Mauna Loa Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 35 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'weoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid kahjustusi seekord ei esinenud, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik.
Mauna Loa Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Mauna Loa on "Kilpvulkaan", mis tähendab, et see on kergelt kaldus,mäe sees olev suur hulk on üldiselt väga vedel Laava vood. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'āweoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmain...
Narva Kreenholmi Gümnaasium Anna Berezina Mauna Loa Referaat 12. klass Narva 2014 Mauna Loa Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'āweoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik Mauna Loa põhjaküljel asub...
MAUNA LOA Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel,mis on maailma suurim kilpvulkaan. Ta on üks Maa kõige aktiivsemaid vulkaane, mis on tegutsenud 33 korda alates esimesest purskest 1843 aastal. Oma viimase purske tegi vulkaan 24.märts 15 aprill 1984. Hawaii nimi ''Mauna Loa'' tähendab ''Long Mountain'' ehk ''Pikk Mägi''. Selle pikkus on merepinnast 4169 meetrit ehk 13679 jalga, suhteline kõrgus on 2160 meetrit ehk 7079 jalga. Koordinaadid on 19 ° 28'30 "N 155 ° 36'29" W. Mägi on vähem kui 200000 aastat vana. Mäe tipus on 35 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'weoweo. 1950. aastal purskas Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid purustusi tookord ei esinenud, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Kõrge purse tüüpiline Mauna Loa koos volcano's järskudel nõlvadel, tähendab, et vood võivad liikuda...
MAUNA LOA KUS ASUB MAUNA LOA? Mauna Loa on üks viiest vulkaanist, mis moodustavad USA osariigi Hawaii saare. Vulkaan asub osariigi põhja osas ning on ka saare kõrgeim punkt. KAS MAUNA LOA ON AKTIIVNE VÕI MITTE? Mauna Loa on kustunud vulkaan. Arvatakse, et vulkaan purskas viimati umbes 3500 aastat tagasi. MIS KUJUGA ON MAUNA LOA? Mauna Loa on kilpvulkaan. Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaaside vaesest basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub laava vooludena laili ja tekitab lameda vulkaanikoonuse. KUI KÕRGE ON MAUNA LOA? Mauna Loa kõrgus on 4207 meetrit. Arvestades vee alust osa, on vulkaani kõrgus jalamilt tipuni 10 000 meetrit. Seega on Mauna Loa ka kõrgeim punkt maailmas. KUS ASUB MAUNA LOA LAAMADE SEISUKOHALT? Mauna Loa vulkaan asub Vaikse ookeani laama keskosas. Vaikse ookeani laama liigub vastu Põhja Ameerika laama...
ASUKOHT Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit.Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge.Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 35 km läbimõõduga kraater. KLIIMA Tuulte löök idast läände kõikjal Hawaii saartele ning juuresolekul Mauna Loa mõjutab tugevalt kohalikku kliimat. Suurem tõus, sademete hulk väheneb ja taevas on väga sageli selge. Lääne pool on palju kuivem kliima. Mauna Loa on troopilises kliimas. Sooja temperatuuri madal tõus ja jahutab külma temperatuuri kõrgemal aastaringselt.Väga madalatel temperatuuridel tähendab, et sademeid esineb sageli lume kujul. Mauna Loa on kirjeldatud kui periglatsiaalses piirkonnas, kus külmumine ja sulatamine mängib olulist rolli maastiku kujundamisel. PURSKED Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipus...
Mis on vulkaan Vulkaanid tekivad tavaliselt maakoorte lõhedest (mis on omakorda tekkinud seoses laamade liikumise ja maavärinatega) st. Magma (vahevöös olev sulanud kivimimass) otsiblõhede kaudu teed maakoore ülemistesse kihtidesse, kus ta rõhu vähenemisel paisub, vabaneb gaasidest ja muutub vedelamaks (maapinnale voolanuna muutub magma laavaks). Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud purskesaadustest maakoores oleva lõhe peale. Vulkaanipursete tagajärjed võivad olla traagilised mudavoolud, laa...
