Turvas Anabell Sarv 5.c Tallinna Lilleküla Gümnaasium Turvas Orgaaniline maavara Suure veesisaldusega Turbavaru Eestis on väga suur Turba leiukohad Eestis Turvase koostis Turvas on suure veesisaldusega aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, sisaldab alati lämmastikku, fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid. Turvas Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast. Turba kogumine Valmistoodang Turvas Kasutatakse kütusena Keemiatööstuse tooraine Turbast saab gaasi,tõrva,vaha ja pigi, nendest omakorda toodetakse lakke, liimi, immutusaineid, plaste ja parafiini. Turvas Turbamulda, millest tehak...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita mõisted: Litosfäär-on Maa väline tahke kivimkest. Astenosfäär-on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Laamtektoonika-on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Rift-on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. Sete-on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. Metamorfism-Moone on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis. Maavara-maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Maardla-on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. Maavärin-on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Magma-on Maa sisemuses asuv ülessul...
Karina Korol V-13 Eestis leiduv maavara /kaevandamine, selle töötlemine ja kasutamine PÕLEVKIVI Eesti kõige tähtsam maavara on põlevkivi. Üle 80% kaevandatud põlevkivist kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, põlevkivist toodetakse üle 90% Eesti elektrienergiast. Veel kasutatakse põlevkivi kütteõli, õlikoksi, pigi, bituumeni jms tootmiseks. Õlivabrikutele sobib vaid suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi. Maavarade kaevandamine ja kasutamine on korraldatud maapõueseaduse ja kaevandamisseadusega. Põlevkivi kohta käivatest aktidest on olulised veel välisõhu kaitse seadus ja jäätmeseadus, mis reguleerivad põlevkivi kasutamist põletusseadmetes ja õli tootmisel. Kinnitatud on ,,Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 20082015" ja Vabariigi Valitsuses on heaks kiidetud ,,Eesti elektrimajanduse arengukava 20082018". Valmimas on ,,Ehitusmaavarade arengukava aastateks 20102020", mis käsit...
Maris Rattas Maavara, maa-aines, põhjavesi, leiukoht... MAAVARAD: EESTI MAAVARAD Maa-aines - kivim või setend, mida kasutatakse ja võidakse ka kaubastada, kuid mis omaduste, koguse või Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida uurituse poolest ei vasta maavarale kui rahvuslikule saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast ressursile esitatavatele nõuetele. inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. ...
REFERAAT KAEVANDUSED LOODUSÕPETUS Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb. Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on 2,8 m lasub Tallinn-Narva raudtee lähistel 10-20 m ja Alutagusel 50-60 m sügavuses ja koosneb viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist, mida tähistatakse tähtedega A...F ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest pae vahekihitidest. Põlevkivi kütteväärtus on kihiti 7-19 MJ/kg ...
Keemiaküsimused 10. klassile Metallid,metallide tootmine ja rakendusi praktikas õ.lk. 8-75 1.Millised metallid esinevad looduses ehedana? Kuld, hõbe, alumiinium, raud, kaltsium ja naatrium 2.Mis on maak? Maak on mineraalne maavara, enamasti mõeldakse maagi all maavara, millest eraldatakse metalle. 3.Milliste ühenditena esinevad looduses tähtsamad metallid? Naatrium- Na Kaltsium- K Magneesium- Mg Alumiinium- Al Raud- Fe Tsink- Zn Vask-Cu 4.Mis on kõige levinum metalliline element looduses? Kõige levinum metalliline element looduses on alumiinium 5.Millised metallid on elusorganismides väga vajalikud ja mille jaoks vajalikud? Raud(seob hapniku), kaltsium (luude jaoks), naatrium (juuste ja küünte jaoks) 6.Metallide füüsikalised omadused. hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus 7.Metallide keemilised omadused (reageerimine hapnikuga, väävliga,halogeenidega, v...
