Nägemiselundid Silmad Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmi kahjustavad tegurid Silmi võib kahjustada : Kõrge vererõhk. Mikroorganismid(tekitavad sarvkesta haavandi). Krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine(põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool) Konjunktiviit e. silma sidekesta põletik(tekib peamiselt viirusliku või bakteriaalse infektsiooni ja allergia tagajärjel). Võrkkesta irdumine(tekitajaks võib olla vananemine). Suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikseid veresooni, mis tõttu nägemine halveneb või ka üldse kaob. Silmade kaitse Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja t...
Mida saab teha silmade hea tervise Kaebuste korral pöörduge koheselt tagamiseks? arsti poole! Arvutitaga olles, jälgi 20:20:20 reeglit. (Iga 20 minuti tagant vaata 20 sekundit 20 meetri kaugusele). Vanadusega Kanna talvel päikeseprille, et seonduvad haigused kaitsta silmi liigse UV-kiirguse eest. Kasuta silma sõbralikku Glaukoom ja kosmeetikat. Loputa oma silmi regulaarselt katarakt jaheda veega. Käi regulaarselt silmaarsti kontrollis. Ära hõõru silmi pesemata kätega. Toitu tervislikult. Lota Aadla ...
Nägemine Kristiina Pärtel 8.A 2015 Sisukord Mis on nägemine? Kuidas me näeme? Värvuste nägemine. LISA Kasutatud kirjandus. Tänuslaid. Mis on nägemine? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Inimesel on kaks silma ja tavaliselt vaatleme esemeid korraga mõlema silmaga. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Kuidas me näeme? Kõige selgemini saame näha siis, kui vaatleme otse meie ees asuvaid esemeid. Külgedel paiknevate esemete piirjooned on ähmased ja värvisus ei eristu kõige selgemalt. Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. Kuigi silma võrkkestal moodustub eseme vähendatud ja ümberpööratud kujutis, ei ...
MEELEELUNDITE SEMINAR Anne Vahtramäe, 22.10.2020 NÄGEMINE 1. Kuidas toimub kujutise tekkimine võrkkestal? ● Optiline süsteem: vesivedelik, silmalääts ja klaaskeha - läbipaistvad, murravad valguskiiri - silma valgust murdev süsteem. ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. ● Seal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemi...
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Lota Aadla MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES Referaat infotehnoloogias Juhendaja: R. Orumaa,MA Tallinn 2015 Sisukor TALLINNA TERVISEHOIU KÕRGKOOL..........................................................................1 OPTOMEETRIA ÕPPETOOL...............................................................................................1 OP1.........................................................................................................................................1 LOTA AADLA.......................................................................................................................1 MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES.............
Lühiuurimus Meeled Nägemine Nägemine on üks viiest meelest. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad edasi närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid peaaju nägemispiirkonda, kus infot töödeldakse. Kõige suuremad silmad on hiid-kalmaaril (diameeter üle 30 cm), kuid kõige kompleksemad mantis shrimp'il (koorikloom, seltsist Stomatopoda), kes elab ookeani põhjas troopilistes vetes. Nii linnud (taevas) kui ka kalad (vees) neil on tugev sensitiivsus ultravioletile= arvatavasti peavad eristama toitu ja vaenlasi sinisel taustal...Siiani arvati, et süvamere kalad ei erista punast, kuna nii sügavale jõudes on valguskiirest punased pikkused kadunud. Nüüd on avastatud, et osad süvamere kalad floresseeruvad punaselt (lähedalt vaadates) tõe...
TAJU – protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt ehk tajukujund vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest - tajul on piirid (absoluutsed piirid (mis on minimaalne/maksimaalne mõjumäär, mida tajume? (heli, nägemine jne)), suhtelised piirid ehk eristuslävi (mis on kõieg väiksem vahemik, mille vahel oleme võimalik vahet tegema? (heli, nägemine jne)) - tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) (inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega - 300ms) - koosneb aistingutest – need, mida teadvustame ja mida ei teadvusta - pole lihtsalt aistingute summa – lisandub varasem kogemus, emotsioonid, sõltub mõtlemisest ning eeldab tähelepanu – subjektiivsus (tajumise olukord võib olla inimeste jaoks sarnane, kuid emotsioonide ja mõtlemise osa indiviidil erineb – harjumused, eelistused jne) - TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kest...
Sisukord. 1 Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 2 Aistingud.................................................................................................................................... 3 3 Nägemine.................................................................................................................................. 4 4 Maitsmine ................................................................................................................................. 5 5 Haistmine................................................................................................................................... 5 6 Kompimine................................................................................................................................. 5 7 Kuulmine.................................................................
