ei tekiks vastupanu nõukogude korrale. Peale selle oli üheks osaks eelnevate põlvkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine. Jälle sellepärast, et ei tekiks valitsevale korrale vastupanu õhutavat meeleolu. Lisandus veel tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada rahvast valitseva reziimi kontrollile. Pidi jääma mulje, et rahvuskultuur on olemas, kuid tegelikult kontrolliti rangelt kõikide raamatute, filmide ja isegi tantsude sisu. Eesti kultuuri lõhustasid kaheks Teine maailmasõda ja n...
Eesti NSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Eesti NSV õiguslik olemus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus[2]. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. ...
Kätlin Kukebal 12A Miks lagunes Nõukogude Liit? Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL) oli aastatel 1917 1991 eksisteerinud sotsialistlik riik. Alates 1988 hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu. See viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks. Nõukogude Liidus oli erinevatel aegadel 6 kuni 16 liiduvabariiki. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et mis teod viisid Nõukogude liidu lagunemisele? Arvatavasti algas kõik 1985. aastal glasnost ehk avalikustamine, mis oli Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika. Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja ametliku ajakirjanduse üle seatud kompart...
TAASISESEISVUMINE Eeldused rahvusvahelises poliitikas: 1. 80ndatel oli kommunistlik süsteem kriisis (majanduslikus ja vaimses) 2. Nõukogude Liidu positsioon nõrgenes (nt ebaõnnestunud Afganistaani sõja tõttu) 3. Lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist (Reagani nn tähtede sõja programm), mis kurnas Nõukogude Liidu majandust 4. Lääneriigid toetasid kommunismivastasust (nt Poolas ja Afganistaanis) 5. Vähendati Nõukogude Liidult nafta ostmist Eeldused Nõukogude Liidus: 1. Gorbatsovi võimuletulek 1985 ja tema alustatud reformid (Glasnost ehk avalikustamine hakati rääkima tabuteemadest nagu puuetega inimeste ja looduse olukord, ajalugu. Perestroika ehk (majanduslik) uuendamine hakatakse lubama väikeettevõtlust. ) 2. Augustiputs e riigipöördekatse 1991. Eeldused Eestis: 1987 Fosforiidisõda 1986-1987. Taheti rajada hiidtehast, mille üle ENSV-l puuduks kontroll. Eestlased ei t...
Kas Nõukogude ajas oli ka midagi positiivset? Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Eesti kuulus Nõukogude Liidu kosseisu 1944. aastast kuni 1990. aastani. Tänapäeval räägitakse, kui kehva oli Nõukogude aeg, kuid tegelikult võib selles ajas leida nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Inimesed olid rahulolematud valitsuse poliitikaga ning seetõttu hakkas Eestis levima metsavendlus. Metsavendluse kõrgaeg oli 19441953 aastatel. Metsavennad olid need, kes võitlesid Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal. Metsavendi oli pärast sõda tõenäoliselt umbes 30 000. Ühel ajal tegutses metsades kuni 15 000 meest ja naist. Suurim metsavendade organisatsioon oli Relvastatud Võitluse Liit, mis tegutses 1945...
EESTI NSV (ptk. 39-44) 1. Dateeri Nõukogude aeg Eestis. Millised sündmused tähistavad selle algust ja lõppu? 1944-1991. Punaarmee sissetung, ENSV Ülemnõukogu poolt langetatud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. 2. Dateeri Nõukogude aja alaperioodid (stalinism sulaaeg stagnatsioon). Millised sündmused lahutavad neid perioode? Too välja kõige iseloomulikum igast perioodist. 1944-1956 Stalini aeg kõige rängem, kuid usuti, et on võimalik pääseda *Stalini surm* 1956-1968 sulaaeg olud pehmenesid, majanduslik tõus *Breznev tuli võimule* 1968- 1987 stagnatsioon. Praha kevad Venemaa surus Tsehhi maha see lõpetas illusiooni, et NSVL on võimalik muuta 3. Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust Eesti NSV eesotsas. Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II m...
EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIK VABARIIK Nõukogude võimu taaskehtestamine Eestis 1944 11.09.1044 Tallinna ,,vabastamise" päev Liiduvabariikide võimustruktuur Vastavuses NL-iga Juhtiv roll Eesti Kommunistlikul parteil. Esimesed sekretärid: - Karl Säre 1940-1941: Ainuke EKP sekretär, kes oli puhas eestlane. - Nikolai Karotamm - Johannes (Ivan) Käbin: Venestamise laine - Karl Vaino: Venestamine moes, eesti keeles sai moodsaks vene aktsent, nii et keegi ei pruukinud aru saada, mida teine rääkis. Karl Vaino oli kõige vähem vastuvõetavam eestlaste jaoks. - Vaino Väljas Kuna Nõukogude Liit tegi kõik, et näida väljastpoolt demokraatlikuna. Valitsuses oli olemas ka täidesaatva võimu esindajad: rahvakomissariaadid, ministeeriumid. Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees. Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud...
KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasut...
22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950 aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismi maad VASTUOLULINE ,,SÕPRUSÜHENDUS Kõik sotsialismileeri kuuluvad r...
Ajalugu KT nr. 7 SRÜ sõltumatute riikide ühendus. on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ning lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali). SRÜ loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel. NSVL nõukogude sotsalistlike vabariikide liit. oli aastatel 19221991 eksisteerinud sotsialistlik riik, mida valitses kommunistliku partei bolsevistlik diktatuur. ENSV eesti nõukogude sotsialistlik vabariik. oli Nõukogude Liidu liiduvabariik aastatel 19401991. NLKP - Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei. oli Nõukogude Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. EKP eesti kommunistlik partei oli Eesti NSV ainupartei. Gorbatsov NSVL juht Jeltsin Vene NSV juht Karl Vaino - oli Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Vaino Väljas - ...
1. I maailmasõda põhjused, ajend, tulemused. Aeg. Põhjused:Võimule tulek (kolooniaties), Ei soovitud Saksamaa kasvavat majandusliku edu, puudusid rahvusvahelised organisatsionid, sõda romantiseeriti (tehti propaganda). Ajend: Austria- Ungari troonipärija tapmine. Tappis Serbia üliõpilane. Tulemused: Euroopa riikide piirid muutusid drastiliselt. Purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austra-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik. Suured inimkaotused, tehnika areng, muutused ühiskonnas (naised, pessimism). Aeg: 28.07.1914-11.11.1918. 2. Muutused sõjapidamises 3 näidet, muutused ühiskonnas positiivsed/ negatiivsed. Muutused sõjapidamises: Sõjalennukid, tankid, mürkgaas, positsioonisõda ehk kaevikusõda. Positiivsed muutused: naiste iseseisvumine. Meestega võrdsete õiguste saamine, mitmed rigid kehtestasid iseseivuse. Negatiivsed muutused: füüsiliselt ja vaimselt kurnatud, elutustase langes, levisid epideemiad. 3. Inims...
35. BAASIDE AEG MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT Võimsalt tõusid esile revansistlikud ideed Saksamaal peale natsionaalsotsialistide võimule tulekut. Nõukogude Liit seadis sihiks laiendada nõukogulikku sotsialismimudelit kogu Euroopale ning tuua impeeriumi koosseisu tagasi varem Tsaar-Venemaale kuulunud valdused. Punaarmeest sai suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü uue maailmasõja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel, kes ei rakendanud agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Alles 1939 a kui Saksamaa likvideeris Tsehhoslovakkia, liitis endaga Klaipeda piirkonna, loobusid lääneriigid järelandlikkusest. Nüüd seadsid suurbritannia ja Prants. Sihiks saksa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostud lepinguga juhul, kui talle jäetakse vabad käed balti riikides, ida-poolas ja bessaraabias. Samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23 august 1939 kirjutas Nõuk...