Lubjakivi Sergei Saal Alari-Fredi Liik Üldinformatsioon · Eesti üks levinuim maavara · Leidub enamasti Põhja-Eestis · On valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev settekivim · Peamine osa lubjakividest on moodustunud algloomade kodadest. · Koosneb peamiselt kaltsiidist, lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti jm · Keemiline valem CaCO3 Kasutamine · Lubja tootmiseks · Tsemenditööstuses · Paberitööstuses · Metallurgias · Põllumajanduses · Ehitus materjalina · Mineraallisandina loomtoidus Kaevandamine · Harku lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Väo lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Maardu lubjakivi, ehituskivi, ehituskillustik · Kunda lubjakivi, ehituskillustik ja tsemendi tooraine · Narva lubjakivi, ehituskillustik Pildikesed Täname neid, kes kuulasid
Tähtsamad maavarad, nende kasutus ja leiukohad. Maavara nimetus kasutus leiukohad sinisavi Tsemendi- ja Vana-Vigala, Aseri, Kolgaküla, keraamikatehastes, telliste Joosu, Sindi valmistamiseks mineraalvesi Karastusjoogina, raviks Ikla, Häädemeeste, Värska, Kärdla lubjakivi Teede ehitus, telliste Kaarma, Tagavere, Rummu, valmistamine, majade ehitus Vasalemma, Kopli, Väo, ...
Mõnigaid aineid ja nende kirjeldusi: lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist (vahel ka kaltsiidi polümorfsest erimist aragoniidist). Lisanditena võib esineda savimineraale, kvartsi, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, hematiiti, götiiti jne. Keemiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiumkarbonaadist (CaCO3). Foto 1, 2. Rikkalikult kivistisi sisaldav lubjakivi, Silur, Juuru lade, Rohukla Foto 3. Afaniitse lubjakivi (all) leminek savikaks lubjakiviks, Ordoviitsium, Aulepa, Nabala ja Vormsi lademe piir Lubjakivid on valdavalt biogeense või keemilise tekkega. Peamine osa lubjakividest on moodustunud protistide kaltsiumkarbonaadist kodade lubimudana veekogude põhja ...
?1.3 Maarvarad 1. Mida nimetatakse maavaradeks? Maavaraks loetakse maapues leiduvat ainet,mida on vimalik tasuvalt kasutada. 2.Milline on Eesti olukord maavaradega? Vaene, kuna ei ole tulu toov,pole tstuste jaoks. 3.Miks ei veta kasutusele kiki maavarasdi,mida Eestis leidub? Liiga sgaval,pole tehnikat, kulud suuremad kui tulud. 4.Nimeta Eestis leiduvaid thtsamad maavarad! Plevkivi, lubjakivi(paas), dolomiit, savi 5. Kus on Eesti maavarade thtsus kige suurem? Ida-Virumaal 6. Eesti thtsaim maavara on plevkivi: 1. Kaevandamine- kaevandatakse karjris ja maa all 2. Kasutamine- kasutatakse ktmises ja keemiatstuses 7. Eesti fosforiidi varud. Suured varud on Rakveres, viksemad on Aseris ja Toolses, eelkige kasutatakse seda pllumajanduses, kus fosfor vetist kasutatakse muldade vetamiseks. 8. Lubjakivi. Leidub Phja-Eestis, kasutatakse viimistlus tdes ja keemiatstuses ning veel kasutatakse tsemendi tootmiseks, lubjakivi tootmises ja paber tstuses...
Maavarad, nende teke ja kasutamine Edvin Tuvik 9b TKG Maavarad mida leidub ja kasutusala Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad: Põlevkivi (kukersiit) - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Ehitusmaterjalid: Lubjakivi- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit- viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi Keemiatoore : Fosforiit - ei kasutata Lubjakivi- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses) Muud maavarad: Järvemuda - põlluväetis, söödalisand, ravimuda Meremuda - ravimuda Järvelubi - söödalisand Turvas - alusturvas Esimene puurkaev 1967.aastal loodi eestis esimene mineraalvee puurkaev firma värska poolt. Vesi pärines 470 meetsi sügavusest. põlevkivi Kukersiit ...
1) Millest koosneb aluskord? Nimeta aluskorra kivimeid. V: a) Aluskord koosneb kurrutatud moonde ja tardkivimitest. b) Graniit, gneiss, kilt 2) Millest koosneb pealiskord? Nimeta pealiskorra kivimid. V: a) Pealiskord koosneb settekivimitest. b) Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni settekivimid savid, liivakivid, lubjakivid. 3) Millest koosneb pinnakate? Pinnakatte paksus. V: a) Pinnakatte koosneb mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted. (moreen, liiv, kruus, turvas jne.) b) Pinnakate on paksem kõrgustike alal ja vanades orgudes. PõhjaEesti peapealsetel aladel on õhem. 4) Nimeta tähtsamad Eesti maavarad. V: Põlevkivi, turvas, lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi 5) Millest on tekkinud põlevkivi? Kasutusalad. V: a) Põlevkivi on tekkinud ordoviitsiumi ajastu madalmeres settinud vetikaterikkast mudast. b) Kütus ja õlitoore. 6) Kus ja millist tüüpi kaevandustes kaevandatakse põlevkivi? V: P...
Maavarad Brigita Park 9.B Mida nimetatakse maavaradeks? Vaatamata Eesti väikesele pindalale, on Eesti maapõu maavarade poolest rikas. Maavaradeks peetakse maapõuerikkusi, mida on otstarbekas kaevandada ja kasutada. Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Maavarade varud... Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Eesti peamiste maavarade ajalugu Need on seotud pealiskorra erivanuseliste settekivimite ja neid katvate pudedate setetega. Neist vanimate kivimitega s...
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
Vastused: Sooteaduste alused 1. Soo ja turba mõiste Soo - maastiku osa, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb mullas osa org. ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas - mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Inimese jaoks on turvas oluline maavara. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. 2. Soode kasutamise võimalused turba varumine metsa kasvatamine põllumjanduslik kasutamine marjakasvatus jahindus ja korilus puhkus ja turism teaduslik uurimistöö 3. Madal- ja siirdesoode kasvukohatüübid; nende lühiiseloomustus Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alusta...
Tuumaenergia Tuumaenergiat saadakse peamiselt erinevaist uraaniisotoopidest, mis viiakse reaktorites kontrollitud ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine). Tuumaelektrijaamade rajamisest on enamasti huvitatud ainult riigid, kel pole teisi energiaallikaid(nt. Jaapan, Lõuna-Korea, ja Prantsusmaa). Kekkonnakaitsjate survel on mtimeid tuumajaamu suletud. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumaelektrijaama kasutamise plussid Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid. Kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses. Tuumaelektrijaama kasutamise miinused Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, Tuu...
KODUNE KONTROLLTÖÖ ENERGIAMAJANDUS. Leia vastused. 1. Millega tegeleb energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarude hankimisega, nendest kütuste, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. 2. Põhjenda, miks loetakse energeetikat kogu maailma majandust käigus hoidvaks majandusharuks. Kuna kui poleks energiat siis tööstus ja põllumajandus oleks aeglane ja inimesed peaksid elama küünlavalguse käes. 3. Energiavarad jaotatakse taastuvateks, praktiliselt taastumatuteks ning taastumatuteks. Mis on sellise jaotuse aluseks? Nimeta üks praktiliselt taastumatu energiavara. Neid jaotatakse sellepärast, et oleks selge arusaam mis on võimalik suuremas koguses kasutada ja millege tuleb suuresti piiri pidada, et neid oleks kauemaks. Turvas. 4. Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Põlevkivi, Turvas 5. Mis takistab taastuvate e...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Eestis leiduv maavara Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Maavarad Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid) Eesti on maailmas üks sooderikkamaid paiku 22,3% meie territooriumist on soode all. Suurimad sood on on Puhatu (57 000 ha), Epu- Kakerdi (39 000 ...
Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). ...
Harjutus 1 Varu kogus Ülesanne Pakkuda oma objekti tootuskihindi piirtingimused Pakkuda oma objekti ranged ja lõdvad piirtingimused mäeeraldisel varu arvele võtmiseks Koostada maavaravaru arvutus, lähtuvalt rangetest ja lõtvades nõuetest. Kui suur on varu Vastavalt kaevandamisviisile näidata ära, kui palju varust jääb kaevandamata Kui palju varu jääb tänu töötlemisele kasutamata? Varu muutumise aegrida Lähtuvalt hetke turuhinnast prognoosida plaanitavat tulu maavara müügist Määra varu valiku kriteeriumid Kriteeriumid saavad olla ranged ja lõdvad Maavara varu arvele võtmise kriteeriumid on toodud Riigiteatajas Näide kriteeriumitest Tabel 1. Tootsa kihindi piirtingimused Komponent Valem Tingimus Piirväärtus Ühik Kasulik aine P2O5 > 6 % Kahjulik aine ...
