Aasta linnud 2015- viud 1. Hiireviu on umbes ronga suurune üldtoonilt pruun röövlind. 2. Hiireviud võib Eestis kohata praktiliselt kõikjal. 3. Hiireviu on Eestis kaitsealune liik 4. Hiireviu on Eesti üks põhiliemaid röövlinde ja väga oluline hiirte arvukuse piiraja. Ronk Hiireviu Taliviu 1.Taliviu ehk karvasjalg-viu on Eesti üks küllaltki tavaline talikülaline. 2. Samamoodi nagu Hiireviu, on ka taliviu looduskaitsealune liik. 3. Ka taliviu on ronga suurune. 4. Taliviu on üsna sarnane hiireviuga ainult ta kõhualune on valkjas ja heledam. Herilaseviu 1. Herilaseviu on enda nime saanud oma põhitoidust ehk herilaste järgi 2. Herilaseviu on nagu teisedki viulased looduskaitse all. 3.Tema kael, rind ja kõht ning jalgade ülaosa on pruuni-valge täpiline. Linnu pea on suhteliselt hele, no...
Kaspar Mälgand Viljandi Paalalinna Kool Kaitsealused Taimed Referaat Kaspar Mälgand 7.c Juhendaja: Katrin Kuldmaa Viljandi 2015 Referaat Kaspar Mälgand Sisukord Kärbesõis................................................................................................................... 7 Püramiid-koerakäpp................................................................................................... 9 Valge tolmpea.......................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus................................................................................................. 11 ...
LIIGIKAITSE Liike ohustavad: · Elupaikade killustumine v hävimine kultuurmaastiku laienemise tõttu · Metsaraie ja mereloomade ülepüük · Keskkonna saastamine (keskkonna mürgid, heitmed vette ja õhku, jäätmetega prahistamine) · Liikidega äritsemine · Kohalikele liikidele on suureks ohuks tahtlikult v tahtmatult sisse toodud liigid (Ameerika naarits, karuputk, Austraalias ja Helsinkis jänesed) · Inimene on hävitanud täiesti v peaaegu paljusid kahjuriteks peetud liike (kanakull) Kaitsealuste liikide kaitsekategooriad: · 1. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis haruldased, hävimisohus ja mille väljasuremine Eesti looduses on väga tõenäoline. Imetajad: lendorav, Euroopa naarits, Linnud: kõik kotkad Kahepaiksed: kõre Taimed: saare rohirohi · 2. kaitsekategooria kuuluvad liigid, mis on Eestis ohustatud, kell...
Marion Kade 2009, Tartu Geograafiline asend ja piirid Saarnaki Hanikatsi Vareslaid Kõverlai d ·Pühalepa vald Kõrgelaid Ahelaid Pinnamood ja geoloogia Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Saared - endise merepõhja kõrgemad osad Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest Maa kerkib 2-3 mm aastas Saared madalad Rand kruusane, kohati liivane Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide vööndit Kliima Mereline Sügised on pikad ja soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademe...
Loodus Vormsi maapind kerkib kiirusega kuni 3 mm aastas. Endistest merelahtedest on maa kerkides moodustunud Prästviigi, Diby ja Kärrsläti järved. Sada kilomeetrit rannajoont on väga liigestatud, pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega. Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannak...
Rannaniit (Matsalu) Taimed · Karjatamine soosib: nõelalss, väike alss, punane aruhein, linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann, tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas, randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand-sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht. · Karjatamine pärsib: roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri- mugulkõrkjas, randmalts, pilliroog. Taimed · Kokku on rannaniitudelt leitud 390 liiki taimi, mis moodustab 26% kõigist Eesti taimeliikidest. · Kaitstavaid taimeliike kasvab rannaniitudel üle 20. · Nende hulgas käpalised nt: Ruthe sõrmkäpp, rohekas õõskeel, soohiilakas, balti sõrmkäpp, kärbesõis ja harilik käoraamat Linnud · Kurvitsalised: Alpi risla; Naaskelnokk; M...