Nägemine Ümbritsevast keskkonnast saab inimene suurema osa informatsioonist nägemismeele abil. Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva inimese silmas ilmub, nagu fotoaparaadis, vaadeldavast valgustatud esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi (nägemispigmendi rodopsiini lagunemise) tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse ...
NUTISEADMETE KAHJULIK MÕJU SILMADELE OP-1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Sisukord 1. Silm 2. Nägemine 3. Sinine valgus 4. Kuiva silma sündroom 5. Maakula ealine degeneratsioon 6. Silmade kaitsmine Silm Paariline meeleelund, mis võimaldab nägemist Nägemine Võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis Valguskiired langevad läbi pupilli võrkkestale Võrkkestale tekib kujutis Sinine valgus Lühike lainepikkus Kõrge energia Kiirgub ekraanidest Kahjustab võrkkesta Kuiva silma sündroom “Sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist” Vähene pilgutamine Maakula degeneratsioon Võrkkestas asub kollatähn ehk maakula Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine Sinine valgus kahjustab võrkkestas valgustundlikke rakke N...
Nägemishäired Nägemishäire e refraktsioonihäire on häire, mille puhul silma langev valgus ei murdu õigesti ja nägemine on hägune mõõdetakse dioptrites ei ole haigus on parandatav prillide, läätsede või operatsiooniga Refraktsioonivigade 4 põhilist tüüpi müoopia hüperoopia astigmatism presbüoopia Lühinägevus e müoopia nähtavus kaugele on hägune, lähedale selge optiline süsteem on liiga tugev või silm liiga pikk on pärilik sümptomid: silmade kissitamine, peavalud, ka kõõrdsilmsus ravi: kontaktläätsed või prillid (miinustugevusega), operatsioon o edit Master text styles econd level Third level Fourth level Fifth level Sixth level ...
1 .Mida tähendab, et silmad peavad töötama koos, kui meeskond? 2.Normaalse binokulaarse nägemise definitsioon - Monokulaarsete tunde- ja motoorse nägemiste info ühendus meid ümbritsevas ruumis, 3.Nimeta binokulaarse nägemise eelised. Ühena nägemine, tagavarasilm, binokulaarne ühte liitmine st. kõrgemad nägemise läved, laiem vaateväli. 4.Mis kasu annab meile lisasilm? 5.Mida tähendab panoraamnägemine? Too näiteid. Nägemine 360 kraadi enda ümber, mispuhul kahe silma nägemisväljad ei kattu. Näiteks konnade nägemine. 6. Kui lai on inimese binokulaarne vaateväli? Kui lai monokulaarne külgmine sektor? Binokulaarne vaateväli on 120 kraadi, monokulaarne külgmine sektor 35 kraadi. 7.Kuidas nimetatakse binokulaarse nägemise vormi sügavuse tajumisest? ja mis kasu see meile annab? Stereopsis, aitab ära tunda objekti taustast. Orienteerume paremini ruumis, annab meile parema käe-silma koordinatsiooni. 8.Milliseid nõuded peavad olema täidet...
NÄGEMINE SILM JA NÄGEMINE Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. MIS KAITSEB SILMA? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. SILMA EHITUS Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna...