Keskkonna ja loodusressursside ökonoomika TME0060 Kodutöö 4 1 . Maa-ameti Geoportaali veebilehelt (Maavaravarude koondbilansid ) leiate koondbilansidest maavarade kaevandamise koguseid (kas vähelagunenud turvas, hästilagunenud turvas või ehituslubjakivi). Valige üks maavara liik, aastad 2015-2018 ja kaks maakonda, kus need maavarad on kaevandatud. Kodutöös näidake arvude illustreerimiseks kaevandamise mahud ka graafiliselt ja kirjeldage trendi ning pakkuge välja võimalik selgitus viimaste aastate arengule. Ehituslubjakivi (kasutatakse näiteks killustiku tootmisel): Kaevandamise mahud (tuhat m3) 2015 2016 2017 2018 Kokku kõik MK 1627 1795 1992 1885 Harju maakond 796,1 818,3 784,1 ...
Põlevkivi Referaat Sisukord Põlevkivi Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi ehk kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi keskordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi on olemuselt tüüpiline settekivim, mis koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet on temas 15-70%. Orgaanilise ainega on seotud põlevkivi kui põleva maavara omadused ja kvaliteet. Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 1450 kcal/kg. Ajalugu Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes (Estonia ja Viru kaevandused) kui lahtustes karjäärides (Aidu ja Narva karjäärid). ...
Harjutus 3 Keskkonnatasud Ülesanne Leia oma objekti keskkonnatasud Maavara kaevandamisõiguse tasu Veeerikasutustasu Välisõhu kasutamise tasu Saastetasu rakendamine saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette ja pinnasesse Saastetasu rakendamine saasteainete heitmisel välisõhku Saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel Nimistust puuduvad keskkonnatasud, kui teie poolt rakendatava tegevusega kaasnev k Koondtabel keskkonnatasudest Abimaterjal: Keskkonnatasude seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011039?leiaKehtiv hjavette ja pinnasesse tegevusega kaasnev keskkonnatasu 4032011039?leiaKehtiv KESKKONNATASUD Käesolevas harjutustöös käsitletakse lõhketööde teostamist, mill kaevandamisõiguse tasu, vee erikasut Al...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond Kinnisvara, Logistika ja Ettevõtluse õppetool Iseseisev töö õppeaines ,,Ettevõtte majandusõpetus" Äriplaan Äri definitsioon: Kaevandamiseinfo OÜ Koostajad: Fred Rusanov Juhendaja: Rünno Lumiste Esitatud: Kaitstud: Hinne: (punkti) Tallinn Sisukord 2.Ülevaade ettevõttest Kaevandamiseinfo OÜ .........................................................................4 2.1.Ettevõtte eesmärk ...............................................................................................................4 2.2.Ettevõtte loomine ...............................................................................................................4 2....
Maavarad Galina Latkina Kp43 Maavara ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi e. kukersiit, mis on tekkinud 450 milj. aastat tagasi ordoviitsiumis mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast. Põlevkivi leidub tegelikult õhukeste vahekihtidena kõikides ordoviitsiumi lubjakivides. KirdeEestis on põlevkivikihid aga kõige paksemad, moodustades kohati 45 meetri paksuse kihi. Eestis töötab 6 põlevkivikaevandust Estonia, Ahtme, Viru, Tammiku, Sompa ja Kohtla IdaVirumaal on üks kaevandus tehtud turistidele vaatamiseks, kus saab giidiga koos olles näha kuidas need masinad töötasid, millega paekivi kätte saadi, ja saab ka söta maaaluse rongiga. Turvas ...
EESTI KIVIMID Ø Dolokivi ehk dolomiit ..On valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim mis on aluspõhja kivimiks. VÄRVUS: Valge, hall, helepruun, punakasvalge. OMADUSED: Peene kihisusega, tuhkjas, maa seest murdes pehme, õhu käes kõvenev kivim. KASUTAMINE: Hoonete kattematerjalina ja hauaplaatide, kujude ja nipsasjakeste valmistamisel. Dolomiit (Ca-Mg-karbonaat) Kaardil: Ø DOLOMIIT ON ÜLERIIGILISE TÄHTSUSEGA MAAVARA e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee ase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Ø GRANIIT Graniit on sügaval maakoores tekkinud ränihapperikas tar...
1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja sett...
