Kasvatus eri kultuurides Tallinna Ülikooli Kasvatusteaduste Instituut dotsent, õppetooli juhataja Maria Tilk Pedagoogika ajaloo käsitlemisel on välja kujunenud praktika, kus põhihuvi ja -tähelepanu on suunatud pedagoogilise mõtte ajaloole: enamasti käsitletakse üksikute suurte pedagoogide panust kasvatusse, uuritakse pigem õpetamise ajalugu ning koolide ja õpetussüsteemide kujunemist ja arengut. Kasva- tusteemadele pööratakse vähem tähelepanu. See on ka mõneti arusaadav, kasvatamist peetakse lihtsamaks kui koolitamist, isikliku eeskuju najal on kasvanud sajad põlvkonnad. Tundub, et kasvatamine muutub tõsiseks alles siis, kui laps alustab spetsiaalse kooliõppega. On aga ka teisi olulisi kasvatuse aspekte, nähtusi ja tegureid, mis on kasvatust tegelikult mõjutanud: tavad ja kombed, religioon ja seadus ehk teisisõnu mentaliteediajalugu. Antud ettekanne pühendab taotlus...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduse Instituut Kasvatus Hiina ja Islami kultuuriruumis Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................. ..................................3 I Hiina Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu .....................................................................4 Religioon, rituaalid ja sümbolid ...............................................................................5 Naine Hiina kultuuriruumis ................................................................................. .....6 Naudingukunst Hiina ühiskonnas ..........................................................................7 Hiina kasvatusmudel ................................................................................ ....................8 II Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Paul Tilk Antonio Vivaldi Referaat Juhendaja: Kai-Tõe Ellermaa PÄRNU 2011 Sissejuhatus Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia 28. juuli 1741 Viin) hüüdnimega il Prete Rosso ("Red Priest"), sest tema punased juuksed, oli itaalia barokk helilooja, preester, ja virtuoosne viiulimängija. Vivaldi on tunnustatud kui üks suurimaid barokk heliloojad, ja tema mõju tema eluajal oli levinud üle Euroopa. Vivaldi on tuntud peamiselt komponeerimise instrumentaalkontsertide, eriti viiul, samuti püha kooriteoseid ja üle 40 oopereid. Tema tuntuim töö on rida viiul kontsertide tuntud Four Seasons "Neli aastaaega" ("Le quattro stagion...
Mõis ja talu Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B Mõisa lühiajalugu Nii ordu kui ka piiskopkonnad hakkasid vallutatud alade haldamiseks maid läänistama saksa soost vasallidele. Nii tekkisid esimesed mõisad. Lisaks rajasid neid ka ordu, piiskopkonnad ja kloostrid oma mitmekülgse majandustegevuse tarbeks. Keskaja lõpuks oli Eestis rajatud ligi viissada mõisat. Valdav enamik neist olid hoonestatud tagasihoidlike puitehitistega, kuid ligi sadakond mõisat oli välja ehitatud kivist kindluselamute ehk vasallilinnustena. 16. sajandi keskel toimunud Liivi sõda jättis siinsed linnused varemetesse, hoogustas samas aga mõisate teket. Ordu ja piiskopkondade kadudes hakkasid endised vasallid siinses riiklikus korralduses mängima järjest olulisemat rolli. Rüütelkondadena tuntud ...
Analüüs Lugesin hiljuti armastusromaani nimega "Triumfikaar" (ilmus 1945), mis on kirjutatud Erich Maria Remarque'i (kodanikunimi Erich Paul Remark) poolt. Tegevus toimub umbes paar sajandit tagasi Prantsuse linnas Pariisis. Põhiteemaks on armastus. See raamat räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. "Triumfikaare" peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravicu kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Sel moel on lugejal huvitav kaasa elada nii Ravicu ja Joani suhtele kui ka põnev jälgida Ravicu kättemaksuplaani. Peategelaseks on pagulane Ravic, endine haigla peaarst ja suurepärane kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Keskaegse rüütli koondportree Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Rüütlikasvatus.............................................................................................................................4 Turniiride lahutamatu osa rüütli elus...........................................................................................9 Templirüütlite olemus............................................................................................................10 Daamide kultus rüütlikultuuris..............................
Tallinna Tehnikagümnaasium MÕISADE AJALUGU REFERAAT Tanel Rentik 5b klass jaanuar 2008 Veel keskajal meenutasid mõisahooned tihtipeale tavalisi talu maju. Kaheksateistkümnenda sajandi lõpus hakkasid mõisnikud välismaa eeskujul ehitama uhkemaid hooneid. Nende kõrval rajati kaunid ja suured pargid paviljonide ja kunstjärvedega. Mõisniku toidulauale ilmusid uhked ja kallimad road, tallidesse välismaa traavlid ja kalessid. Hakati jooma koduse õlu asemel hoopis välismaa veine. Mõisad hakkasid peagi muutuma. Lisaks mõisale ja ilusa suure pargile kuulusid mõisnikule veel hobusetallid, tõllakuurid ning aiad. Kaugemal mõisast leidsid koha aga, looma laudad, viinaköök, puuviljaaed ja vahel oli ka mõisnikul kasvuhoone või võis neid ka mitu olla. Omaette maja oli tavaliselt valitsejal ning teenijatel. Mõisnikul oli vaja üha rohkem ja rohkem uusi töölisi. ...