HologrAMM Aivo Jääger Mis on Hologramm? Hologramm on laserivalguse abil tekitatud kolmemõõtmeline kujutis Mis on kolmemõõtmeline ehk ruumkujutis? Inimese ruumitaju põhineb kolmel geomeetrilisel nähtusel: Perspektiiv Parallaks Binokulaar nägemine Perspektiiv Perspektiiv tähendab seda, et vaatenurk esemele sõltub sellest, kui kaugelt teda vaadatakse. Sama suured esemed (inimesed, puud, majad) paistavad eri kaugustel erineva nurga all mida lähemal ese asub, seda suurem on vaatenurk ja seda suurem ta paistab olevat. Teades esemete tegelikku kuju ja suurust, hindab inimene kolmandat mõõdet (dimensiooni) näiva suuruse ning kujumuutuse abil. Parallaks Parallaks tähendab vaatesuuna muutumist erinevatest ruumipunktidest vaatamisel. Kui inimene liigub (liigutab pead), muutub vaatesuund esmetele seda rohkem, mida lähemal on ese. ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 1 Lisette Jõgisalu MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES Referaat eesti keeles Juhendaja: S. Piirsalu Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Vananedes suureneb organismi tundlikkus, mis võib põhjustada surma. Teatud taandareng ja talitluse langus toimuvad vanemas eas paljudes organites, kudedes, veresoontes, liigestes, närvisüsteemis, seedetraktis, südames ja mujal kehas. Vananedes avalduvad haiguslikud muutused, mis võivad esineda ka silmas. Langeb nägemisteravus, ilmneb presbüoopia ehk kaugelenägevus. (Trofimova 1967). 1 KATARAKT Vanaduses kõige enam esinev silmahaigus on vanaduskae ehk katarakt (Trofimova 1967). Normaalselt läbipaistva silmaläätse rakud ja kapsel hakkavad skleroseeruma ja tuhmuma. Silmalääts muutub aja joo...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................1 1.UNENÄGUDE TEKKIMINE JA PÕHJUSED..........................................................3 2. PROBLEEMID UNEGA........................................................................................... 5 3. UNENÄGUDE TÕLGENDAMINE..........................................................................7 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada ning seepärast magavad inimesed iga päev. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 NUTISEADMETE KAHJULIK MÕJU SILMADELE Referaat eesti keeles Juhendaja: Siret Piirsalu Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS................................................................................................. 3 1.SILM JA NÄGEMINE........................................................................................ 4 1.1.Silma ehitus........................................................................................... 4 1.2.Nägemine............................................................................................... 5 2.NUTISEADMETE MÕJU SILMADELE................................................................6 ...
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub? Millised muutused toimuvad...
Diabeetiline retinopaatia Diabeetiline retinopaatia .. on kõige enam levinud diabeetikute silmahaigus, mille käigus silmapõhja veresooned muutuvad. Veresooned võivad lekkida või täielikult sulguda. Selle tagajärjel kannatab aga nägemine. Diabeetiline retinopaatia kahjustab tavaliselt mõlemat silma. Areng on märkamatu ja varases staadiumis ei häiri see tavaliselt nägemist. Arenenud staadiumis aga põhjustab diabeetline retinopaatia taastumatuid nägemise kahjustusi, äärmisel juhul isegi pimedaks jäämist. Retinopaatiat jagatakse silmapõhja muutuste iseloomu järgi. (Eesti nägemistervisekeskus 2014) Retinopaatia vormid TAUSTARETINOPAATIA - Selle seisundi korral hakkavad väikesed kahjustatud veresooned tasapisi lekkima kusjuures verekogused on väga väikesed. Harva võib esineda ka kolesterooli või teiste veres sisalduvate rasvade lekkimist võrkkesta. Nõgemist kahjustavad enim maakula turse ja isheemia. (Eesti nägemistervi...
Kärt KaasikAaslav 7.B Rühm Iseloomulikud tunnused Kalad ● Kohastunud eluks vees ● Voolujooneline keha ● Keha katavad limaga kaetud soomused ● Liikumiseks uimed ● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks ● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku ● Kaheosaline süda, üks vereringe ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette ● Moondega areng ● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja kü...
ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus KAMEELEONI NÄGEMINE Referaat Nägemise arengus ja binokulaarses nägemises Tallinn 2013 Kameeleoni silmad on peaaegu üleni ühinenud poolkerajate üla- ja alalaugudega kaetud ning silmamunast näha on vaid pupill. See kaitsev koonusjas laug liigub koos silmaga. Joonis 1. Kameeleoni silmamuna ilma kaitsate laugudeta (A) ning kõrva asukoht. (B) Kõik teised liikuvate silmadega loomad vaatavad mõlema silmaga ühte suunda, kameeleonil liiguvad need aga teineteisest sõltumatult ja võivad pöörduda 180º ulatuses horisontaalasendis ja 90º võrra vertikaaltasandis. (Lenz 2002) Joonis 3. Kameeleoni silmade vaateväli. Eksperdid on öelnud, et kameeleonitel on nii hea nägemisteravus, et see liik ei vajaks kunagi näiteks lugemisprille. Nad suudavad oma silmi pöörata...
Sissejuhatus psüühikasse (3 loeng) Me ei saa enne maailmast aruu, kui me seda ei näe. Fotoretseptorit ei ole(nägemisnärvi ei ole seal)..... Periheelne nägemine-liikumine, mida me näeme Nägemine on ülejäänud meeltest kitsam Fotoretseptorid jagunemvad reetinal( Fovea-teravaim nägemise ala, milles ainult kolvikesed, reetina on seal õhem Pupill- kontrollib parima valgusinfo valikut: läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosas. Piisa va valguse korral, laseb pupill selle vaid läätse keskossa. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot. Lääts kumerdub. Puhka natuke- fotoretseptor ütleb, Mida lollim loom, seda targem silmapõhi(N:konnal palju spetsiifilisem reageerimine kui inimesel) Paremasse ajupoolde läheb informatsioon mõlemast silmast, aga liigub paremasse poolde ajus.
Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid on viisid ümbritsevast informatsiooni hankimiseks ning selle töötlemiseks ja tõlgendamiseks. Tunnetusprotsessid jagunevad: Aistingud erinevate meeleelunditega vastuvõetud informatsioon. Taju Tähelepanu Mälu Mõtlemine Fantaasia Tsensoorne isolatioon kõik tunnetusprotsessid on iseleeritud ehk välistatud. Nägemine 90% informatsioonist saame nägemise kaudu. Nägemine on oluliselt seotud tähelepanu ja taju võimega. Võime küll asju näha, kuid me ei pruugi neid märgata. daltonism värvipimedus Kuulmine Kõige tugevamaid emotsioone tekitav aisting. Haistmine Kõige kiiremini emotsioone tekitav aisting Inimese tunnetusprotsessid ei ole loomadega võrreldavalt väljaarenenud seepärast, et meil on arenenud ajutegevus. Kompimine Inimesed omavad nahka, et kompida ja tunnetada ümbritsevat. Aistingute jaotamisega kõrvuti toimub nende liigitamine ka vastavateks tajudeks. Taju on t...
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Psüühika- individuaalsetel kogemustel põhinev protsesside kogum. Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine. psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2.) Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. paradigma- Laias mõttes on paradigma t...
II teema eksam: representatsioonid ja keel 1. Ettekujutus tegevustest, mida sisaldab arsti juures käimine on stsenaarium. 2. Stsenaarium on teadmiste kogum sündmuse ajalise järgnevuse kohta. 3. Kuidas toetab nägemine kuulamist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 4. Väide, mille tõestust saab kontrollida on propositsioon. 5. Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tutvustada teadmisi. 6. Milline väide on õige? Loomad kasutavad suhtlemiseks märke/sümboleid. 7. Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna „sinise“ jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Worfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 8. Mõiste hõlmab mingisuguste objektide kategooriat või klassi, mida tähistatakse enamasti sõnaga, seetõttu võib mõiste...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Kutsestandardid Võrdlus Juhendaja: Janek Klaamas Pärnu 2013 Kutsestandardid Plaatija ja maaler Erinevused: plaatija põhilised tööülesanded on pindade ettevalmistamine plaatimistööde tegemiseks ja pindade plaatimine; plaatija töövahendid on erinevad käsitööriistad (plaadikamm, vuugiraud, lõiketangid, plaadinuga, lood jne), seadmed ja mõõteriistad (segutrell, plaadilõikur, frees, laser jne) ning materjalid (kuivsegud, liimid, hermeetikud jne); maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistlevate pindade lõppviimistluse teostamine (nt värvimine, lakkimine, õlitamine jmt) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt viimistlusmaterjaliga); maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirull...
II TEEMA EKSAM 1) Mõiste hõlmab mingisugusete objektide kategooriat või klassi, mida tähistatakse enamasti sõnaga, seetõttu võib mõistet pidada sümboliliseks mentaalseks representatsiooniks. 2) Stsenaarium on teadmiste kogum sündmuse ajalise järgnevuse kohta. 3) Winawer et al (2007) leidsid, et vene keelt kõnelejad (kellel on 2 sõna "sinise" jaoks: helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Wolfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 4) Kuidas toetab nägemine kuulmist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 5) Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tuvastada teadmisi. 6) Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ha reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus meie psüühikas, seetõttu võib seda pidada analoogseks mentaalseks representatsiooniks. 7) Fonee...
NÄGEMISMEEL · Silmamuna ehitus · Pupill · Silmamuna liigutused · Silma kaitsvad struktuurid · Silma optiline süsteem · Fotokeemilised protsessid võrkkestas · Värvuste nägemine · Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on...