Looniit 1) Looniidu rohttaimestik on üsna kidur, kuid väga liigirikas. Seal kasvab palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Looniit on rikas ka haruldaste putukate poolest. Loopealsetel kõige sagedamini esinev puittaim on kadakas, kuid seal leidub ka arukaske, mändi sarapuud, pihlakat, pooppuud, türnpuud, kibuvitsa, põõsasmaranit jt. Hiiumaal esineb ka väga haruldasi hõredaid lookaasikuid, kus kased on kõverad, jändrikud ja pitmetüvelised. Taimed: harilik nõiahammas, kaljupuju, nõmmekannike, harilik kuldkann, murulauk, mägiristik, angerpist, tui-tähtpea, mugultulikas, kassisaba, metsülane, kevadmaran, väike kivirik, harilik kivirik, põld-varsapõlv, kaljukress, madal unilook, arukäpp, hall käpp, harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kärbesõis, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, harilik muguljuur, tõmmu käpp, põõsasmaran, pajuvaak, süstl...
Geograafiline asend ja piirid Hiiumaa laidude maastikukaitseala asub Hiiumaal Pühalepa vallas. Kaitseala keskus asub Salinõmme poolsaarel, mis oli 19. sajandil veel saar. Vahemaa Salinõmme sadamast kaugema laiuni on 18 km. Kaitseala hõlmab Hiiumaa kaguranniku vetes olevaid saari, neid ümbritsevat mereala ning Salinõmme soolakut. Saari on kokku üle kahekümne, nende kogupind on ~324 ha. Saartest suurimad on Saarnaki, Hanikatsi, Vareslaid, Kõrgelaid, Kõverlaid ja Ahelaid. Pinnamood ja geoloogia Maastikukaitseala on Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Geoloogiliselt on maastikukaitseala saared endise merepõhja kõrgemad osad. Saarte keskosa on moodustunud valdavalt mandrijää tegevuse tulemusena tekkinud otsmoreensest materjalist. Erandiks on Langekare, mis asub aluspõhjalisel kõvikul. Saarnaki vanus on ligikaudu 2000 aastat, teised saared on merest kerkinud hiljem, mõned alles paarsada aastat tagasi. Maa kerkib praegugi 2-3 ...
Variant A 1. Eesti metsasus on () ? metsaga kaetud osa kogu Eesti maismaast. 51% 2. Missugune metsatüüp on kuival aastaajal kõige tallamisõrnem? (laanemets, loomets, nõmmemets, lammimets, palumets, rabamets, salumets, sürjamets). 3. Nimeta kaks kaitsealust taimeliiki, keda võib kohata nõmmeniidul? 1. Nõmmnelk 2. Aas-karukell 4. Joonistage sugukonna a) roosõielise; b) korvõielise ÕIS ja kirjutage joonisele õieosad Roosõielised: Korvõielised: 1. Kortsleht 1. Kassikäpp 2. Harilik angervaks 2. Randaster Variant B 1. Mis on mõjutanud Eesti ala taimestiku kujunemist, nimeta 4 tegurit: 1. Erinevad veeolud 2. Kliima erinev kontinentaalsus (rannikul mereline, mandril kontinentaalsem kliima) 3. Pikk rannajoon 4. Geograafiline a...
Puistu ehk puisniit Referaat Juhendaja: Sisukord Iseloomustus...........................................................................................................................3 Laelatu puisniit.......................................................................................................................4 Loomad ja linnud....................................................................................................................4 Taimestik................................................................................................................................5 Kasutatud allikate loetelu:......................................................................................................6 Iseloomustus Puisniidud on pargitaolised hõredad puistud, mis on välja kujunenud looduse ja inimese sajandite või isegi tuhandete aastate pikkuse koostöö niitmise, karjatamise ja ho...
Tallinna Gümnaasium Igaühe õigus Bioloogia Tallinn 2007 Sissejuhatuseks 90ndate aastate algul hakkas Eestis levima Põhjamaades kasutatav mõiste igamehe õigus, mis tänapäevaks on välja kujunenud igaühe õiguseks. Sisult sarnaneb see üldiselt siiski naaberriikide omale, kuid esineb mõningaid olulisi erinevusi. Näiteks Rootsis ei ole keelatud viibida metsades, liikuda maastikel ja kasutada veekogusid nende omandivormist sõltumata. Mitte kahjustades loodust ning häirides omanikke. Eestis on aga tähistataud erametsa sisenemine või tähistatud eramaal olek ilma omaniku loata keelatud. Eestis aegade jooksul välja kujunenud igaühe õiguse moodustavad teatud tavad ja kombed, tuginedes seadustele ning moodustavad käitumisreeglid, mis määravad kindlaks igaühe õigused ja kohustused looduses viibi...
