Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" Marcus Tullius Cicero" - 51 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Marcus Tullius Cicero

m.a) Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Tema esivanemad teenisid elatist oma hobuse ja relvadega sõdades, hiljem maksukogujatena. (Vikipeedia 2012) Cicero oli Roomas stoitismil põhineva eklektismi esindaja. Eklektism tähendab filosoofias erinevaist ja isegi vastandlikest filosoofilistest teooriatest võetud elementide liitmine nn uueks õpetuseks (ENE 1970). Cicero eristas positiivset ja nn igavest seadust. See ei olnud ,,inimeste väljamõeldud iga rahva otsusel kehtestatud, vaid igavene". Niisuguse igavese seaduse abil juhtis maailma mõistus kui jumalik printsiip. (Luts 1997) Samuti kuulusid eklektismi koolkonda tema sõber Marcus Terentius Varro, Sextiuste koolkond (asutati 40 e.m.a) kuhu kuulusid Quintus Sextius, Sotion Aleksandriast, Lucius Crassicius Tarentumist ja Fabianus Papirius. Cicero oli Vabariikliku Rooma suurim...

Sotsioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Cicero - Kohustustest

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND KOHUSTUSTEST MARCUS TULLIUS CICERO JÄRGI Essee TALLINN 2014 Olla inimene tähendab täita rolle ja rollidega kaasnevaid kohustusi. Täitmiseks on nii need rollid, mis on ise endale täitmiseks võetud kui ka need, mis elu täitmiseks on andnud. Näiteks kui ma mõtlen enda peale, siis ma olen naine, ema, abikaasa, tütar, sõber, töötaja, ülemus, tudeng, kodanik, naaber jne. Kõik need rollid on lahutamatult seotud kohustustega, mis teeb kohustused justkui elu sisuks. Rooma filosoof Marcus Tullius Cicero, kes oli poliitik, advokaat, oraator, poliitika teoreetik, konsul, konstitutsionalist, lisaks poeg, abikaasa, isa, on pühendanud kohustustele ja nende olulisusele mitmeid arutlusi viidates, et kohustused on küsimus, mida on käsitlenud paljud filosoofid ning see on küsimus, mis on leidnud teistest küsimustest laialdasima rakenduse...

Psühholoogia
9 allalaadimist
thumbnail
19
pptx

Cicero

Cicero NEG 2014 Marcus Tullius Cicero Marcus Tullius Cicero oli Vana- Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.­18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vaimne tegevus. Biograafia Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas....

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Publius Vergilius Maro, Gaius Julius Caesar, Marcus Tullius.

jaanuar, 106 eKr ­ 7. detsember, 43 eKr) oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero tegevusega seondub samuti vägagi lähedalt 17.­18. sajandi mõtlejate Locke'i, Voltaire'i ja Hume'i teooriad ja vCicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes ja sellele rajanevad stiilivõtted, millega Cicero oma kõnesid ilmestab, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks.aimne tegevus. Gaius Julius Caesa...

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Makedoonia ja hellenism. Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus

Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus 1) Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju. Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Kontrolltöö üldajaloost Makedoonia ja hellenism-Rooma ja antiiktsivilisatsioonide tähtsus

1)Mis pani aluse Makedoonia riigi laienemisele? Makedoonlastele oli määratud luua suurriik, mis kandis kreeka kultuuri laiali üle kogu Lähis-Ida ja juhatas sisse nn hellenistliku ajastu. 6. ja 5. sajandil eKr Makedoonia tugevnes, ühtlasi tugevnes Makedoonias helleni kultuuri mõju.Makedoonia sai Kreeka riikide süsteemi ja kreeka kultuuriruumi osaks, tegutsedes kord ateenlaste liitlastena, kord nende vastu. 4. sajandil eKr Makedoonia tugevnemine ja laienemine jätkus. Selles oli eriline osa kuningas Philippos II (359–336 eKr) sõjaväereformil. 2) Hinnake ja tooge näiteid, millist tähendust ja tähtsust omab Aleksander Suur hellenismis? Aleksander Suur rajas Egiptusesse Aleksandria linna, mis sai hiljem hellenismimaailma suurimaks metropoliks. Ta rajas Aleksandria-nimelisi linnu mujalegi, kuid ükski teistest ei saanud nii suureks ja edukaks kui Egiptuse oma. Peale Aleksander Suure surma jätkasid tema järglased tema poliitikat helleniseerimis...

