Lastehalvatus ehk poliomüoliit Autorid: Tunnused: Tekitajaks on entroviiruste hulka kuuluv poliomüoliidi viirus Nakatumine toimub fekaal-oraalselt või respiratoorselt. Peiteperiood on tavaliselt 10-20 päeva Tegu on RNA viirusega Tekib immuunsus Poliomüeliidile ei ole spetsiifilist ravi, haigestumist välditakse vaktsineerimisega Sümptomid: 90% nakatunutest sümptomeid ei esine Kergematel juhtudel: pea-, kurgu-, kõhuvalu ja palavik ( sarnanevad meningiidi sümptomitele) Raskematel juhtudel: 1% juhtumitest kahjustab viirus närvisüsteemi, tekitades lihasnõrkust ja lõtva halvatust Ajalugu Esimesena kirjeldavad haigust vanad egiptlased 1900 aastate paiku hakkasid tekkima väiksemad epideemiad nii USAs kui ka Euroopas 20 sajandi esimesel poolel levis haigus ülemaaimselt
LASTEHALVATUS Maret Hobolainen Helen Kont 11. klass LASTEHALVATUS EHK POLIOMÜELIIT äge viirusinfektsioon iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus avaldub lõtvade halvatustena tekitajaks on polioviirus, mis kuulub enteroviiruste hulka AJALUGU polioviiruse tuvastasid 1908. aastal Austria arstid Karl Landsteiner ja Erwin Popper 20. sajandil oli poliomüeliit üks kardetumatest lastehaigustest 1950. aastatel välja arendatud vaktsiinid on aidanud epideemiaid vähendada NAKATUMINE nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustat...
Viirushaigused Mumps Lastehalvatus Mum p s Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna Kuidas levib ? Haigus levib piisknakkusena Mumps on kergesti nakkav, levides nakatunud inimeselt tervele. süljepiiskadega. Viirus eritub Tavaliselt põevad haigust lapsed ja nakatunu organismist juba paar noorukid.(Haigestumus on viimasel päeva enne ja 7 päeva peale ajal oluliselt vähenenud seoses sümptomide teket. plaanilise vaktsineerimisega. Ravi on sümptomaatiline, haigus kulgeb enamasti healoomuliselt, kuid võimalikud on tüsistused.) Peiteperiood Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (aeg, mil...
Lastehalvatus Lastehalvatus ehk poliomüeliit on äärmiselt nakkav viiruse poolt tekitatud haigus. See tungib närvisüsteemi ning võib halvata kogu keha vaid mõne tunniga. Sellesse võib nakatuda igas vanuses, kuid eelkõige ründab see alla kolme aastaseid lapsi (üle 50% kõigist juhtumitest). Viirus siseneb kehasse suukaudu ning paljuneb soolestikus. Iseloomulikud sümptomid polioviirusele on palavik, väsimus, peavalu, oksendamine, kaela kangesus ning valu jäsemetes. Üks kahesajast juhtumist viib pöördumatu paralüüsini ehk poliomüeliidini (tavaliselt jalgades). Polioviirus võib laialdaselt levida enne, kui väljalöönud haigusjuhtumid üldse tekivad. Enamikul polioviirusesse haigestunutest ei esinegi mingeid sümptomeid ja nad ei pruugi kunagi teadagi, et nad nakatunud on. Enamasti nakatutakse polioviirusesse inimeselt-inimesele kontakti teel. Viirus siseneb ühiskonda nakatunud inimeste fekaalide läbi ja siis l...
Nimetus Rõuged Leetrid Punetised Lastehalvatus Maratõbi Levikuviis Piisknakkus, Piisknakkus, Piisknakkus, Kontakt- ja Nakatunud kontaktnakkus kontakt kontakt piisknakkus, looma saastunud toit ja hammustus vesi Haigusnähtus Palavik, Nähalööve, Nahalööve, Palavik, selja- ja Lihasspasmid oksendamine, palavik, kurgu ja palavik, areneva peaaju hallaine kurgus, kõhulahtisus, silmade põletik loote kahjustused , krambid, eellööve ja kahjustused halvatus närvisüste...
