EUROOPA LIIT. AJALUGU Prof Z. Bugarszki 2. loengusari oktoober 2014 EL (Euroopa Liit, ingl k. The European Union, EU) moodustati 1.11.1993 Maastrichtis poliitilise ja majandusliku liiduna Euroopa riikide vahel, millel on oma poliitika, mis puutub liikmesriikide majndust, ühiskonda, seadusi ja osaliselt julgeolekut. Mõnede jaoks on EL ülepaisutatud bürokraatia, mis viib välja raha ning kompromiteerib suveräänsete riikide võimu. Teiste jaoks on EL parim koht, kus toime tulla väljakutsetega, mille ees väikeriigid võivad seisata majanduse kasv või läbirääkimised suuremate riikidega. Vaatamata pikkadele integreerumise aastatele on siiski opositsioon jäänud tugevaks, kuid liidu loomisel on riigid lähtunud pragmaatilisest mõtlemisest. EL päritolu EL ei moodustatud ühekorraga Maastrichti lepinguga, vaid oli samm-sammuline integratsioon alates 1945.a., mil nähti arengut ja tööd, mis andsid kindluse ja tõuke järgmisele tasandile. Nii võib ö...
Euroopa Liidu Põhikursus Kordamine Euroopa Põhiväärtused: Demokraatia, Inimõigused, hea haldus, Õigusriik, Vabaturumajandus, Multilateralism juhtimises, Solidaarsus Vestfaali rahu 1648: Esimene tänapäevane leping, Sõdade lõpetamine, Uue maailma loomine Muutused:Uued territooriumid, Rahvusriikide idee, Riigi juhtimine, kristluse vähendmaine, Reini jõe kasutus, Diplomaatiline läbikäimine Euroopa Kontsert (1815-1853): Euroopa koostöö testimine, Viie suurriigi konsultatsioonipoliitika, Kahe sõja vahel: Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas...
EL ja keskkonnapoliitika Eduard Sizov, MSc 2007 EL, ajalugu · 1947 Marshall´i plaan · 1948 - Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsiooni (OEEC) kuulusid 16 riiki · 1949 - Euroopa Nõukogu (moodustasid 10 riiki) · 1950 Schumani plaan · 1952 - Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC) · 1958 Rooma kokkulepe (ühisturg) EL, ajalugu Rooma kokkulepe: - Uued suunad koostöös - Euroopa Aatomienergiaühendus - Euroopa Majandusühendus - Institutsioonid - Euroopa Assamblee - Euroopa Kohus - Euroopa Investitsioonipank - Majandus- ja Sotsiaalkomitee EL, ajalugu Euroopa Majandusühendus - kaubavahetuspiirangute kaotamine - ühine poliitika välisriikidega kauplemiseks - transpordi-, põllumajandus- ja majanduspoliitika koordineerimine - tööjõu ja kapitali vabaliikumine EL, ajalugu Lepingu § 2: "Liikmesriikide lülitumisel Ühisturgu (the Comm...
EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised teemad vabakaubandus, tolliliit, ühisturg, poliitiline- ja majandusliit. Majandusintergatsioon ja poliitiline intergatsioon: M: Suurepärane! Ca 15 a edukat integratsiooni. Ühistollid, kaubanduse suurenemine....
Rahvusvaheline kokkulepe - Kokkulepe, mis on sõlmitud rohkem kui kahe riigi vahel. 19.sajandi algul, peale Napoleoni sõdasid, loodi peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit. Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised organisatsioonid, Valitsusvälised organisatsioonid (Greenpeace) Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda) Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord) Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkrijastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine. Nt: Tartu rahuleping De fa...
EUROOPA LIIT 1.Euroopa Liidu 3 sammast- lõi 1993. a Maastrichti leping *esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus *teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas *kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu 4 põhivabadust- tööjõu, teenuste, kapitali, kaupade vaba liikumine liidu piires Kvalifitseeritud häälteenamus- poolthääli peab olema 321st võimalikust vähemalt 232, enamik riikidest peab samuti olema poolt; lisaks on igal riigil õigus lasta nõukogul kontrollida, et poolt hääletanud riikide elnikkond moodustaks vähemalt 62% ELi elanikkonnast Ühtse Eur...
Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 Tartu 2018/2019 õa JÄRJEKORD NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või ...
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähi...
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: i...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri-ja ametnikutöö osakond Kaja Pihla Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Lõputöö Juhendaja: Toomas Seppel Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 4-5 1.Geograafiline tähis ja kaubamärk kui intellektuaalse omandi liigid. 6 1.1 Intellektuaalne omand 6- 7 1.2 Tööstusomand 7 1.3 Rahvusvahelised institutsioonid ja lepingud. 7-8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 9 2.1 Geograafiline tähis ...
ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjek...
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia...
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, li...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