Hawaii saarestik Marion Kade 10.b Polüneesia Hawaii saarestik u. 4000 km Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laam liigub 5-6 mm jagu aastas Aasia mandri poole. Laamaga liikuv vulkaan kaugeneb magmakoldest. Vulkaani aktiivsus hääbub ning selle kõrvale tekib ülespoole surutavast magmast uus vulkaan. Kuum punkt-maasisemuse liikumatu magmakolle Hawaii saar ehk Suursaar Kilauea vaade õhust Vaade Mauna Kea tipust Mauna Loa Hualalai Mauna Kea observatoorium Mauna Loa vulkaan 4169 m kõrge Kõige tihedama konsistentsiga ja massiivseim mäekoonus maailmas. Kilauea vulkaan Hetkel ainuke aktiivne vulkaan Hawaiil. Maailma rahutuim vulkaan. ...
Vulkaanid. Kilpvulkaanid Anna Boiko 10.B klass Mis on vulkaan? § Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. § Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Maa tegutsevad vulkaanid Vulkaanide tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõõrvulkaanid jaotatakse veel: § Kihtvulkaanideks § Kilpvulkaanideks § Slakikoonusteks § Maarideks ja teisteks liikideks. Mis on kilpvulkaan? § Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Ma...
1.a Kilpvulkaanid Vulkaanide tüübid Ehitatakse üles basaltse laava vooludest 1.lõõrvulkaanid a) kilpvulkaanid b) strato- e. kihtvulkaanid 2. lõhevulkaanid Mauna Loa: vaade kirdest Mauna Loa: vaade kagust Photo L.Peterson Mauna Loa kaldeera: Kaldeera - langatuslik hiidkraater ( >2 km) Ø 3*5 km 183 m sügav Tekkis ~700a tagasi Mauna Loa: Photo L.Petersen 4 km ü.m.p., + 5 km a.m.p., + 8 km ookeani...
Vulkaanid Enamasti leidub laamade ääre aladel ja nn kuuma täpi piirkonnas (Hawail , Mauna Kea ja Mauna Loa).On maakoorde tekinud lõõr ,lõhe või nende süsteem mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Aktiivne vulkaan pidevalt purskav vulkaan ,( purskab iga 10 a tagant). Kustunud vulkaan inimese ajaloo jooksul ei ole pursanud. Kilp vulkaan madal vulkaan . Laava on vedel , voolab rahulikult lõõrist välja. Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub laava juba lõõris , moodustub kork , lendab järgmisel purskel võimsa plahvatusega õhku. Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.( fuji). Probleemid. Maapind taimed , loomad hävivad, õhk saastub , mürgised süsinik ja väävli ühendid, gaasidest ja tuhast moodustuvad lõõmpilv, võib hävitada terveid linnu.vee segunemisel vulkaanilise materjaliga tekivad muda voolud ehk lahaari...
Vulkaanid Silver Ratnik Kenno Epler Mihkel Välja 11a Sisukord 3 Vulkaani mõiste 4 Vulkaanide levik 5 Magma 6 Kilpvulkaanid 7 Kihtvulkaanid 8 Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 9 Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 10 Vulkaanipursete ennustamine 11 Kasutatud kirjandus Vulkaani mõiste · Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. · Vulkaanide seisundid: 1) Kustunud inimajaloo jooksul mitte pursanud 2) Seiskuvad ajutise purske rahu seisundis olevad 3) Aktiivsed pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad Vulkaanide levik · Levivad eelkõige litosfääri laamade piirkonnas massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis · Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii ku...
Havai saared Referaat Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 8. a klass 2006/2007 Havai Havai saarestik ja samanimeline USA osariik, mis asub väikse ookeani põhjaosas. Havai saarte pindala on 16 636 km2 ja seal elab umbes miljon inimest, neist elab 80 % Oahu saarel. Havai pealinn on Honolulu.Vulkaanilise päritoluga saarestikku kuulub 8 suuremat saart ja hulk väiksemaid (sh.korallisaari). Kõrgeim tipp on kustunud vulkaan Mauna Kea (4205 m) , tegevvulkaanidest on tuntuim Mauna Loa (4170 m).Havail valitseb troopiline mereline kliima. Tuulepealseil nõlvul sajab 3500-4000 mm, sealhulgas Kauai saarel Waialeale nõlvul ligi 12 000 mm, tuulealustel aladel paiguti alla 500 mm aastas. Keskmine temperatuur on jaanuaris 21, juulis 25 soojakraadi. Taimestik Havai eraldatuses kujunenud elustik on erakordselt endeemirohke:97 % õistaimeliikidest (2700 liiki,sealhulgas üliharuldasi korvõielisi ja lellukalisi,puid) ning nende nektaris...