Viirushaigused Kertu Tedremäe Puukentsefaliit Viiruslik nakkushaigus Sümptomid › Palavik › Pea- ja lihasvalud › Närvisüsteemi kahjustused Puukentsefaliit Nakatumine › Puugi hammustus › Nakatunud toit Hoidumine › Vaktsiin A-Hepatiit ehk kollatõbi Maksakahjustusega kulgev nakkushaigus Peiteaeg 3-6 nädalat Sümptomid: › Iiveldus › Palavik › Valud Kollatõbi Nakatumine › Saastunud toit ja jook › Kontakshaigus Hoidumine › Vaktsiin Poliomüeliit ehk lastehalvatus Valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus Põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus Sümptomid: › 10-20 päeva palavik › Pea- ja seljaaju hallaine kahjustused › Halvatus Lastehalvatus Nakatumine › Kont...
Viirushaiguste levik Pille-Riin Kärner L2E Kuidas võib nakatuda viirushaigustesse: Piisknakkusega - gripp Toitude ja jookidega A-hepatiit, kollatõbi Haigete loomadega entsefaliit, marutaud Koevedelikega AIDS, B hepatiit Gripp Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Levik: aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Sümptomid: palavik, köha, väsimus Tuulerõuged Tuulerõuged on tuulerõugeviirusest põhjustatud eriti kergesti nakatuv palavikuga kulgev lööbehaigus, mida enamik põeb lapsepõlves. Levik: hingamisteede kaudu, Piisknakkus Sümptomid: sügelevad villid, palavik Lastehalvatus Lastehalvatus on nakkuslik viirushaigus, mis oma klassikalises vormis väljendub jäsemete halvatusena. Levik: Saastunud toit ja vesi, kontakt Sümptomid: palavik, halvatus Mumps Mumps on nakkuslik kõrva-süljenäärmete põletik, harva esineb ka teiste näärmete või ...
1. Kuskohast ja mis ajast on pärit esimesed teated viirushaigustest? Teateid esimeste viirushaiguste kohta leidub Egiptusest u. 3500a tagasi. 2. Millal oli esimene vaktsineerimine, millise haiguse ennetamiseks? 1796 esimene vaktsineerimine, rõugete vastu 3. Mis on vaktsiin? Surmatud või nõrgestatud haigus 4. Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua. 5. Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. 7. Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremees...
Immuunsüsteem Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtm...
Franklin Delano Roosevelt 30. jaanuar 1882 12. aprill 1945 Sisukord : Elulugu ( Haridus, abielu, esimesed sammud, lastehalvatus , surm) I Ametiaeg II Ametiaeg III Ametiaeg IV Ametiaeg Välispoliitika Saavutused Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ema õpetas teda kodus kuni 14. eluaastani Peale seda saadeti ta riigi parimasse erakooli Massachusettsisesse Grotoni Põhikooli. 1899 jätkas ta õppimist Harvardi Ülikoolis . Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikusse Parteisse. Peale Harvardis bakalaureuseks saamist jätkas ta Kolumbia Õigusteadkonnas . Abielu 1905. aastal abiellus ta oma kauge sugulusega Anna Eleanor Roosevelt. Neil oli 5 last : Anna, James, Elliott, Franklin, John Kuid viimane laps suri juba imikueas . Esimesed Sammud Otsustas t...
Viirus- elus ja eluta looduse piirimail olev rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunev bioloogiline objekt vaktsiin- surnud või nõrgestatud haigustekitaja mis viiakse vaktsineerimisel organismi elus organismide tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda eluta organismide tunnused: puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, paljunemisvõime taim-rakuline ehitus,iseseisev paljunemine,kasvamine, ainevahetus,muutumine,pärilikkusaine, valk koosnevad pärilikkusainest ja valgulisest kestast rakusisesed parasiidid, saavad paljuneda ainult peremeesrakus nakatanud rakus võivad: 1)äge viirusnakkus, hakkab kiiresti paljunema ja lõpptulemusena peremeesrakk hävib 2)peidetud viirusnakkus. pärilikkusaine koostisesse läheb. rakk pooldub- paljundatakse ka viirus 3)krooniline ehk mõõdukas viirusnakkus, paljuneb aeglaselt ja muutub pidevalt kaitsmine I välised kaitsetõkked- terve nahk, limaskestad II immuunsüsteem - kui viirus lä...
Viirused Viirushaigused - Nakatumine viirushaigusse viiruse kinnitumine rakupinnale - Erinevad viirushaiguste levikuviisid 1) Piisknakkused nt. gripp 2) Toidu ja joogiga levivad viirused nt. A hepatiit/kollatõbi 3) Koevedelikuga nt. B/C hepatiit ja AIDS 4) Haigete loomadega levivad viirused nt. ensefaliit ja marutaud - Tuulerõuged Levikuviis piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud sügelus, villid, palavik Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsiin kuid selle kasutamisvajadus on küsitav Mida vanemas eas seda põdeda, seda raskem. - Leetrid Levikuviis piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood 10-15 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Punetised Levikuviiv piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, ...
Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat. · Peal on rakukest(kihn). Osadel kaetud limaga(kõige peal limakapsel, mis hoiab niiskust) · On baktereid, kellel on viburid · Piilid(bakteri raku väljakasvud, millega kinnituvad üksteise või substraadi külge) · Bakterite seest võib leida plasmiide(väikesed rõngas abikromosoomid). Võib olla 0 või mitmeid. Neid tekib vastavalt v...
Homöostaas-organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda. (seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond) Positiivne tagasiside-olukorra normaliseerimiseks kõrvalekallet võimendatakse (oksendamine, köhimine, aevastamine, sünnitamine) Negatiivne tagasiside-organismi töös tekib kõrvalekalle, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukord stabiliseerida (glükoosi regulatsioon) Glükogeen-,,loomne tärklis"-loomne varurahhariid, mis säilub maksas ja lihastes Pärilikud haigused: Downi sündroom hemofiilia daltonism kurtus Päriliku eelsoodumusega haigused: kõrgvererõhutõbi alkoholism lühinägelikkus suhkruhaigus e diabeet rasvtõbi osteoporoos aneemia hüpertoonia hüpotoonia Mittepärilikud haigused: tuulerõuged gripp bronhiit herpes sooleparasiidid AIDS KNS-i haigused: entsefaliit lastehalvatus de...
Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad ...
Viirused Darja Davõdova, 11b klass Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogi lised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viiruste esinemine Taimeviirus Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Viiruseviirus Viirused kui elus ja eluta looduse vahevormid Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused Koosnevad valkudest ja Puudub rakuline ehitus nukleiinhapetest Paljunevad peremeesorganismi Puudub rakuline ehitus kaasabil Muteeruvad Evolutsioneeruvad Viiruste suurus ja kuju Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 m m. Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). rotaviirus bakteri...
Muutlikkus Mittepärilik e. modifikatsioonil Pärilik e. ine geneetiline Kombinatiivne Mutatiivne Ulatuse alusel: Koha alusel: geen, generatiivne, kromosoom, somaatiline genoom Tekke alusel: spontaanne ...
Viirused.Viiruste ehitus.Bakteriofaagi ehitus.Geenide ülesanded.Klassifikatsioon.Paljunemine. Viirushaigused Organism toodab viiruste vastu antikehi. I. Esimene vaktsineerimine toimus 1796.aastal.Viirusteks võib nimetada herpest,Aidsi,marutaudi jne.Esimesen 1885.aastasl hakkas marutaudi vastu vakstineerima L.Pastur. ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped. Ei paljune peremeesrakuta Evolutsioneeruvad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Väljaspool rakku esineb viiru viirusosakesena ehk viruoonina.Viirustel puuduvad elutunnused. II. Viiruse ehitus. III. 1.replikatsiooni geenid kindlustavad viiruse genoomi paljunemise 2.regulaator geenidmõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) 3.struktuur geenid kindlustavad viirusvalk...
Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia-teadus, mis uurib viirusi. Viiruse uurimise tegi võimalikuks mikroskoob. Genoom-nukleiinhapped sõilitavad pärilikku infot. Kapsiid-kaitseb geenomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab ...
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. ...
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. ...
VIIRUSED Viirused- on elus ja eluta piirimail olevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. ELUS ORGANISMI TUNNUSED: *nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrak...
Tallinna Tervishoiu Keskkool Optomeetria õppetool OP2 SELJAAJU TRAUMAD Referaat närvihaigustes Tallinn 2009 Sisukord Seljaaju ehitus.........................................................................................................................3 Hallaine..............................................................................................................................3 Spinaalnärvid......................................................................................................................4 Tekkepõhjused ja mehhanismid...........................................................................................5 Sümptomid ehk avaldumine...................................................................................................5 Diagnoosimine........................................................................................................................6...
7. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 8. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõ...
RAKUD Organismid koosnevad rakkudest Organismid võivad olla ainuraksed või hulkraksed. Rakud võivad olla erineva suurusega. Maailmas on kõige suuremad rakud aafrika jaanalinnu munarakud (3x10cm). Suured rakud on ka apelsini, greibi viljaliha rakud. Pikimad rakud on närvirakud. Kujult võivad rakud olla mitmesugused. Enamik rakke on väikesed ja nende vaatlemiseks peab kasutama mikroskoopi. ORGANELL Loo Tai ÜLESANNE m m 1. Rakumembraan + + Katab rakku ja tema kaudu toimub ainete sisenemine ning väljumine rakust (ainevahetus). 2. Rakutuum + + Juhib ja kontrollib kogu raku elutegevust. 3. Tsütoplasma + + Tsütoplasmas paiknevad organellid. 4. Lüsosoom + - Selles lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ...
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja...
Inimene II 1. Homöostaas organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda Näitajad: pH, glükoosi kontsentratsioon, CO2 sisaldus veres, vee hulk, erinevate ioonide hulk, temperatuur. Homöostaasi tagavad: * neerud (happelisus, kusiaine, soolad, vesi) * kopsud (hapniku ja co2 sisaldus) *Maks ja pankreas (glükoosi tase) * Nahk (temperatuur) * Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem (reguleerivad organite tööd) * veresooned (temperatuur ahenevad ja laienevad) 2. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida. Näide: 1)veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ; veresuhkru tase t...
Bakterid ja viirused Bakterid üherakulised eeltuumsed e prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. Arhed e ürgbakterid rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes. · Ehitus: DNA, piilid vajalikud bakteriraku kinnitumiseks ja geneetilise info vahetuseks (lühikesed ja pikad), ribosoom sisaldavad RNAd ja valke, toimub valgusüntees, asendavad mitokondreid, ühinedes moodustavad polüsoome, vibur flagelliinist, aitab liikuda (libisedes või ujudes), plasmiid rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal (iseseisvad DNA molekulid), kapsel e kihn, oluline kaitsebarjäär, rakukest annab kuju, kaitseb, rakumembraan tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse, tsütoplasma sisaldab vett, valke, lipiide, süsivesikuid ja mineraalaineid · Bakterirakud on haploid...
Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin. Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel. Uurides hällisurma põhjuseid (kahtlustamata tollal üldse vaktsiine), konstrueeris Scheibner koos abikaasaga spetsiaalse aparatuuri, mis registreeris beebide hingamisrütmi muutused. Oma suureks üllatuseks avastasid teadlased seaduspära, kuidas pärast vaktsineerimist hakkasid beebidel rasked hingamishäired ja seisakud, mis kulmineerusid 16l päeval suure kriis...
Elu algas väikese ulatusega. Esimene organisme ühte rakku. Mõnikord väikesi rühmi rakkude moodustumiseni. Lõpuks, need mikroorganismid kujunenud keeruline kärg organismid. Asjaolu, et mikroorganisme on siiski olemas juba täna paljudes eri vormides, on märk sellest, kvaliteeti see algne elu vormi. Mikroorganismid on kohandatud elutsevad peaaegu igas maailma nurgas. Nad elavad ookeanid ja järved, kui need annavad väärtusliku toidu allikas suuremad organismid. Nad elavad maal, kus nad võivad lagunemine surnud orgaanilist materjali, ringlussevõtu väärtuslikke toitaineid. Paljud isegi elada teiste, suuremate organismide, et see võib aidata või takistada. Inimesed on mitmeid põhjusi olla huvitatud uuringus mikroorganismid. Paljud mikroorganismid põhjustavad inimestel haigusi. Bakterite ja seente saab parasiitide inimesele, põhjustades midagi toidumürgituse sportlastele suu malaaria. Kõik viirused on patogeenne või haigusetekitajad. Viiruste...
Mis kujuga on viirused? Kera, hulktahukas, silinder Kirjelda viiruste ehitust Genoomis säilitavad nukleiinhapped pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris on tavaliselt peremeesraku membraanist, kuid sisaldab ka viirusele omaseid valke. Mis tähtsus on viiruse kapsiidil ja ümbrisel? Kapsiid- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris- kaitseb viirust, aitab viirusosakestel kinnituda ja selle ümbriseid lagundada, enamasti moodustunud peremeesraku membraanist. Milleks on vaja viirusel peremeesrakku? Selleks, et paljuneda- seega on viirustele vajalik pigem kooselu kui peremeesorganismi hävitamine. Millised geenid sisalduvad viiruse genoomis? Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sü...
Stephen William Hawking Faktid elust · Sündinud 8. jaanuaril 1942 · Ta on kuulus inglise teoreetiline füüsik · Professor Hawkingsil on 12 aukonsuli kraadi · On avaldanud kolm väga populaarset raamatut: "A Brief History of Time", " Black Holes" ja "The Universumi in a Nutshell" Valdkonnad · Üldrelatiivsusteooria · Kvantgravitatsioon · Hawkingi uuringud mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on esileküündivad ning on oluliselt mõjutanud paljusid teisi teadlasi. · Hawking ei ole imearvutaja nagu paljud tänapäeva füüsikateoreetikud. Tema mudelid põhinevad lihtsatel ning loogilistel lähte-eeldustel ja viivad üllatavate tulemusteni. Nt: musta augu kvant-aurustumine. Singulaarsuse teoreemid · 1965. aastal Roger Penrose(Inglismaa) näitas, et üldrelatiivsusteooria kohaselt koondub omaenese raskuse all kollapseeruva tähe m...
Kodune kontrolltöö nr.2. Mõned olulised põhimõtted geneetika ülesannete vormistamisel. 1. Monohübriidsel ristamisel genotüüp kahetäheline! 2. Gameedid eraldi real. 3 Näita nooltega, millised alleelid kokku lähevad! 4. Genotüübid korralikult välja kirjutada 5. Fenotüübid sõnadega.( v.a. vererühmade ülesanntele, kus on fenotüüp tähega) 6. Kui on küsitud tõenäosus, siis tuleb arvutus näidata! 7. Suguliiteliste ülesannete puhul naine XX ja mees XY, ülaindeks ainult X- kromosoomil. 8. Suguliiteliste ülesannete puhul fenotüübil näidata sugu ( nt, terve tütar....) 9. Veregruppide ülesannete puhul kindlad genotüübid, ( tuleta meelde !) fenotüübid - A, B, AB, 0 veregrupp 10. Kui on dihübriidne ristamine, siis vanem on neljatähelise genotüübi kombinatsiooniga. Gameedid kanna tabelisse, on lihtsam järglaste genotüüpe kirjutada. 11. Inimeste ülesannete puhul vanemad I ( põlvkond), lapsed II, lapselapsed III ...
