Tallinna 21. Kool Nero Margus Peil 11.C klass Sisukokkuvõte Nero sündis 15. detsembril 37. aastal meie aja järgi. 49. aastal abiellus Nero ema Agrippina keiser Claudiusega. Samal ajal kihlus Nero noore tüdruku Octaviaga. 50. aastal adopteeris Claudius Nero, mis tähendas imperaatorile sisuliselt surmaotsust. Raamatu esimestes peatükkides kirjeldatakse, kuidas Agrippina tappis Claudiuse, lastes surmavat mürki sampinjonide peale tilgutada. Mürk mõjus aeglaselt ning Agrippina tegevusest ei jäänud jälgegi. Kuigi Agrippina pidi seda halbade tähemärkide tõttu järgmise päevani salajas hoidma. Pärast Claudiuse surma jäi troon vabaks ning valitsemine läks üle Nerole. Kuna viimane oli veel noor ja kogenematu, hakkas tema õpetajaks suurepäraste oraatorivõimetega Senaca, keda Nero usaldas teda täiesti. Nero ei erinenud millegi poolest oma eelkäijatest ega temale järgnenud imperaatoritest....
Huvitavaid fakte raamatust - Agrippina varandus 180 miljonit , seda ei olnud keisrinna jaoks sugugi vähe - Nerost sai 17. aastaselt princeps - kord, kui neli orja kandetooli jooksusammul läbi linna kandsid, oli Agrippina rebinud endal riided seljast ja haaranud Nero käe, silitanud nendega üle oma ihu, kuni nooruk sai orgasmi - Nerost hakati lugu pidama peale tema esimest kõne. - Claudiuse valitsusajal ei tulnud Roomal kannatada ühtegi suuremat kaotust - Drususe mõrva taga oli mees nimega Seianus - Drusus oli olnud kergemeelne ja ülearu lodeva eluviisiga - Agrippina Vanem suri 33. aastal pärast Kristust, kui ta oli nelikümmend seitse aastat vana - mitte kunagi ei olnud langetatud nii palju surmaotsuseid kui Tiberiuse ajal - 16 märts 37 aasta suri Tiberius - Agrippina tõi ilmale poisslapse, kelle nimeks sai isa järgi Lucius Domitius Abenobarbus - Caligula kartis välku ja müristamist ( peitis enna...
Tallinna 21. Kool Nero Keiser ja jumal, kunstnik ja narr 11C Tallinn 2014 Sisukord Tutvustus teosest........................................................................................................ 3 Minu arvamus teosest................................................................................................ 3 Referaatlik osa raamatust “Nero”............................................................................... 5 Pisikene monstrum.................................................................................................. 5 Keiser Nero laval...................................................................................................... 7 Nero poliitilised vaated läbi lugej...
Keiser Nero 11.b Ingrid Sukk Üldinfo 15.12.37-09.06.68 sünninimi Lucius Domitius Ahenobarbus Vana-Rooma keiser 13. oktoobrist 54 kuni surmani Caesari õe laps Oli abielus oma õega Nero välimus Heledapäine, siniste silmadega Paks kael, lõtv kõht, haisev ja täpiline keha Rahva ette ilmus ta tavaliselt paljajalu, ilma vööta rüüs, kandes kaela ümber salli. Paradoksaalne isiksus: ta oli artistlik, sportlik, brutaalne, nõrk, sensuaalne, ekstravagantne, sadistlik ja biseksuaalne Enne keisriks saamist 51. aastal sai endale konsuli tiitli tagati sissepääs nelja kõrgemasse preestrite kolleegiumisse 53. aastal abiellus Nero oma adopteerimise teel saadud õe Octaviaga, kes oli ühtlasi Britannicuse õde ja Claudiuse tütar. Aastal 54. mürgitas Agrippina (Nero ema) oma mehe Claudiuse Nero tee keisritroonile oli vab...
Edgar Tamp 10c Tartu Kivilinna Gümnaasium 2009 Nerost Nero on kõige levinum programm ,et põletada optilist meediat (CD, DVD, Blu-ray) Loodi 1995 aastal. Saab kasutada 26 keeles. Peakontor asub Karlsbadis. Ajalugu 1995-loodi 2004-Nero PhotoShow 1997- Nero Burning 2005-Vahetati nimi Nero ROM 1.0 | 2.0 | 3.0 AG-ks ,Nero 7 | Nero Linux 1998-Nero Burning ROM 4.0 2006-Nero Mobile 2000-Nero Burning ROM 2007-Nero 8 | Photo 5.0 Show 5 | Nero Linux 3 2001-Moodustati Nero 2008-Nero 9 | Nero Move Inc. (Glendale, USA) it | Nero LiquidTV 2003-...