Glükokortikoidid Karolin Karbus OP11 Oluline ravimite rühm, mis võeti kasutusele 1950. aastatel Steroidhormoonid Produtseerib neerupealiste koor Kortisool ja kortisoon Deksametasoon, hüdrokortisoon, tobramütsiin Füsioloogiliseks ülesandeks reguleerida glükoosi taset veres Põletikuvastane toime Toimemehhanism Tsütoplasmas asuvad retseptorid Kompleks > rakutuum Seostub DNAga ja reguleerib geenide jäljendi loomist Seotud haigused Addisoni tõbi Cushingi sündroom Farmakokineetika Hea imendumine Barjääride läbimine Sünteetiliste pikem toimeaeg Kliinilise toime avaldumine (28h) Kliiniline kasutamine Individuaalne annus Kõrvaltoimete sageduse suurenemine pärast 10. ravipäeva Üksteisega asendatavad Kasutamine üldiselt Neerupealiste puudulikkus Reumatoidartriit Endokardiit Kollagenoos Crohni tõbi Leukeemia Hepatiit Silmapõletikud Koos antimikroobse raviga: NÄIDUSTUSED Ägedad ja kroonilised mitte mädased põletikud Silm...
Referaat Miks me näeme kehi? Koostaja : Sisukord Sissejuhatus 2 Miks me näeme kehi 3 Kehad meie silmale 3 Kehade nägemiseks vajav valgus 4 Kokkuvõtte 6 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Tähtsaimaks meeleelundiks inimese elus on silmad. Inimene saab enamus informatsiooni maailmast nägemise kaudu. Aga kuidas me ikkagi näeme kehi, kas see on visuaalne pete või mingi looduse järjekordne vingerpuss meie, inimeste kapsaaeda? Sellest üritan lähemalt rääkida järgnevas l...
Sitasitikas Põrnikat silmates on kohe selge - kes elavad mullas on reeglina tumedad kuni süsimustad, kes toituvad taimedest - värvilised Nimetusi sitasitikas, sitapõrnikas, sitasõnn, sitavurr, sitapombulane, sitamommuke, mummukas, momm, seasitikas, turilas on kasutatud ka muude suurte mardikate kohta põrniklaste sugukonnas peale sitasitika. Sitasitikad on 2 kuni 30 millimeetri pikkused. Sitasitikad söövad peamiselt sõnnikut aga nad ka söövad muid asju näiteks seeni, lagunenud lehti ja muid kõdunenud asju. Sitasitikat on peetud seoses olevaks teispoolsusega nagu mitmeid teisigi tiivulisi. Suhtumise kujunemisel on kaasa mõjunud mardika must värvus ning maamullaga ja kõige maast kasvavaga seotud eluviis. Igatahes keelab eetiline norm sitasitikale mistahes viisil halba teha. Teda on nimetatud Jeesu loomaks ja öeldud, et sellele, kes selili sitika jalule aitab, annab jumal üheksa pattu andeks. Põlvest põlve pereko...
TÜVIRAKUD Mis need on? Diferentseerumata jagunemisvõimelised rakud. Keda aitavad tüvirakud? Aju: Alzheimer ja Parkinsoni tõbi Nahk: Põletus haavad Silmad: Osaline nägemine Luud: Luude hõrenemine Erinevad tüvirakud Lõigustusrakud Embrüonaalsed tüvirakud Nabaväädivere tüvirakud Täiskasvanu tüvirakud Caden Ledbetter Üks esimesi patsiente maailmas, kellele siirati tema enda nabaväädivere tüvirakke. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tüvirakud Mis need on? Tüvirakud on diferentseerumata jagunemisvõimelised algrakud. Neist on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organeid. Keda aitavad tüvirakud? Aju: tüvirakkude kasutamine peaks aitama Alzheimeri ning Parkinsoni tõve põdejaid. Edukaid katseid on läbi viidud hiirtega. Nahk: tüvirakkudest loodud nahka kasu...
,,Kadunud põlvkonna" traagika Kõik, mis oli enne püha, muutus mõttetuks, pole ei tulevikku ega minevikku, on vaid olevik, millel pole enam mingisugust väärtust. Puuduvad elukutsed, rajamata on perekond. Kõik see iseloomustab ,,kadunud põlvkonda". Terved noored mehed saadeti sõtta, kuid tagasi ei tulnud neist keegi samasugusena, nagu oli läinud, kui tuldi tagasi füüsiliselt tervena, siis psühholoogilise surve alt ei pääsenud keegi. Saksa kirjanik Erich Maria Remarque osales I maailmasõja tegevuses ja kirjutas hiljem sellest inspireeritult võimsa romaani ,,Läänerindel muutuseta". Raamat räägib 18-19 aastastest poisikestest, kes koolipingist sõtta astuvad. Noortele on küll õpetatud, kuidas rindel hakkama saada, kuid keegi pole neile selgitanud, mil viisil kohaneda sõja psühholoogilise mõjuga. "Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui hakkad selle üle järele mõtlema." Peategel...
