"Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp?" 18. sajandi lõpu tööstuspöördest sai nüüdisühiskonna kujunemise alguse ning keegi ei osanud arvata, et 21. sajandi alguseks on ühiskond välja arenenud postindutriaalseks. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelu, inimõiguste tunnustamine. Räägitakse demokraatiast ja kapitalismist. Kas oleme jõudnud ühiskonna arengu lõppu või on see alles algus? Me oleme jõudnud postindustriaalse ühiskonna ehk teeninusühiskonda on tööstusühiskonnale järgnenud arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalnestruktuur, teeninudsektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Seoses teenindusühiskonda jõdmisega on muutunud teadmised inimetele kõige olulisemaks, varem oli selleks olnud masina...
Nüüdisühiskond kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond, see on kujunenud aastatega ja sellele eelnenud ühiskonnaetappide läbi. Erinevate ajalooliste sündmuste ja uuenduste põhjal on ühiskond jõudnud oma praegusesse etappi ja seda nimetamegi nüüdisühis- konnaks. Minu eluajal sündinud muutustest ühiskonnas võiks välja tuua infoühiskonna esilekerkimise. Teabe edastamise võimalused on tohutult avardunud tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Võimalusi tekib aina juurde ja hetkel ei näe ma infoühiskonna arengu piire. Infoühiskonnast arenes ka välja teadmusühiskond ehk siis eriti oluliseks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastusteleiutiste rakendamine. Ühiskonnas on suhteliselt muutumatuna püsinud suurte vabrikute ja massitootmise kasutamine ehk siis tööstuslik tootmine. Mõtlen just viimastel aastatel kuna selle tarbeks mõeldud tehno...
Nüüdisühiskond kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ühiskond on välja arenenud erinevatest ühiskonna etappidest. Postindustriaalse ühiskonna keskmes on demokraatia ja vabam mõtlemine. Kindlasti keegi ei teadnud, et 21. sajandist võib saada postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond, mida iseloomustab paindlik sotsiaalne struktuur ja kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Kas see siis ongi ühiskonna arengu etapi lõpp? Ühiskond on olnud juba enne meie aega ja jätkub ka pärast meid ja areneb pidevalt. Erinevatelt põlvedelt kanduvad edasi mitmesugused traditsioonid. Traditsioone muudetakse üldiselt vähe kui siis ainult paremuse poole, üldiselt põhinetakse vanal põhjal ja ümber selle muudetakse üht-teist. Ühesõnaga, tuum jäetakse alles ja kest muudetakse ära. Nüüdisühiskond põhineb suurel hulgal arvutitel. Kõik meie info liigub ju tänu arvutitele. Kui kunagi arvuti leiutati, oli see väg...
Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et toimuks edasine areng. Ühiskond on arenenud väga palju viimase 50 aasta jooksul, kas oleks võimalik enam üldse edasi areneda? Igapäevaselt tegelevad tuhanded inimesed ühiskonna arendamise ja paremaks muutmisega. Neil kõigil on oma eriala ja ülesanne ning peavad oma ideed ja nägemused kooskõlastama ka teistega. See võib esmapilgul tunduda ju lihtne, kuid tegelikult on igal ühel oma arvamus ja nägemus asjadest ning kompromisside loomine võib olla keerulisem kui arvata võib. Igal aastal peaks lisanduma inimesi, kes tahavad oma uusi huvitavaid ideid ellu viia, et ei tekiks puudust inimestest, kes tegelevad ühiskonna arenguga. Tea...
Nüüdisühiskond- Kas ühiskonna arengu lõpp? Mõiste nüüdisühiskond, see on tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus ning inimõiguste tunnustamine. Tekib küsimus mida teha ja kas on üldse võimalik sellisesse arengujärku jõudnud ühiskonna edasine areng? Ühiskonda arengut suudavad edasi viia inimesed. Seetõttu on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleks just huvitatud tuleviku paremaks muutmisele. On vaja koostada õigeid plaane ning reguleerida elu just nii, et ühiskonnaelus oleks tagatud jätkusuutlikkus. Alles pärast seda tuleks mõelda muude valdkondade edasiarendamisele. Teiseks oluliseks asjaoluks, et elu üldse jätkuda saaks, on loodusressursid ja nende hoidmine. See on ka üks valdkond, millega tagatakse jätkusuutlikkus. Iga päev sõidavad miljonid autod ja vajavad selleks kütust, töötavad suured teha...