Põltsamaa Ühisgümnaasium ´ Nero palee Koostas: Kristjan Kipper Põltsamaa 2010 Nero sündis Antiumis 15. detsembril aastal 37. m.a.j ning teda kutsuti alguses hoopis Lucius Domitius Ahenobarbuseks Nero iseloomu oli rikkunud tema ema, au- ja võimuahne naine. Keisrina läks tal pea üldisest austusest lõplikult segi. Ta mürgitas oma kasuvenna Britannicuse. Seejärel vabanes Nero oma emast, Agrippina Nooremast, kes oli lootnud tegelikku võimu enda kätte haarata. Osutus keeruliseks korraldada seda õnnetusena: mürgitamine, lae sissevarisemine ja laeva uputamine ei andnud tulemusi. Nero kümnendal valitsusaastal põles 9- päevases hiigeltulekahjus maha suurem osa Roomast. Tuhanded inimesed jäid peavarjuta ja puupaljaks. Rahvasuu süüdistas Nerot linna süütamises. Nero veeretas tulekahjusüü kristlaste kael...
Rooma keiser Nero Keiser Nero valitses aastatel 54-68 pKr. Just Nero olevat olnud eriti julm ning teinud palju kuritegusid. Ta oli käskinud mürgitada oma poolvenna ja seejärel käskis tappa ka oma enda ema kuid ema mõrv jäi keisri hinge piinama.Ta ei lasknud ennast sellest häirida ja lasi sellegi poolest tappa veel palju inimesi ja isegi pereliikmeid. Lisaks kuridegudele oli Nero väga suur kultuuri- ja spordihuviline. Ta käis tihti teatris ja võttis ka ise osa paljudest näitemängudest. Talle meeldis väga rahva ees esineda. Ta võttis osa erinevatest laulu-, pillimängu- ja spordivõistlustest ning kohtunikud andsid talle alati esikoha. Nero julmus ja naeruväärsed harrastused tekitasid roomlastes palju pahameelt. Paljud roomlased arvasid, et Rooma linnas puhkenud tulekahju oli just Nero kästud tegu. Igal juhul olevat Nero põlevat linna õnneliku pilguga pealt vaadanud...
Nero Claudius Caesar Nero (15. detsember 37 - 9. juuni 68), Rooma keiser 54-68, Agrippina Noorema poeg, kelle lapsendas Claudius. Ta valitses pretoriaanide prefekti Burruse ja Seneca mõjuavaldusena aastani 62 kooskõlas senatiga, seejärel laskis jõukaid senaatoreid hukata ja konfiskeeris nende varandusi ning suurendas provintsidelt võetavaid makse. Nero kasutas saadud raha ehitamiseks ja vaatemängude korraldamiseks, ise ta esines teatris ja tsirkuses.64. a.süüdistas ta Rooma hiigeltulekahju pärast kristlasi ja laskis neid julmalt vaenata. 65. a. paljastati Nero vastane Piso vandenõu; Lucanus, Petronius, Seneca jm. ning teda sunniti enesetappu tegema. Kasutatud kirjandus: ''ENE'' nr. 6 lk.594 http://et.wikipedia.org/wiki/Nero Ernst Eckstein, "Nero". Ajalooline romaan. Tõlkinud Uno Liivaku. Monokkel, Tallinn 2007 Pildid: 5 fakti: Nero oli lapsendatud. Ta oli Rooma keiser. Ta lasi kristlased...
Colosseum Merilin Parv 10 klass Varstu keskkool Keiser Nero Asukoht Rooma kesklinn, Itaalia 3.regioon Isis et Serapis Konstruktsioon Piilarid Kolmveerandsambad Väljapääsud Müürid Konsoolkivid Kirjeldus Rooma impeeriumi suurim amfiteater Ehitamist alustati u. aastal 70, valmis aastal 80 Mahutas 50 000 pealtvaatajat 50m kõrge, ümbermõõt 527m 4 korrust 80 sissepääsu Puidust põrand, mille all asus hypogeum Otstarve Amfiteater Elukutseliste gladiaatorite võitlused Metsloomadega võitlemiseks Süüdimõistmised Keskajal kasutati kindluse ja kaevandusena Millises seisus on tänapäeval? 1349 toimus tugev maavärin, mis põhjustas välimise lõunapoolse seina varisemise Üks Rooma populaarseim turismiobjekt 1993-2000 toimus põhjalik restaureerimine Kasutatud kirjanuds Peter James, Nick Thorpe "Muistsed Leiutised" Tehnika Maailm 2001-1 "Amphitheatri flavium Rooma sümbol" Neil Stevenson "Arhitektuur" http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum...