EESTI MAAVARAD MAAVARAD Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) I. Põlevad maavarad ehk energeetilised maavarad Põlevkivi - kütus ja õlitoore Turvas - kütteturvas Põlevkivi II. Ehitusmaterjalid Lubjakivi - tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi Dolomiit - viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit Graniit - viimistlus- ja ehituskivi Liiv - ehitus-, klaasi- ja vormiliiv Kruus - ehituskruus Savi - tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi MAAVARADE KLASSIFIKATSIOON (Reinsalu, 1998) III. Maagid Rauamaak - ei kasutata IV. Keemiatoore Fosforiit - ei kasutata ...
Turvas Referaat Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................3 Turvas....................................................................................................4 Esinemiskohad......................................................................................5 Kasutusvaldkonnad...............................................................................6 Turba kasutamine..................................................................................7 Mõju keskkonnale.................................................................................8 Huvitav fakt...........................................................................................9 Kokkuvõte...........................................................................................10 Kasutatud allikad......................
Harjutus 2 Tootmiskulu Ülesanne Arvuta tootmiseks vajalikud kulud Masinate soetamiskulud ja ajagraafik Arvestades eelmise harjutuse kasutatavat maavara kogust arvuta välja tootmise omahind Graafik: omahinna kujunemine ja toodetavate toodete kogus Omahind = kogu kulu / toodangumaht ühikutes välja tootmise omahind (ilma keskkonnatasusid arvestamata) Tabel 1 Tootmiseks vajalikud kulud Kulu liik FIM/m3 Kaptalikulud 0.86 ekspluatatsioonikulud 0.19 puurterad 0.16 kütus 0.06 tööjõud 0.14 Summa 1.41 * Puurtööde puhul arvestatakse eraldi kapitali- ja ekspluatatsioonikulusid, puurterade kulu, kütusekulu ja kulutusi tööjõule. Tamrocki teatmiku järgi on puurtööde ...
Eesti majandusressursside kasutus võimalused Eestis ei leidu palju majandusressursse, kuid tehnika arenedes tuleb neid juurde näiteks tuule ja päikeseenergia. Samas ei jäeta kõrvale vanu juba teada olevaid ressursse, näiteks puit. Energiaallikad Fossiilne kütus Ehitusmaterjal Tuuleenergia Päikeseenergia Põlevkivi Turvas Puit Mittetäielikukt Puidurakkude lagunenud Mittetäielikult Liikuvad Päikese kasvamise ja Kuidas saadakse orgaanilistest lagunenud ...
T A A S T U V A D F O S F O R I I T P A E K I V I K L A A S K O H T L A J Ä R V E L U B J A K I V I P Ä I K E T U U L I K S A A S T A V A D Iidne mereloom, kelle kivistisi võib leida põlevkivis. 1. Õhk, vesi, muld ja mets on uuenevad ehk ... loodusvarad. 2. Milline maavara on tekkinud käsijalgsete kodadest? 3. Mis on Eesti rahvuskivi? 4. Seda valmistatakse liivast. 5. Kus asuvad Eesti kõige paksemad põlevkivilademed? 6. Paekivi liik. 7. Sellega on seotud kõikide kütuste energia. 8. Kus kasutati vanasti tuuleenergiat?...
Eesti Maavarad Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid kasutatakse enamasti töödeldud kujul, kusjuures lõppsaadused võivad lähteainest oluliselt erineda. Maavarade varud tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogil...
Põlevkivi Sisukord Mis on põlevkivi? Kukersiit Põlevkivi kui maavara Kasutamine Ajalugu Probleemid Mis on põlevkivi? Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi värvus varieerub kakaopruunist kollakaspruunini, ja on alati tumedam, kui lubjakivi Kukersiit Kukersiit on Ordoviitsiumi madalmeres kuhjunud orgaaniline sete, olemuselt tüüpiline settekivim. Koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest ja savi- ning lubiaine lisandist. Orgaanilist ainet (kerogeeni) on temas 15-70%. Tihti näeb põlevkivis väljasurnud organismide kivistisi Põlevkivi kui maavara Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja ...
Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid Sisukord Sissejuhatus Valisime oma rühmatööks ,,Põlevkivi kaevandamine ja seda mõjutavad tegurid", sest põlevkivi on olnud Eestis läbi aegade tähtsaim maavara. Maailmas ei ole põlevkivi suurt kasutuspinda leidnud, sest kasutatakse alternatiivseid maavaradel põhinevaid energia ressursse, mis on efektiivsemad. Eestis on põlevkivi elulise tähtsusega, mis on kasutuses nii keemiatööstustes kui ka elektrienergia valmistamisel. Põlevkivil on Eesti riigile majanduslikus kui ka suveräänsuse hoidmise aspektis suur roll. Kuna tegu on kodumaise maavaraga, puudub vajadus importida seda teistest riikidest, mis omakorda muudab elektrienergia mõnevõrra odavamaks. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad ka mitmed probleemid, nimelt tekitab see saastet, mis on toodud välja alljärgnevas loetelus: · Põhjavee saastumine: kaevandusest välja pumbataval põhjaveel, olenemata selle puha...
