Kurat ja preili Prym Asju, mille üle selles huvitavas ja mõtlemapanevas loos arutada on mitmeid. Kas võõral oli õigus tulla väiksesse linnakesse oma enesele headust otsima, pannes sellega proovile kõigi linnaelanike moraalinormid ja väärtushinnangud? Kas preili Prym talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas? Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme hea ja kurja suhtega. Tal puudus headus, ainuisikuliselt võimutses kurjus. Tema eesmärgiks, elu mõtteks, oli saanud headuse segamine kurjaga, et leevendada valu eneses ning samas mängimaks teiste inimestega. Soov oleks neid inimesi veel pidada süütuteks inimesteks, ...
Jumal ja Kurat on lahutamatud Juba läbi aegade on Jumalat ja Kuradit vastandatud. Kui Kurat on alati olnud kuri ja paha tegelane, kelle süü tõttu kõik halvad asjad juhtuvad, siis Jumal on päästja, kelle poole pöördudes ja temalt abi paludes on võimalik asjad lahendada. Kurat on eestlastele juba ammusest ajast olnud kui halb tegelane. Igas õnnetuses süüdistati Kuradit. August Gailit kirjutab, et ,, Inimene on kasvanud metsades, oksad on varjanud taevast ja seetõttu ei tunne ta seda. Ta on maa küljes kinni." Nii ju tegelikult oligi, sest usuti nõidade ja paganate olemasolusse ning sellest võib järeldada, et Kurat, kui halva ja häda tooja, oli maarahvale hingelähedasem. Usutakse, et igas halvas asjas on Kuradi käsi mängus või on tema süül midagi juhtunud, aga kui juhtub midagi head, siis ei mainita Jumala nime just tihti. Kuna maarahva jaoks oli Kurat rohkem hingelähedasem ja vanal ajal ol...
Jeesuse viimane õhtusöömaaeg Leonardo da Vinci seda maali luues seisis Leonardo da Vinci tõsise raskuse ees: tal tuli maalida Head Jeesuse ning Kurja Juuda kujul, kes otsustab söömaaja järel oma sõbra ära anda. Kunstnik jättis töö pooleli, kuni tal õnnestub leida täiuslikud modellid. Kord käis ta kuulamas ühe koori esinemist ning nägi seal poissi, kes sobis täpselt Kristuse kehastajaks. Ta kutsus poisi oma ateljeesse ning tegi tema näojoontest kavandeid ja visandeid. Möödus kolm aastat. "Püha õhtusöömaaeg" oli peaaegu valmis, ent da Vinci polnud ikka veel leidnud täiuslikku modelli Juuda jaoks. Kiriku eest vastutav kardinal hakkas kunstnikule peale käima, nõudes, et ta seinamaalingu kiiresti ära lõpetaks.palju päevi kestnud otsingute tulemusena leidis ta enneaegselt vananenud noore mehe: räbaldunud ja juua täis, lamas too rentslis. Mõningate raskustega veenis ta oma abilisi meest kirikusse tassima, kuna visandite tegemiseks polnud enam ...
Sündinud 20 detsembril 1937 a. Tallinnas Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust 2007. aastast on ta Tallinna Ülikoolikultuuride uuringute doktorant. Ta on tõlkinud inglise, itaalia ja saksa keelest 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" "Kurat õrnal lumel" (luulekogu), 2006 "Puuviljadraakon" (lasteraamat), 2006 "Tule mu koopasse, mateeria" (luulekogu), 2007 "Heureka" (luulekogu), 2008 "Ahvid ja solidaarsus" (novellid), 2010 "Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 20...
,,Kurat ja preili Prym" Paulo Coelho Huvitavad mõtted ,,Üheksa kuud talve, kolm kuud põrgut," tavatsesid nad ütelda, vihjates tõsiasjale, et üheksakümne päevaga tuli neil ära teha kõik põllutööd: väetamine, külv, saagi ootamine, viljakoristus, heinategu, lammaste pügamine. See on väikelinnade meeldiv külg: pole tarvis mingit vaeva näha, et varsti teaksid kõik sinu eraelu viimset kui pisiasja. ,,Esiteks, ärge uskuge lubadusi. Maailm on neid tulvil: rikkus, igavene lunastus, piiritu armastus. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi annavad." ,,Ma olen liiga vana, et lubadusi uskuda," vastas ta, püüd...
Kuradi mitu nägu Kõigil meist on mingis mõttes mitu nägu, kord ollakse hea inimene, teine kord aga negatiivne ning pahatahtlik. Keegi pole ühetahuline, sest nii oleks igav ning paratamatult on kõigil mitmeid erinevaid iseloomu jooni. Ka kurat ei erine selles vallas teistest, ta ei ole üdini halb ega ka üdini hea. Üheks kirjandus arhetüüpseks teemaks on hea võitlus kurjaga. Seda nähtust esineb paljudes erinevates teostes, näiteks Goethe suurteoses "Faust", Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita", A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" ning veel mitmetes raamatutes. Erinevatel rahvastel on mütoloogias ka teistsugune kurat, mõnel puhul on kurat kohtumõistja, samal ajal teises teoses lihtsalt pahatahtlik ning kolmandas üldse süüdistaja ning karistaja. Mõiste "kurat" ei ole kindlalt piiritletud ega paika pandud, et kellega on täpselt tegu, kuidas ta käitub ning miks. Teoses "Meister ja Margarita" ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Automaatikainstutuut ,,Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat.''(H.Fielding) Esse aines ,,Väljendusoskus'' Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sisukord Deklaratsioon.......................................................................lk 3. Annotatsioon.......................................................lk 4. Esse...............................................................lk 5-6. 2 Deklaratsioon ...
Kuradi mitu nägu Kurat eksisteerib inimeste mõttemaailmas enamasti kõige kurja võrdkujuna. Tema süüd nähakse tihti paljudes inimkonna hädades. Ometi võib Johann Wolfgang Goethe teosest "Faust" ja Mihhail Bulgakovi romaanist "Meister ja Margarita" leida mõtteid, mis ei toeta täiesti negatiivset üldpilti saatanast. Kes on kurat, kui ta üldse eksisteerib? Millisena näevad Bulgakov ja Goethe tema olemust? Ateistid väidavad, et jumalaid ega kuradeid pole olemas. Teatud mõttes võib nende arvamust õigeks pidada, sest vaevalt eksisteerivad põrgu ja taevariik käegakatsutaval kujul. Inimkonna jaoks osutub tegelikult olevaks kõik, mille eksistents leiab uskujaid. Bulgakov avaldab mõtte, mille kohaselt igaühele mõistetakse tema usu järgi, sest ükski teooria polevat rohkem väärt kui mõne teine. Uskudes vaid antud reaalsuse olemasolusse, muudame surmajärgse elu enda jaoks kindlalt võimatuks. Seega eeldan meeleldi, et eksisteerib mingi kõrge...
Timm Thaler ehk Müüdud naer James Krüss Gerli Reilson 2014 Põhjenda vähemalt kahe lausega miks valisid selle raamatu Raamatu pelkiri tundus põnev ja ka tagakaanelt lugedes oli see põnev. Mis oli selle raamatu probleem? Probleemiks oli see, et peategalene müüs oma naeru maha parunile kes oli tegelikult kurat.(L.Taruk) Mis selles raamatus eriti meeldis Mulle meeldis see kui Timm läks oma naerule järele ja sattus siis igasukstesse seiklustesse ja kohtas erinevaid inimesi Kas raamatu lõpp oli ette aimatav. Põhjenda... Raamatu lõpp oli ette aimatav kuna ma arvasin juba, et Timm saab oma naeru tagasi TÄNAN KUULAMAST!
Faust- pettumus või pigem positiivne üllatus? Meie koolis avanes võimalus minna koos koolikaaslastega teatrisse, ooperit vaatama. „Fausti“ etendati esmakordselt maailmas 1859. aastal ning eestis aastal 2012. Käisime ooperit vaatamas 5. mail, Rahvusooper Estonias. Ooperi režissöör oli Charles Gounod’ ning etendus toimus kahes vaatuses. „Faust“ on tehtud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ ainetel. Antud ooperi sisu oleks olnud väga segane, kui me poleks seda varem kirjanduse tunnis läbi töödelnud. Sellegi poolest jäid mõned kohad siiski segaseks. Üldiselt oli etenduses palju emotsioone- leidus rõõmu, kurbust, viha, kirge jne. Lugu rääkis rahutust Faustist, kes on masenduses teadlane. Faust on doktor, kuid ta arvab, et ta ei tea inimestest tegelikult mitte midagi. Taevas sõlmivad Jumal ...
Albercht Dürer Koostanud Piia Pähklamäe ja Ülla Tamm A. Düreri elulugu Dürer sündis 1471. aastal Nürnbergis. Oli enda peres kolmas laps. Dürer õppis enda isalt kullassepa ametit ning joonistamist. Oli oluline saksa maalikunstnik ja graafik. Dürer abiellus 23-aastaselt, kuid lapsi tal ei olnud. Dürer suri 1528. aastal ning praegu asub tema majas muuseum. Düreri looming (maalikunst) Oli üks esimesi maastikumaalijaid Euroopas. Esimesel reisil Itaaliasse visandas akvarellmaale. Teisel reisil Itaaliasse tegeles Dürer taas maalikunstiga, maalides põhiliselt altarimaale. Viimaseks teoseks, mille ta maalis, kui oli tagasi jõudnud Nürnbergi, jäi "Neli apostlit", mis on üks tema suurteostest. Düreri looming (graafika) Tegi vase-ja puulõikeid. Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peensus. Peaaegu kõigis töödes võib märgata kahe pooluse ...
Faust kokkuvõttev töö 1. Eelmäng teatris sõnum on see, et tööst, teenimisest.Nad arutavad selle üle, milline peaks olema saksa ideaalne näidend. Teatri direktor tahab, et rahvas tuleks teatrisse, komödiant väljendas kirge, tundeid, teravmeelt ja tarkust- kõik on head, kuid meeles pea- ka narrust sekka sega, Luuletaja tahtis seda, kes palju toob, see meeldib paljudele ja rahul olles lahkuvad siis kõik. 2. Faust on kõik läbi uurind: mõtte-, arsti- ja õigusteadusest ja ka uut ja vana seadust. Teadlase pettumuse põhjuseks võis olla see, et Faust ei saanud enam targemaks ja tahtis teadmisi juurde saada. 3. Faust oli rahulik ja tema hing oli õigel teel, Mefistoteles aga kurjajuur ja üritas Fausti halvale teele viia. Fausti ja Mefistofelese leping lõppeb siis, kui Faust kiidab ennast õnnelikuks, siis võib Mefistofeles Fausti hinge põrgusse viia, siis on Faust kohustatud kuradit teenima....
FAUST Johann Wolfgang von Goethe Kes viitsib luulet ja värsse lugeda siis on kõik korras. Sest ,,Faust" on värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus. "Faust" on lugu taltsutamatust uudishimust ja kustumatust teadmisjanust, millel ei ole positiivset lahendust teadusele tuuakse ohvriks kõik inimlik, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed.On arvatud et Goethe kirjutas ,,Faust ,,-i kahes osas vaheaegadega. FAUST. FAUST saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on teadlane, kes otsib meeleheitlikult oma elule mõtet, kuid on masenduses selle üle et on kõigest inimene. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks,kuid on ainult inimene Faust on inimesena üldse tavapäraselt ...
"Faust" Goethe teosest pärineb romantismiajastule omane tegelaskuju Faust, keda autor on kujutanud kui teadmisjanulist isikut. Faust on doktor ja õppinud mitmeid teadusi, kuid arvab, et ei tea jätkuvalt kuidas parandada inimeste olukorda selles maailmas ja ühiskonnale elu headust tõestada. Tema olemus on rahutu ja masendunud ning otsib ahastavalt oma sisemist tasakaalu. Tegelane on suhteliselt tugeva iseloomuga, kes ei lange kergesti lõksu ja jääb oma põhimõtetele alati kindlaks, kuni taevas sõlmivad Kurat ja Jumal kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge eksiteele viia. Mefistofeles on kuri deemon, kes ei pea lugu inimestest ega austa ka Jumalat. Ühtäkki ta ilmub Fausti ette puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut, et kui viimane leiab hingerahu ja hakkab elu nautima, siis võidab Kurat ning võib mehe hinge põrgusse viia. Kui Faust nõustus, siis see leping kinnitati veretilgaga. Mefistofeles p...
,,Fausti" lühikokkuvõte Jutt algab teatri direktori, luuletaja ja komödianti vestlusega. Põhisisuks on see, et luuletaja mõtleks välja uue teose, et rahuldada rahva soove tihedamini teatris käia. Luuletaja on sellega nõus, kuid vaieldake selle üle, missugune peaks olema etenduse sisu. Komödiant soovitab midagi niisugust, mis oleks piisavalt meeltlahutav ja samas mitte liiga raske sisuga. Direktor lisab veel, et näidend peaks olema võimalikult pikk ja mitmetaoline, et sellega leiaks samastamist igaüks võimalikust publikust. Selle vestluse lõpptulemusena sünnibki luuletaja sulest ,,Faust". ,,Faust" algab stseeniga taevast, kus kohtuvad jumal, inglid ja kurat, kelle nimi on Mefistofeles. Mefistofeles esitab jumalale palve, et ta saaks võimaluse Fausti hing endale võita, pakkudes talle kõikvõimalikke maiseid naudinguid. Kuna jumal usub, et faustisugust meest ei anna jumalast ja vaimuannetest eemalepeletada üks...
Kuradi mitu nägu Legendi järgi on Lucifer esimene Jumala poolt loodud ingel. Issand tegi temast enda asetäitja ja pani asevalitsejaks teiste üle. Oma võimu kuritarvitades tõstis ta koos ühe kolmandikuga inglitest Jumala vastu mässu, et ise taeva ja maa valitsejaks saada. Vastuhakkajad osutusid kaotajateks ja karistuseks saadeti nad elama Põrgusse. Nii sai Luciferist allilma valitseja kurjuse ja sõnakuulmatuse kehastus. Kartes tema viha enese peale tõmmata, kasutatakse nime asemel mitmeid sünonüüme. Saatan, Kurat, Vanapagan, Vanatühi ja Hingevaenlane on vaid mõned näited. Rohkemgi kui nimesid, omistati Põrgu valitsejale erinevaid kujusid ja välimusetüüpe, milles inimeste ette astuda. Nimede, välimuse ja käitumisviiside varieeruvus tegid Kuradist populaarse tegelase paljude kirjandusteoste lehekülgedel. Mitmed autorid erinevatest ajastutest ja rahvustest on inimsaatust rohkem või vähem Luciferiga seostanud. Piibli-Saatan on eelkõige k...
,, Timm Thaler ehk müüdud naer" Autor: James Krüüs Lühikokkuvõte Raamat ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" algab nagu muinasjutt ,,Tuhkatriinust". Kolme aastase Timmi elu on täis rõõmu ja nakatavat naeru hetkeni, mil ta ema sureb. Peale ema surma abiellub Timmi südamlik isa kurja naisega, kellel on väga kiuslik poeg. Isa armastab käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas ning need on korrad, kus ta saab oma isaga kahekesi koos olla. Kuue aastaselt jääb Timm orvuks, sest ka ta isa sureb. Hipodroom on ainus koht, kus Timm ennast koduselt tunneb. Seal jääb ta silma oma heliseva naeruga kuradile. Kurat sõlmib Timmiga kokkulepe, et ostab temalt naeru ära ning Timm saab selle asemel võime võita kõik kihlveod. Alguses Timm on rõõmus oma kihlveo võitude üle, kuid üsna varsti saab ta aru, et naer on elus tähtsam kui võitudest saadud raha...
Pärnu Koidula Gümnaasium Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I osa 10 klass 2012 Johann Wolfgang Goethe elulugu Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik ja loodusteadlane. Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse. Aastatel 17651768 õppis Leipzigi ülikoolis ja 17701771 Strasbourgi ülikoolis õigusteadust. Vahepealse aja (umbes poolteist aastat) viibis ta Frankfurdis, paranes teda tabanud haigusest. Pärast õpingute lõpetamist hakkas tööle Frankfurdis advokaadina. Õppides Strasbourgis, tutvus ta Johann Gottfried Herderiga, liitus tormi ja tungi nimelise liikumisega ja sai peagi selle juhiks. Aastal 1775 kutsus Saksi-Weimari hertsog Karl August Goethe Weimari õukonda, kus ta teenis kõrgetel ametipostidel elu lõpuni. Aastal 1782 t...
Faust- nõrk või tugev inimene? Peategelane Faust oli väga keerulise iseloomuga mees. Tema meeleolud oli kogu aeg erinevad, küll oli ta õnnelik, siis jälle õnnetu ja lootuse kaotanud. Faust tahtis ka enesetappu teha, sest arvas, et tema abist inimestele pole kasu, kuigi ta oli tark. Raamatus on palju sündmusi, mis näitavad Fausti nõrkusi. Fausti kõige suurem nõrkus oli see, et ta tegi lepingu kuradiga. Mees ei suutnud sellest loobuda, sest kurat lubas kõik tema soovid täita ja uskus kõike, mida vanapagan rääkis. Kuna Faust polnud eluga rahul, siis ta nõustus sellega, kuid ei arvestanud tagajärgedega ning loobus on senisest elust ja jumalast. Peale seda Fausti elu muutus totaalselt. Fausti nõrkuseks oli ka noor ja ilus Margareta, kellesse ta kohe armus. Ta tahtis, et kurat teeks kõik, et tüdruk tema omaks saaks. Kahjuks Faust ei hoolinud sellest, et tüdruk oli puhas ja range eluviisiga. Aga ka tüdruk armus tem...
KRATT Retsensioon Käisime terve kooliga vaatamas balletti ``KRATT`` , 8.märtsil 2017, Estonia teatris. Ballett oli lavastatud Eduard Tubina teose järgi. Balleti lavastas Marina Kesler, lisaks kasutati ka orkestrit- Rahvusooper Estonia orkester ja naistekoor. Dirigendiks oli Vello Pähn. Ballett on kirjutatud Eesti muinasaja mütoloogiale põhinedes. See räägib loo ühest peremehest, kelle ettevõttel ei olnud just kõige paremad ajad. Ühel hetkel kohtub peremees kuradiga ja kurat lubab talle teha krati, kes talle raha kokku korjab ja peremehe rikkaks teeb. Peremees jäi nõusse ja nad kohtusid uuesti ning peremees pidi andma kuradile oma hinge ja kolm vere tilka, et kurat saaks krati luau. Väga põnev oli vaadat, kuidas kurat kratti loob ning kuidas kratt siia ilma tuuakse, ballettis tuli ta nagu läbi mingi masina. Kohe hakkaski kratt peremehele suurt varandust ...
{648}{697}Ahase vend pidi ka tulema. {701}{766}Kas nad tõesti teevad seda?|- Mis sa siis mõtled, täpselt kell 3. {969}{1010}Proosit! - Proosit! {1159}{1225}Nii et ikkagi oma riik? {1242}{1351}Jah, praegu on selleks|ülisoodne hetk! {1359}{1429}Ja kuidas kohalikud sellesse|suhtuvad? - Vaimustunult. {2115}{2164}Tulge! {2268}{2372}Siia see tuleb.|Balti Hertsogiriik! {3457}{3517}Ajalooliselt on see põline Saksa ala. {3524}{3581}Mina arvasin, et Vene.|- Ei, Saksa! {4205}{4271}Varsti lehvib siin uus lipp! {4710}{4759}Tule nüüd! {4783}{4834}Ants, vaata! {5001}{5059}Tahad, paneme aja seisma? {6898}{6943}Meie ei kuulu mobilisatsiooni alla.|- Ja mis siis? {6947}{6996}Las lähevad need, kes peavad.|Mis see meie asi on? {7000}{7064}Sa oled nagu minu vanamees:|''Ei meie Vene vastu saa! {7070}{7126}See on ikka nii olnud|ja nii see jääb!'' {7130}{7190}Aga nii see ongi!|- Kus ta siis nii on? {7228}{7277}Poisid, Käsper tuli! {7289}{7353}Trefneri poisid lä...
Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea.", ,,Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole,". Ta otsib elu mõtet, maailma tuuma. Et selleni jõuda, on ta valmis pöörduma maagia poole. Fausti majanduslik seis on ka kehv. ,,Ka muuga hoobelda ei saa, puudub au ja toredus, maja ja maa. Kas on koerapõligi nõnda hale? Seepärast ma andun nüüd maagiale, et kuuleksin mõne vaimu käest maailma juhtivast imeväest, et ena...
Paristaja poeg. Paristaja poeg tegi kuradiga 7aastase lepingu, et kurat teenib teda ja siis ta saab paristaja hinge endale. Seitse aastat hakkas täis saama ja paristaja ei tahtnud oma hinge ära anda. Ta mõtles plaani. Üks päev hakkas vihma sadama ja selgus, et kuradile ei see müra ja vihm, mida Vanataat tekitab. Kahekesi mõtlesid nad müristamise riistapuu ära varastada. Peale müristamist, kui taat väsinud on läksid nad kõrge mäe otsa ja kurat nõidus end pikemaks ja võttis paristaja kukile. Paristaja vaatas üle pilve ja võttis oma kõrva tagant täi ja pani Kõue- taadile nina peale, et parem rottida oleks. Kurat lasi paristaja vabaks ja peitis riistapuu raudkambrisse 7 luku taha. Varsti tekkis põud ja vihma enam üldse ei tulnud ja paristaja tahtis seda heastada. Ta läks põhja poole Soome rajale targa juurde. Ja rääkis talle kogu loo ära üksikasjalikult. Tark saatis Kõuele varga kohta sõnumi ja juba järgmisel hommikul tänas Kõu tarka. Kõu m...
"Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Aastal 1790 ilmus trükis "Faust. Fragment". Aastal 1808 ilmus "Faust I". "Faust II" ilmus 1833. aastal, pärast kirjaniku surma. Faust (ka dr Faustus) on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainest on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad. On arvatud, et muistendikangelase protoüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumise...
Armastuse valu Tavaliselt inimesed ei mõtle ise oma elu põhjuste ja mõtte üle, kuid see oli Fausti jaoks peamine probleem. Ta oli väga tark mees, tuntud teadlane, kellel oli palju õpilasi. Ta leidis, et see ei ole üldse tähtis ning otsustas asuda oma elumõtte otsingule. Tema ,,abiliseks" oli kurat Mefistoteles, kes sõlmis jumalaga kihlveo, et suudab viia Fausti hinge halvale teele. Kurat andis Faustile võlujooki, mis muutis ta nooruslikumaks ning selle tõttu võrgutas Faust ära noore neiu, kes sai tunda nii armastuse võlu kui ka valu. Margareta oli väga nooruke neiu, kui Faust teda tänaval kohtas. Mehele meeldis tüdruku vooruslikkus, puna huultel ning sära silmis. Isegi Margareta nipsakus ei häirinud teda vaid hoopis vastupidi. Faust käskis Mefistotelesel see tüdruk temani toimetada. Peale võlujoogi joomist oli Faust hoopis teine inimene, ta tahtis igat tüdrukut, keda nägi. Naiivse Margar...
1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. „Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägu...
Faust I osa Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub vaimu välja. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa siss. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: “ On ilus hetk, viibi veel” siis peab ta surema. Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles ...
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te...
Lugemisraport Johann Wolfgang von Goethe''Faust'' Johann Wolfgang von Goethe ''Faust'' on traagiline näident.See avaldati kahes osas.''Fausti'' peetakse Goethe kõige tähtsamaks teoseks. ''Faust'' räägib kuradi(Mefistofeles) ja inimese(Faust) vahelistest suhetest ja kuidas üks teist mõjutab. Tähtsaimateks tegelasteks on Mefistofele ehk kurat,Faust ja Margaret (ehk Gretchen),kes tekitas Faustis suurt huvi ja tundeid. Tähtsamad sündmused (lk 10)Direktor palub Komödandil ja Luuletajal tööle asuda. (lk 13)Issand ja Mefistofeles veavad Fausti vooruslikuse peale kihla. (lk 31-37)Issand annab Mefistofelesele vabad käed Fausti suhtes.Faust ja Wagner jalutavad lihtrahva seas,kes Fausti kiidavad,Faust räägib oma isast.Isa oli tal võidelnud katkuga.Wagner ja Faust silmavad puudlit.Faust võtab ta koju kaasa.(lk 38)Selgub puudli tõeline pale-Mefistofeles. (lk 41-43)Saades aru,et Mef...
MIDA KARTIS KESKAJA TALUPOEG Talupoeg keskajal oli mitte keegi. Ta maksis loonusrendi, teotöö, hiliskeskajal ka raharendiga oma maalapikese eest ja sõltus kahest: senjööri suvast ja ilmastiku armulikkusest. Kuid mida kartis keskaja talupoeg? Jacques Le Goff ütleb: ,,Keskaja Euroopa on esmajoones nälja maailm" (Le Goff, 1894). Keskaja talupoja üheks suureks hirmuks oli nälg, sest viljaikaldus võis korduda iga kolme kuni viie aasta tagant. See korduva kippuma ikalduse mõju ei ole nii dramaatiline, kui seda oli 1032- 1034 aasta nälja ajal, kui Cluny munk Raoul Glaber kirjutas, et sellise näljahäda ajal võis karta lausa inimsoo hukkumist. Lokaalne ikaldus ei viinud kohe suure näljasurmade laineni, kuid ebakvaliteetse toidu tarbimine tõi endaga kaasa surmavad haigused ja ka alatoitumise, mille tõttu oldi vastuvõtlikumad erinevate kurnavate tõbede suhtes. Nälja osas võis rolli mängida ka senjööri valduste...
Järg muinasjuttudele ehk mis juhtus pärast õnnelikku lõppu Saabastega kass ärkas hommikul hirmsa peavaluga ega leidnud voodi kõrvalt oma saapaid. Punamütsike oli juba ballile lahkunud. Nende tütar Lumivalgeke magas veel koos oma norskava konnprintsiga. Saabastega kass mõtles, et võib-olla kodustatud kuri hunt viis nad oma kuuti. Ta laskis teenritel järgi vaadata. Seal neid ei olnud. Et mitte oma kuninglikku pead rohkem vaevata, läks ta lossi targa, Väikse Nõia juurde. Nõid parajasti ketras ühega nendest keelatud vokkidest. Saabastega kass kiitis teda, et ta nii tubli on. Väike Nõid küsis: ,, Kas sul asja kah oli või tulid lihtsalt mind tüütama?" Kass vastas: ,, Mul on probleem. Mu saapad on kadunud ja ma ei tea kust neid leida. Äkki sina, tark, hea Väike Nõid oskad mind aidata?", küsis ta nurrudes. ,,Mine seitsme maa ja mere taha, seal on su kossid. Astu lossist välja ja muudkui põhja poole. Põhjapoolusest mitte kaugel on...
Lihunikupoiss Patrick Mccabe ·Ilmus 1992. aastal ·Kirjastus: Picador Books ·Tegevus toimub väikses Iirimaa linnas ·Kujutatakse 1950-ndaid SÜNDMUSKOHT, PEATEGELANE, LÜHIKE SISUKOKKUVÕTE Tegevus toimus enamasti väikses Iiri linnas, kus elas peategelane Francie Brady Fracie vanemad surid Isa oli alkohoolik ja ema läks hulluks ning uputas end ära Kaotas oma parima sõbra Lõpuks tappis naabrinaise proua Nugenti MÕNI HUVITAV/NALJAKAS/ MÕTLEMAPANEV/INTRIGEERIV NÄIDE Francie ei uskunud, et ta sõber ta maha võiks jätta: "Kurat võtaks!" ütlesin ma, "Joe ja maha jätnud! Kuidas kurat võtaks sai Joe mind maha jätta!" (lk. 153) Peategelane süüdistas kõigest proua Nugentit: "Te olete kahe halva asjaga hakkama saanud proua Nugent. Te sundisite mind mu ema maha jätma ja te võtsite Joe minult ära" (lk.182) Francie ei kartnud ka surma: "Kas mind puuakse üles? Ma loodan et mind puuakse üles." Seersant vaatas poisile otsa ja ütles: "Kahj...
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
"Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faus...
Faust Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub välja vaimu. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab k...
Lektüüriraamat Andrus Kivirähk "Rehepapp" Janis Alliksoo Kirjaniku käekiri 1.Kirjutab mõnes kohas roppusi. Näiteks: Ega ta sind päev otsa piinata ei jõua, millalgi peab temagi puhkama sööma ja sital käima. Mida munni me õieti otsima peame. ,,Sa kurat, kuidas mull ei vea!" 2.Kasutab vananenud sõnasid. Rehepapp tuli joostes toast ja aitas õnnetu mehe tuppa voodisse, pakkus kuuma piima, mudis haige liikmeid ja kattis tekkiga. 3.Kasutab vanasõnu. Loll võid olla aga kaval pead olema. Ükski heategu ei jää karistamata. 4. Raamatus on palju huumorit. Näiteks koht kus vedas rehepapp kuradit nina pidi. Kurat arvas et sai surnu hinge kätte aga tegelikult haaras hoopis peeru kotti ja läks minema. 5. Räägib eestlaste vanadest kommetest ja elu harjumustest. Huvitavaid mõtteid 1.Sa lõhnad nagu beebi sellepärast halltõbi sind piinabki, sa pead hakkama jooma siis ei kimb...
TASMAANIA Referaat SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 Ajalugu, lähiajalugu lk 5 Geograafia, kliima lk 6 Mullad, Tasmaania kurat lk 7 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus 2 TASMAANIA Sissejuhatus Tasmaania on Austraalia lõunapoolseim osariik. Ta on saar Austraaliast kagus. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean idast ja India ookeani Suur Austraalia laht läänest. Ta hõlmab Tasmaania saare, mis on Austraalia mandrist eraldatud Bassi väinaga, ning väiksemaid saari Tasmaania saare läheduses, ja samuti Macquarie saare Lõuna-Jäämeres poolel teel Austraaliast Antarktikasse. Tasmaania saare pindala on 67 800 ruutkilomeetrit. Saar on mägine, kõrgus kuni 1617 meetrit. Elustik on omapärane, esineb palju endeeme. Kuulub Austraalia Liidule. Elanikke asub sellel saarel kuskil 484 700 (2005). Tasmaania pealinn on Hobart. Tasmaania lipp ...
Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Teoseanalüüs Goethe (1749-1832) oli saksa kirjanik, filosoof ja looduseuurija. Mees alustas kirjanduslikku tegevust anakreontilise lüürika ja näidendite avaldamisega aastatel 1767-1769. Ta kirjutas palju draamasid, näidendeid ja ballaade. Goethe vaimustus W. Shakerpeare`ist , suhtus samas kriitiliselt klassitsismi ning toetus oma loomingus rahvaluule traditsioonile. Üldtuntud on tema luuletused "Nõmmeroosike", "Ränduri öölaul" ning ballaad "Metshaldjas". 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus 1833.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism....
,,Faust" Johann Wolfgang von Goethe 1.1 Teose algul vaevavad Fausti mitmed probleemid. Elu jooksul oli ta omandanud filosoofia-, arsti- ja õigusteaduse, kuid olenemata sellest, ei suutnud ta leida hingerahu. Faustile tundus, et kuigi ta on nii palju omandanud, poleks ta justkui üldse targemaks saanud. Teoses avaldub see nii: ,,Magistriks sain, doktoriks isegi ja aastat kümme järjesti ma siia-sinna, ratastringi vean ninapidi vaeseid hingi ja näen, et midagi ei tea." (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 22). Lisaks sellele probleemile ei anna talle rahu ka teadmine, et on kogu oma elu pühendanud õpingutele ja lõbutsemiseks pole üldse aega jätnud. Sellest probleemist kasvab välja juba ka järgmine probleem. Faustile ei andnud hingerahu see, et tal polnud naissooga kunagi olnud intiimset ja lä...
Goethe Faust Tegelased 3 inglit Issand(Jumal)-tles snad:Kes otsib, see ikka eksib teel. Uskus inimeste headusesse, olenematta vgadest, mis nad enda teel tenud on, Mefistotelesega vrreldes oli ta positvselt meelestatud Fausti osas. Uskus, et Fausti vib proovile panna, et ta lbib selle ilma prgusse sattumatta Mephistofeles- (kurat)(lhend edaspidi M)-tema kuulsad snad:Ma olen osa just, kes kikjal tstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.Halb peategelane raamatus, kurja kehastus. Ta peab kiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine t ja elu le. Tema meelest:Mistus teeb inimesi vahel halvemaks kui loomad. Wagner-Fausti pilane Heinrich- Margareta- naine, kellesse Faust armus esimesest silmapilgust, ta oli noor, positiivne, sgavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Tapab oma lapse, kaudselt tema s lbi surev...
Tootsi Lasteaed-Põhikool SUUR LIIVAKÕRB Referaat Katrin Klemmer 8.klass Tootsi 2014 SISUKORD 1. Asukoht.......................................................................3 2. Kliima.........................................................................3 3. Veestik...............................................................................................4 4. Taimestik............................................................................................4 5. Loomastik..........................................................................................5 6. Rahvastik............................................................................................6 7. Majandus............................................................................................6 8. Kasutatud kirjandus.............................
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mit...
Esimene osa algab eelmänguga teatris, kus peavad triloogi direktor, luuletaja ja komödiant. Direktor on mures Saksa rahva teatrikülastatavuse pärast ning koos komödiandiga utsitavad nad luuletajat looma näidendit, mis tooks teatrisse võimalikult palju rahvast. Ilmselt ongi kõik edasine raamatus sellesama luuletaja looming. Järgneb proloog taevas, kus Issandat külastab Mefistofeles - Saatan. Mefistofeles kurdab, et inimeste põli maa peal on nii vilets, et isegi kurat neid enam kiusata ei taha ja nõnda sõlmivad Issand ja Mefistofeles kihlveo, kumma radadele jääb kõndima doktor Faust, kas Mefistofeles suudab Fausti õigelt teelt kõrvale juhtida või mitte. Issand annab Mefistofelesele kõiges vabad käed. Faust on väga haritud, kuid otsib rahutult elu tuuma, suurimat tõde. Ta vaevleb depressioonis, ei suuda tunda lõbu ja rõõmu mitte millestki, mis talle maa peal pakutakse - kõik on tema jaoks igav, madal, sisutu. Kui Faust ja tema abiline ...
,,Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Faust on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga (Kurat ehk Mefistofeles teenib eluajal Fausti, peale Faust surma aga vastupidi). Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära...
Otsiv ja eksiv Faust Fausti 1808. aastal ilmunud esimene osa kujunes populaarseks juba autori eluajal. Kakskümmend aastat hiljem alustas autor teise osa kirjutamist, mis ilmus postuumselt 1833. aastal. Faust on maag ja õpetlane, kes on teelt eksinud, leidmata lohutust ka Jumalast. Ta on elus pettunud ning depressioonis. Kuigi suurte teadmistega, tundub talle, et ta pole suuteline neid edasi andma oma õpilastele. Teose algul veab langenud ingel Mefistofeles Issandaga kihla, et on suuteline hukutama Fausti hinge. Issand lubab mitte vahele segada, kuid on kindel, et Faust leiab ise õige tee ning teeb vahet hea ja kurja vahel. Mefistofeles ilmutab end Faustile musta puudli kujul ning teenib sellega mehe usalduse. Faust viib koera oma töötuppa, kuid see segab tal töötamast. Faust tahab looma välja ajada ning selle peale ilmutab Mefistofeles end skolaarina ning Faust saab aru, et tegu pole enam maiste...
Mihkel Tibar 2005 Üldandmed Ametlik nimi Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn Hanoi Riigikeel vietnami keel Rahvaarv 83 milj 84% vietnamlasi, 14% mägirahvaid (50tk) 80% maakad, 20% linlased Pindala 329 560 km² Rahvastiku tihedus 264 in/km²(meil 32 in/km²) Iseseisvus 2. september 1945 Rahaühik dong (1 VND = 0,00075 EEK ) 3 0c Geograafia 5... ¾ territooriumist moodustavad mäed ja kiltmaad ½ katab mets Pikk merepiir ja palju jõgesid 1750km Troopilineja subtroopiline kliima Turumajanduslike elementidega sotsialistlik riik...
Rakvere Gümnaasium Maris Toomel, 10B Margareta- võõraste valikute ohver Goethe teos ,,Faust" räägib teadlasest, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Nii saabubki Mefistofeles Fausti juurde ja pakub teadlasele lepingut: Faust on kohustatud Kuradit teenima ning leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial. Et meelitada Fausti ütema sõnu "Oh ilus hetk, oh viibi veel!" , pakub Mefistofeles talle noorendavat võlujooki ning õhutab teda võrgutama süütut ning vaga Margaretat. Sellega on tehtud esimene valik muuta Margareta elu loomulikku kulgu. Alust...
Suur reede Mis tähtpäev on suur reede? ❖ suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel ❖ see kuulub kokku rea teiste pühadega, mis seostuvad Jeesuse eluga ❖ suurele reedele järgneb vaikne laupäev Suur reede kui halb enne ❖ suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reede on tervikuna nädala õnnetuim päev ❖ üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede Reedest üldiselt ❖ nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freya nimest ❖ halb päev juba selle pärast, et oli tegu paaritu päevaga ja oli halvendeline mitmete ususündmuste tõttu ❖ sobis hästi näiteks putukate ja teiste kahjurite hävitamiseks Suurest reedest lähemalt ❖ rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ka keeldu töötada ❖ hommikul tõusti vara ( mitmel pool Lääne-Eestis ja saartel käidi nn ha...
,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada." Lugedes Johann Wolfgang Goethe teost ,,Faust" leidsin, mitmeid mõtlemapanevaid tsitaate, kuid endale kõige hingelähedasemaks osutus: ,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada.". ,,Faust" on teosena üpris raskesti mõistetav oma värsside tõttu ning leian, et tegu on raamatuga, mida peab lugema mitu korda, et jõuda kõikide detailide ning mõteteni, mis seal leiduvad. Igaüks leiab sealt midagi enda jaoks, mida võib-olla teine lugeja tähelegi ei pane. Minu jaoks kujutab tsitaat ,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada," Fausti tegelaskuju iseloomu ja mõttemaailma väga otseselt. Kuigi ta oli õppinud paljusid teadusvaldkondi ning saanud doktoriks, tundis ta siiski, et keegi pole otseselt ta teadmistest kasu saanud. See oli peamiseks põhjuseks, miks Faust oli masendunud ning sügavalt õnnetu isiksus. Tema rahulolematus endaga ja oma mõistuse piiritlusega sai talle ka saatusl...
Igas võitluses on võitjad ja kaotajad, kuid kes on kannatajaks võitluses inimeses eneses? Selles heitluses on osalejaid ju vaid üks. Fjodor Dostojevski on öelnud, et igas inimeses peitub nii hea kui kurja alge. Need alged teevad ühest võitlejast kaks. Kaks inimese mina - sisemuses elav ingel ning kurat, kellest üks headuse ning teine kurjuse kehastus. Kumb domineerivaks saab kajastub inimese mõtteviisis ja käitumises. Elada planeedil Maa tähendab lakkamatut võitlemist millegi eest. Inimesi valdab pidev rahulolematus. Soovitakse alati enamat, kui omatakse, ilma et väärtustataks piisavalt seda, mis on juba olemas. Miski justkui sunniks inimest otsima paremat elu. Inimloomus on aga kord juba selline, et otsuste tegemisel tuleb tihti mängu ka väike kurat, kes sisemusest juhtnööre hüüab ning meisterlikkusega valele teele eksitab. Samal ajal manitseb süütu inglike valima ausat teed. Sellega satub mõtiskleja raske dilemma ette. Tuleb valida, k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