Närilised Hambad : iseteritavad lõikehambad, puuduvad silmahambad, hambalaie lameda pinnaga mälumiseks Söömine : kasutavad esikäppasid söömisel, väikekasvulised, nad on toiduks paljudele,tavalised varvasjäsemed küünistega taimed närilised lihatoidulised Sigivus : neil on väga suur sigivus (rottidel 6-8p aastas, hiirtel 8-15p korraga). Eestis on 18 liiki : põldhiir, koduhiir, vesirott, kodurott, rändrott Teisi närilisi : vesisiga, merisiga, hamster, okassiga Kiskjalised Hambad : lõikehambad toidu lahti hammustamiseks silmahambad söögi surmamiseks ja kinnihoidmiseks purihambad toidu peenestamiseks (kiskhambad), luude kõõluste purustamiseks Jäsemed : küünistega, kohastunud kiireks liikumiseks ja saagi püüdmiseks Meeled : väga hästi arenenud, intelligentsemad kui saakloomad 1 koerlased Keha : jäsemed kohastunud pikkade vahemaade läbimiseks ja jälitamiseks, neil on nürid küünised Meeled : väga hea haistmine, värvuste nägemine k...
Vaegnägija õpilase õpetamise eripära. Maie Oppar AÜ eriped II 08.04.2011 Eestis on seadusega tagatud tasuta kohustuslik põhiharidus ning võimalus õppida kodulähedases koolis. Koolil on omakorda ülesanne kaasata õpilased õppeprotsessi ja kohandada õpikeskkond selliseks, et iga õppija (sh erivajadusega) saab õppida ja oma võimeid maksimaalselt arendada. Kuna Eestis on lapsevanemal valikuvabadus otsustada, kas tema erivajadusega lapsele sobib paremini tavakool või erivajadusega laste kool, keskendun on lühikeses arutluses vaegnägijate õpetamise eripäradele tavakoolis. Alates 2009.aastast tegutseb Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" raame...
SISSEJUHATUS Inimene on alati püstitanud küsimuse enda arengu kohta. Juba lapseeas inimest huvitab mõistatus: kust me oleme pärit? Mis on kogemus? Kuidas me areneme? Need küsimused on fundamentaasled ning nendele püüakse leia vastuse juba muinasajast. Kuna esimeseks teaduseks peetakse filosoofiat, siis on arvatavasti just filosoofid olid esimesed, kes püüdis vastata nendele põhjapanevatele küsimustele. XIX. sajandilt toimusid suured sotsiaalsed ja majanduslikud muutused tekisid vajaduse inimese arenguprotsesside parem tundmaõppimise järele. Sellest ajast pakkus eriti huvi uus teadus - psühholoogia . Juba 1920. aastateks teiste psühholoogia distsipliinide kõrval kujunes arengupsühholoogia, mis saanud elujõuline iseseisev distsipliin. Niisiis, enne seda aega arvati, et vastsündinud laps on pelgalt refleksidele allutatud organism abitu, motoorselt ebaküps ning väga kehva nägemise ja kuulmisega. (Butterworth, Harris: 1994) Eelarvamu...
Rahast ja armastusest pärast ,,Isa Goriot'" lugemist ,,Isa Goriot'" lugemine näitas, et on väga erinevate eluväärtustega inimesi. See raamat ei muutnud küll minu väärtushinnanguid, aga pani mind nende üle mõtlema küll. Kumb on ikkagi olulisem? Kas see, et inimesel on palju raha või see, et ta tunneb suurt armastust? Öeldakse, et kirg ja armumine kestab umbes kaks aastat, edasi peab säilima kahe inimese vahel üksteise austamine ja armastus. Ka Rastignaci puhul oli selge, et kui ta ka oli Delphine'i mingil määral armunud, siis polnud see tunne nii tugev, et oleks välja andnud armastuse mõõdu. Tegemist oli vaid kirega. Teineteist armastava noorpaari nägemine pole ime, aga teineteist armastava vanapaari nägemine on kõige kaunim pilt (William Makepeace Thackeray). Samas on isa Goriot'd vaadates näha, et kehtib kreeka vanasõna, mis ütleb, et armastav süda on igavesti noor. Nuudlivabrikant oli oma armastuse näi...