Energeetika 1) Ava- ja allmaakaveandamine Maavara - maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik, gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis on seetõttu ressursina arvel. Kaevandamisviis - kaevandamistehnoloogiate kogum, mis hõlmab endas ka kaeveõõnte ja puistangute kujundamise infot Need jagatakse tulemuse põhjal nelja klassi: põlevad maavarad, looduslikud ehitusmaterjalid, maagid, keemiline toore ja muud. Ja kaevandamise järgi kolme: pealmaa- ehk avakaevandamine, allmaakaevandamine ja veealune ehk allveekaevandamine KAEVANDAMISPROTSESSSS 1. Teeme uuringuid siin vist on mingi maavara, keskkonnaekspertiis 2. Vaja muretseda kaevandamisluba, mis antakse vastavalt kohalikule elanikkonnale, maavara vajadusele ja rohkusele maapinnas jne. 3. Projekteerimine, võimalike keskkonnamõjude uurimine - sealjuures virtuaalne kaevandamine, analüüsid jne 4. Maa kasutusõiguse omandam...
Looduslikud ehitusmaterjalid Koostaja: Marek Seeder 2011 Materjalid · Graniit - Graniit on tugev materjal, mis talub hästi kuuma. Olgugi, et graniit ehk raudkivi, nagu tema nimi näitab, on üks kõvematest kividest, ei suuda ta õhu, vee ja vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse murenemiseks. · Liiv - on nõrk vee suhtes, seistes vees hakkab liiv settima, aga tavaliselt kasutatakse liiva betooni ja krohvi valmistamisel. · Paas ehk lubjakivi on nõrk keemiliste ainete vastu. Maapõueseaduse järgi jaotatakse lubjakivi tsemendilubjakiviks ja tehnoloogiliseks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi keemilisest koostisest, ning ehituslubjakiviks ja täitematerjalina kasutatavaks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi tugevuslikest omadustest. Paas on k...
KOOL KIRJUTA SIIA 9. KLASS ' Referaat PÕLEVKIVI NIMI SIIA 2009 Mis on maavarad? Maavaraks loetakse sellist maapõues leiduvat orgaanilist või mineraalainet, mida on võimalik tasuvalt kasutada. Maavara mõiste on muutunud koos teaduse ja tehnika arenguga. Tänapäeval ei loeta maavaraks näiteks soorauda, millest kuni 18. sajandi lõpuni rauda sulatati. Maavara kaevandatakse maapõuest ja maavarade leiukohta nimetatakse maardlaks. Kui maavarad on maapinna lähedal, on otstarbekam neid kaevandada pealmaakaevandustes ehk karjäärides. Pealmaakaevandamise eelisteks on odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine, võimalus kasutada suure jõudlusega masinaid ning töötingimused on ohutumad ja tervislikumad, kui maa all. Kui maardla asub aga sügaval teiste kivimikihtide all, tuleb rajada allmaakaevandus. Maavarasid liigitatakse nende füüsilise oleku järgi tahkeiks (põle...
Kuidas mõõta riikide rikkust? Riigi rikkust on võimalik mõõta mitut erinevat moodi. Riigi rikkus oleneb riigi maavarast, selle käitlemisest, toodangust , väärtusest ja kasutusest. Kindlasti on väga tähtis elanikkonna haritustase, sest kui inimene on haritud, mõtleb ta ,kuidas oma elu paremaks muuta ja omab õigeid väärtushinnanguid, siis saab inimene hea töö ja hea palga, sest nii rikas kui on rahvas, nii rikas on ka riik. Minu arvates on tähtsam see, et raha omaks ettevõttjad, mitte riik. Ettevõttjate rikkus , teeb ka riigi rikkaks. Et oleks aga head ettevõttjad, hea tehnoloogia ja võimalused, peab riik soodustama keskkonna tootmaks uusi tehnoloogiaid. Sellega jõuangi ringi algusesse, riigis peavad olema head koolid ja palju õppimisvõimalusi. Näiteks Eestis käib iga inimene koolis ja meil ei ole hariduse omandamine piiratud, olgu inimene ükskõik kui vana , aga näiteks Afganistaanis olid koolid kunagi ainult poistele. Ku...
Autokütused, mis põhinevad mittetaastuvate ja taastuvate kütuste kasutamisel Taastuvad kütused Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara - on loodusvarad, mis põhimõtteliselt on igavesed. Näiteks: ● biokütused (taimsed ja loomsed ressursid) ● energiaallikad (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus) Mittetaastuvad kütused Taastumatu ressurss ehk taastumatu loodusvara - aine/energiaallikas, mis võib otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning see koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Tavalist maagaasi ehk kuiva maagaasi ammutatakse pinnasetühikutesse kogunenud maagaasi maardlatest. Maagaasi p...
Teada olevalt pole keemiatehnoloogia eriala Eestis eriti populaarne, vähesed abiturendid otsustavad selle kasuks, kuigi kuulduste poolest on sellel erialal tulevikku. Meie riigis on võimalik õppida keemiatehnoloogiat TTÜ Virumaa Kolledžis ja sarnast eriala keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogiat Tallinna Tehnikaülikoolis. Varasemalt kandis Virumaa kolledžis see aine nimetust kütustetehnoloogia, aga alates 2016.a koostöös riigiga, uuendati seda õppekava pisut praktilisemaks. Õppetöö toimub küll Kohtla-Järvel, kuid sellest ei pea tulevane tudeng ennast laskma häirida. Õppe keskkond on igati võrdväärne teiste Eesti ülikoolidega ning õppetööks vajalikud laborid ja õppevahendid on koha peal olemas. Võimalus raamatukogule, ligipääs arvutile, ühiselamule ning kõik õppejõud on ka väga sõbralikud ja aitavad meelsasti uusi üliõpilasi. Üldiselt on keemiatehnoloogia teadus, mis tegeleb toorainete keemilise töötlemisega tarbeaineteks ja tootmisv...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Allmaarajatised Rikastamine ja korrastamine Allmaarajatised 1. Allmaarajatised on mitmesuguse kuju ja suurusega maa alla rajatud kaeveõõned, mida ei kasutata maavara tootmiseks vaid teisteks majanduslikeks eesmärkideks. Allmaarajatised on: 1. Kultuuri- ja spordirajatised 2. Elektrijaamad, tehased 3. Tunnelid 4. Hoidlad, laod, reservuaarid 5. Jäätmete ladestuspaigad 6. Sõjalised rajatised 7. Energiasalvestus-rajatised 8. Parklad 2. Allmaarajatised ja nende kasutamisvõimalused 1. Liiklustunneleid rajatakse rongidele või metroode jaoks. 2. Veetunneleid rajatakse puhta vee juhtimiseks linnadesse ja linnades reo- ning sademevee ärajuhtimiseks. 3. Hüdroelektrijaamade turbiinisaale ja veekanaleid rajatakse maa alla veest elektri ...
EESTI ENERGIAMAJANDUS Sandra OG Mis on energiamajandus? Energiamajandus tegeleb looduslike energiavarade hankimisega, töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ja viimaste kättetoimetamisega tarbijatele, samuti sellealaste äriteenuste osutamisega. Energia Energia on üks kasutatavamaid ja hinnatumaid ressursse, ilma milleta on tänapäeva elu raske ette kujutada. Viimaste aastakümnete jooksul on energia tootmine ja tarbimine kogu maailmas kasvanud. Energiaallikad Energiat ei saa inimene ise luua, vaid ainult hankida looduses juba olemasolevatest varudest. Energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia saamiseks ära kasutada. Elektri- ja soojusenergia tootmine Mille abil? Varad Põlevkivi ->Eestis Turvas -> Eestis Tuuleenergia -> Mägedes, veekogu lähedal Helioenergia ...
Elva Gümnaasium 9.b klass Railika Tamm PÕLEVKIVI Referaat Elva 2015 Sisukord PÕLEVKIVI...............................................................................................................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1 Tekkimine.................................................................................................................................4 2 Paiknemine...............................................................................................................................4 3 Omadused...................................................................................................................................