Heleen Sinijärv 12.A Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ehk infoühiskond kujunes välja 20. sajandi lõpus. Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur, mitmekesised väärtushinnangud ja teenindussektori suur osatähtsus. Ühiskond areneb küll kogu aeg edasi, kuid seda millegi teise arvelt. Püüdes tagada endale heaolu, hävitame me samas loodust, mis on tegelikkuses kogu meie eksisteerimise alus üldse. Loodusvarade suur tarbimine viib nende lõppemiseni. Näiteks hetkel massiliselt tarbitav nafta on taastumatu loodusvara, üks hetk seda enam ei ole ja peame leidma alternatiive. Samas, leides mingi alternatiivi, tarbime me jällegi midagi muud, mis kindlasti hävitab kuidagi ümbruskonda. Praegu kerkib vaikselt esile biokütus, mida on võimalik too...
Nüüdisühiskond- kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond. Seda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodaniku ühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Kas ja kuidas on võimalik, et ühiskond areneb veel edasi? Ühiskonnas on inimesed need, kes viivad edasi ühiskonda, kes koostavad plaane, mõtlevad välja uusi asju, leiutavad ja nii edasi. Riigis on väga tähis, et oleks inimesi, kes on huvitatud tulevikust ning mõtlevad selle peale, mis saab edasi, mida parandada, mida muuta ja teha teisiti jne. Üks suurimaid probleeme praegustes riikides ongi vähene sündimus. Selle tõttu väheneb nende arv, kes aitaks riigi arengut tulevikus. Üks ühiskonna probleeme praegusel ajal on loodusressursside liigne ebavajalik tarbimine. Näiteks võib tuua puhta vee tarbimise. Praeguses ühiskonnas...
Nüüdisühiskond- kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskonna all mõistetakse tänapäeva arenenud ühiskonda, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus ning inimõiguste tunnustamine. Kuid mida saab teha, et sellisesse järku jõudnud ühiskond saaks veel edasi areneda ja kas see on üldse võimalik? Ühiskonda saab edasi viia inimene ja sellepärast on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleksid huvitatud tulevikust. Inimesed saavad koostada plaane ja reguleerida ise oma elu nii, et oleks tagatud eelkõige ühiskonna jätkusuutlikkus, mille järel saab alles mõelda ühiskonna edasiarendamisele muudes valdkondades. Üheks probleemiks on see, et hästi arenenud riikides on iive negatiivne, see tähendab, et riigis sünnib vähe lapsi ja see omakorda tähendab seda, et tulevikus puuduvad need, kes saaksid ühiskonda edasi arendada. ...
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskond järgib kindlaid reegleid ja on omavahel seotud inimkooslus. Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ehk demokraatia, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskond on kujunenud tehnoloogiliste (üleminek käsitsi tootmiselt masinatega tootmisele), kultuuriliste (linnastumine, leibkonna muutus), majanduslike (rikkuse ümberjaotumine, keskklassi esiletõus) ja poliitiliste (diktatuuri asendumine demokraatiaga) muutuste tagajärjel. Industriaalühiskond - ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud töötlevas sektoris kujunes tänu tööstuslikule revolutsioonile 18. sajandi lõpus Väikesed ettevõtted asendusid suurte vabrik...
Ühiskond inimeste kooselu korrastatud vorm. Nüüdisühiskond, nüüdisühiskonna kujunemine ja iseloomulikud jooned nüüdisühisond on välja arenenud viimase 200 aasta jooksul ehk tänapäeva arenenud ühiskond. Seda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodaniku ühiskonna erinevused, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimõiguste tunnustamine. Proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. Müüb oma tööjõudu raha eest. Tekib küsimus, et kes määratleb palgatööliste õige hinna. Fordism USA töösturi Henry Fordi tehastes kasutusele võetud tootmiskorraldus ehk konveireri meetod. See jagas ogu tootmise konveieril järjestikku sooritatavateks lihtsateks operatsioonideks. Sotsiaalne mobiilsus inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vert...
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisi...
Nüüdisühiskonna all mõistetakse tänapäeva arenenud ühiskonda, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et viimane saaks edasi areneda. Kuid arvestades praegust olukorda maailmas, kas oleks see üldse võimalik? Ühiskonda saab edasi arendada inimene ja sellepärast on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleksid huvitatud tulevikust. Arenenud riigid, kel on võimalik tagada oma rahvale hea haridus, on aga negatiivse iibega. Sellest tulenevalt puudub meil kindel ühiskonna edasine edendus, kuna puuduvad tulevased arendajad. Oluliseks asjaoluks, et elu üldse jätkuda saaks, on loodusressursid ja nende hoidmine. Kunagi käisid inimesed jala või sõitsid hobukaarikutega. Tänapäeval aga soetab iga inimene, kel on majanduslikult vähegi võimalik, endale või oma perele ...
Nüüdisühiskond Kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskonna all mõistetakse tänapäeva arenenud ühiskonda, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et viimane saaks edasi areneda. Kas arvestades praegust olukorda maailmas, oleks see üldse võimalik? Ühiskonna edasiseks arenguks on loomulikult vaja inimesi, kes seda arendaksid. Selle vastu räägib, aga hetke olukord, kus enamikes riikides Lääne-Euroopas on iive negatiivne. Nende kurva saatusega riikide hulgas on ka Eesti, kelle inimeste suremus riigis on palju suurem kui sündimus. Negatiivse iibe tulemusena väheneb aastate jooksul Euroopa riikide nn. ,,põlisrahvaste" rahvaarv ja suureneb oluliselt muullaste osakaal erinevates riikides. See aga ei lõpeta kaugeltki veel ühiskon...
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Liisa-Maria Lõoke 12b Nüüdisühiskond Kujunes 19. saj. Moodustusid kolm põhilist sektorit Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 4. Inimõiguste tunnustamine 5. Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus! "Aeg on raha" Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp...
Ühiskonnamudelid Nüüdisühiskond- 19 saj. kujunenud ühiskond , millele pani aluse tööstuslik pööre Inglismaal. Tunnused:1)tööstuslik kauba tootmine 2)rahva osalemine ühiskondlikus elus 3)ühiskonna sektorite eristatavus 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus 5) inimõiguste austamine. Tööstusühiskond- majanduses esikohal tootmine, väike ettevõtted ja manufaktuurid asenduvad vabrikutega. Töö korraldatakse konveiermeetodil. Alustati arvepidamisega tööaja ratsionaalse kasutamise kohta. Tööaeg muutub tähtsamaks kui puhkeaeg. Ühiskonna urbaniseerumine. Muutub leibkonna mudel. Postindustriaalne ühiskond- kujunes välja 20 saj. viimaseks veerandiks, kõrgelt arenenud tööstus ühiskond, mida isel. a) kõrgtehnoloogia massiline kasutamine b) kasvas teenindus sektori osakaal. c) suurenes teaduse ja tehnoloogia osa d) ühiskond hakkab vajama uut tüüpi tööjõudu, haritud spetsialiste. e) suureneb riigi sekkumine ühiskonna majandus tegevusse. Inimeste elus...
1 peatükk NÜÜDISÜHISKOND (kõik oluline lühidalt ) nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Indusstriaal ehk tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel vee...
ea1. NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. tööstuslik kaubatootmine 2. rahva osalemine valitsemises 3. vabameelsuss inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19.saj. - 20.saj. lõpuni ja areneb ning muutub pidevalt. Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine. Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) oluline pöördepunkt maailma ajaloos. Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonn...