3.1 Maa siseehitus Maa kuulub "kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapnik, räni ja rauaühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaatoksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on 580 km paksune. Ning jaguneb ookeaniliseks maakooreks (moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest). Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär (basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär. Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemus...
Referaat. Hawaii saarestik - vulkaanide ja tulejumalanna Pele kodumaa. Mirko Melser Tartu Tamme Gümnaasium 10.B klass 16. september 2009 a. Vähe on Hawaii saarestiku kõrval kohti, mida nii sageli kirjeldatakse ülivõrdes. Juba legend Hawaiist kui imeliselt lõhnavast saarestikust ja kauneimast maast on Lõunamere tuntuim. Sellise ülima tiitliga pärjatakse tihti ka Hawaii naiste graatsiat ja ilu, mis kõige ehedamalt väljendub nende maailma "magusaima" muusika saatel tantsitavas hulahulas. Hawaii on sageli see kõige-kõigem ka arvudes. Näiteks on keset Vaikset ookeani paiknev Hawaii maakera kõige isoleeritum saares...
Vulkaan Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk ,,tuldpurskav mägi" on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Tüüpilised näited on Islandi ja Vaikse ooekani ,,tulerõnga" vulkaanid. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kontinentaalse rifti piirkonnas. Sellised on näiteks Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida-Aafrika vulkaanid. Vulkaani ülesehitusest (pilt): 1. Magmakamber 9. ...
Hawaii Hawaii on kagupoolseim ja suurim saar Hawaii saarestikus. Saar kuulub Ameerika Ühendriikidele. Saare pindala on 10 400 km2, mis moodustab 63% Hawaii osariigi territooriumist. Saare enda pikkus põhjast lõunasse on peaaegu 153 km ning laius läänest itta 128 km. Hawaii rannajoon on 428 kilomeetrit pikk. Saare idapoolseim punkt on Kumukahi neem. Saare lõunapoolseim punkt Ka Lae on ühtlasi USA lõunapoolseim ning seda kutsutakse seetõttu ka South Pointiks. Põhjas tipneb saar Upolu neemega ja läänes Keahole'i neemega. Hawaii saar on teistest Hawaii saarestiku saarest noorem. Mägine saar on kujunenud viie kilpvulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim Kohala on kustunud. Mauna Kea, Huallai ja Mauna Loa on uinunud vulkaanid. Viiest vulkaanist noorim Klauea on tegevvulkaan. Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel...
Vulkanism ja vulkaanid vulkaan koonusekujuline tulemägi, sees on lõõrikujuline lõhe, mida mööda magma tõuseb maapinnale. miks ? magma on rõhu all ja kuum, maapind on õhem või on lõhed Vulkaane esineb: laama ääre aladel nt. Vaikse ookeani tulevöö (tulerõngas), Ookeani keskahelikul ( Atlandi ookean), Mandri sisealadel ( Aafrika) , Ookeani maakoore ( Kanaari saared, Hawaii saared ) Vulkaane jaotatakse kuju järgi : Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Viskoossus on väike Viskoossus suur, veniv, aeglane Räni ja gaaside vaene Rikkas räni ja gaasidega Hästi liikuv basaltne magma, mis voolab Halvasti voolav graniitne magma, laava suhteliselt rahulikult maapinnale voolud lühikesed Vajub laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaani Magma tardub sageli lõõris , moodustab koonuse laava korke Ookeanides (kõik ookeanide...
VULKAANID VII klass ÕIE ABEL KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Juhendaja P. Rokk VULKAANID VII klassis maakoore teema käsitlusel: mõiste tekke põhjus ehitus jaotus levi hilisvulkaanilised nähtused VULKAAN ehk TULEMÄGI Enamasti koonusekujuline mägi,mis aeg-ajalt purskab (või on kunagi pursanud) laavat, kuumi gaase, kivimitükke, tuhka. TEKKEPÕHJUSED Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN näiteks Etna näiteks Mauna Loa VULKAANID LEVIVAD LAAMADE PIIRIALADEL VULKAANIDKI VÄSIVAD HILISVULKAANILISED NÄHTUSED: KUUMAVEEALLIKAD GEISRID GAASIDE ERITUMINE GEISER GEISER ON KUUMAVEEALLIKAS, MIS AEG-AJALT PURSKAB KUUMA VETT JA AURU ...