Nero Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Väike koletis.........................................................................................................................................4 Seitsmeteistkümneaastaselt keisriks.....................................................................................................4 Claudiuse surm................................................................................................................................4 Agrippina.........................................................................................................................................5 Burrus ............................................................................................................................................6 Seneca.....................................
Kes oli Nero? Kes Nero oli? Nero oli kes? Nero elukäik ja iseloomustus raamatu põhjal Nero Claudius Caesar Augustus Germanicus, sünninimega Lucius Domitius Ahenobarus, sündis 15. detsembril aastal 37. Ta tuli ilmale varastel hommikutundidel päikesetõusu ajal. Nero kasvas üles ema Agrippina hellitava ja hoolitseva käe all, kes jagas lapsele kõikmõeldaval moel armastust. Arippina abikaasa Gnaeus Domitius Ahenobarbus ei tahtnud oma vaevalt kaheaastase poja pärast mitte mingit muret tunda ja andis ta oma tädile Lepidale üle. Seal võtsid üks tantsija ja hambemeajaja, kaks ilmsete homoerootiliste kalduvustega meest, poisi kohe omaks. Need tema kõige varasemad lapsepõlvekogemused mõjutasid oluliselt Nero hilisemat arengut. Agrippina võttis eesmärgiks upitada oma poeg troonile ning seetõttu abiellus ta ka tollase keisri Claudiusega, et kindlustada oma pojale keisritroon. Kui Nero oli kaheteistkümnene sai ta õpetajaks Senec...
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
,,QUO VADIS?" ,,Quo Vadis" on ajalooline ilukirjanduslik teos, kirjutatud Poola kirjaniku Henryk Sienkiewiczi poolt. Henryk Sienkiewicz oli üks silmapaistvamaid kirjanikke 19. Sajandi ja 20. Sajandi vahetusel. Ta pälvis Nobeli kirjanduspreemia aastal 1905. Poolas on ta kuulsaim ajaloolise triloogia tõttu (,,Tule ja mõõgaga", ,,Uputus", ,,Tulekahju Steppe'is"), ent rahvusvaheliselt tuntuim on tema ajalooline romaan ,,Quo Vadis?", kirjutatud aastail 1893-96. Raamatu edu tõi talle rahvusvahelise kuulsuse, ning teosest loodi mitmeid teatritükke, oopereid ning filme (esimest korda jõudis kinolinale 1913 aastal). ,,Quo Vadis?" jutustab Püha Peetruse loo Roomasse kristliku koguduse loomisest Nero valitsuse ajal. Teose peategelaseks on Marcus Vinitius, väljamõeldud tegelane, ajaloolise tegelase Marcus Vinitiuse poeg. Lugu keskendub Vinitiuse ja noore kristlase Lygia armuloole, jutustades seeläbi Nero hirmuv...
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...
Colosseum Colosseum on maailma suurim ja vanim amfiteater Roomas. Colosseum mahutab ligi 50 000 inimest. Colosseum ehitati Flaviuste ajal paika, kus varem asus Nero luksusliku palee juurde kuulunud järv. Kuni 405. aastani toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna (Kivimurd on enamasti avatud tüüpi kaevandus) ja see jäi varemeisse. Colosseumi kasutamine kindluse ja kivimurruna näitab selgelt, et Colosseumi keskajal pühaks ei peetud. Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma. Paavst Benedictus XIV väitis, et Colosseumis hukati kristlastest märteid. Ta kuulutas Colosseumi pühaks paigaks ja keelustas selle kasutamise kivimurruna. Ta õnnistas selle paiga Kristuse kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu, kui...
II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeruoopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. VIII V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Varane vabariik 509 265 aastat eKr Esimene kuningas Romulus. Peale seda ertuskidest kuningad. Riigi eesotsas senat, igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas 2 konsulit. V sajandil eKr Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas. etruskitega. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, viimane kuningas maapakku. ...
Jalutuskäik Roomas Uku Vernik ja Maario Kõrvek 2010 Colosseum Colosseum ehitati Flaviuste ajal. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Caracalla termid Caracalla termid olid VanaRooma avalikud saunad ehk termid. Termid ehitati Roomas aastail 212216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette n...