Viirused Greete-Lisette Maasik 11.kl Viirused(Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega . On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajali...
Vaktsiin surma vastu? Või surmav? Karen Hunt 11a Vaktsiinid kaitsevad meid nakkushaiguste eest. Ulatuslik vaktsineerimine on teinud lõpu rõugetele ja polüomüeliidile. Rahvas ruttab igal sügisel gripivastast vaktsiini manustama ning lapsi pommitatakse hulga vaktsiindega veel enne, kui nad on saanud kuueaastaseks. Isegi lemmikloomad saavad oma süstid. Vaktsiinitööstus on tohutu ning visiidid arsti juurde tähendavad head äri ka pediaatritele, perearstidele ja veterinaaridele. Miks vaktsineerida? Vaktsineerimine on elustiil haigusi ennetav käitumine. Vaktsineerides tõstame organismi loomulikku kaitset, mis annab võimaluse tõsistest haigustest hoidumiseks. Tänu vaktsineerimisele on kadunud inimkonda sajandeid räsinud katku ja rõugeepideemiad.difteeria,lastehalvatus,läkaköha,teetanus need tõved on tänaseks ...
Skolioos Ettekanne Skolioosi korral on tegemist lülisamba haigusliku kõverdumisega külgsuunas. Viimase aja uuringud näitavad, et väikesed lülisamba kõverdused on üsna tavalised ja neid loetakse normaalseks assümeetriaks. Skolioosiks loetakse deformatsioonid, mille kõverdus on üle 10° Cobbi järgi.küljele. Lülisamba haigusliku kõverdumise esinemissagedus on naistel 2% ja meestel vaid 0,5%. Haigus võib olla kaasasündinud, kuid sagedamini siiski omandatud. Õigeaegse raviga on tulemused head. Normaalselt on lülisambal neli otsesuunalist kõverdust: kaela, rinna, nimme ja ristluu osas. Skolioosi korral tekib lülisamba haiguslik kõverdumine külgsuunas. Haiguse viimases staadiumis pöörduvad lülid ümber oma telje ja deformeerub ka rindkere ning tekivad südame ja kopsude tegevuse häired. Skolioosist on haaratud tavaliselt lülisamba nimme- ja/või rinna...
Franklin Delano Roosevelt Franklin D. Roosevelt oli USA 32. president, kes sündis 30. jaanuaril 1882. aastal. Ta oli ainuke laps oma isale ja emale. Franklini isa oli ärimees James Roosevelt ning ema Sara Ann Delano Roosevelt. Hariduse omandas Franklin Euroopas, Harvardi ja Columbia ülikoolis. Peale koolide lõpetamist alustas Franklin karjääri juristina, järgmiseks, 1910. aastal, valiti ta New Yorgi osariigi senatisse. 1913- 1921 oli ta Woodrow Wilsoni valitsuses sõjaväelaevastiku ministri asetäitja, kus tegi palju laevastiku tugevdamise heaks I maailmasõja ajal. 1921. aastal haigestumine lastehalvatusse ei takistanud Franklini poliitikukarjääri jätkamast. 1929. aastal võitis ta New Yorgi osariigi kuberneri valimised. Neli aastat hiljem, 4. märtsil 1933, sai temast Ameerika Ühendriikide president. Franklin Roosevelti valiti neljal korral Ameerika Ühendriikide presidendiks, kuid viimasel ametiajal, kuus kuud ...
Immuunsüsteem kaitseb organismi Haigustekitajate sissetungi eest kaitsevad meie keha välised kaitsetõkked: nahk, hingamis- teede limaskestad ja mao happeline sisu. Kõiki haigustekitajaid ei suuda need kaitsetõkked kinni pidada, siis hakkab neid hävitama aktiivselt kehasisene kaitsesüsteem - immuun- süsteem.IMMUUNSUS on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Immuunsüsteemi tähtsamad elundid, rakud : lümfotsüüdid, põrn, lümfisõlmed, harkelund Lümfotsüütide ehitus Kuuluvad valgete vererakkude hulka.Kuna eluiga on neil lühike, siis neid peab pidevalt juurde moodustuma põrnas, lümfisõlmedes, harkelundis.Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke. Lümfotsüütide poolt valmistatud kaitsevalkude ülesanne on teha kahjutuks haigustekitajad või nende mürgid. Põrn on piklik, kõhuõõne ülemises osas pai...
VIIRUSED Koostas: VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped E...
VIIRUSED 12 klassile Triin Marandi 2002 Viirused... Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ehituses on olemas valgud ja Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on viiruseid võimalik vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Viirused... Ehitus: valguline kate e. kapsiid Viirusosake ehk ...
Rüht ja rühihäired Therese Eliise Allekõrs 12. a. klass Mis on rüht? Rüht on asend milles su keha hoiab gravitatsiooni jõule vastu end sirgena kui sa seisad, istud või lamad. Selline asend on sinu lülisambale neutraalne või kõige kergem, mugavam asend. Erinevad rühid Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa trapets- ja romblihas ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Õige rüht Hoiab luud ja liigesed oiges asendis ja vahekorras, nii et lihaseid kasutatakse õigesti Aitab vähendada liigespindade ebanormaalset kulumist, mis võib viia liigespõletikeni Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust Hoiab ära lülisamba fikatsiooni ebanormaalses asendis Hoiab ära väsimuse tek...
VIIRUSED Koostas: Kristel Mäekask VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Evolutsioneeruvad Ei paljune...
Viirused Koostas E.Torv JWG 2014 Viiruste avastamine • Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. • 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner 1749-1823 rõuged Viirused kui elusa ja eluta looduse vahevormid Sarnaselt • Erinevalt elusorganismiga elusorganismist • Koosnevad valkudest ja • Puudub rakuline ehitus pärilikkusainest • Puudub ainevahetus • Muutuvad kiiresti • Ei suuda iseseisvalt • Pika aja jooksul arenevad paljuneda, kasvada, (evolutsioneeruvad) reageerida ärritusele • Viiruseid paljundab jne peremeesorganism • Üliväikesed mõõtmed Viiruste ehitus Virus tähendab (kreeka k) – mürk Nad on rakusiseparasiidid • Viroloogia - teadus viirustest • Viirused on erineva kujuga • Viirustel on erinevad peremehed ja vastav...
Kodune töö Suguhaigused Suguhaigusteks loetakse: · Süüfilist · Gonorröad · Trihhomonoosi · Klamüdioosi · Genitaalherpest Süüfilis. Eristatakse · omandatud saadakse eluajal · kaasasündinud süüfilist nakatumine on toimunud ema raseduse ajal Omandatud süüfilise puhul eristatakse · Värsket teisest süüfilisest · Peitelist (latentset) teisest süüfilist · Taaspuhkevat teisest süüfilist Kaasasündinud süüfilise puhul eristatakse: · Loote süüfilist · Varast kaasasündinud süüfilist · Hilist kaasasündinud süüfilist Gonorröa ehk tripper. Nakatutakse sugulisel teel. Meestel ja naistel algav valuliku urineerimisega. Meestel hallikas eritis, muutub kollaseks mädaks. Võib edasi levida eesnäärmele. Naistel tekib valgevoolus, võib muutuda krooniliseks ning lõppeda sigimatusega. Trihhomo...