Globaalprobleemid Toidupuudus, muldade hävimine, maavarade kasutamine KOOSTAS: (NIMI) Globaalprobleem Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Nälg Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus - õigete toitainete e normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis Aastatel 2000-2002 elas toidupuuduses 852 miljonit inimest Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Mõne Hiina külas asuva Li Po söögikord: ~20g riisi (parematel päevadel ka killuke kala) Toidupuuduse levik Aafrikas (eriti idaosa, Etioopia, Eritrea, Somaalia) Ladina-Ameerikas Lõuna- ja Ida-Aasias Venemaal teatud...
Koostajad: Pillemai Pihlak Aivo Joost MINERAAL Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga loodus- likult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis Kivimid koosnevad mineraalidest Mineraal peab esinema looduses. Näiteks tööstuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka kuuluvaiks. Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest, mida hoiavad koos keemilised sidemed. KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimit...
TÖÖSTUS Mäetööstus tegeleb maavarade kaevandamise ja esmase töötlemise ehk rikastamisega (eesmärk kvaliteedi tõstmine). Metallurgia on tootmisharu, mis tegeleb metallide ja metalli sulamite tootmise ning toodete valmistamisega. Maak on maavara, mis sisaldab metalli. Sekundaarset toorainet e. vana metalli kasutatakse, kuna maakide varud hakkavad otsa saama ja ümbertöötlemine on odavam. Kullavaru - Keskpanga riigikassa või krediidiasutuste käsutusel olev kuld, kas kangide või müntidena. Neid kasutatakse valuuta stabiilsuse tagamiseks. Kõrgtehnoloogia on kaasaegne tehnoloogia haru, mis eeldab kõrget haridust taset ja arenenud tehnoloogiat. Hõlmab mikroelektroonikat, arvutite tootmist, robotitehnikat, geeni tehnoloogiat ja ravimitööstust. Metallid on inimesele väärtuslikuks tooraineks, sest nad on: · hästi töödeldavad · head elektrijuhid Suurimad rauamaagid on: Austraalias, Hiinas, Br...
Alternatiivsed energiaallikad Eestis ,,Alternatiivenergia vajab alternatiivset mõtlemist." See Tiit Kändleri tsitaat viitab probleemile, mis järgnevate aastate jooksul võib osutuda pakiliseks. Eesti energeetikutel on aeg oma peanupud tööle panna põlevkivile asendusaine leidmiseks. Antud maavara on taastumatu ning Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu hinnangul ammenduvad põlevkivi efektiivsed varud praeguse tootmismahu juures aastaks 2050. Prognoosidele tuginedes tuleb hakata välja töötama alternatiive. Võimalusi on mitmeid, kuid kuidas on lood nende tõhususega? Päike on paljude Maal toimuvate protsesside energiaallikas. Eeliseks on see, et inimkonna eluaja jooksul on tema energia alati tasuta. Paljudes riikides on päikesepaneelide süsteem laialt levinud ning ka Eestis soojendatakse sel moel vett. Midagi enamat siin aga Päikese abil toota ei saa, sest paneelidel oleks otstarve kõigest kolmandikul aastast....
GRANIIT JAANA AUNAPUU TTÜ GRANIIT • ON HALL, ROOSAKAS VÕI PUNAKAS JÄMEDATERALISE STRUKTUURIGA TARDKIVIM • KOOSNEB PÕHILISELT KVARTSIST JA PÄEVAKIVIDEST • VÄÄRTUSLIK EHITUSMATERJAL GRANIIT EESTIS • MAARDU JA NEEME VAHEL • KASUTATAKSE RÄNDKIVE VÕI TOODAKSE SISSE SOOMEST KUIDAS KAEVANDATAKSE GRANIITI? • PLOKKIDE KAEVANDAMISVIISID: LÕIKETEHNOLOOGIA JA SAAGIMINE KOKKUVÕTE • HTTP://WWW.UNGRUKIVI.EE/KIVID/ GRANIIDID/ • EI KAEVANDATA EESTIS! • HTTP://WWW.UT.EE/BGGM/MAAVARA /GRANIIT.PDF • VÄÄRTUSLIK • HTTP://ENSHAUAKIVID.EE/GRANII EHITUSMATERJAL DI-KAEVANDAMISEST-KUNI- MALESTUSMARKIDE- PAIGALDAMISENI/#!MAIN
IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin, toiduainete tööstus, põllumajandus, tehnoloogiatööstus ja paljud muud valdkonnad. Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