Silma kaitseb: koljuluud, kulmud, silmalaud, ripsmed Nägemine? Võime tajuda valgust, värvust, kuju ,mõõtmeid ja asukohta Ruumiline nägemine? Võimaldab määrata suurusi ja kaugusi Kaugelenägevus?nägemishäire, silmalääts on lame või muna on lühem, lähedal olev kujutis tekib võrkesta taha Kauguelenägevuse seos vanadusega? Mida vanem on inimene seda jäigem on lääts ja see ei muutu enam kumeraks Miks on lapsed sündides kaugelenägijad? Sest nende silmamuna on lühike ja lääts lame Kuidas parandada kaugelenägijate nägevust? Kumerate prilliklaasidega Lühinägelikkus? Nägemishäire, sarvkest on kumer või silmalääts või muna on liiga pikerkune Lühinägelikkuse seos vanadusega? Esineb koolieas pärast 30-40 eluaastat enam ei suurene Kuidas parandada lühinägelikkust? Kanda nõgusläätsega prille Mis võimaldab eristada värve? Kolvikesed(neid on 3 tüüpi: punane, kollane, sinine) Kuidas toimub silmas uute värvide ja toonide teke?erinevad värvused levivad eri ...
Taju Taju on esemete, nähtuste peegeldumine inimese teadvuses nende vahetul mõjumisel meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. Taju omadused ja liigid Püsivus inimene tajub objekti muutumatuna, sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. Valvus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele tähtsam. Vajadus võib sõltuda soost, vanusest, huvidest jne. Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib ...
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i mõjutavad ained,mis muudavad inimese meeleolu,tajumist ja käitumist (jaot. Depressandid,stimulandid,hallutsinog.) Depressandid-tekitavad eufooriat,kui kahjustavad motoorseid reakts. Pikendavad reaks. Aega ja alandavad tundlikkust(alko,rahustid ...
XI. MEELEELUNDID 1. Silma ehitus. Nägemisretseptorid kepikesed ja kolvikesed, nende funktsioon Silmal eristatakse kesti: 1)Fibrooskest sellel on sarvkest(cornea) ja kõvakest. 2)Soonkest sellel on : a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see ligament aga lõõgastub, lõdveneb ja lääts omandab oma elastsuse tõttu ümarama kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb. Silma läätse...
Liikluspsühholoogia Inimene sõiduki juhina Liikluskeskkond Liiklus toimub ümbruskonnas , mis sisaldab liikuvaid ja liikumatuid objekte . Juht ammutab informatsiooni tegutsemiseks süsteemis "juht - sõiduk - keskkond (tee)". Selle süsteemi operaatoriks on autojuht, kes pidevalt peab ette nägema, millisesse olukorda ta võib sattuda ja kuidas seal tegutseda . Süsteem töötab hästi , kui seda juhitakse paindlikult ja operatiivselt. · Psühholoogiliselt on autojuhtimise skeem järgmine : Juht saab informatsiooni aistingute kaudu :(nägemine 70%;vibratsioon-vestibulaaraparatuuriga 20%; kuulmine 8%;temperatuur; lõhn 2%). Informatsioonile väliskeskkonnast lisanduvad mälu arvelt varem omandatud teadmised ja kogemused. Seejärel rakendatakse tööle vajalik lihasgrupp liigutuste sooritamiseks . · Peale välisärritajate mõjutavad juhi tegevust organismisisesed ärritajad (valu ; emotsioonid ; väsimus ;...
OP-1 Tallinn Healthcare College HARMFUL EFFECTS ON THE EYE CAUSED BY SMART DEVICES 2016 Eye Eye is an organ in both humans and other animals which allows to see. Blue light causes damage Smart devices radiate blue light Blue light has damaging effect on the eye because it refracts in front of the retina This forces the eye to focus constantly so the eye gets tired quickly. „Dry eye syndrome“ Dry eye syndrome is a collection of symptoms which are caused by a lack of or low quality of the tear fluid Lack of eye blinking Macular Degeneration Disease Macula can not be damaged at all to have a correct visual acuity Blue light damages the light-sensitive cells in retina Macular degeneration disease can lead to permanent loss of eyesight. Protecting your eyes ...
OPTOMETRISTI NÕUANDED KLIENDILE OP1 Nägemise uurimise alused Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 SISUKORD Sissejuhatus Optometristi külastamine Prilliraamide valimine Üldised nõuanded Nõustamine patoloogilistel teemadel Nõuanded prillide hoolduse kohta Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Optometristi igapäevaseks ülesandeks on kliendi nõustamine nägemise teemadel Klient ootab, et tema muredesse suhtutakse põhjalikult ja siiralt Teemad: raamide valimine, prillide ja kontaktläätsede hooldus, kontrolli vajaduse selgitamine, kontrolli läbiviimise seletamine, nägemishäired, silmahaigused, eluviis, toitumine jpm. OPTOMETRISTI KÜLASTAMINE Halvenenud nägemine Sõltub vanusest Lapsed iga kuue kuu tagant Vanemad inimesed ca iga 12 kuu tagant (oluline võimalike haiguste varajaseks avastamiseks) PRILLIRAAMIDE VALIMINE Optometrist on abiks ka raami prilliraami valiku...
Miks me näeme? See maailm kus me elame tahab, et me näeksime. Siin maailmas on nii palju ilu, mis tahavad, et me näeksime. Kui vaadata meie ümber, siis me näeme väga palju erinevaid värve ja need värvid on selleks loodud, et nad saaksid end meile näidata selleks on vaja ka nägemismeelt. Näiteks kui päikse paistab siis kiired tulevad päikesest välja, sest päike on isekas ja tahab üksi taevas olla ning selleks ta paiskab endast kiiri ära ja kui samal ajal hakkab vihma sadama kuid päike on nii võimas, et pilved ei suuda päikese ette tulla, siis tuleb vikerkaar välja, et lepitada päike ja vihmasadu ning pilved selleks, et inimesed näeksid kui ilus tegelikult meie ümber on. Ja selleks, et inimesed näeksid, et ka looduses on tülisid ja, et üks väike vikerkaareke saab seda lahendada. Kuid vikerkaar kasutab seda tüli ka natuke ära, nimelt tuleb ta natuke ka selleks välja, et näidata meile oma ilu, seda kuidas t...
Keevitaja eriala alusteadmised eesti keel, 15KE KEEVITAJA KUTSEKIRJELDUS KEEVITAJA KUTSESTANDARD KUTSEKVALIFIKATSIOON Eesti keeles: Keevitaja I, II, III (inglise keeles: Welder I, II, III; soome keeles: Hitsaaja I, II, III; vene keeles: Svarshik I, II, III). KUTSEKIRJELDUS Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, rakendades detailide kohalikku sulatust või koos deformeerimist. Tuntakse üle 60 erineva keevitusviisi, mis liigitatakse kahte põhirühma: sulakeevitus ja survekeevitus. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes, teda vajatakse ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Keevitaja k...
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb : retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; närvikiududest - mis toi...
Meeled, aju ja närvid Meeled ütlevad sulle, mis sinu ümber maailmas toimub. Silmad, kõrvad, nahk, nina ja keel on sinu meeleelundid. Nad koguvad teavet ja saadavad selle närvide kaudu sinu ajju. Aju muudab selle pildiks, helideks,puudutusteks, lõhnadeks ja maitseteks. Kuidas silmad näevad? Kõikjal su ümber on valgust. See siseneb silma pupilli kaudu ( must täpp silma keskel ). Silma põhjal muutub valgus närvisignaalideks, mis liiguvad ajju. Aju muudab signaali piltideks. Kuidas kõrv kuuleb? Kõrvalest kogub helisid ja juhib need kuulmekilele. Helid panevad selle kõrvaosa vibreerima (väga kiireti värisema). See paneb liikuma karvakesed sisekürvas, mis on ühenduses närvidega. Need saadavad informatsiooni helide kohta ajju. Pimedate jaoks on loodud eriline pimedate kiri. Tähed koosnevad kühmukestest ja neid loetakse sõrmedega kompides. Paljud kurdid kasutavad rääkimisel käsi. Seda nimetatakse viipekeelek...
1. Kuidas erineb vastsündinud silm täiskasvanu omast? Tavaliselt hüpermetroopne, silmamuna väike, kolbide tihedus fooveal väiksem. 2. Mis toimub reetinaga peale sündi? Kolbe tuleb juurde. Toimub reetina laienemine. Ganglioni- ja bipolaarsed rakud, mis teravaima nägemise piirkonda katavad,u 15. elukuul toimub nende rakkukihtide kõrvale tõmbumine, mille tulemusena moodustub täpse nägemise piirkonnas väike kauss- tsentraal lohk. 3. Mis vanuses areneb reetina välja? - Täiskasvanu tase saavutatakse u 4 -5. a vanuselt. 4. Milline on vastsündinud vaateväli? Tsentraalne, alates 6. kuust hakkab laps reageerima vaatevälja äärealadele ilmuvatele objektidele. 5. Mis on oluline binokulaarese nägemise normaalseks väljaarenemiseks? - et mõlemad silmad näeksid. Fooveatega fikseerimine (terav kujutis fooveal). 6. Mis vanuseks areneb fusioon ja stereopsis? - Fusioon u 4. elukuuks, 7. Millal ei teki fusiooni? kui silmad ei fikseeri fooveatega....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