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM11 Toitlustusettevõtted Juhendaja: Ruth Muru Koostaja: Kerli Saluste Paide 2015 1.Mida väljendab toitlustusettevõtte äriidee?..........................................................................3 2.Miks on restoranid toitlustusteenuste turul?........................................................................3 3. Milliseid restorane oskate nimetada oma kodukohas (või näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus jne)?.............................................................................................................................3 4. Milliseid hotellirestorane oskate nimetada?........................................................................3 5. Kirjeldage üht hotellirestorani............................................................................................3 6. Kes on hotellirestorani kliendid?...
Rooma kirjandus · kreeklaste jäljendamine · naiste tähtsus suurenes, meestega isegi võrdsed Näitekirjandus · kõige populaarsem komöödia · tuntuimad komöödiakirjanikud Plautus ja Terentius Plautus · ligi 140 teost · juhuslikult sai kirjanikuks · komöödiakirjanik · põhilised teemad: pere, äravahetamis (segamini ajama, ära vahetema jne) · kohandas vanu jutte moodsaks · ,,Hooplev sõjamees" · ,,Kullapott" Terentius · täpne nimi: Terentius Afer (näitab et tuli Aafrikast) · aafrikast pärist ori · hiljem lasti vabaks, sai hea hariduse · rahva seas polnud nii populaarne · teosed kunstilisemad · ,,Andria" · ,,Andria" on esimene teadaolev Eestis etendatud näidend. Esitasid saksa õpilased ladina keeles. Seneca · kesier Nero kasvataja lapsepõlves ...
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MIKS LAGUNES ROOMA IMPEERIUM Referaat ajaloos Krista Makke 6d klass Tartu 2002 Miks lagunes Rooma impeerium? Impeeriume on olnud erinevatel aegadel. Neil kõigil aga on olnud üks eesmärk - olla maailma valitseja ehk säilitada ülemvõim nõrgemate üle. Impeeriumid püsisid koos ainult tänu tugevatele valitsejatele - imperaatoritele. Iga väiksemagi vastuhaku surus valitseja julmalt maha. Läbi aegade on suuremaks impeeriumiks olnud Rooma impeerium. Rooma impeeriumi võib jagada varajase keisririigi (30 eKr.- 284 pKr). ehk printsipaadi ajajärguks ja hilise keisririigi (284 476) ehk dominaadi ajajärguks. Aastatel 32-30 eKr toimus kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Pärast võitu Antoniuse üle Aktioni merelahingus 31 eKr sai Rooma impeeriumi valitsejaks Octavianus. Oli al...
Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tunt...
Report of Colosseum Koostaja: Maiki Joakit Colosseum or Roman Coliseum, originally the Flavian Amphitheatre (Latin: Amphitheatrum Flavium, Italian Anfiteatro Flavio or Colosseo), is an elliptical amphitheatre in the center of the city of Rome, Italy, the largest ever built in the Roman Empire. It is one of the greatest works of Roman architecture and Roman engineering.Occupying a site just east of the Roman Forum, its construction started between 70 and 72 AD under the emperor Vespasian and was completed in 80 AD under Titus, with further modifications being made during Domitian's reign (8196). The name "Amphitheatrum Flavium" derives from both Vespasian's and Titus's family name (Flavius, from the gens Flavia).Capable of seating 50,000 spectators, the Colosseum was used for gladiatorial contests and public spectacles. As well as the gladiatorial games, other public spectacles were held there, such as mock sea b...
VANA-ROOMA I 1. Rooma asus Apenniini poolsaarel Tiberi jõe ääres. Roomlaste kõnekeel oli ladina keel. 3p 2. Nimeta sündmus, mis sai roomlastel ajaarvamise alguseks! Rooma Linna rajamine Mis aastal see sündmus toimus? (21 aprill) 753a eKr. 2p 3. Vali üks periood Rooma ajaloost ja iseloomusta seda perioodi! Kirjuta vähemalt 3 just sellele perioodile iseloomulikku joont või sündmust! 4p Periood: Kuningate aeg (753-509 a eKr) Iseloomulikud jooned: 1) Esimese Rooma kuninga valitsemise aeg (Romulus) 2) Kuningate aeg langeb kokku etruskinde hiilgeajaga Itaalias. 3) Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanematenõukogu senatiga. 3. Miks on Rooma sümboliks emahundi skulptuur kaksikute poistega? Sest kuningas Amulius ei tahtnud, et ettekuulutus tema võimult tõukamise kohta täide läheks ja ...
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM KEIDI VAIKMA 10 c klass VANA-ROOMA Uurimustöö Juhendaja: Õp. Piret Tänav Põlva 2008 Sissejuhatus Oma uurimustöös hakkan uurima täpsemalt Vana-Rooma keisrite panust kultuuri, poliitikasse ning ühiskonnaellu. Uurin nende iseloomu ning samuti isiksusi. Põhiline tegevus toimub ajal eKr. Töö on ülesehitatud interneti ja raamatute materjalil, mis olid üsna kättesaadavad kuid mitte väga kergelt. Uurimustöö on jaotatud kolme ossa: Vana-Rooma tutvustus, Varase keisririigi ajajärk ning Hiline keisririik, mis omakorda jagunevad veel teemadesse. Uuritud on ka natuke seda, kui palju teavad noored Vana-Rooma keisritest. Samuti on minu eesmärk rohkem laiendada enda teadmisi Vana-Rooma suhtes. 2 1. Vana-Rooma tutvustus Vana-Rooma ajalugu moodustab ...
ROOMA PÕHIPERIOODID · Kuningate aeg Roomas 753-509aastat eKr Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus. Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja Krataago pidasid 3 sõda mis on tuntud Puunia ...
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Refereraat: Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis Karel Tõnson 11c Klass 2009 aasta RISTIUSU LEVIK Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli rooma-katoliku kirik, mille eesotsas oli Rooma paavst. Paavst tahtis riigi piire suurendada ...
VANA-ROOMA Rooma võrdlus Kreekaga: Majandus kreekas toodeti peamiselt nisu, veini ja oliiviõli. Kasutati orje ja raha ja oli ka põllumajanduslik riik. Roomas peamiselt imporditi tooteid ja kasutati orje ja raha. Põllumajanduslik riik. geograafia Kreeka oli Balkani ps. Sinna kuulusid igasugused Egeuse mere saared. Oli väga liigendatud. Igasugused saared, poolsaared, lahed jne. Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad...
Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas p...
Colosseum Ehitatud Roomas u. 1940 aastat tagasi. Suurim amfiteater Roomas. Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sai nime Nero kolossi järgi. Ajalugu 71-72 alustatakse ehitusega. 80 õnnistati sisse Tituse poolt. 217.a süttib põlema pikselöögist ja taastakse. 442.a saab kannatada maavärinas ja taastakse. 470.a saab uuesti kannatada maavärinas ja taastatakse kuni 800 jääb mahajäetuks. 1244.paavst kuulutab kiriku varaks. 1490. alustatakse näitemängudega areenil. 1703 maavärin kahjustab idatiiba. 1790-1812. esimesed väljakaevamised areenil. 1938-1939. kogu areen ja maaalused koridorid kaevatakse välja. 192-1999.a restaureeritakse erapanga rahadega. Kasutatud allikad. http://wiki.gomaailm.ee/wiki/colosseum / http://et.wikipedia.org/wiki/Colosseum
Colosseu m Triin Tärnov, Katarina Ann Stokes Ajalugu 64.pKr asus Colosseumi kohal Domus Aurea (ladina keeles “Kuldne maja”) 70-72. lammutati palee maha ja algustati Colosseumi ehitusega. 80. aastal pühitses Titus (Vespasiani poeg) Colosseumi sisse 100päevase avamänguga Aktiivselt kasutati 400 aastat Colosseum jäi varemetesse, sest Roomlaste väljavaated muutunud. Kasutusalad Gladiaatorite võitlused Võitlused loomadega Merelahingud Müütide lavastused Teatrid ja etendused Arhitektuur Põrand - puit ja liiv Salakäigud, tunnelid ja süsteemid loomade tõstmiseks ning vee juhtimiseks Ovaalne kuju Kreeka stiilis skulptuurid Colossus of Nero Legendid Põrgu müüt Taime müüt Tänapäev Kuulsaim turismiatraktsioon Roomas Üle miljoni turisti aastas Kontsertid Sümbol surmanuhtluse vastu (kuldne valgustus) Aitäh kuulamast!
,,Mina, Claudius", ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c 21. kool Kunstiajalugu Tõlked, tutvustus ja arvamus teostele ,,Mina, Claudius" ja ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c 2008-10-02 -1- ,,Mina, Claudius", ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c Tutvustus ,,Mina, Claudius" ning ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" on ajaloolised romaanid. Robert Graves, elukutseline kirjanik, kirjutas need 1930-ndatel rahapuuduse sunnil. See aga ei vähendanud nende väärtust: ilmude...
Dubstep & Liquid dnb Sanna-Marcelle Ots 11B Dubstep Elektrooniline tantsumuusika London (20.saj lõpp-21.saj algus) Kaheosalises taktimõõdus rütm või soolotrumm Rõhuvaid ja tumedaid helisi esiletoov bass Tempo üldiselt 140 lööki minutis Löögi asetsemine 3. taktil Dubstepi artiste Srillex Flux Pavilion Deadmau5 Excision Nero Knife party Dubstepi näide https://www.youtube.com/watch?v=yp3UeCgu VVI 2,40 https://www.youtube.com/watch?v=3Q9rewn LFYw Dnb e. drum and bass Elektrooniline tantsumuusika Välja arenenud jungle muusikast 1990. aastate algus Kiire tempi, keeruka bassikäiguga 160-180 lööki minutis Dnb artiste Netsky Sigma Tiesto Pendulum Chase&status ...
/// VALITSEMINE -- Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid ...
Rooma stiil Viktoria Leshko 10.a Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks Uuendused õppisid ehitama kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid Marcelluse teatri arkaadid Ristvõlvi ehituse Silindervõlvi ehituse skeem skeem Arhitektuur • Arhitektuuri arengule sai määravaks lubjamördi kasutuselevõtt Panteoni sisevaade Panteoni välisvaade Tähtsaim Kasutati ehitusmaterjal oli poolsammast põletatud tellis Korintose stiilis samba kapiteel Tituse triumfikaar Lõbustusasustused • Colosseum Rooma muusika • Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut • Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero • Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid • Roomlased kasutas...
Kreeka arhitektuur Arhitektuur Kreeka arhitektuuri suurim saavutus-templid Templi ehitamisel kasutati marmorit ja lubjakivi Tempel-akendeta ruum ,kus asus jumalakuju Hoone ümber ühes või kahes reas seisvad sambad toetasid talastikku ja viilkatust Sammas koosneb kolmest osast: 1) baas 2)tüves 3)kapiitel Sambatüübid-dooria,joonia,korin- tos Templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) Colosseum - antiikaja suurim amfiteater. Asub Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi.Ehitis on neljakordne(dooria,joonia,korintose) Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Rooma impeeriumi arhitektuur (I-II pKr) Sissejuhatus Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m. a kuni 14 a. m. a. j. Jätkus vabariigiaastail alanud kunstiareng. Ajalooline m...
Room a Ragne Vainov Rooma üldandmed Itaalia Vabariigi pealinn alates 1946 Asub Apenniini poolsaarel Tevere (Teveri) jõe alamjooksul On Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus Pindala 1 285 km² Elanikke 2 741 100 (2009) Ajalugu 753 a. eKr rajas Romulus 410.aastal rüüstasid Roomat pärimuse järgi Rooma linna läänegoodid ja 455.a vandaalid 493.aastast kuulus Rooma 6.sajandil eKr asustasid idagootidele Roomat etruskid 552.aastast Bütsantsile 387 eKr purustasid linna keldid 756. aastal sai Roomast 2.sajandil eKr sai Roomast Kirikuriigi pealinn Rooma impeeriumi pealinn 1527.aastal rüüstas linna Karl V 64.aastal keiser Nero ajal põles 1789-1799 Rooma vabariik Rooma peaaegu täielikult maha Vaatamisväärsused Rooma foorum turuplats Rooma linnas, mis rajati pär...
Pärnu Hansagümnaasium Marjanne Priidik 10.c klass Venemaa Referaat E. Reinik Pärnu 2010 Venemaa üldandmed · Pindala: 17 075 200 km 2 · Rahvaarv: 141 904 000 (2009) · Pealinn: Moskva · Keeled: vene keel ja vabariikides kohalikud keeled · Rahaühik: Vene rubla (RUB) · Usk: vene õigeusk Mõned Venemaa järved ja jõed · Baikali järv · Volga jõgi · Ilmjärv · Uurali jõgi · Karatsai järv · Leena jõgi · Valdai järv · Amuuri jõgi · Nero järv · Obi jõgi · Laadoga järv Venemaa suurimad linnad · Moskva 8 747 000 inimest · Peterburi 4 437 000 inimest · Novosibirsk 1 442 000 inimest Venemaa asupaik teiste riikide ja merede suhtes · Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzhaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Leedu, Eesti, So...
Vaatamisväärsused Roomas Maaria ja Anu 11.klass 2009 aasta Rooma Panteon · Ehitati aastatel 115-125 pKr · Ainus säilinud Vana-Rooma ehitis · Suurim ja vanim kuppelehitis antiikajal (43 m.) · On pühendatud kõikidele Antiik-Rooma jumalatele Vesta tempel · 2. sajandi lõpp e.m.a · Vesta templis põles tuli, mis sümboliseeris jumalanna kohalolekut · Tuld valvasid Vesta neitsid · Tuld uuendati iga aasta 1.märtsil · Tuli põles templis kuni aastani 391, mil keiser Theodosius 1 keelas avaliku paganluse kummarduse. Rooma Colosseum · Valminud 80. Aastal pKr · Oli impeeriumi suurim amfiteater · Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat · Oma nime sai ta läheduses seisnud keiser Nero kolossi (hiigelkuju) järgi Constantinuse võidukaar · Valmis aastatel 312-315 · Puhtdekoratiivne ehitis, ühe või kolme kaarega · Püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate s...
Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väg...
Rooma termid Referaat SISSEJUHATUSEKS - ROOMA ELUSTIIL Keiser Nero käe läbi hukkunud filosoof Seneca kirjeldas elu maailmalinnas, tolleaegses Roomas nii: "Vaata seda inimmassi - ääretu linna hooned ei suuda neid mahutada. Nad on tulnud siia munitsiipiumidest ja kolooniatest, riigi kõikidest provintsidest. Ühtesid tõi siia auahnus, teisi ametiasjad, kolmandad on siia lähetatud, neljandaid meelitasid siia lõbustused või otsisid nad hoopis rahvarohket kohta nurjatuste tegemiseks. Mõned tulid end täiendama, mõned sõprade kutsel, paljud karjääri pärast, sest siin on võimalik end näidata. On neid, kes pakuvad oma ilu, ja on ka neid, kes sõnaosavust. Sellest linnast, kus nii hea kui halva eest võib kõrget tasu saada, pole eemale jäänud ükski liik inimesi...." Elu Roomas on läbi aegade olnud kirev ning iga valitseja on jätnud maailmale märgi nii oma edevusest kui ka edumeelsusest. Nii...
ROOMA · Pigem põlluharija rahvas I aastatuhandel palju rahvaid, peamiselt Itaalikud II aastatuhandel indoeuroopa hõimud, mis jagunesid mitmeks osaks, nt: Kesk-Itaalias latiinid (hilisemad roomlased) · Austasid vaprust, distsipliini (sõjalisi omadusi) · Puutusid kokku foiniiklaste ja kreeklastega (kes mõjutasid roomalasi kõige enam) · Kolonisatsiooni käigus (8.-6.saj eKr) rajasid linnu Itaalia lõunarannikule ja Sintsiiliasse. Kreeklased moodustasid seal (merepiiridel) põhielanikkonna ja tõid sinna viinamarja- ja oliivikasvatuse, linnariikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes · Käisid läbi foiniiklaste & kreeklastega · võtsid üle kreeka tähestiku kujundasid selle omamoodi, tänapäeval pole teiste keeltega seoseid · tuntud ahreoloogiliste mälestiste ja autorite teos...
VANA-ROOMA SKULPTUUR Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente....
Dubstep Koostaja : Henri Haramaa 11A Ajalugu Dubstep sai alguse 1999. aastal Londonis. See tekkis kui hakati kokku segama Inglismaa elektromuusika stiile : 2step garage (2step) sisse hakati segama grime'i, breakbeat'i ja drum and bass'i elemente. Alles aastal 2002 tuli kasutusele dubstepi termin. 2003 hakati BBC Radio 1 kanalil mängima esimesi lugusi, 2004 aasta lõpuks sai dubstep juba Inglismaal üsna populaarseks. 20052008. aastatel hakkas see levima ka väljaspool Inglismaad. 2009 aastast alates on dubstep mõjutanud nii öelda "mainstream" muusikat ja on üldse kogu maailmas tuntuks saanud. Tuntuimad artiste : Borgore, Benga, Flux Pavilion, Doctor P, Nero, Knife Party, Zeds Dead, Datsik, Excision, Emalkay, Mt. Eden, Skrillex Tunnusjooned Dubstep on elektrooniline muusikastiil, mille tempo on üldjuhul 138142 lööki minutis. Bass toob esile tumedaid helisid ja soolotru...