Mõisted Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Teadmusühiskond-Teadmusühiskond (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiu...
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirde...
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna etapid on ürgkari (jahipidamine, korilus), sugukond (kindel struktuur ja liikmete arv), hõim (koosneb sugukondadest, on valitsejad ja oma sümboolika), hõimuliit (tekib paikse eluviisiga rahvas, põlluharimine, karjakasvatus, metalli kasutamine) ning riik (tekivad seadused, jaguneb orjanduslikuks ühiskonnaks, feodaalseks ühiskonnaks, agraarühiskonnaks, kapitalistlikuks ühiskonnaks, tarbimis- e. heaoluühiskonnaks, modernismiks, postmodernismiks ning infoühiskonnaks). Ühiskonna kolm sektorit on avalik e. riiklik sektor (riiklikud ettevõtted ning asutused, mille põhieesmärgiks on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine; haiglad, kooli...
Kas nüüdisühiskond on ühiskonna arengu lõpp? Igapäevaelu üheks tähtsaks ja oluliseks osaks on saanud infotehnoloogilised saavutused. Tundub, et IT on varsti, loodetavasti siiski kauges tulevikus, võtmas kontrolli üle meie elu. See võib mõnele meist tunduda ebameeldiva pealetungina, kuid teistele seevastu elumugandusena. Varasemal ajal, kui meie vanavanemad olid veel kooliealised, siis tehti koolitöid ikka suurte paksude raamatute abil. Veedeti tunde, otsides teatmeteostest näiteks ainult ühte ainsat tähtsat fakti. Selle üle tol ajal ei nurisetud, et aega kaob palju enda harimise peale ja vaba aeg sellega seoses väheneb, sest ei kujutatudki teist moodust lahendamaks koduseid ülesandeid. Ikka tuli, kas siis kodustest raamatutest abi otsida või minna raamatukokku. Tänaseks päevaks on inimeste elu niivõrd palju mugandatud, et ei pea isegi voodist üles tõusma, et kirjutada kirjandeid, esseid, uurimustöid võ...
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
Nüüdisühiskond - kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskonda ehk postmodernistlikku ühiskonda iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse, kodanikuühiskonna lahusus, religiooni vabadus ja inimeste kaasalöömine ühiskondlikus töös. Võib tunduda, et ühiskond on juba piisavalt kaugele arenenud ning edasi ei olegi mõtet enam pürgida. Meil on olemas kõik masinad ja seadmed, et elu küllaltki mugavaks teha. Kuid kõike ei saa nii ühekülgselt vaadata, ehk on ühiskonnal veel võimalus mingis suunas areneda. Nii kaua, kui Maal on elatud, on toimunud ka ühiskonna areng. Mida rohkem aga ühiskond areneb, seda rohkem kasutavad inimesed loodusressursse. Iga endast lugupidav inimene tahab ju kasutada liiklemiseks autot, mitte ühistransporti. Autoga sõitmiseks on aga tarvis kasutada taastumatut loodusvara, naftat, mille varud hakkavad kahjuks lõppema. Selline raiskamine ei saa ja ei tohi jätkuda. Et inimesed saaksid elada ...
1.Ühiskonna komponendid-püsv territoorium, ajalugu, kultuur,rahvuslik identiteet 2.Üh.tootmisviisid-Põllumaj.ühiskond(paikne eluviis,valm.tööristu,elatakse maal,nat.maj.põlluharimine) -Tööstusühiskond(aeg on raha,linnastumine,väikepereline leibkond,maj.jõukuse jagun.bürokraatia.ratsionaalsus) -Teeninusühiskond(info areng,kirju klassistrukt.mitmekesised väärtushinnang.teaduse ja tehnologia osa majanduses) 2.Nüüdisühiskond-tööstuslik kaubatootmine,demokraatia,heaoluühiskond.inimõigused,vabameelsus inimsuhtes. Teadmusühiskond(info kõikjal oluline,teaduse rakend.konveieritöö asendub paindlikumaga,ülemuse ja alluva roll pole enam nii range,oluline olla loov,eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi mida rakendafa) Postindustriaalne ühiskond-kõrgtehno.massiline kas.kirju klassistrk.tähtsust.teaduse ja tehnol osa maj.mitmekes.väärtushin. HEAOLURIIK-tunnused:ülekandeühiskond,pool avalikest kuludest läheb sotssfääri vajadust...
Nüüdisühiskond- kas ühiskonna arengu lõpp? Minnes ajas sada aastat tagasi, ei oleks osanud keegi ette näha tänapäeva ühiskonda. On tulnud juurde mitmeid leiutisi, tehnika on teinud suure hüppe ja muutunud on isegi poliitika. Tõenäoliselt ei oska me ka praegu ennustada missuguses maailmas me saja aasta pärast elame. Võime vaid eeldada seda, et oodata on muutusi. Kui vaadata arenenud riike, siis näeme, et elukvaliteet on juba väga kõrgel tasemel, kas sealt on üldse võimalik edasi minna? Me toodame juba ammu rohkem kui tarbime, on see tõesti areng, kui toota veelgi rohkem, selleks et oleks suurem valik ja paratamatult ka ülejääk. Leian, et areneda on vaid loodust hoidva suhtumise poole. Maailmas on palju olulisi taastumatuid maavarasid ja neid raisata selleks, et tõsta niigi head elukvaliteeti on mõttetus. Näiteks puhta vee puudus on kätte jõudnud juba nii mitmessegi piirkonda Aafrikas, raiskamisega jätkates või...
Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp? Elades tänapäeva kiiresti arenevas maailmas, võib jääda mõtlema, et kas elame ajal, mil meie ühiskond on saavutanud oma haripunkti või on veel võimalik kuhugi edasi areneda. Samas ei ole välistatud ka taandareng. Eelkõige teaduse- ja tehnika areng on andnud inimkonnale üha uusi võimalusi ning on avardanud nende maailmapilti. Nüüdne heaoluühiskond on muutnud tänapäeva inimese liialt mugavaks. Heaolu nimel on ära unustatud meid kõiki ümbritsev loodus. Oma mõtlematu tegevusega on inimkond juba sedavõrd palju kahju tekitanud, et käes on viimane aeg asuda tegutsema, eesmärgiga saavutada inimeste arengu- ja elukeskkonna jätkusuutlik areng. Jätkusuutliku arengu tagamiseks on praeguse põlvkonna vajaduste ja püüdluste kõrval tarvis silmas pidada ka tulevaste põlvkondade huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei ole võimalik leevendada näljahäda Aafrikas, ...
1.Iseloomusta nüüdisühiskond ..vormus 19.saj seoses rahvustiikide tekkega. Kolm sektorit:turumajandus e. erasektor,avalik e. valitsemissektor, kodaniku ühiskond e. mittetulundussektor. Ise ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikkune seotus, täästuslik kauba tootmine, rahva osalemne ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimu elus, inimõiguste tunnustamine. 2.Tööstusühiskonna põhijooned (leibkond-muutus) 1.Esikohal tööstuslik tootmine(konveir henry ford 1913)2.Range arvestus( time is money) 3.ratsionaalsus ja bürokraatia suurenemine(ametnike võim) 4.tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle 5.üksluisus korvamiseks loodi meelelahutustööstus 6. eraldustöö ja puhkesfäär 7.linna-ja maarahva suhte muutus 8.muutus leibkonna mudel- suur perekond asendus väikesega. 3.Iseloomusta postindustriaalset ühiskond 1.Tertsiaari e. teenindussektori kiire kasv 2.teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine 3. haritud spetsialistide suur vajadus...
1) Ühiskond Inimeste kooselamise viis; inimtegevuse vormide kogusumma; mingi konkreetselt määratletud periood mingi rahva ajaloos; süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud. 2) Valdkonnad: 3) Poliitika ühiskonna üldine suunamine ja juhtimine 4) Majandus tootmine, teenindamine, kaubandus 5) Kultuur inimese poolt vaimse ja füüsilise tööga loodu 6) Seadus inimsuhete reguleerimine kirjalikul teel 7) Moraal üldtunnustatud reeglid ja normid. 8) Tasandid e. sfäärid: 9) tasand riik, tegutsevad riigivõimu asutused ja tehakse poliitikat. 10) Tasand kodanikuühiskond e. tsiviilsfäär, tegutsevad mittepoliitilised kodanikuühendused 11) Tasand perekond iga üksikisiku isiklik elukorraldus. 12) Sektorid: ...
1)¤Teine sektor ehk erasektor: -eraettevõtted -peamisteks tunnusteks kasumi taotlemine ja eraomandus -suhted riigiga - riigipoolsed ettekirjutused, majanduse arengu reguleerimine -ettevõtluse vormid: üksikettevõtjad(FIE), suurfirmad(AS,OÜ) ¤Avalik sektor ehk esimene sektor: -riigiasutused -seotud valitsuse rahaliste ülekannetega -avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teadu...
ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis sotsiaalne struktuur-mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida isel.avaliku sektori,turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus,rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises,vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine leibkond-majapidamisüksus,mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed) massimeedia-suure levialaga kommunikatsioonivahendite rühm,mis mõjutab suurt osa ühiskonnast massikultuur-laiatarbekunst,mida luuakse kommertslikel alustel ühishüved-kaubad/teenused, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljus...
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja va...
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,...
1. Demokraatia olemus, liigid ja mudelid (konspekt) Demokraatia on rahva võim. Tema kolm põhinõuet on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Liigid: Otsene demokraatia (referendum, klassikaline demokraatia), esindusdemokraatia (valijate mandaat saadikule, esindajate valmine), Osalusdemokraatia (e- demokraatia, kodanikualgatus ja ühistegevus), elitaardemokraatia (võimul on demokraatlik eliit) 2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur) Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Jaguneb kolmeks: -Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused, ühiskonnaelu korraldamine)-riigiasutused, riigiametid, ringhäälingud -Teine ehk erasektor (eraettevõtted, tootmine ja kauplemine)-OÜ, AS, FIE -Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused, kodanikuühiskond)-MTÜ, SA, seltsingud 3. Riik ja selle tunnused, võimude lahusus. Riik on avaliku sektori tähtsaim osa. Tunnused: -Riik on alati seotud võimu teos...
Ühiskonna KT 1. mõisted: * Nüüdisühiskond tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva psalus ühiskonna elu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine * Heaoluriik riik mis sekkub turumajandusse, ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide müju inimese toimetulekule * Ühishüved kaup/ teenus mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahendusel * Demokraatia valitsemise vorm, mille tunnusteks on kodanikkkonna osalemine poliitikas, kodaikkkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimlikkus ning inimõiguste ja kodanike õiguste austamine * Siirdeühiskond - ühiskonna arengu etapp mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale * Polüarhia kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva ...
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned ÜHISKOND on inimeste kooselu norm. NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond ,mida iseloomustab kolme sektori eristatavus, rahva osalus ühiskonna elus , vabameelsus vaimuelus ,inimõiguste tunnustamine. Kolm etappi : 1. Tööstusühiskond (19saj-) majandus põhineb tööstusliku tootmisel. 2. Postindustriaalne ühiskond (20saj-)teenindusühiskond, kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. 3. teadmusühiskond 1980 -... majandus ja ühiskonna juhtimine põhineb teadusuuringute tulemustel .Olulised ühiskonna institutsioonid on ülikoolid ja uurimisasutused . Majanduse Tööaeg Töö Sotsiaalsed muutused Ühiskonna Majanduse sektor kvalifikatsioon juhtimine eesmärk Tööstusühiskond tööstussektor Tööaeg Konveiertö...
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade osatähtsus tööhõives- domineerisid töölised, mitte enam põllumajandusega tegelev...