SISUKORD Lk 1... sisukord Lk 2 ... Lk 5 Viidumäe looduskaitseala Lk 6 ... kasutatud kirjandus VIIDUMÄE LOODUSKAITSEALA Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mis ulatub kuni 59 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala on rajatud 1957. aastal ja tema praegune pindala on 1846 ha. Looduskaitseala põhieesmärgiks on Lääne-Saaremaale iseloomuliku loodusliku kompleksi, sealhulgas paljude haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade kaitse. Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaserval. See kõrgustik on Saaremaa kõige kõrgem ja vanem osa, mis hakkas veest kerkima umbes 10 500 aastat tagasi ja mis praegu ulatub kuni 58 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala rajati 1957. aastal eesmärgiga kaitsta siinseid haruldasi taimeliike ja -kooslusi ning neid igakülgselt uurida. Kuigi pikka aega kestnud vaatluste, tähe...
Viidumäelooduskaitseala Viidumäe looduskaitseala asub Lääne-Saaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on Saaremaa vanim ja kõrgeim osa, mis ulatub kuni 59 m üle merepinna. Viidumäe looduskaitseala on rajatud 11. juulil 1957. aastal. Looduskaitseala pindala on 1846 ha. Viidumäe looduskaitseala peamine ülesanne on haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade, ühtlasi aga ka kogu siinse looduse mitmekesisuse kaitsmine. Loodus Erinevate looduslike tingimuste mitmekesisus peegeldub kõige ilmekamalt Viidumäe rikkas elustikus. Aastakümnete vältel toimunud vaatlusi ja uurimusi üldistades võib väita, et Viidumäe vetikaliikide arv läheneb 300-le, samblikke on üle 200 ja samblaid umbes 150 liiki. Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maismaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest. Viidumäe soon...
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine..... 4 Paljassemmnetaimede ja õi...
Tartu ülikool Referaat Eesti loodusgeograafias Pakri poolsaar Juhendaja : Arvo Järvet Koostajad :Demis Voss, Villu Lukk Tartu 2003 Sissejuhatuseks Poolsada aastat on Pakri poolsaare läänerannikul asuv Paldiski linn eestlaste kõrvus kõlanud kui terra incognita - tundmatu maa.1939. aastal sõlmitud Molotov – Ribbentropi pakti tõttu said Paldiski linn ja Pakri poolsaar kinnise ala staatuse. Eesti Vabariigile kuulub Pakri poolsaar taas 1995. aastast, kui anti üle viimane Nõukogude Liidu sõjaväeobjekt – aatomiallveelaevnike õppekeskus. Esimesed tõendid inimasustusest pärinevad juba rauaajast.Teada on kivikirst ja tarandkalmeid Leetse ja Pakre külast. Hilisema Pakri poolsaare...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö korralduse osakond Heleri Pelju SR-1 ORHIDEE Referaat Juhendaja: Airi Noppel Pärnu 2011 SISUKORD 2 1947. aastal sündinud brasiilia lüürik ja romaanikirjanik Paulo Coelho on lausunud: ,, Inimesed kingivad lilli, sest nende sisse on kätketud armastuse tõeline olemus. See, kes püüab lille omada, näeb tema ilu närbumas. Selle jaoks aga, kes imetleb õiekest väljal, jääb selle ilu igaveseks kestma. Sest lill on osa nii õhust, päikeseloojangust, niiske mulla lõhnast kui ka silmapiiril sõudvatest pilvedest." Lilled on osa kasvavast loodusest ning aastate jooksul on taimed hakanud kaunistama mitte ainult metsikut loodust, vaid ka inimeste kodusid. Uusi orhidee liike leitakse senini, mis pärast on valitud teema praegusel hetkel väga aktuaalne ja palju kõneainet ning küsimusi tekitav, kuna orhidee erinevaid liike on juba maa...
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ...
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3. Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküli...
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. ...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes a...
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...