Maa siseehitus. MAAKOOR Mandriline: ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad. Vahevöö: 2o/7o - 29oo km; tihedus 5,5 ; -- " -- Vahevöö - ehk mantel on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimkest. TUUM Välistuum: 29oo - 51oo km ; tihedus 1o.o; vedel ; temperatuur 3ooo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist. Sisetuum: 51oo - 637o; tih...
Vulkaanid Vulkanism ON Nähtus, mis kaasneb magma tungimisega maakoore lõhedesse. Nendeks nähtusteks on vulkaanid, geisrid,kuumaveeallikad. Vulkaanid esinevad litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes, ookeani laama subtutsiooni vööndis, laamade sisealadel kuumatäpi piirkonnas. Kuuma täpi piirkonna vulkaanid Tuuma pinnal kõrgendite blbalba.. tekitavad maapinnal rifti nähtuse, avalduvad murrangud ja lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade...
Maakoore paksus Tihedus Vanus Kivimid Mandriline - 80 km 2,7 g/cm³ ~ 4 miljardit graniit Ookeaniline - 20 km 3,0 g/cm³ 180 miljonit basalt Laamade lahknemisega kaasnevad protsessid: 1) vulkaaniline tegevus 2) pangasmäestikud (uue maakoore teke) 3) maavärinad Laamade põrkumisega kaasnevad protsessid: 1) kurdmäestiku teke 2) süviku teke 3) maavärinad Kihtvulkaan: tekib aeglaselt voolavast jäävast vahevöö ülaosast ning on liigendatud graniidisest magmast, laavavoolud on laamadeks. lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, Vulkaanide jaotus purskeiseloomu järg...
Maakoor – kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Mandriline maakoor: paksem(kuni 70km), kergemad kivimid, vanem(kuni 4miljr a), väiksema tihedusega(2.7g/cm3), sette, moonde ja tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kiv...
Litosfäär · Kuni 20.saj valitses geoloogias seisukoht, et ,,ühe koha peal" toimuvad maa kerkimis- ja vajumisliikumised ongi maakoores põhilised · Plaat- ehk laamtektoonika- maapõue liikumiste käsitlus · Paljud maasisesed (maavärinad, vulkanism) tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks · Alfred Wegener püstitas hüpoteesi hiidmandri Pangea eksisteerimisest ja selle lagunemisele järgnenud mandrite triivist. Seda hüpoteesi käsitlesid aga geofüüsikud, kelle eeldusel oli füüsikaliselt ebareaalne mandrite triiv ookeanilisel maakoorel Maa ja Kuu vaheliste jõudude toimel. · Laamtektoonika järgi triivivad mandritest palju paksemad kivimplokid- nii ookeanilised kui mandrilised litosfääri laamad- plastilisel astenosfääril. Maa siseehitus · Maa (Merkuur, Veenus, Mars) kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis...
Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosa kivimitest ja on jaotunud laamadeks, mis liiguvad üksteise suhtes. Mandrite triiv Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner. Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. Päris palju vulkaane on näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul, Põhja-Ameerika lääne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrast...
Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Mineraal - looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim - mineraalidega tugevalt kokku tsementeerunud kogu, mis looduses esineb kivimites. Jaotus tekke järgi: tard, sette, moond. Tardkivimid - on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Settekivimid - on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim. Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest. Maapinnal tardunud magmast tekib ookeaniline maakoor. Ookeani keskahelik - läbib kõiki ookeane ja koosneb mäestike ahelikest, mida ...