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kõnekunst Roomas

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat: Kõnekunst Roomas Tallinn 2007 Roomasse jõudis retoorika ehk kõnekunst esimesel sajandil eKr. Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõna ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostisosaks retoorikat ehk kõnekunsti. Poliitikute edu sõltus oluliselt selles kuidas nad suutsid vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi oamenda seisukohtade õigsuses - see tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma. Vabariigi perioodil püüdsid üldharidusliku ettevalmistuse saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Filosoofia konspekt

Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...

Filosoofia
435 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Referaat Cicerost

1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1. MARCUS TULLIUS CICERO ELULUGU...........................................................................3 2. CICERO KIRJANDUSLIK PÄRAND...................................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................8 ...

Kirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Antiikkirjandus

Vana atika komöödia suurmeister? Aristophanes. Tema loomingust on säilinud 11 komöödiat. 22. Achilleuse kand? Kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ­ ainus nõrk koht. 23. Cicero ? Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjanikuks. Cicero kõnedest on säilinud 57 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul. Tema neli kõnet Catilina vastu loetakse Cicero retoorilise loomingu tipuks. 24. ,,Tüliõun"? Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise...

Kirjandus
98 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana-Rooma (konspekt)

· Kirjatarkust õppisid poisid, vahel ka tüdrukud koolis. · Rikkamatel oli koduõpetaja (haritud kreeklaste ori). b. Õpiti: · Kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu. · Poistele kõnekunsti õpetus ja enesetäiendus Kreekas tuntud õpetlase juures. c. Sõjalist õpetust saadi pereliikme või sugulase kõrval ohvitserina sõjaväes teenides. 3. Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr) a. Kuulsaim Rooma oraator, ladina keele arendaja: · Suurepärased kohtukõned, kus paljastas mõne riigimehe seadusevastast tegevust. · Kõned pakkusid loogikat, naudingut ja emotsioone. · Meisterlik keelekasutus ja stiilitunnetus. b. Tuntud poliitik: · Valiti konsuliks, kellena saavutas tuntust. · Pooldas vabariiki ja senati võimu. · Hukati, sattudes vastuollu Caesariga. 4. Teater a...

Ajalugu
185 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Rooma kirjanduse põhiperioodid

Kuldne (ladina keel.) Varasemast ajast oli proosa eelkäija väljapaistev Marcus Porcius Cato (234-49 eKr) Cato oli surkõnemees ja entsüklopeediliste teoste autor. Võitles vanade Rooma kommete säilitamise eest ja kreeka mõjude liigse leviku vastu. Tema lause on ``Ceterum censeo Carthaginem esse delendam``(Muide ma arvan et kartaago tuleb hävitada) Rooma proosa kuulsamaid esindajaid- Cicero ja Caesar Marcus Tullius Cicero Pärit Väikesest latiini linnaosakesest Arpinumist Õppis Roomas ning sai Kreeka haritlaste käe all mitmekülgse hariduse Olulise täienduse tema haridusele andis viibimine Atenas ja Rhodosel, kus ta Kreeka kõnemeeste juhtimisel kõnekunsti lihvis Saavutas Roomas varakult kõik valitavad riigiametid Tema kohta kuulsad märksõnad: Poliitilised kõned, kohtukõned arutlused, kõnekunst. Tema meisterlikke kõnesid iseloomustavad: elav kujutlusvõime,...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Retoorika