KUNSTIAJALUGU 3 I Rooma Vabariigi aegne kunst · Vabariigi aeg 509.a eKr Junius Brutus rajab vabariigi, 27.a eKr kehtestatakse keisririik · Vabariigi esimestel sajanditel oli Rooma küllaltki väike ja pidevates sõdades · Vallutati kogu Kesk-Itaalia · 3. saj keskpaigaks eKr on Rooma Vabariigi valduses juba kogu Itaalia · Roomast saab suurriik · Rooma kunsti on tugevasti mõjutanud kreeklased · Roomlased võtsid arhitektuuris üle kreeklaste dooria, jooni ja korintose stiili · Roomlased segasid sageli stiile omavahel · Komposiitkapiteeliga sammas ühendati joonia ja korintose samba kapiteel · Rooma skulptorid on teinud palju kreeka kuulsate skulptuuride koopiaid · Tänu nendele koopiatele on säilinud ettekujutus Vana-Kreeka skulptuurist · Siiski ei olnud rooma kunst ainult kreeka kunsti kopeerimine · Roomlased on teinud palju uuendusi eelkõige arhitektuuris · Nad on ehitanu...
COLOSSEUM Gladiaatorite võitluse kombe võtsid roomlased üle etruskidelt. Etruskid lasid matusetalituse käigus orjadel ja surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased kujundasid sellest usutavast aga kõrgelt hinnatud meelelahutuse. Võitlused leidsid aset igast küljest pealtvaatajate istmetega piiratud suurte amfiteatrite areenidel. Rooma linna suurim amfiteater oli suurim osaliselt säilinud ehitusmälestis Colosseum. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist telliseid, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Nad kasutasid ka enda leiutatud betooni ja metallsõrestikku. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika ...
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid...
JALUTUS- KÄIK VANAS ROOMAS MARIEL TEINLUM LOO KESKKOOL 10. KLASS COLOSSEUM Colosseum ehitati Flaviuste ajal. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Keiser Titus pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. CARACALLA TERMID Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Termid ehitati Roomas aastail 212–216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks. Peahoones olid saunad. Kõrvalhoones olid suured basseinid purskkaevudega. Kahte korpusesse olid paigutatud raamatukogu ja muusikatoad. Termid mahutasid korraga kuni 1600 inimest. ROOMA PANTEON Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115–125 pKr Hadrianuse va...
PAULUS Kristel Kiisler Karl Loorberg • 14.aastasena õppis ta variserist rabi Gamalieli juures juutide seadust ja ka telkide valmistamist • Paulus (Saulus) oli juut tarsosest • Tarsoses sündinuna oli Saulus automaatselt Rooma kodanik ning ta oskas peale aramea keele ka kreeka keel • Paulus veetis kolm aastat üksildases palves ning hakkas siis jutlustama Damaskuses 1. MISJONIREIS (A. 45-49) • Es. misjonireisi tegi Paulus Küprosele. • Teel läbi Galaatia püüdis ta jutlustada ka juutidele, kuid need olid tema suhtes tõrjuvad 2. MISJONIREIS (A.51-54) • Unes nähtud nägemus juhatas teda Filippi linna ja seal jõudis evangeelium esmakorselt Euroopasse • Ateenas pidas ta oma kuulsa jutluse "Tundmatust Jumalast„ • Seejärel veetis poolteist aastat jutlustades Korintoses • Pärast Efesuse külastamist pöördus ta Jeruusalemma tagasi. ...
Tööleht nr.2 1. Kreeka kunst Doorlased- Arhailine-muistne, vanaaegne Klassikaline-täiuslik Hellenistlik-sõnast hellen ehk kreeklane Ehituskunsti 3 stiili Doori-muusike Korintose hästi rikkalike mõistesminoorne Joonia-sammastel keerud kaunistustega helistik.sambad on lihtsad ja ilma kaunistuseta Pheidias: kes ta oli, tuntumad tööd. Skulptor, teosed:myron, praxiteles Teater: osad, mis seal toimus? Skeene- orkestra, kus istusid inimesed Hellenismi ajastu: skulptorid, mida rõhutati? Rõhutati tundeid Laokooni grupp: skultuuri sisu, kirjeldus, kus hoitakse?küllaltki väike skulptuur... vatikanis...on iga nurga alt täiuslik! Kreeka maalitud vaasid : milliseid värvew kasutati, mida kujutati? Mustad ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
