PEDOSFÄÄR Mulla viljakus sõltub huumuskihi paksusest. MULD: a) elusosa- bakterid, vetikad, seened, ainuraksed, pisiloomad. b) elutaosa 1.vedel(mullavesi) 2.Gaasiline 3.Tahke a) lähtekivimid, kruus, savi, liiv b) ORG huumus, mullakõdu *Mullalõimis e meh. koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlase...
2. PEDOSFÄÄR 1. keemiline murenemine on kivimi keemilise koostise muutumine.toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Tähtsus looduses: Inimtegevuses: Füüsikaline murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Tähtsus looduses Inimtegevusele: 2. Mullatekketegurid: Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks- passiivseteks ja aktiivseteks. Esimeste mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. Seevastu aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID(õp.lk 66-68): Lähtekivim. Lähte...
Pedosfäär`i mõisted Murend kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal. Murenemisena käsitletakse kivimite(litosfääri), õhu(atmosfääri), vee(hüdrosfääri) ja organismide(biosfääri) koos- ning vastasmõjust tingitud protsesse Maa pinnal, millede tulemusena kivimid/setendid ehk murenemise lähtekivimid purunevad (desintegreeruvad) ning muutub nende keemilise ja mineraalne koostis. Põhimõtteliselt on murenemisprotsessid tingitud lähtekivimi püüdest murenemise näol saavutada (pindmiste) keskkonnatingimustega tasakaalulist seisundit. Murenemise intensiivsust ja kulgu kontrollivad kolm peamist faktorit: · lähtekivimi litoloogia, · kliima, · maapinna morfoloogia. Kivimi litoloogiast (kõvadus, poorsus, lõhelisus ja mineraalne koostis, mineraalide lahustuvus) sõltub kivimi murenemistundlikus. Konkreetse piirkonna klimaatilised tingimused ja maapinna morfoloogia faktorid mõjutavad mu...
Mulla kujunemise lugu Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla tekkeks on vaja mitme teguri koosmõju. Muld hakkab tekkima seal, kus sobivale aluspinnale saavad elama asuda taimed ja mikroorganismid. Sellised kohad on kivimite pind, mere alt vabanevad alad, vanad karjäärid ja ehitusplatsid. Samal ajal mõjutavad mullateket keskkonnategurid ja inimtegevus. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, mis määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osakesteks ja siit saame teise mulla tekketeguri kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või ...
PEDOSFÄÄR Mullaprofiil mulla vertikaalne läbilõige, mis näitab mulla horisonte Mullahorisondid mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. · A huumushorisont - A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont. Selles horisondis on mineraalne aine segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud organismide lagunemisel. Esineb ka palju organisme. A-horisont moodustabki viljakandva maa. · B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont) - B-horisont ehk sisseuhtehorisont on mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained. · C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. · D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. · E väljauhtehorisont heleda värvusega, mis on vaesestunud ...
Okasmetsade kliima Koostasid: Steven Pleesi,Rasmus Raidvere, Raiko Kil Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: parsvöötme mereline ja parasvöötme mandriline Okasmetsade kohta Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda nimetatakse leethorisondiks, vastavaid muldi aga leetmuldadeks. Täpsemalt kliimast Okasmetsad on kõige suurem loodusvöönd 6 kuud aastas o...
KORDAMINE-MULD 1.Muld, selle kujunemine- on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. -Muld KUJUNEB elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. -Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. 2.Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e. rabenemine -On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad ...