Eesti rahvas II maailmasõjas Eesti pinnal on tema ajaloo jooksul toimunud palju sõjategevust, alates muinasajast, kui peeti ristisõdu, Liivi sõjast ja lõpetades II maailmasõjaga, mis loodetavasti jääb viimaseks sõjaks meie kodumaa pinnal. Eestlased on palju sõdinud ja teevad seda praegugi ka mujal riikides, võõral pinnal, kas sunniviisiliselt nagu Nõukogude okupatsiooni ajal või siis Ameerika sõdades nii Iraagis kui hetkel käivas Afganistani sõjas. Eesti riigile ei ole vägivald võõras, selle tõttu oleme osalised ka kaasaja suuremates sõjakolletes. Me oskame hinnata rahu, nii isamaa mullal kui ka maailmas. II maailmasõda aga üks pöördepunkt ja kõige raskemaid aegu meie rahva minevikus, sest riigi pinnalt käisid läbi mitmed võõrväed ja toimus represseerivaid sündmusi. II maailmasõda algas Eesti rahva jaoks Nõukogude okupatsiooniga 1940. Aastal, enne seda toodi Eesti pinnale Punaarmee osi ja meie naaber Nõ...
Millistest sündmustest Eesti ajaloos tahaksin rohkem teada? Ajalugu õpetatakse koolis meile kõigile, ent kui kindlad saame olla, et see, mis meile ajalootunnis räägitakse, on ka tegelikult tõsi olnud? Tänapäeva noortele räägitakse ajalootundides küll rohkem, kui vanemale generatsioonile seda tehti, kuid meie teadmised Eesti ajaloost on imepisikesed, võrreldes sellega, mida Eesti ja eestlased minevikus tegelikult läbi elasid. Oma esivanemate ajalugu on tore teada, sest kes meist ei tahaks põhjalikumalt teada, kus on tema juured ja kust inimene õigupoolest pärineb. Nõukogude aeg oli Eestis alati varjatud pool. Ei tohtinud sellest rääkida ega isegi mõelda. Paratamatult on just see varjatud pool kõige huvitavam. Sellest ei ole kaua möödas, kui noortele räägiti Nõukogude Liidust kui ühest maailma parimast paigast. Kõigil oli töö, katus pea kohal ja leib laual. Ja seda need noored õpilased uskuma pididki. Nüüd, ...
Periood Muinasaeg Keskaeg Rootsi aeg (vara-uusaeg) Aeg 9. aastatuhat 1227 1227 1561 1561 1710 (1721) Haldusjaotus Maakonnad ja Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond, Ordu riik, Taani valdused e. Eestimaa kubermang alates Rootsi kihelkonnad Eestimaa hertsogkond (1227, 1238 1346) ajast (Lääne-, Harju-, Järva-, Virumaa); Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti), (Tartu, Pärnu ja Saaremaa) Sünd...
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine aastatel 1986-1992 uurimustöö Juhendaja: Tiina Kull Autor: Doris Turk Lähte 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................... 3 AJALOOLINE TAUST................................................................................................................ 4 Venemaal toimunud sündmused............................................................................................... 4 Intervjuu kahe inimesega............................................................................................................ 13 Analüüs............................................................................
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 ...
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata * Sidetehnika areng- raadiosignaal üle Atlandi (tähtis sõjaväele, laevakompaniidele, ärijuhtidele jne) * Pandi alus geneetikale (Vries), kantmehhaanikale (Planck), avastati elektron (...
MRP, baaside leping ja baaside aeg Saksamaa vihastas I maailmasõja rahulepingu ebaõigluse üle. NSVL tahtis Ida-Euroopat endavõimu alla saada. 23.august 1939.aastal kirjutasid Saksamaa ja NSVL välisministrid (Joachim von Rippentrop ja Vjatseslav Molotov) mittekallaletungi lepingule alla. Leping seisnes selles, et riigid kohustusid säilitama erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti...
MRP, baaside leping ja baaside aeg Saksamaa vihastas I maailmasõja rahulepingu ebaõigluse üle. NSVL tahtis Ida-Euroopat endavõimu alla saada. 23.august 1939.aastal kirjutasid Saksamaa ja NSVL välisministrid (Joachim von Rippentrop ja Vjatseslav Molotov) mittekallaletungi lepingule alla. Leping seisnes selles, et riigid kohustusid säilitama erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti...
Teine maailmasõda kui pöördepunkt Eesti ajaloos. Teine maailmasõda sai alguse 1939. aastal ja lõppes 1945. aastal. Teise maailmasõtta oli haaratud kõik maailma riigid, kas siis suuremal või vähemal määral. Samuti oli teise maailmasõjaga seotud ka Eesti, kes pidi ka sõja käigus hakkama tunnistama Nõukogude Liidu alla kuulumist. Millised olid need pöördepunktid, mis viisid Eesti Nõukogude liidu alla, seoses teise maailmasõjaga? Esimeseks oluliseks märgiks Eesti tuleviku suhtes, oli Molotovi-Ribbentropi pakt ja sellega kaasnenud salaprotokoll, kus määratleti ära Eesti saatus. Me võime lugeda seda esimeseks pöördepunktiks, kuna salaprotokoll sisaldas Eesti tulevikku NSVL all, ja nii ka paraku läks teise maailmasõja käigus ning pärast seda, kui mitte arvestada vahepealset saksa opupatsiooni. Teada olevalt üks põhjustest, miks maailmasõda puhkes, oli pidevad järelandmised Saksamaale. Lääneriigid tegid ...
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA koda...
1. Sõjapõhjused, toimumis aeg! Poliitilised eeldused • Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. • Sõlmiti MRP. • Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused • Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. • Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused • Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. • Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2.MRP leping(mida sisaldas, osapooled,mida otsustati)? • mittekallaletungileping • Saksamaa ja NVSL (23. august 1939) • Hitler vajas tugevat liitlast •sisaldas salajast protokolli, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome,Eesti,Läti, Poola idaosa. 3.Müncheni kokkulepe • September 1938 • Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa 4. 5.Soome Talvesõda • Sõda algas, kui Nõukogude Lii...
Miks oli Perestroika Nõukogude Liidus paratamatu? 1970. aastate alguseks oli Nõukogude majandussüsteem ennast ammendanud. Defitsiit oli muutnud püsivaks ja majandus seisis. USA president arvas, et kommunismi aeg on läbi USA president Reagan tahtis kommunistlikku süsteemi hävitada ning selleks hakkas ta toetama teisi kommunismi vastu võitlejaid. Usa alustada uut võidurelvastumise lainet ning surus NSVL majanduslikult nurka. Oluliseks võitlustandriks oli Afganistan, kus USA poolt sõjaliselt varustatud modzazeed suutsid Nõukogude soomukitele tugevat vastupanu esitada. Teine võitlustander oli Poola, keda samuti Ühendriikide poolt toetati. USA alustas NSVL vastu majanduslikku sõda, takistades gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, mis oleks olnud Nõukogude Liidule suur sissetulekuallikas. Samuti õnn...
Eestlaste valikud teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1.septembril 1939. aastal, see oli raske aeg kogu maailmale. Eriti raske oli see ka veel Eestile, kuna Eesti oli noor ja väike riik kelle idanaabriks oli suur ja võimas Venamaa. Teise maailmasõja ajal tehtud otsused mängisid suurt rolli Eesti iseseisvumise ja eestluse püsima jäämisesse. Kuidas mõjutasid eestlaste valikud ja otsused riiki teises maailmasõjas? Esimeseks suureks valikuks oli 28. septembril 1939. aatal nõustumine vastastikuse abistamise paktiga , mis lubas rajada Nõukogude sõjaväel Eestisse sõjaväebaase. Eestlastel polnud valikuvõimalust, kuna keeldumisel ähvardas Nõukogude Liit sõjaga. Lepingus rõhutati, et see ei muuda Eesti riiklikku korraldust, kuid tegelikult nii ei olnud. 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit Eestile ultimaatumi kus nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning nõukogudemeelse valitsuse moodustamist. Eesti pidas sõjalist ...
Ajaloo KT 6.Mõisted Sotsialismileer- Sotsialismimaad koos Nõukogude Liitu moodustasid sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühend-neid riike, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks hakkas Moskva 1960 aastatel nii nim. VMN-Oluline majandusala koostöö organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. VLO-ida-Euroopa sotsialistlikud riigid moodustasi 1955 aastal lääneriikide sõjalise organisatsiooni. Varssavi Lepingu Organisatsioon. Sulaaeg- Hrustsovi valitsemisaega nimetatakse nii. Stagnatsioon-1970 aasta ilmnes ühiskonnaelu kõigis valdkondades- majanduses, poliitikas, vaimuelus- valitsuse seisak ehk stagnatsioon. Dissidentlus-1960 aasta teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. Metsavendlus-1944- 1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule. Suurküüditamine-1949 aasta 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Metsave...
,,Eestlaste valikud II maailmasõja ajal" II maailmasõda algas peale Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimist Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Selle käigus kaotas ka Eesti iseseisvuse. Natsi-Saksamaa tungis 1941 NSV Liidule kallale ning selle käigus okupeeriti lisaks teiste riikide seas ka Eesti. Õnneks ei olnud Saksa okupatsioon Eestis kaua, see lõppes 1944 ning peale Eesti langes NSVL okupatsiooni alla. Teises maailmasõjas oli Eestlastel valikuid vähe. Tuli valida Saksa, Soome või Vene pool. Nende riikide armeesse eestlased ka enamjaolt läksid. Neljas kuid mitte nii populaarne valik oli metsavendlus, selle aga valisid vähesed. Punaarmeesse sattusid eestlased aga sundmobilisatsiooni käigus. Saksaarmeesse mindi aga soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni eest. Alguses mindi väga leebelt ja vabatahtlikult Saksa vägedesse kuid hiljem toimus ka see sundmobilisatsiooni käigus. Paljud eestlased valisid ühek...
Eesti kultuurielu nõukogude võimu ajal Nõukogude võim valitses Eestis 1944-1990. See aeg avaldas Eesti kultuurile üsna suurt mõju. Kultuurielu valdkondades tekkis infosulg, kuna Nõukogude Liit oli muust maailmast poliitiliselt ja majanduslikult eraldatud. Kogu tähelepanu keerati Vene kultuurile. Lääne kultuurist ja selle arengust saadi teada läbi Soome televisiooni ja võimalike raadiojaamade kaudu, nagu Ameerika hääl ja Vabadusraadio. Nõukogude kultuuripoliitika tõttu ei ole säilinud kirjutisi Eesti rahvale olulisest perioodist. Hävitati suur osa iseseisvusaegadest ajalehtedest, ajakirjandusest ning ka ilukirjandust. Rahvas ei saanud lugeda mida tahtis. Näiteks eriti masendav oli vaimne surutis Stalini valitsemisaastate lõpul kui ka Breznevi võimuloleku ajal. Paljud eesti haritlased põgenesid Eestist ja said välismaal olles oma loometegevust jätkata. Anti välja pagulaskirjanike teoseid, levis vabale Eestile kombeks olnud...
Ajalugu 2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg. MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus, suured rahvastiku kaotused. Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunata koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Baaside aeg: Oktoobri algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised, et täpsustada baaside asukoha ja vägede sissemarsiga seotud küsimusi. 1...
Eesti taasiseseisvumine Nõukogude Liidu riigipöörde läbikukkumine andis paljudele liiduvabariikidele võimaluse iseseisvumiseks. 1985. aastal tuli NSV liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes viis seal läbi ümberkorraldusi, mida kutsuti perestroikaks. Ümerkorraldamise käigus nõrgenesid tsensuurireeglid, avardus sõnavabadus, suurenes massiteabevahendite mõju ja muututi sallivamaks eriarvamuste suhtes. See kõik viis Eesti iseseisvumiseni ja Idabloki lagunemiseni. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärk oli MRP ja selle lisaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. 1987....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