Päritolu Franklin Delano Roosevelt sündis 30. jaanuaril 1882 aastal New Yorgis. Tema ema oli Sara Ann Delano ja isa James Roosevelt. Franklin oli oma peres ainuke laps, kuigi tal oli ka poolvend, oli ta Franklinist palju vanem ega elanud koos perega. Franklin oli pärit väga rikkast ja tuntud perest, tema on oli USA ekspresident, Theodore Roosevelt ja ta oli kauges suguluses ka paljude teiste ekspresidentidega. Lapsenda ei käinud Franklin koolis, vaid teda õpetasid koduõpetajad ja tema vanemad. Poisi ema oli väga karm ja nõudis, et tema laps oskaks prantsuse ja saksa keelt. Juba kuue aastaselt oskas Franklin saksa keeles lugeda, rääkida ja kirjutada. Franklini ema Sara oli poisile määranud kindla päevakava: kell kaheksa hommikul oli hommikueine, siis toimusid õppetunnid kuni lõunasöögini, peale lõunasööki jätkus õppetöö. Kella neljast kuueni oli mänguaeg, siis õhtusöök ja kell kaheksa pidi ta magama minema. James, Franklini isa õpetas ...
Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viir...
Viirused On bioobjektid (molekulkompleksid, rändavad geenid), mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei loeta organismideks! Elusorganismidega seob neid: 1. Valkude ja nukleiinhappe (ainsuses hape!) olemasolu 2. Võime muteeruda, eriti kiiresti mutateeruvad RNA viirused: nt gripp, HIV 3. Viirused evolutsioneeruvad - uute omadustega viirustüvede teke Viimased olid SARS (kokku paarsada surnud üldse), linnugripp (praegu olemas vaid linnult inimesele minev vorm, kui läheb inimeselt inimesele, on jama majas) 4. Ka viirustel endal on parasiidid, ehk viirustel parasiteeruvad viirused. Elutute objektidega sarnasused 1. Puudub rakuline ehitus 2. Puudub iseseisev paljunemine 3. Puudub iseseisev ainevahetus 4. Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Ehitus ja elutegevus · Mustad pallid on ensüümid · Sees nukleiinhappe spiraal, kas DNA või RNA ·...
Haigus on organismi elutegevuse häire. Haiguse järgud on nakatumine, peitejärk (haigustunnused ei ilmne), eeljärk (üldised haigusnähud), väljakujunenud haiguse järk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse lõppjärk (haigusnähud) ning täielik või osaline paranemine või surm. Organismivälised haiguspõhjused jagunevad kolmeks: füüsikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ühendid) ning bioloogilised (viirused, bakterid, algloomad, seened, loomad, taimed). Haigusi liigitatakse veel nakkavateks ning mittenakkavateks. Organismi kaitsetõkked haigustekitajate eest on kaitseensüüm süljes, terve nahk ja eritatav higi, hingamisteede limaskestad, soolhape maos, seedeelundkonna limaskest ning seedekulglas elavad kasulikud mikroobid. Immuunsüsteemi ülesanne on säilitada püsiv sisekeskkond ja hävitada organismi tunginud võõrmikroobid. Antikehad on erilised valgud, mis moodustuvad organismis ja mis liitudes viir...
Rüht ja rühihäired Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta. Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes- liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumises...
Väätsa Põhikool Rühivead Referaat Koostaja: Eneli Nilbe 9.klass 2015 Mis on rüht? Rüht on harjumuslik kehahoid istumisel, liikumisel ja seismisel. Mis on peamised rühivead? • Lordoos ehk nõgusselgsus • Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas • Küfoos ehk kumerselgsus Rühivigade tekkepõhjused? 1. Kaasasündinud (5-10%) 2. Ülekaal 3. Nõrk või assümmeetriline lihastoonus 4. Halvas asendis istumine, sundasendid 5. Lõdvad lihased, hooletu seismine 6. Luustumishäired 7. Stress ja emotsionaalsed probleemid 8. Liigutakse vähe 9. Magatakse kõrge peaalusega 10.Raskuste kandmine ühel õlal 11.Mitte püsivad kehahoiud 12.Seljavalu Head rühti iseloomustab: • Hoiab ära väsimuse teket • Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid • Hoiab ära seljavalu, lihasvalud ja -pinged • Aitab kaasa heale väljanägem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