MULDKATE Eestile iseloomulikud mullad 1. Paepealne muld kujunenud lubjakivide avamusaladele, mullakiht on umbes 30 cm, muldade viljakuse madaluse tõttu ei sobi see põllumaaks, levib Põhja-Eesti lavamaadel, Saaremaal ja Muhus. 2. Ränkmuld Kujunenud lubjakivil olevale õhukesele moreenkihile, mullad on kivised ja huumusrikkad, põukartlikud, kõige paremad ränkmullad on seal, kus mullahorisondid on tüsedamad, levib Põhja- ja Lääne-Eestis. 3. Leostunud pruunmuld kujunenud paksule moreenkihile ja soodsale niiskusreziimile, kõige vanimad ja parimad põllumaad, levib Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. 4. Leedemuld lähtekivimiks on liiv, profiilis mullahorisont puudub, põukartlikud, huumus ja toitaineterikkad, kasvavad männikud, vajavad lupjamist, levib Lahemaal, Kesk- Eestis ja väiksematel liiva...
Pedosfäär Pedon-muld Muld Maakoore pindmine kobe kiht, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. Tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel ning organismid ja nende lagundproduktid muudavad seda pidevalt. Murenemine Rabenemine-füüsikaline murenemine, tingitud soojuspaisumisest. Porsumine-keemiline murenemine, tingitud lahustumisprotsessist. Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Or...
1. muld- maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse(kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte- maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. lähtekivim- murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. mullaprofiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast; selle tüsedus kõigub enamasti mõnekümnest sentimeetrist kahe meetrini. mullahorisont- eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. JUTUSTA mulla koostisest. - Mullas on esindatud aine oleku kõik kolm faasi : tahke (orgaaniline ja mineraalne osa) , vedel (mullavesi) ja gaasiline (mullaõhk). Üldiselt võetuna moodustavad mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline, 25% vesi ja 25% õhk. Mulla tahkes osas on ülekaalus mineraalosa, mis pärineb lähtekivimist. Mulla orgaaniline osa koosn...
KORDAMINEMULD 1. Muld, selle kujunemine. Maakoore pindmine, kobe kiht, mis tekkib elus ja eluta looduse vastastikusel toimel. 2. Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. 3. Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Kliima Reljeef Lähtekivim Elustik(taimkatte tüübid) aeg 4. Muldade jaotus lõimise ja mulla veerežiimi alusel. Kuidas mõjutab mulla lõimis mulla erinevaid omadusi (niiskust, õhu hulka mullas, soojenemiskiirust, toitainete sisaldust, viljakust). Läbiuhtelinesademeid > auramist Tasakaalustatud vee resiim sademeid = auramist Auramise ülekaaluga vee resiim auramise ülekaaluga vee resiim 5. Tead erinevate looduslike vööndite tüüpmuldi, seal esinevaid horison...
Õpikust pedosfääri osa ja vihikust tunnis tehtud konspektid. Pedosfääri teema lõpul õpilane: 1) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele; Keemiline murenemine e. porsumine Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega Eelkõige palavas ja niiskes kliimas(ekv.kliima) Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid Füüsikaline murenemine e. Rabenemine Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimipragudes oleva vee jäätumise tulemusena Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas (kõrb, tundra, mägedes) Murenemise tähtsus looduses Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. Murenemine annab alguse mullatekkeks. Murenemise...
Pedosfäär 1. · Pedosfäärbiosfääri osa, mis hõlmab muldkatte maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. · Muldmaakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaprofiilmullahorisontide püstläbilõige maapinnast; mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cmst kahe meetrini. · Mullahorisont eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Re...
Pedosfäär biosfääri osa, mis hõlmab maa pindamist kihti ning, kus tekivad mullatekke protsessid. Pedosfääri reguleerivad bio-, geokeemilised ainetegurid. Mulla tähtsus : *loodusvara *tootmisvahend põllumajanduses *võtab osa ökosüsteemist *filtreerib vett Koostis : ELUS ELUTA *bakterid *mullavesi *seened *mullaõhk *väikesed imetajad *mineraalne osa kivimitest *orgaaniline osa ehk kõdu ja huumus taimedest Lähtekivim maapinnale kõige lähem kivim, millele muld tekib Murenemis koorik maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub Füüsikaline murenemine ehk rabenemine -> temperatuuri muutmumise mõjul Keemiline murenemine ehk porsumine -> kivimite keemilise koostise muutumise mõjul Korrosioon kivimi pindade uuristumine...