Gümnaasiumi geograafia uus ainekava sisaldab üldmaateaduse kursust. Õpikut selle kohta veel ei ole. Sellega seoses pakun siin ühe abimaterjalina loenguteksti . Lisan ka viiteid abimaterjalidele, kust võib leida täiendavat teksti, jooniseid, tabeleid tunni näitlikustamiseks. Lisan ka tundide läbiviimise kavad. Teema. Litosfäär: kivimid, vulkanism, maavärinad Magmatism ja vulkanism. Maa sisemuses valitseb termodünaamiline tasakaal, selle rikkumine temperatuuri või rõhu tõusu tõttu põhjustab kivimite ülessulamise ja magma tekke. Magma kujutab endast keerulise silikaatse koostisega looduslikku sulamit, mis tekib vahevöö või maakoore teatud piirkondades. Seoses kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht, mistõttu magma tungib maakoore ülemistesse osadesse ( intrusiivne magmatism- tardkivimite teke) või koguni maapinnale ( efusiivne magmatism e.vulkanism). Maapinnale tungimisel eralduvad seoses...
Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika...
MAA SISEEHITUS Ookeaniline maakoor 1) kivimid tekkinud basaltse magma tardumisel (päris astenosfäärist) 2) + süvamere setted Mandriline maakoor 1) tardkivimid 2) settekivimid 3) moondekivimid vahevöö: kuni 2900 km, kivimeteoriitide sarnased kivimid astenosfäär: vahevöö ülaosas mõnesaja km paksune, plastiline, vahevöö kivimite mõningase ülessulamise piirkond litosfäär: maakoor+astenosfääri peale jääv vahevöö maa tuum: nikkelraua koostis 2900-6400 km, vedel välistuum, tahke sisetuum Maa dünaamiline magnetväli: vahevöös, kergemad kivimite massid pealepoole, raskemad allapoole Litosfäär koosneb O Si Fe Mg Ca Al K ja Na Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, iseloomulik kuju ja kindla sturktuuriga kristall, enamus räni ja hapniku baasil. Tekivad gaaside ja vedelike tahkestumisel looduses. Ümberkristalliseerumine: kõrge rõhk+temp -> aine kristallsturktuur muutub Kivim-mineraalide kokku tsementeerunud kogum Kiv...
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Sii...
LITOSFÄÄR Laam- ehk plaattektoonika geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi; Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril; Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ja koosneb tardkivimitest (basaltsest magmast), millel asetsevad süvamere kivimid; Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest; Vahevöö ehk mantel; Maa kivimikest, mis jääb maakoore ja tuuma vahele; Astenosfäär ookeanide all ca 50 km, mandrite all ca 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad; Litosfäär maakoor koos astenosfääri peal oleva vahevööga; Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline...
3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. • Subduktsiooni ehk sukeldumisp...
1)Litosfäär MANDRILINE OOKEALINE Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade ääre...
Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon. Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab, see võib kesta isegi aastakümneid. Niikaua, kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist, maavärinaid ei toimu. Lõpuks ületab maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkide vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine. Järsk liikumine põhjustabki maavärina. Murrangute tekkimise põhjuseks on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes. Maavärina fookus e. Kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine- maavärina murrang. Maavärina kese e. Epitsenter- vahetult kolde kohal olev koht maapinnal. Mõõtmine: seismograafi abil määratakse maavärina tugevus, asukoht, kolde sügavus jmt. Seismog...
Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavat...
Litosfäär 1 Maa mõõtmed: · ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075 km · polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. S...
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism. Nähtuste kompleksi, mil magma tungib maapinda, nimetatakse vulkanismiks. Vulkaaniliste protsesside käigus tekivad vulkaanilised kivimid. Vulkaaniks nimetatakse koonuse- või kuplitaolist moodustist, mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ehk efusiivsed kivimid. Tardunud laavast kasvab järk- järgult mäge meenutav vulkaan, mille tipus asub kraater ja nad muutuvad iga purskega suuremaks. Laava tegevus avaldub kas aeglaselt, kui laava valgub aeglaselt mööda nõlva alla, või plahvatuslikult. Vulkaani purskeaineid saab jagada gaasilisteks, tahketeks ja vedelateks(laava). On olemas tegutsevaid vulkaane, mis purskavad perioodiliselt või pidevalt, kuid on olemas ka kustunud vulkaane, mille purskumise kohta puuduvad ajaloolised andmed. Kus juures kustunud vulkaane on palju rohkem kui tegev vulkaane. Paljud kustunud vulkaanid on mitmete eksogeneesete protsesside tulemusel ...