Kontrolltöö. Nüüdisühiskond (Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned) Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda Õ lk 5 - 12 Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. · Majanduses- tööstuslik kaubatootmine, kapitalism, teenindusühiskond · Demokraatia- rahva osalemine ühiskonna valitsemises, inimõiguste tunnustamine · Mõttemaailm- vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · Globaliseerumine- "kitsenev ja paisuv" maailm, suurkorporatsioonid, infotehnoloogia iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda Õ lk 5 - 12 Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. · Majanduses tõusis esikohale tööstuslik tootmine. Töö konveieritel. Pikad tööpäevad (12-14 tundi= · Töö ja elu on muutunud...
1. Ühiskond MEIE; ühesuguse elulaadiga inimesed, kes elavad ühes piirkonnas. 2. Ühiskonna sektorid: 1. Avalik sektor 2. Erasektor 3. Mittetulundussektor Ühiskonna valdkonnad: majandus, tervishoid, kultuur, haridus, valitsemine. 3. Nüüdisühiskond: Tööstuslik kaubatootmine; Rahva osalemine ühiskonna valitsemises; Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; Kapitalism ja demokraatia; Teenindusühiskond; Inimõiguste tunnustamine 4. Tsiviilühiskond ehk kodanikuühiskond avatud ühiskond, mis moodustub kodanike vabatahtlikest ühendustest; riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. 5. Agraarühiskond põllumajandus Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond linnatsivilisatsioon; kasum, masintootmine, parlamentaarne monarhia/ demokraatlik vabariik, tuumpere, tooraine/ raha/ tööjõud, Argentiin...
Kontrolltöö kordamisküsimused I Nüüdisühiskond 1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? V: Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Ühiskonnaarengu etapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. V: Perioodi nimetus Toimunud muutused Tunnused 1) Tööstus ehk 1) majandusel esikohal 1) ratsionaalsus industriaalühiskond tööstuslik tootmine. 2) võeti 2)Bürokraatia tugevnemine ...
NÜÜDISÜHISKOND - tööleht. Ühiskonna mõiste. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Avalik ja erasektor. Riigi mõiste. Tsiviilühiskond. Majandussfäär. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid. Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. ESIMENE TASE Defineeri ühiskond. · Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused ja kujunemisaeg. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19. saj - 20. saj lõpuni ja see areneb ning muutub pidevalt. Millal ja kus algas tööstusrevolutsioon. Tööstusrevolutsioon algas 18. saj lõpul Inglismaal. Defineeri kodanikuühiskond, kuidas seotud riigiga. Kodanikuühiskond - kõiki ini...
Mis on riigi tunnused? Rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim 2. Mida tähendab paks riik, mida õhuke riik? Paks riik- jõuline sekkumine majandusse, laiaulatuslik sots. kindlusus süst., rohkem makse. Õhuke riik- vabaturumajandus, riigi vähene sekkumine, indiviidi majanduslik aktiivsus. 3. Mis on ,,nähtamatu käsi"? Turumajanduses konkurents, nõudlus, ettevõtlus. 4. Mis on ühishüve? Riigi pakutav majanduslik ja mittemajanduslik vahend heaolu saavutamiseks. 5. Milliste tunnuste abil rahvastikku liigitatakse? Näited bioloogiliste ja sotsiaalsete tunnuste kohta. Bioloogilised: sugu, vanus, rass, seksuaalsus jne. Sotsiaalsed: haridus, jõukus, elukoht jne. 6. Millega on ajalukku läinud Abraham Maslow? Koostas tuntuima inimvajaduste kontseptsiooni. 7. Mis on demograafia? Rahvastikuteadus, uurib rahvastiku koostist, suurust arengut jne. 8. Mis on sotsiaalne kihistumine? Inimeste erinemine sotsiaalsete näitajate poolest ja jagunemine...
Nüüdisühiskonda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. 1.1 Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstuspöördeks majanduses võib lugeda põllumajanduslikult tootmisel üleminekut tööstuslikule tootmisele. Masinate kasutuselevõtt töötegemisel moodustas tööstusrevolutsiooni tehnoloogiliste uuenduste külje. Uuenesid ka töö organiseerimise moodused ning uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Inimestele oli see kõik kurnav. Nad pidid olema piki tunde kodust eemal sest töögraafik ei sõltunud enam ei ilmast, ega tähtpäevadest, ega usupühadest. Kuna tootjad tahtsid saada maksimaalset kasumit, siis suhtusid nad tihti töötajatesse väga halastamatult: maksid neile pikkade ja raskete töötundide eest väga vähe raha ning ei arvestanud ka nende tervise- ja olemmuredega. Tänu sellele hakkasid tekkima tööliste kutse-ja ametiühingud ning töölisparteid. Kuid tööliste ...
NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. ...
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises. Internatsionaliseerumine-rahvusvahelistustamine; tihedam läbikäimine riikide ja rahvaste vahel; aktiivne kaubavahetus; Mcdonaldiseerumine- väljendab majandusliku ja kultuurilise üleilmastumise negatiivseid tahke. Iseloomustab niisugust tootmist või tegevust, mis ei arvesta kultuurilist eripära, vaid panustab kiirusele, odavusele ja võimalikult paljude klientide teenindamisele. Digitaliseerumine-info-ja suhtlusvõrkude levik; riigid kus internet, telefon, arvutid on luksusasjad; jäävad sots. Arengus järjest rohkem maha. Riskiühiskond-nüüdisaegne globaliseeruv maailm. Tänapäeva ühiskonnad peavad valmis olema jagama riske ja probleeme. Bumerangiefekt. Globaliseerumise mõõdud: ...
Rahvastik on inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik). Erinevused rahvastikus Kaasasündunud ehk bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, orientatsioon Elu jooksul omandatud ehk sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, perekondlik staatus Sotsiaal-majanduslikku seisundit määratletakse elatusallika põhjal: töötasu, pension (selline seisund on nt. üliõpilane, töötu, pensionär) Majanduslikud erinevused võivad tekkida ka näiteks inimeste haiguste tõttu (suured väljaminekud rahaliselt raviks). Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon - inimeste jagamine rühmadesse nt. poliitiline eliit, ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit. Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus. Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja...
NÜÜDISÜHISKOND Mõisted 1. Agraarühiskond-vanim ühiskonnatüüp, millel on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel (peam. monarhia). (3000 a. eKr) 2. Tööstusühiskond-tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond, mida iseloomustab tööhõive tootvas sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine. (19. sajand) 3. Teenindusühiskond-ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik ja sotsiaalne struktuur ja hõivatuse ülekaal on teenindavas sektoris. (20. sajand) 4. Infoühiskond-ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. NT: eelvalimised. (20.sajandi viimane veerand) 5. Teadmusühiskond-ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadmusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust(meeldivust). 6. Heaoluühiskond-ühiskond, kus riik sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, e...
1ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Demokraatia on alguse saanud Vana-Kreekast. Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate. Teine võimalus demokraatia jagamiseks: demokraatia jaguneb elitaardemokraatiaks ja osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja tei...
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond...
NÜÜDISÜHISKOND 2. September Ehk praegune ühiskond Nüüdisühiskonnale iseloomulikud jooned: · Tööstuslik kauba tootmine · Rahva osalemine ühiskonna valitsemises · Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskonna kujnemine ehk genees lõppes umbes XX sajandi viimasel veerandil. See ei tähenda, et ühiskond praegu ei areneks, kuid XX sajandi lõpuks oli peamiseks riigikorraks saanud demokraatia ja majandus oli muutunud tugevalt seotuks teadusliku arenguga. Nüüdisühiskonna iseloomustamiseks kasutatakse ning kõrvutatakse niisuguseid termineid nagu: · Kapitalism ja demokraatia · Agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond · Industriaal- ja postindustriaalühiskond · Heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond MÕISTED: · Ühiskond Inimeste olemasolu vorm, mille olemuse moodustavad inimeste omavahelised suhted. Ühiskond saab muutuda, kui suhted muu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