Muld *** *** ***** Mis on muld? Muld on maakoore pindmine kobe kiht Mullad on väga mitmekesised Nad on erinevate koostiste ja omadustega Mullas elavad taimed, bakterid, seened ja mullaloomastik Parajalt kobe muld Mulla koostis M u l l a k o o s t is M u ld V e de l o sa T a h ke o sa G a a s ilin e o s a 25% 50% 25% M u lla v e s i M in e ra a ln e O r g a a n ilin e M u lla õ h k u 95% u 5% Päris sellist mulda on raske leida, kus kõik jaguneb nii täpselt Huumus Huumus Huumus on pruunikat värvi aine mullas See sisaldab taimedele ...
TURVAS Sandra Kaasik Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 % Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist t...
Maailma mullad 1.Tundravööndi mullad Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul. Tundravööndis on talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt, esineb igikelts. Kuigi sademete hulk on väike, ja aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid, mistõttu esineb tundras soostunud leetmuldi need on tekkinud liigniiskuse tingimustes ,lubjavaesel lähtekivimil. Soostunud leetmuldade peamise kihi moodustab metsakõdu -, huumus -või kuni 30 cm paksune turbahorisont. 2.Okasmetsade leetmullad Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja- Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavööndis on peamiseks mullaks leetmullad need on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale...
Pedosfäär-biosfääri osa,mis hõlmab maakoore pindmist kihti,kus toimuvad mullatekkeprotsessid.Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel.Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimu murenemine,mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti.Sialliitne murenemine-murenemine,mis toimub mõõdukas kliimas keskmise sademetehulga juures,Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus.Leostumine-vees lahustuvate soolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast,Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks.Mineralisatsoonil vabaneb energia,laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks komleksühendiks huumuseks.Mullahoriso...
PEDOSFÄÄR Maakoore pindmine osa, kus taimed, seened ja mikroorganismid muudavad orgaanilist osa. 10.Keemiline murenemine: ehk porsumine on kivmis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kivimi pind muutub poorseks ja mureneb. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine...
4. KONTROLLTÖÖ PEDOSFÄÄR 1. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid...
Muld Mullastik ehk pedosfäär hõlmab maakoore pindmise kobeda kihi, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse koostoimel. Muld on elukeskkonnaks taimedele ja mullas tegutsevatele organismidele,kes seda aktiivselt ksutavad ja muudavad. Mulla koostis: Mineraalne osa (pärineb kivimitest) Orgaaniline osa(koosneb lagunevatest ainetest ja huumusest) Vesi (pärineb sademetest ja muutub mullaosakestega kokku puutudes väga lahjaks mullalahuseks) Õhk (täidab mullaosakeste vahel olevaid poore, võrreldes atmosfääriõhuga on vähem hapnikku ja rohkem süsinik dioksiidi) Mullaelustik (bakterid, seened, vetikad, kõdus elavad putukad ja nende vastssed, suuremad mullaloomad jt, osaleb orgaanilise aine lagunemises ja huumuse tekkes) Murenemine ja mulla teke: Muld moodustub väga pika aja jooksul. Muld saab kujunema hakata poorsel murendmaterjalil, mis suudab kinni hoida vett ja õhku. Murenemisel on vä...
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiiv selt dioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse üheaegselt rabenemisega, kuid ta osatähtsus kasvab lähtekivimi peenestumi organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt mullatekketegureid- sega. lähtekivim- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on 1)Lähtekivim murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla tekkinud muld. korrosioon- kivimi pindade uuristamine ja krobeliseks füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisal muutumine keemilise murene mise käigus Murenemiskoorik on maismaa duse, soojenemis kiiruse ja toitaine terikkuse 2)Kliima sõltub murenemise pinnakiht, kus toimub murene mine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemil...
Segametsad Okasmetsade ja lehtmetsade piir ei ole tavaliselt selgelt eristatav. Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas- kui ka lehtpuud. Selle allvööndi põhjapiir ühtib laialeheliste puude levikupiiriga, lõunapiir aga okasmetsade lõunapiiriga. Segametsad hõlmavad Euroopas Läänemere-äärsed alad, Põhja- Ameerikas Suure järvistu ümbruse ning ulatusliku ala Kaug-Idas. Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi. Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on...
Keemiline murenemine – kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Selle käigus tulevad mineraalained ja see toimub soojas ja niiskes kliimas. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis, kuid kivide väliskuju muutus esialgu suhteliselt vähe. Füüsikaline murenemine – kivimite mehhaaniline peenendumine ilma koostise muutusteta. Põhjuseks: suur temp. kõikumine, kivimipragudes vee jäätumine. Leiab aset: kuiv ja palav, kuiv ja külm, külm ja niiske kliima. Selle käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted ja muld, muutub pinnamood. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles on mineraalset(liiva- ja saviosakesed) ning orgaanilist(kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub ka vett ja õhku. Mulla moodustavad eri värvuse ja omadustega kihid, mida nimetatakse mul...
Muld Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust taimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid, (koosneb mineraalsest ja orgaanilisest ainest (mulla tahke osa), veest ning alati on mullas ka õhku). Pedosfäär on Maa sfäär, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad mullatekkeprotsessid. Lõimis iseloomustab kobedate setete koosseisu erineva suurusega osakeste kaudu. Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Mulla tähtsus Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Murenemine on kivimite p...
PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk ...
Iseseisev töö nr 2 Üldgeograafia Kokk III kursus V teema: Pedosfäär Tähtaeg: 23.oktoober 2009-10-20 1. Mis on pedosfäär? Suur osa maismaast on kaetud erineva koostise ja erineva omadustega muldadega. Mullad moodustavad muldkatte, mida nimetatakse pedosfääriks ja mis on üks noorematest Maa stääridest, sest see hakkas arenema alles koos elusa loodusega. 2. Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Mis on mulla lähtekivim? Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nimetatakse mulla lähtekivimiks. 4. Mis on rabenemine? Füüsikalisel murenemisel ehk rabenemisel omandab kivim parema õhustatuse ja veeläbilaskvuse see loob taimedele...
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID Kõrbestumine muldade viljaka pinnase hävimine kõrbete laienem...
PEDOSFÄÄR Gerli Pärnpuu, Jaanika Kamenik, Eveli Otsing Keemiline murenemine e porsumine · intensiivne palava ja niiske kliimaga aladel, kus kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ning sademed lahustavad mineraalaineid · kivimites sisalduvad keemilised elemendid reageerivad vee, hapniku, süsihappegaasi või teiste saasteainetega Füüsikaline murenemine e rabenemine · intensiivsem kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid ning temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur · mehaanilist peenestumist ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine Murenemise tähtsus looduses ja mõju inimtegevusele · mineraalide muutumise · muld talitleb tulemusena tekivad muld ja ökosüsteemis filtrina: setted ning muutub puhastab vett ja ka õhku pinnamood · muld moodu...
Pedosfäär Otsest vajadust mulda ja nende omadust hakati uurima kui inimesed jäid paikseks ja algas agraarajastu 7-8 tuhat aastat tagasi. Teadusharu 18.saj. kuulsaim vene teadlane Dokutsajev. Mullaga puutuvad kokku kõik elusloodusele hädavajalikud ainevood (veeringe, süsinikuringe jne.). Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel. Kui on muld rikutud siis on ka põhjavesi rikutud. Mullaga seotud globaalsed probleemid: 1) Kõrbestumine (erosioon, lageraie, ülekarjatamine, maa ära kurnamine) 2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See v...
Pedosväär Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. Taimed saavad mullast toitaineid Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritav...
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2007 MÕISTED: LITOSFÄÄR Litosfäär - Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Astenosfääril ,,ujuvad" litosfääri laamad. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast koosnev osa. Algab umbes 2900 km sügavuselt. Vahevöö kiht maa sisemuses, asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Ulatub samuti ligi 2900 km sügavusele. Mandriline maakoor mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Ookeaniline maakoor - ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Kihtvulkaan e. Liitvulkaan koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.(suhteliselt suur ja pikaealine). Kilpvulkaan- lai ja lame vulkaan, mis mis koosne...
Loodusvöön Kliima ja Valitsevad Õhumassid Mullad Loomastik Taimestik Inimtegevus did (näiteid loomadest) (nt. taimedest) Jäävöönd Õhutemperatuur kogu aasta alla 0. Mullad esinevad laiguti ja Loomade aluseks pisikesed Vähe õistaimi, esinevad Püsiv asustus Sademeid vähe, langevad lumena. hõredalt. Kivid murenevad mereorganismid. Jääkaru, samblikud puudub, Kuna, õhk on külm, valitseb kiirelt, aga kuna vähe huumust morsk, hüljes, vaal, pingviin, polaarjaamad, jäävööndis laskuvadte õhuvoolude siis tekib muld aeglaselt. kotik, plankton karmid tingimused...
Litosfäär Maa väline tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär ülemises vahevöös, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Vahevöö kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa tuuma Mandriline ja ookeaniline maakoor (maa pindmine tahke kiht) M=vanem aga ainult 40%, mandrite aline maakooretüüp O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema...
OKASMETSAD Vööndi üldiseloomustus Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: 1) parasvöötme mereline 2) paras...
PEDÕSFÄÄR 1. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle mõju inimtegevusele; Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub kivimiosakeste mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval päikese paistel kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ning öösel jahuvad ja tõmbuvad kokku. Kuna kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, siis nende kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise. Need laienevad aja jooksul pragudeks, kuni kivist eraldub kild. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Keemiline murenemine ehk porsumine käigus muutub kivimi keem...
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond Mullastikukaardi analüüs Keskkonnakaitse I Tartu 2014 Tabel 1. Põllumassiivi nr 65448024352 mullastik. Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, Šiffer horisondi aste % tüsedus Klg v°_1sl30- 50/v°_1ls_120- 20 22-25 II 2,7 43 40/v_1ls_1(70- 80) KI v°_1ls_170- 85/v_1ls_2 23-25 II 3,1 48 Go v°_1ls_165/ r_1ls_1 0/25-30 II 0,4 5 KIg v°_1sl35/v°_1ls_ 130-40/v_1ls_1 24-27 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Logistika õppetool Lahtise turba vedu Eestist Portugali Kirjalik uurimuslik ülevaade õppeaines “Vetelvedu” Autorid: xxxxxxxxx Õppejõud: xxxxxxxxxxx Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 Kauba iseloomustus .............................................................................................................. 4 Transportimistingimused ................................................................................................... 5 Ladustamisnõuded ............................................................................................................ 5 Lähtesadama kirjeldus ...............................................
3.Litosfäär 3.1 Maa siseehitus Maa koosneb siseehituselt tuumast, vahevööst ja maakoorest. Tuum- ~6000km läbimõõt, 2 kihti: välimine-ja sisemine tuum. Suur rõhk Vahevöö- ~2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa 100-200km. Astenosfäär paneb otseselt maakoore liikuma, koosneb basaltsetest kivimitest. Maakoor- tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaad...
Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (te...
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja tem...
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Turbavaru kasutamise potentsiaal, tehnoloogia ja majanduslik otstarbekus Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TURVAS................................................................................................................................4 1.1. Turba tüübid ja omadused...................................................................................................4 2. TURBA KASUTAMINE.......................................................................................................5 3. TEHNOLOOGIA (KAEVANDAMINE)...........
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb h...
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