KLIIMAMUUTUS Kliimamuutuse all peetakse tavaliselt silmas statistiliste keskmiste muutumist, mis aga ei pruugi nii olla. Oletame, et meil keskmine sademetehulk ei ole muutunud, küll on, aga muutunud sademete jaotus aasta sees - varasema ühtlase sademetejaotuse asemel on nüüd näiteks talved vihmasemad, kuid suved põuasemad. Kahtlemata on see kliimamuutus, kuigi keskmine ei ole muutunud. Kliimamuutusest rääkides peame alati silmas pidama ajavahemikku, millest me räägime. Tihti käsitletakse kolmekümne aasta pikkuse tsükli käigus toimunud muutusi kliimamuutusena, ehkki täpsem oleks öelda, et tegemist on kliimakõikumisega. Nii lühikese ajavahemiku põhjal on raske öelda, kas tegemist on lühiajalise ostsillatsiooniga või osaga pikemaajalisest muutusest. Tänapäeval peetakse kliima muutumise peasüüdlaseks inimest, kusjuures unustatakse tõsiasi, et Maa kliima on läb...
LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud se...
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor 1) moodustab maailmamere põhja 2) koosneb kivimitest, mis on tekkinud atenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku, basaltse magma tardumisel 3) selle kivimitel lasuvad süvamere setted Mandriline maakoor 1) moodustab manderid 2) koosneb mitmesugustest tard-, moonde- ja settekivimitest Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravit...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Geoloogia instituut VEENUS Planeetide geoloogia Tartu 2008 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Veenuse üldandmed............................................................................................................... 4 Veenuse atmosfääri koostis.................................................................................................... 4 Veenuse pinnavormid.............................................................................................................. 4 Veenuse pilved........................................................................................................................ 4 Veenuse atmosfääri tsirkulatsioon.................................................................................
Litosfäär Geograafia KT Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener. Maakoor Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on...
Hispaania Geograafia referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Geograafiline asend.....................................................................................................................6 Pinnamood................................................................................................................................ 11 5.1 Veestik............................................................................................................................ 11 5.2 Taimestik....................
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat keskkonnaõpetuses Inimteguvuse mõju keskkonnale Sisukord: 3.....3 - Sissejuhatuseks 4 .... 4 - Vee reostamine inimeste poolt 5 .... 6 - Õhu reostus (põhjused, mõju) ja kasvuhoonegaasid. 6 .....6 - Miks peame kaitsma vett, ookeanide tsirkulatsioon. 7 ... 7 - Temperatuuri - ja kliimamuutuste mõju 8 ....8 - Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatuseks Inimtegevus muudab sageli kekkonna tasakaalu ja seda tavaliselt halva poole. Seda võib teha arutult metsa raiudes, et toota piisavalt toorainet ekspordiks ja tootmiseks või kasvõi praegune naftamajandus. Vahepeal tekkis olukord, kus kütus oli odav, rahvas ostis autosid ning autode tootjad nägid võimalust veelgi suurema kasumi saamiseks - toota rohkem ja rohkem sõiduautosid, kus kõik ka maha müüakse. Tänu sellele kasvas ka...
(kool) Inimtegevuse mõju kogu maailma kliimale Referaat Autor: Klass: Juhendaja: (Linn, aasta) Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Globaalne soojenemine........................................................................................................................4 Süsiniku saaste......................................................................................................................................5 Osoonikiht............................................................................................................................................6 Uurimisaastad..........................................
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda...
Geograafia Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Struktuur ehk ehitus koosneb algosadest ehk elementidest. Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär ...
Tallinna Kunstigümnaasium 9a MARSS referaat Koostaja: Evelina Oraste Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................3 1 Andmed.....................................................................................................3 2 Ajalugu.......................................................................................................4 2,1 Kust on saanu Marss endale nime?...............................................4 2,2 Kanalid ja nende uurimine.............................................................4 3 Atmosfäär ja pind.......................................................................................5 3,1 Atmosfäär.......................................................................................5 ...
LITOSFÄÄR Maa siseehitus (42-45) Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfäärielemendid, mineraalid ja kivimid Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