Kokteilid Baarinõud · Seiker Jooginõusse valatakse koostisosad ja jää kokku ja loksutatakse. Peale lokustamist ja korgi avamist valatakse kokteil läbi sõela, mis takistab jää sattumist klaasi. · Segamisklaas Kokteilide segamiseks vajatakse anumat kuhu mahub umbes 75cl. See võiks olla klaasist nõu, soovitatavalt käepideme ja tilaga. · Segamislusikas Umbes 25cm pikkune lusikas, mis ulatub hõlbsasti klaasi põhja. Segamislusika teises otsas võib olla tükeldaja, pisikene plaat mida kasutatakse suhkrutükkide purustamiseks. · Baarisöel Taksitab jää sattumist klaasi · Möödunõu · Jäänõud Vaja on üht isoleeritud jääämbrit, millel oleks kaas. Jää võetakse ära jäätangidega, kui vajate suuremat hulka siis jääkühvliga. · Muud ...
Viikingid olid põhiliselt taanlased, rootslased ja norralased. Venelased kutsusid neid varjaagideks. Nad elasid Skandinaavias (Taani, Roosti ja Norra). Viikingid rääkisid vananorra keeles, millest kujunes hiljem välja ka taani, rootsi ja norra keel. Skandinaavia poolsaare karmid elutingimused sundisid neid sealseid elanikke maailam laiali rändama. Metsadega kaetud, mägine ja karmi kliimaga poolsaar ei suutnud üha kasvavale rahvahulgale küllaldaselt elatist pakkuda. Ettevõtlikumad hakkasid uusi elupaiki otsima. Eurooplased kartsid neid kuna nad korraldasid röövretki nii merel kui ka kaldal. Samal ajal otsisid nad endale uusi, viljakamiad alasid kuhu võiks elama jääda. Nemde röövretked toimusid tavalisel aasta algul, talveks aga pöörduti tavaliselt ikka koju. Merereise sooritasid nad väiksete tekkideta laevadega, mis õigemini olid suured paadid. Laevade pikkus oli paarkümmend meetrit ja laius viis meetrit. Viikingid liikusid aeru...
Riiklikud sümbolid Eesti riigilipp Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988. aastal, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati ...
Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 Uue testamendi ajastulugu Leili Rummel, KKL magistriõpe JUUDI PEREKOND. Kuna see teema on väga lai ja materjali väga palju eriti selle kohta, kus laskutakse peensustesse, siis valisin rohkem haridust puudutava suuna, sest juudi perekonnas on reeglina palju lapsi ja haridus seega väga aktuaalne igapäevases võtmes. Juudid on ainuke rahvus, kes tuhandete aastate jooksul pole kaotanud oma religioosset ja kultuurilist järjepidevust. Iseenda elava näite varal nad tõestavad, et üks rahvas on võimeline mitte ainult ellujääma vaid ka püsima targa rahvana. Milleks on vajalik õigete elamise reeglite järjepidev tähtsustamine, nende täitmine ja edasiandmine põlvkonnalt põlvkonnale. Juudi kultuur on olnud kogu kristliku maailma eetiline ja religioosne õpetaja. Juudid ehk heebrealased olid ainujumala Jah...
Õppejõud professor Randar Tasmuth 2.12.2016 Uue testamendi ajastulugu Leili Rummel, KKL magistriõpe JUUDI PEREKOND. Kuna see teema on väga lai ja materjali väga palju eriti selle kohta, kus laskutakse peensustesse, siis valisin rohkem haridust puudutava suuna, sest juudi perekonnas on reeglina palju lapsi ja haridus seega väga aktuaalne igapäevases võtmes. Juudid on ainuke rahvus, kes tuhandete aastate jooksul pole kaotanud oma religioosset ja kultuurilist järjepidevust. Iseenda elava näite varal nad tõestavad, et üks rahvas on võimeline mitte ainult ellujääma vaid ka püsima targa rahvana. Milleks on vajalik õigete elamise reeglite järjepidev tähtsustamine, nende täitmine ja edasiandmine põlvkonnalt põlvkonnale. Juudi kultuur on olnud kogu kristliku maailma eetiline ja religioosne õpetaja. Juudid ehk heebrealased olid ainujumala Jah...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Vaatamisväärsused Pärnumaal Koostas: Liis Kingisepp 2009 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................3 Tori põrgu........................................................................................................................4 Tõrvanõmme mänd..........................................................................................................6 Pärnad Kai, Mai. Riiu......................................................................................................7 Päkapiku mänd...
Mäng, mängimine, mängud essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige ka...
SISUKORD 1. AJALUGU................................................................................................. 3 2. RÜÜTLIKASVATUS................................................................................. 3 2.1. ALGUS................................................................................................ 3 2.2. PAAŽI TEENISTUS .......................................................................... 4 2.3.RELVAKANDJA TEENISTUS........................................................... 4 2.4. RÜÜTLIAU........................................................................................ 5 3. KIRIKUIDEOLOOGIA JA RÜÜTLI MÕÕK........................................... 6 3.1. KIRIKUIDEOLOOGIA...................................................................... 6 3.2. RÜÜTLI MÕÕK................................................................................. 6 4. RÜÜTLIKASVATUSE ÜLDVAADE EHK KOKKUVÕ...
TARTU ÜLIKOOL Ateena kasvatus ja koolisüsteem Referaat Autor: Tartu 2012 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna mulle pakuvad huvi erinevad koolisüsteemid eri ajastutel ning riikides ning avastasin, et see teema oli veel vaba. Sain teada, et Ateenas oli haridus kättesaadav vaid vabadele meestele, kellel polnud igapäevase leivateenimise muret. Sain teada, et põhiliselt koosnes haridus neljast osast: sportlik, vaimne, kunstilis-muusikaline ja eetiline ning, et Ateenas tunti õpingutes kolme astet algharidust, mis hõlmas lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskust, muusikalist algõpetust ja kehalisi harjutusi. Teine aste süvendas esimest, kuid lisandus vaidluskunst ja astronoomia. Üksikud jätkasid oma haridust, õppides mõne väljapaistva filosoofi või preestri juures. Sportimas käidi gümnaasiumis, mis kujutas endast suurt spordiväljakut. Hiljem muutusid gümnaasiumid har...
koht Peeter I Referaat Nimi klass Koht aasta Sisukord Lk. 3-4 Peeter Suure noorusest ja iseloomust. Lk. 4-6 Sõjategevus Eestimaa territooriumil ja selle mõju eestlastele. Lk. 6-7 Peeter I tegevusest Eestis. Lk. 7-8 Peeter I keisri tiitel ja Vene impeerium 18. sajandil. Lk. 8 Peeter I surmast. Lk. 9-10 Pildid. Lk. 11 Kasutatud kirjandus. Peeter Suure Noorusest ja Iseloomust. Peale vana tsaari Fjodor Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Vanal tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad troonipärijad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitseda polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei saanud kaks aastat palka. Agulites valitse...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond KASVATUS ISLAMI KULTUURIS Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Islami ajalugu ...................................................................................................................... 4 2. Koraan kasvatajana ............................................................................................................. 6 3. Perekond ja kodu................................................................................................................. 7 4. Janitšarid ja haarem ............................................................................................................. 8 5. Kool ja õppimine...........................................................
Peeter 1.1 Lapsepõlv ja tema tsaariks saamise lugu. Peale vana tsaari Fjodori Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitsema polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei olnud kaks aastat palka saanud. Agulites valitses põhiliselt vaesus ja nälg. Streletsid tungisid Kremlisse ja nõudsid tsaari poegi näha. Kui vana tsaari õde Sofia ning vennad Peeter ja Ivan rahvale näha toodi, oli rahvas juba hullunud. Rüseluses lükati Peeter pikali. Osa rahvast hakkas nõudma tsaariks Peetrit, osa Ivani ja osa Sofiat. Venemaal pandigi kehtima kolmikvõim. Tegelik võim oli ikka aga Sofia käes. Sofia saatis Peetri emaga Preobrazenski lossi. Streletside mäs...
JÄRVA JAANI GÜMNAASIUM Irina Raha KOOLISTRESS x klassi uurimistöö Juhendaja: Ülle Alev koolipsühholoog 2008/2009 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1.Stress kui elu lahutamatu koostisosa.................................................................................................4 1.1.Stress on pinge............................................................................................................................4 1.2.Stressorite loetelu....................................................................................................................... 5 1.3.Stressi eelsoodumus.........................................................................
Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Seisuslik ühikond..............................................................................................................................4 2. Vaimuliku seisus...............................................................................................................................5 2.1 Vaimuliku kasvatus...................................
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest 1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs Ne...
BAARITÖÖ Baar- väike restoran või kohvik, kus on kõrge lett ja selle äärtes pukkistmed. Baar tuleb sõnast barrier,mis tähendab barrikaadi. Kokteil- lühike segujook. Kokteil on segatud jook. Serveeritakse kokteiliklaasist (6 cl), ei ole pikendatud, alkoholivaba jooki sisaldab kokteil vähem kui alkohoolset jooki. Väike kokteiliklaas, suur kokteiliklaas valik oleneb sellest, kui palju jooki retsepti järgi valmistad (loe cl kokku). Erinevus segujoogist: Segujoogis on ülekaalus alkoholivaba jook, jook on tavaliselt pikk (pikendatud alkoholivaba joogiga, näiteks vesi, soodavesi, toonik, mahlad). Ajaloost 1806 The Balance ajakiri avaldas kokteili definitsiooni: kokteil on joovastav jook, mis koosneb erinevatest alkohoolsetest jookidest ja mida segades bitterite ja teiste lisanditega saame märkimisväärse dringijoogi. 1862 ilmus esimene kokteiliraamat Jerry Thomas sulest 1869 toimus esimene teadaolev kokteilivõistlus. Toimus see USAs Ne...
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellati...
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. ü...
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, me...
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeest...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ...
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
