Tallinna Teeninduskool Leping Iseseisevtöö Juhendaja: L.Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud...
Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TSÜS, jõustus 1. juuli 2002) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas tehingute regulatsiooni. Leping on mitmepoolne tehing. Lisaks tehingutele sätestab TSÜS isikute mõiste (füüsilised ning juriidilised isikud), esindusõiguse, tähtajad ning aegumise. Lepinguna kitsas tähenduses mõistetakse ainult võlaõiguslikku lepingut, mis kujutab endast tsiviilõigusliku võlasuhte tekkimise alust. Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus regule...
LEPING . 1.1 Lepingu mõiste ja liigid. Lepingu mõiste- Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguga luuakse poolte vahel võlaõiguslik suhe, mille sisuks on mingi teo tegemise kohustus ja selle vastav õigus mingi hüvede vahetamise valdkonnas. Lepingu all mõeldakse käibes sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja- kohustused tekkida ka suulisest kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõigus...
Vaidluste lahendamise kord 9.1 Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 9. Lepingu jõustumine 9.1. Pooled loevad Lepingu kehtivaks alates Lepingu allkirjastamise hetkest. 9.2. Leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest igale Poolele jääb üks eksemplar. Tellija: Raamatupidaja: _____________________________ _____________________________...
01 Viljandis, 01.06.2018.a. ................................ OÜ (reg. kood: 12345678 ), asukohaga .................................. , keda esindab põhikirja alusel osanik .................. ( isikukood: 123456789123) (edaspidi Äriühing), ühelt poolt ja ...............................(isikukood: 123456789321 (edaspidi Juhatuse liige), teiselt poolt sõlmisid käesoleva Juhatuse liikme - raamatupidaja lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU EESMÄRK JA TÄHTAEG 1.1.Äriühingu osanike 01.06.2018 a. otsusega valiti Annekatrin Ott Äriühingu Juhatuse liikmeks tähtajaga 5 aastat. Juhatuse liikme ülesanne on ka Äriühingu raamatupidamise korraldamine. Juhatuse liige - raamatupidaja on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema valimiseks. 1.2.Lepingu eesmärgiks on kokku leppida Äriühi...
Ühiskondlikust lepingust Enne ühiskondlikku lepingut valitses inimeste vahel looduslik seisund ilma igasuguste seadustega, mis on nüüdseks iseloomulikud tsiviliseeritud ühiskonnale. Locke arvas, et just moraali tunnetav ja selle läbi enda loomulikke soove ja käitumist kontrolliv üksikisikute grupp saab eksisteerida sellises ühiskondlikus seisundis nagu seda on looduslik seisund. Niisiis võib pidada ühiskondlikku lepingut üleminekuks tsiviilühiskonda. Ühiskondlik seadus on ainuke seadus, mis loomu poolest nõuab üksmeelset heakskiitu, sest kodanike ühinemine riigiks on ju kõige vabatahtlikum akt. Riik on kord rajatud ning siis tingib elukoht vastava riigiga nõustumise. Riigi territooriumil elamine tähendab enda allutamist tema suveräänsele võimule. Kui näiteks inimesel on mõjuvõim enda keha üle, siis samamoodi on indiviid üks osa riigist ning seetõttu allutatud mingil määral suveräänsele riigile. Suverään tun...
"Versailles` lepingu koostamine - kas väga erinevate või vastandlike huvide korral on üldse võimalik jõuda heade kokkulepeteni?" Väga erinevate ja vastandlike huvide korral on suhteliselt raske jõuda heade kokkulepeteni. Sellel on mitu poolt, mõned võidavad rohkem ja teised kaotavad rohkem. Esimese maailmasõja vallapäästja, Saksamaa, ei tunnistanud oma süüd ning rahulepingu koostamisest kõrvalejäetuna tundus justkui temale tehtavat ülekohut. Suured tülid, mis tekkisid vara jagamisel liitlasriikide vahel, olid paratamatud. Kõigil oli just nagu õigus ja ei olnud ka. Paraku on see elu seadus. Ent jagades kõigile sutsukene vähem nende soovidest, siis ei jääks keegi tühjade kätega. Kui aga kõik võitjapooled lepiksid vähemaga, ei tuleks nõnda palju kannatada Saksamaal, kes sel puhul jääks jõukamaks ja iseseisvamaks. Ent kui midagi jagatakse ihkavad kõik maksimumi ja parimate kokkulepeteni polegi võimalik jõuda, sest se...
klass Ühiskonnaõpetus Üldised põhimõtted: · EL-le on omased nii valitsusvahelisele (liikmesriik säilitab iseseisvuse) kui riigiülesele (loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest) koostööle iseloomulikud jooned · Valitsusvaheline koostöö toimub välis-, julgeoleku-, justiits- ja siseasjades. Otsused langetatakse valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel. · Riigiülene koostöö keskendub majanduskoostööle. · Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab tee...
kohustub tegema kõik võimaliku Vara säilimise tagamiseks ning seda ähvardava ohu tõrjumiseks. 7. Tööandja võimaldab Töötajale vajalikud tingimused Töötaja poolt Vara säilimise tagamiseks. 8. Käesolev Leping jõustub selle allakirjutamisest ning kehtib kuni Töötaja valduses ja kasutuses olnud Tööandja Vara täieliku tagastamiseni Tööandjale Lepingus ettenähtud korras. 9. Käesolev Leping on koostatud kahes identses eksemplaris eesti keeles, millest üks jääb Tööandjale ning teine Töötajale. Poolte allkirjad: Tööandja Töötaja __________________ __________________...
Kasutaja ei vastuta Kasutusobjekti hariliku kulumise, seisukorra halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad Kasutusobjekti Lepinguj ärgse kasutamisega. 5. Lepingu muutmine 5.1 Lepingut võib muuta Poolte kirjalikul kokkuleppel, kui Lepingust ei tulene teisiti. 6. Lepingu lõppemine ja lõpetamine, Kasutusobjekti tagastamine 6.1 Leping lõpeb: 6.1.1 Lepingu punktis 2.1 märgitud tähtaja möödumisel; 6.1.2 Lepingu korralisel ülesütlemisel Lepingu punkti 7.2 järgi; 6.1.3 Kasutusobjekti hävimisel või kasutamiskõlbmatuks muutumisel. 6.2 Pooltel on õigus Leping lõpetada mistahes alusel, teatades sellest teisele Poolele kirjalikult [päevade arv] päeva ette. Lepingu ülesütlemisel peab olema märgitud Kasutusobjekti tagastamise täpne aeg. 6...
Kasutaja ei vastuta Kasutusobjekti hariliku kulumise, seisukorra halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad Kasutusobjekti Lepinguj ärgse kasutamisega. 5. Lepingu muutmine 5.1 Lepingut võib muuta Poolte kirjalikul kokkuleppel, kui Lepingust ei tulene teisiti. 6. Lepingu lõppemine ja lõpetamine, Kasutusobjekti tagastamine 6.1 Leping lõpeb: 6.1.1 Lepingu punktis 2.1 märgitud tähtaja möödumisel; 6.1.2 Lepingu korralisel ülesütlemisel Lepingu punkti 7.2 järgi; 6.1.3 Kasutusobjekti hävimisel või kasutamiskõlbmatuks muutumisel. 6.2 Pooltel on õigus Leping lõpetada mistahes alusel, teatades sellest teisele Poolele kirjalikult [etteteatamise päevade arv] päeva ette. Lepingu ülesütlemisel peab olema märgitud Kasutusobjekti tagastamise aeg ja koht...
Vastutus 9.1 Juhatuse liige vastutab juhatuse liikmena vastavalt äriseadustiku §dele 167¹ ja 187. 10. Lepingu muutmine, tähtaeg ja lõppemine 10.1 Kõik Lepingu muudatused omavad jõudu vaid siis, kui need on vormistatud kirjalikult ja on mõlema Poole poolt allkirjastatud. Kirjaliku vormi mittejärgmisel on muudatus tühine. 10.2 Leping jõustub sõlmimise hetkest. 10.3 Leping on sõlmitud Juhatuse liikme volituste ajaks Ühingu juhatuse liikmena alates [juhatusse nimetamise kuupäev]. 10.4 Leping kehtib kuni Juhatuse liikmeks oleku aja lõppemiseni. Leping lõpeb: (a) Juhatuse liikme surmaga või teovõime piiramisega; (b) Ühingu lõppemisega; (c) Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kokkuleppel või Juhatuse liikme tagasikutsumisel juhatusest;...
Korteri Üürimine Leping Roman Gorban Artjom Dmitrijev MM12 Soovitatav on alati sõlmida kirjalik üürileping, sest ehkki seadus võimaldab üürilepingut sõlmida ka suuliselt, on vaidluste korral poolte tahet ja kokkuleppeid parem tõendada. Leping peab olema kooskõlas seadusega • kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine; • kui üürileping on sõlmitud tähtajalisena, siis seaduse kohaselt ei saa sellist lepingut ilma mõjuva põhjuseta üles öelda; • üürnikul on õigus eluruumi kasutada sõltumata sellest, kes on asja omanik; • lepingu ilma põhjuseta lõpetamine on üürniku õigustega vastuolus. Lepingu sisu osas on aga mitmeid asjaolusid, mida peab arvesse võtma. • Eluruumi üürilepingu sõlmimisel tuleb tähele panna, et võlaõigusseadus sätestab mitmeid piiranguid, mida ei või lepingus kokku leppida või mis on tühised algusest peale, kui need...
EESTI ETTEVÕTLUS KÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse instituut Turismiettevõtluse eriala EV-2-Q-E-kur Maarja Oder NICE`I LEPING Referaat Kuressaare 2011 1. Millal, kelle poolt ja millistel põhjustel leping sõlmiti. Nice´i leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ning see jõustus 1. veebruaril 2003. Lepingus käsitleti peamiselt institutsioonide reformimist, et Euroopa Liit saaks pärast 2004. aasta laienemist toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga ning pärast 2007. aasta laienemist ka 27 liikmesriigiga. Nice'i leping, endine Euroopa Liidu leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping on ühendatud ühte koondversiooni. Euroop...
septembril Poola allveelaev Orzel Tallinnast varju. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale sõja kuulutas, süüdistas NSV Liit Eestit Poola meremeestega sepitsemises ja "nende põgenema aitamises". 18. septembril lahkus küll Orzel Tallinnast Sotimaale Briti Kuningliku Mereväe baasi, aga oli juba hilja. NSV Liit nõudis Eestilt baaside lepingule allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Nõukogude Venemaa süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises ja võimetuses end maailmasõja tingimustes kaitsta. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri sõlmitavale kaubanduslepingule. 22. septembri õhtul sõitiski Karl...
aprill 2014 Käsundiandja Valguta Seltsimaja (edaspidi nimetatud Seltsimaja) ja ........................................................ kui käsundisaaja (edaspidi nimetatud vabatahtlik, koos nimetatud pool või pooled), sõlmivad järgneva lepingu (edaspidi nimetatud leping): 1. Lepingu ese 1.1 Vabatahtlik osaleb Seltsimaja tegevuses järgmisel viisil (edaspidi ülesanne): 1.1.1. vastutab noorte toa kasutamiseks olevatel päevadel Seltsimaja uste avamise ja kinnipanemise eest kokkulepitud kellaaegadel. Hilisem kellaaeg on õhtul 22.00. 1.1.2 hoiab Seltsimaja korras ning kontrollib, et noored ei lähe teistesse ruumidesse - kasutavad vaid noorte tuba ja WC-d, kui ei ole selleks luba antud Seltsimaja huvijuhi Merle Vääri poolt. 1.1.3 jälgib, et noored, kasutades noorte tuba järgivad ka Seltsimaja ja noorte toa kodukorda. 1.1.4 suunab kõiki noorte...
SRP 1: tuumarelva leviku piiramine (jõustus) SRP 2: tuumarelva vähendamise leping (hakatakse relvi vähendama) (ei jõustunud) · Helsingi protsess: o algas 1973 o eesmärk: sõlmida Euroopa Julgeoleku ja Koostöö leping o 1975:leping sõlmiti, kokku tulid 33+2 riiki (USA ja Kanada) (kõrvale jäid Albaania ja Vatikan) Leping koosnes kolmest osast: · Koostöö majandus ja kultuuri koostöö (tallinnasse toodi Pepsi tehas) · Julgeolek piiride puutumatus (II maailmasõja ajal kujunenud piire muuta ei tohtinud) · Inimõigused (ameeriklaste nõudmised) Üliriikide konkurents 1970.aastatel Teadus, olme, sport Teadus tehnika Valdkond: · Kosmos: o USA 1969 Kuu-lend...
Leping tuleb alati kohandada vastavaks konkreetse tehingu tingimustele. Juhime tähelepanu, et punktide lisamisel või väljajätmisel muutub numeratsioon, mille tõttu võib olla vajalik muuta ka teistes punktides toodud viiteid. __________/koht/ „___“ ____________ 200__.a. ________________________, edaspidi - Kasutusse andja, juhatuse liige ________________________, ja _______________________________, edaspidi - Kasutaja, juhatuse liige ______________________, /kommentaar/: Kui lepingu pooleks on füüsiline isik, jätta välja täiendus juhatuse liikme kohta. eraldi või koos nimetatud ka Pool või Pooled, sõlmisid käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu, edaspidi – Leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. Lepingu ese 1.1 Kasutusse andja annab Kasutajale tasuta kasutamiseks _____________________________ /vara nimetus/, edaspidi – Vara,...
MITTERAHALISE SISSEMAKSE ÜLEANDMISE LEPING Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, Mitterahalise sissemakse üleandmise leping. Käesoleva Mitterahalise sissemakse eseme üleandmise lepingu (edaspidi Leping) on sõlminud Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, registrikoodiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping, aadressiga Mitterahalise sissemakse üleandmise leping (edaspidi Osaühing) ja teda juhatuse liikmena esindav...
Nagu näiteks Ühtne Euroopa akt, Amsterdami lepe, Nizza lepe jne. Selles referaadis vaatleb autor lähemalt Nizza lepingut. Toob välja tähtsamad punktid ja eesmärgid, mis sellel kontrathtil olid ning kas ja kuidas need on elluviidud. Nizza leping allkirjastati 26. veebruaril 2001 ja see jõustus 1. veebruaril 2003. Kuna Nizza leping allkirjastati kolm ja jõustus üks aasta enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga, siis kindlasti mõjutas see leping ka meie pürgimist ja läbirääkimisi liitumaks Euroopa Liiduga. Selles töös toob autor välja Nizza lepingu peamised puntkid ja eesmärgid ning vaatleb kas neid on korrektselt täidetud ja ellu viidud. Lisaks analüüsib autor ka lepingu seost Eestiga ning kas ja kuidas see mõjutas Eesti saamist liikmesriigiks. Autor esitab ka küsimuse, et miks Nizza leping pole siiamaani täismahus täide...