Atikas (kreekas) kujuneb kõnekunst eraldi distsipliiniks, sai eraldi hariduseks, tekkis hulk oraatoreid, advokaadiprokurörina. Kuulsaim Demostenes, Sokrates, Lysias. Kreeklastest õpetajad 4. saj eKr muutusid populaarseks esimestest kõnekunsti teoreetikutest Sorgias Sitsiiliast pärit, kes tuli Kreekasse. Temalt pärit palju retoorika kõnepidamise kunstist, pidem kirjandusteosed (gorgilised). Kõnekirjutaja elukutse ehk logograaf ­ tekkimse peale kirjutasid kohtu jm kõnesid. Kreekas pidi end kohtus ise kaitsma. Kreekas kujunes välja kolm põhilist kõnetüüpi 1)kohtukõne (kedagi süüdistades/kaitstes) 2)poliitiline kõne (mõjutada rahvast oma poolehoidjateks) 3)pidulik kõne (pidulikel sündmustel) ehk epideintiline kõne retoorika õppimine oluline eriti ülemkihi jaoks. Arendati välja kõneteooria, mis tavaliselt...

Euroopa tsivilisatsiooni...
72 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Vanaaeg

Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood ­ saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis ­ arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes ­ aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga ­ hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Mõtte mõttest

loj (filos) ­ armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) ­ armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) ­ armastus sof...a (sofia) ­ tarkus; sofÒj (sofos) ­ tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) ­ arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) ­ tööarmastus; filosof...a (filosofia) ­ tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...

Euroopa tsivilisatsiooni...
63 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Demokraatia vormid ja areng

VII saj eKr asendus linnriikide kuningavõim hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim rii...

Ühiskonnaõpetus
199 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Vana-rooma sisutihe konspekt

Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Kamee Keiser Nero vaskmünt Portreed Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid. Rooma skulptuurportree. Roomlase portree. u. 30 e.m.a. Patriitsi portree. u. 80 Marcus Tullius Cicero e.m.a. (106-43 e.m.a.) - oraator, kirjanik ja poliitik. Keiser Augustuse Julius Caesar (100-44 (valitses 31-14 m.a.j.) Keiser Nero (valitses e.m.a.) idealiseeritud 37-68 e.m.a.). marmorportree ....

Kunstiajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KREEKA ja ROOMA KIRJANDUS

saj. kuni 5. saj. Kreeka kirjanduse aluseks on põhiliselt müüdid. Rituaalsed laulud: pilkavad laulud ehk jambid, pulmalaulud ehk hümenaiosed, nutulaulud ehk treenid, kultuslauludega pöörduti jumalate poole. Aoidid olid laulude loojad ja rapsoodid laulude esitajad. Homeros oli pime laulik (laulikud?) kes tegi kaks kõige kuulsamat eepost: "Iilias"(algab Trooja sõja kümnendast aastast pihta, räägib Achilleuse vihast) ja "Odüsseia"(räägib Odysseuse eksirännakutest, hakkab keskelt pihta, räägib ka ta naise Penelope püüetest kosilasi eemal hoida). Sappho oli esimene naisluuletaja, kes elas Lesbose saarel, asutas tütarlastekooli. Atika ajajärk oli 5. saj kuni 4. saj. Tekkis teater. Saatürid olid Dionysose kaaslased kes laulsid jumalatele ülistuslaule ­ ditürambe. Sealt tekkiski sõna tragöödia (tragos(kits) + ode(laul)). Pidustustel etendati näidendeid. Kolm autorit osales ka dionüüsuse pidustus...

Kirjandus
117 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mõisted

Antiikaja ajalised piirid on umbes 800 eKr kuni 500 pKr ning see hõlmab eelkõige Vahemeremaid. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale.Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Allegooria ehk mõistukõne ­kahetähendustasandiga proosa- või värrsslugu Bard- muistne keldi poeet. Keskajal e...

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad...

Ajalugu
137 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun