Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" Lõuna Korea" - 501 õppematerjali

thumbnail
30
pptx

Korea esitlus

KOREA Ülevaade • Korea jaguneb Põhja- ja Lõuna -Koreaks • Populaarseimad vaatamisväärsused turistide seas on templid, paleed, pargid ning erinevad maastikualad • Koreas on võimalik tutvuda erinevate aja perioodide ehitiste ning koguni küladega. • Samuti saab vaadelda kauneid maastikke ning tutvuda Korea popmuusikaga Bulguksa tempel • Kuulub aastast 1995 UNECSO maailmapärandi nimekirja • Ehitatud aastal 528, Silla dünastia ajal • Renoveeritud täielikult 1973. aastal • Koduks paljudele kultuuriliselt tähtsatele reliikviatele, nagu Dabotap ja Seokgatap Bulguksa tempel Dabotap Seokgatap Yeongsil’I rada • Asub Hallasani rahvuspargis • Rada on umbes 3,7 kilomeetrit pikk ja selle läbimine võtab keskmiselt 1 tund ja 40 minutit • Raja üheks esimeseks aktraktsiooniks on vulkaanikivid • Teiseks aktraktsiooniks on kraater Hallasani rahvuspark Yeongsil’I rada Hallasani mäe kraater Gyeongbokgungi tempel • Ehitatud aastal...

Turism
10 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Korea sõda ja Vietnami sõda

See toimus kohe peale II MS. Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna - Koreas kommunistlik kord. Sõda algas 1950 juunis, kui NSVL relvadega varustatud ja NSVL ohvitseride juhtimisel tungisid P.-Korea sõdurid Lõuna-Koreasse. L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu. Sügiseks oli P.-Koreal vallutatud sisuliselt terve Korea poolsaare. Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega. Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline...

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
15
odp

Korea

klass Andmed Suurus: 219,140 km2 Populatsioon 2010 seisuga 73,000,000 inimest Asukoht: venemaa ja Hiina Lähedal Ajavöönd: +9 Pealinn: Seoul 2.8% Koreast on kaetud veega. Vaatamisväärsused Gyeongbokgung Asukoht: Lõuna -Seoulis Lõuna-Koreas Ehitati aastal 1394 ja renoveeriti aastal 1867 Ehitise looja: Joseon Dynasty. Ingliskeelne nimetus: "Palace of Shining Happiness." 20 sajandil hävitasid Jaapanlased peaaegu kõik sellist laadi ehitised, säilinud on 40% hoonetest. Seoraksan'i mägi Põhja-Koreas asuv 1708m kõrgune mägi Kõige kõrgem mägi Koreas Vasakul pool mäge on Yukdami ning Biryeongi kosk Seoul Kindlasti on pealinn ise ka vaatamisväärsus Linn, mis ei maga kunagi. Seouli riigikogu hoone Hoones on 245 istekohta istungite jaoks Maja valmis täielikult aastal 1975 Liancourti kalju Paljud tun...

Ühiskonnageograafia
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Korea sõda

Ühise Korea lõhenemine kaheks, Põhja- ja Lõuna -Koreaks, sai alguse juba Teise maailmasõja lõpus, kui 1945. aastal vabastasid Nõukogude Liidu väed Jaapani poolt okupeeritud Korea põhjaosa ning USA väed poolsaare lõunaosa. Korea jagati kaheks mööda 38. paralleeli. Külma sõja ajal puhkesid mitmetes piirkondades sõjalised kokkupõrked ja poliitlised kriisid, mis oleksid võinud kasvada ka suureks ilmasõjaks. 1950. aastate algul toimus ka Korea sõda, kus hukkus ligi 3 miljonit inimest ning mis peeti ikkagi tulemusteta. Sõda algas 1950. aasta 25. juulil, kui 135 000 sõdurist koosnev Põhja-Korea vägi ületas 38. paralleeli. Kuna väed olid Nõukogude Liidult sõjalist abi saanud, oli Põhja-Korea rünnakus väga edukas. Põhja pool kasutas kiirelt võimalust pealetungiks, sest suur osa Lõuna-Korea vägedest oli tol hetkel puhkusel. Mõne päevaga oli Lõuna-Korea vägi vähemuses ning sunnitud...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
16
pptx

Korea sõda

Korea sõda 1950-1953 ANDRI, HENDRIK, KRISTO, REIMO Sõjaeelne olukord  II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja-Korea ja Ameerika väed Lõuna -Korea Sõjaeelne olukord  NSVL upitas võimule endise julgeolekuohvitseri Kim Il Sungi  Lõuna-Koreas valitses Ameerika toetusel Syngman Rhee valitsus  Mõlemad režiimid olid autoritaarsed  Hiljem loodi lõunas Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik  Kumbki riik ei tunnistanud üksteist  Valmistusti kogu maad oma võimu alla ühendama Kim Il Sung Syngman Rhee Üldised andmed  Sõda toimus 25. juuni 1950 – 27. juuli 1953 Korea Vabariik Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Lõuna-Korea) (Põhja-Korea) USA Hiina ÜRO 15 liikmesriigi sõjaväelased Nõukogude Liit  Sõda toimus Korea poolsaarel  Põhjus: Põhja-Korea väitis, et Lõuna-Korea ületas p...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Korea sõda - Kuuba kriis

Ungari ülestõus 1956 ­ rahvarahutused; I.Nagy. Suessi kriis 1956 ­ Nasser, Assuani elektrijaam Niilusele ei antud laenud, siis riigistati Suessi kanal, kuulus Sbr ja Prants, tahtsid sõda toetas Iisrael, USA ja NSVL nõudsid vaherahu mis tuligi, nende tähtsus kasvas. Berliini müür ­ Lääne-B eraldati. Kuuba kriis ­ võimule F.Castro, USA ei ostnud suhkrut selle ostis NSVL, USA sai teada et NSVL seab rakette Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda ­ põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad ­ rahva rahulolematus presidendiga, partei astus tagasi, uus kaotas tsensuuri ja iseoloogilise järelevalve, ülestõusu ei toim. Heaoluü...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Korea Rahvademokraatlik Vabariik

Korea Rahvademokraatlik Vabariik Sisukord Sisukord Sissejuhatus rahvastik Elukorraldus Ajalugu Korea sõda Majandus põllumajandus ettevõtted Geograafia Maavarad Sissejuhatus Põhja-Korea on riik mägise pinnamoega. Sealset maastikku iseloomustavad orud ja kitsad tasandikud ning edelast kirdesse kulgevad mäeahelikud. Põhja-Korea kõrgeim tipp Paektusan asub Hiina piiril. See ulatub 2744 meetrit üle merepinna. Tasandikud paiknevad põhiliselt rannikul ja hõlmavad viiendiku pindalast. Suurim jõgi Yalu moodustab piiri Hiinaga ja viib oma veed Kollasesse merre. Tähtsad jõed on ka Venemaa piiril voolavad Tumen ja Taedong. Valitseb külma suvega mandriline kliima. Mägedes kasvavad männi-, lehise-, nulu-, kuuse- ja seedrimetsad. Need on viimase aja ohtra raiumise tõttu ka vähenenud. Kliima on mõõdukas ja sademed...

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Korea sõda

Kanepi gümnaasium Maria väronen Jane hiop Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Korea sõda: relvastatud konflikti Põhja ja LõunaKorea vahel 25. juunist 1950 relvarahuni 27. juulil 1953 Korea Vabariigi poolel osalesid USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolel võitlesid Hiina ja Nõukogude Liidu üksused. Sõjategevuse algus 25. juunil 1950 ületas 135000 PõhjaKorea sõdurit Põhja ja Lõuna vahelise piiri. PõhjaKorea valitsus väitis, et Lõuna väed olid ületanud Põhja ja Lõuna vahelise piiri ning seega on Lõuna alustanud sõda. PõhjaKorea oli tänu Nõukogude Liidu abile rünnakus üliedukas. Umbes 2/3 LõunaKorea sõjaväest oli sel hetkel puhkusel, jättes riigi avatuks rünnakutele....

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Majanduspoliitika uurimistöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Diana Roots RIIKIDE OODATAVA ELUEA JA EAKATE INIMESTE VAESUSE SEOSED Uurimistöö Juhendaja: Marit Rebane, PhD Tallinn 2018 SISUKORD ABSTRACT ....................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS .............................................................................................................................4 1 TEOREETILINE RAAMISTIK ..............................................................................................5 1.1 Oodatav eluiga...

Majandus
12 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Vietnami sõda

septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna -Vietnam pealinn Saigon ­ kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele II etapp · Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks · USA sekkumise...

Ajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kriisid

Kore sõda Millal? 1950-1953 Põhjused? Põhja-Korea eesmärk oli kukutada Syngman Rhee valitsus ja purustada lõuna -Korea sõjavägi, selleks leiti ettekääne, et lõuna-Korea alustas sõda. NSVL eesmärk oli kommunismi võimu laiendada ja USA võimu maailmas vähendada. USA eesmärk oli mitte lasta kommunismil võimu juurde saada, omades kontrolli lõuna-Korea üle. Kommunistliku Põhja-Korea hävitamine pani aga muretsema Hiina, kes kartis, et UN'i väed ei kavatsegi peatuda Yalu jõe juures, mis oli Hiina ja Põhja-Korea piiriks. Osalejad? Põhja-Korea Lõuna-Korea NSVL UN/ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) Hiina Tulemused? Põhja- ja Lõuna-Korea vahele rajati demilitariseeritud tsoon, mis püsib seal siiamaani. Relvarahu ajaks 1953 aasta olid piirid umbes samad, mis enne sõda. Suessi kriis Millal? 1956-1957 Põhjused? Egiptus otsustas riigistada Suessi kanali, kuna Inglismaa ja USA ei andnud laenu Niiluse jõele Assuani elektrijaama rajamiseks,...

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida...

Maailma majandus ja...
128 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Külm sõda

juuni 1950 kuni 27. USA, Hiina ja NSVL. NSVL hõivas Põhja- Korea sõda Rahulepingut pole juulini 1953. aastal. Korea ja USA Lõuna - tänini alla kirjutatud Korea. Kumbki kuid lõunas loodi üksteist ei tunnistanud Korea Vabariik ja ja tahtsid teist poolt põhjas Korea endale. Rahvademokraatlik...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

IDA-AASIA

Euraasia mandril Regiooni kuuluvad riigid Põhja-Korea Lõuna-Korea Jaapan Hiina Looduse omapära ja maavarad Parasvöötmes ja vahelduvniiske kliimaga lähistroopikas Suvi on kuiv Talv on külm Üleujutused Maavärinad Maaravarasid vähe Tööstus Piirkond on oma toodanguga maailma üleujutanud Hankiv tööstus ülekaalus Põhja-Koreas ja Hiinas Töötlevas tööstuses juhtkohal Jaapan ja Lõuna-Korea Kõrgtehnoloogiline tööstus edeneb Hiinas Põllumajandus Suur osa on mägine Haritavat maad ebapiisavalt Viimasel aastatuhandel on loodud põllumajanduseks üsna head tingimused Tähtis majandusharu Transpordisüsteemid Levinud õhutransport ning meretransport Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmamajanduse keskustest Võib tõusta esimeseks Rahvastik Arvukas ning väga tihedalt asu...

Geograafia
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Külm sõda 12.kl

Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima. 1947a kuulutas Ühendriikide president Truman välja doktriini, mida tuntakse tema nime järgi Trumani doktriinina. ja mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaani kaudu andsid Ühendriigid 1948-1952.aastail 17-le euroopa riigile majanduslikku tehnilist abi kokku 13 miljand. Dollari väärtuses.1948a juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukoguse Liit Lääne -Beriliini ära välismaast. Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Külm sõda kujutas endast Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nato ja VLO: Seismaks vastu Nõuko...

Ajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Teise maailmasõja lõpp

juuli ­ 2. august 1945.a OSAVÕTJAD: NSVL ­ Stalin (Üleliidulise bolsevike Partei Keskkomitee I sekretär) USA ­ Harry Truman (president) SB ­ Attlee / alguses oli Churchill SISU: 1. Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks 3 riigi ­ Prantsusmaa, SB ja USA NSVL Neljaks jagati ka Berliin 2. Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid 3. Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar) 4. Saksamaa piirid Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder-Neisee jõgi 5. Ida-Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel 6. Sakslased, kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma) 7. Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 d...

Ajalugu
110 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tuumaenergia kasutamine

9A aprill 2008 Sisukord I Tutvuseks lk 3 II Vajadus tuumaenergia järele lk 3 III Kuidas tuumaenergia tekib? lk 4 IV Tänapäevased reaktorid lk 4 V Tuumaenergia kasutamine maailmas lk 5 VI Tuumariigid VII Varitsev oht lk 6 VIII Tuumaenergia kasutamine Eesti lähisriikides lk 7 IX Korduma kippuvad küsimused lk 8 X Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjalid lk 11 2 I. Tutvustuseks Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures...

Füüsika
134 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ajalugu 1945-1956

1945.a. oli Korea jagatud kaheks: lõunaosas USA väed, põhjaosas aga Nõukogude väed. 1948 moodustati lõunas Korea Vabariik, sept. kuulutati välja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mille eesotsas oli kommunistide liider Kim II Sung. 1949.a. lõpul külastas Kim II Sung Moskvat ja tegi Stalinile ettepaneku vallutada Lõuna-Korea. 1950.a.juunis tungiski Põhja-Korea kallale Lõuna- Koreale. Puhkes Korea sõda. Sõja algus oli kommunistidele edukas. Juulis algasid rahuläbirääkimised, mis sõlmiti alles 2 aasta möödudes, kui Stalin suri. Berliini blokaad. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad üh...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda

a Külma sõja ajajärk) Külm sõda ­ 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 ­ 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada v...

Ajalugu
154 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Külma sõja kriisid - tabel

Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Korea sõda Teise maailmasõja lõpus vabastasid NSVL ja Põhja-Korea vs. Pariisi kokkulepped: NSVL­i väed Korea põhjaosa ,mis läks kommunist-likuks ja USA väed lõunaosa , kus Lõuna-Korea Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsiooni-reziim ning ta võeti NATO liikmeks. NSVL ja temast kehtestati autokraatia. Juunis 1950 tungis Nõukogude relvadega varustatud Põhja- sõltuvad Ida-Euroopa riigid rajasid Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea armee Lõuna-Koreasse. Ungari ülestõus Üliõpilased protsestisid kommunismi vastu. Nõuti demokraatia taastamist, uut valitsust, NSVL vs. Ungari N...

Ajalugu
237 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun