Kunda kultuur Aeg: Umbes 9500 ekr. Koht: Kuskil tänapäeva Pärnu lähedal. Ma ärkasin kui välja oli veel hämar. Mu kõhtu näpistas nälg ning ma otsustasin eile korjatud seente ja marjadega keha kinnitada. Pärast mahlakat söömaaega kergendasin ma end hüti kõrval ning otsustasin metsa minna, et elajaid püüda. Ma tõmbasin hirvenaha ümber piha, haarasin hüti kõrvalt terava otsaga puuoda ja suundusin metsa, taevakohal oli juba näha valguseandjat. Kõndides märkasin, et mingi tume kogu jälitab mind mööda maad, kiirendasin ennast tagant kuid seda tegi ka kogu ise. Mõistsin, et see võib olla kuri vaim, mis mind jälitab, seega oli targem seda mitte ärritada. Metsavahel loobus must kogu mind jälitamast. Hakkasin terasemalt ümbrust silmitsema ja hääli kuulatama, järsku nägin- pikakõrvaline elukas lidus minust mööda. Võtsin oda kindlamini pihku ja suskasin kõigest jõust elajat. Terav ots tungis sügavale loome ...
Tartu Ülikool sotsiaal- ja haridusteaduskond haridusteaduste instituut. Kunda kultuur essee KELA I AÜ 2011 Kunda kultuur Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur kümnendast aastatuhandest eKr viienda aastatuhandeni eKr Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis. Kunda kultuur kujunes välja Resseta kultuuri elanikkonna nihkudes jää alt vabanenud alale ja koosnes Swidry, kohaliku epipaleoliitilise ja mingil määral ka Ahrensburgi kultuuri osisest [1.]. 1886 aastal leiti Kunda lähedalt, Kunda Lammasmäelt asulakoht (8700--4950 a.e.Kr.), mille järgi saigi keskmise kiviaja kultuur oma nime- Kunda kultuur. Asulad paiknesid sel ajastul põhiliselt siseveekogude (jõgede ja järvede) läh...
Kunda jõgi Kunda jõgi on jõgi Eestis Lääne-Viru maakonnas. Kunda jõel on ka muid nimesid. Nagu näiteks: Võhu jõgi (ülemjooksul), Põlula, Sämi, Semmijõgi (keskjooksul). Lääne-Virumaal paiknev Soome lahe vesikonna jõgi. Algab Roela alevikust 1,5 km põhja pool ja suubub Kunda lahte; pikkus 69 km, valgala 530 ruutkilomeetrit. Jõe ülemjooks paikneb Pandivere kõrgustiku idaservas, keskjooks ning enamik alamjooksust Kirde-Eesti lavamaal.osa Jõe lähe paikneb Saara küla lõunaosas. Täpsemalt Saara soo loodeservas, Roela aleviku lõunapoolsest servast 2 km lõunakagu pool. Suudme eel voolab jõgi läbi Kunda linna idaosa ja suubub linnast 2 km põhja pool Kunda lahte. Kunda on ka kalanduslik väga hea jõgi kuna seal koevad lõhed. Looduslike eelduste poolest on Kunda jõgi lõhelistele üheks parimaks elupaigaks Eestis, kuid jõe suurepäraseid eeldusi on kahjustanud jõele rajatud paisud. Seetõttu on hävinud suur...
X kool Ehituskonstruktsioonid ja –materjalid KUNDA TSEMENDITEHAS Referaat Koostaja: XX Kursus: X Juhendaja: XX XX 2015 AS Kunda Nordic Tsement on 1992. a asutatud aktsiaselts, kelle eelkäijad on Kundas tsementi tootnud alates 1870. aastast. AS Kunda Nordic Tsement kuulub maailma juhtivasse ehitusmaterjale tootvasse kontserni HeidelbergCement Group kes omab 75% aktsiatest, 25% aktsiatest kuulub Iiri kontsernile CRH. Kunda tsemenditehase ajaloos on selgesti võimalik eraldata nelja perioodi. 1870. aasta 9. oktoobril asutati tsemenditootmise osaühing ja ehitati esimene šahtahjudega vabrik. Toorainena kasutati muistse Kunda järve põhja ladestunud lubjamerglit ja sinisavi. Tsemendi järele oli suur nõudlus ja see tingis tehase järkjärgulise laiendamise. Pudelahj...
Kunda vabadussõja ajal Kunda dessant 16. detsembril 1918. aastal. 15-nda detsembri õhtul paigutati mehed laevadele- suurem osa ''Lainele'' ja väiksem osa ''Lembitule''. Kaasas oli ka kapten Pitka. Laevad liikusid Tallinnast välja: ees kaks Inglise laeva, siis eestlaste oma ja jälle üks Inglise laev. Peale selle oli veel kaasas ka paar transport laeva. 16-ndal detsembril umbes kella 06:00 või 07:00 ajal jõuti Kunda alla, kus asusid punased. ''Lainega'' sõideti Kunda sadamasse sisse, kus meeskond võeti vastu raskekuulipilduja tulega, ilma et oleks kahju sünnitanud. Inglise laevad aga peksid punased vabrikust välja, kus neid oli olnud umbes 120 meest. Punased taandusid ja eestlased allutasid vabriku. Selja taga olevatest tööliste majadest lasti eestlaste poole mõned paugud. Nagu pärast selgus, olid tulistanud vabriku töölised, kelledest pärast mõned kinni võeti ja laevale toimetati. Vabriku vallutamisel sai eestlast...
Minu päev kammkeraamika asulas Tere! Mina olen Alvis. Olen 43-aastat vana. Elan koos oma suure kogukonnaga, mille suuruseks on 21 inimest, Kagu-Eestis. Täna on meil leinapäev, sest eile suri üks meie kogukonna liige vanadussurma. Õhtul matame ta maha, kuid enne tuleb tuleb ära teha päevased toimetused. Hommikul vara läheme juba jahile ning tagasi kui tagasi oleme jõudnud, ajame naised üles. Natuke hiljem lähevad naised taimi ja seeni korjama, milleks on mustikad, pohlad, jõhvikad, puravikud, kuuseriisikad. Taimedest valmistavad naised kogukonnale hommikusööki. Kui naised on tagasi jõudnud, aetakse meid, parimaid kalureid, kalale. Kala püüame õngekonksude, harpuunide, mõrdade ja võrkudega. Alles eile saime linast uue võrgu valmis. Mõne tunni pärast läksime koju väga suure kalasaagiga. Ajasime naised kala puhastama. Kala ja jahiloomad on meie peamine söök peale taimede. Samas saame loomadelt nahka...
Pulli ja Kunda muinasasulad Kunda kultuur Mesoliitikumi kultuur VIII – V aastatuhandel eKr Läänemere idaranniku aladel. Kunda kultuur oli küttijate ja kalastajate kultuur, nende ainus koduloom oli koer. Uue kultuuri kandjate päritolukohaks on pakutud alasid Lääne- Euroopast Uuralideni. Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest. Kunda kultuuri tähtsaimad leiukohad paiknevad Eestis ja Lätis. Kunda asula 8700 eKr Kunda asula oli väike saareke omaaegses järves. Praegu on see selgepiiriline küngas lageda maa peal. Kiviaegne asula leiti siis, kui 19. sajandil hakati kunagise järve alal järvekriiti kaevandama. Leidudest järeldub, et tegemist on ühe vanima inimasulaga Eesti territooriumil. Leiti rohkesti luust ja sarvest riistu, samuti kohalikust tulekivist ja kvartsist tööriistu. Kunda asula kaardil Pulli asula 9000 eKr ...
AS Kunda Nordic Tsement Ettevõte asub Kundas, tsementi on seal juba ammustest aegadest tootetud. Keegi ei tea päris kindlalt, kes tsemendi leiutas või kes seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Materjalid Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu. Lubjakivi kaevandatakse 6 km kaugusel asuvas Lõuna-Aru karjääris. Savi kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, kohale tuuakse kallurautodega. Aidu karjäärist ja Ubja karjäärist kaevandatakse põlevkivi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja süsi laevaga Kunda sadama kaudu. Kipsi tuuakse tsemendi tardumisaja reguleerimiseks, mis tuuakse laevaga Hispaaniast. Turg Kunda Nordic Tsemendi peamised eksportturud on Venemaa, Soome ja Läti. K...
Päev kiviajas (Kunda kultuur) Ärkasin hommikul juba siis, kui päike hakkas alles horisondil kumama. Äratasin ka oma sõbra Kolku üles ning me sõime koos eilsest järele jäänud põdraliha ära. Seejärel haarasime oma odad ja väljusime oma onnist. Tee peal kohtasime veel paari teist külaelanikku kes valmistusid jahile minekuks. Ootasime nad ära ja suundusime siis neljakesi koos puude poole. Mõne aja pärast jõudsimegi metsa, mis juba varasele hommikutunnile vaatamata rõkkas linnulaulust. Tükk aega puude keskel olles ei märganud me ühtegi looma ja korjasime ainult natukene juurikaid vöö vahele. Ühel hetkel märkasin ma aga põõsa taga liikumist ja andsin sellest teada oma kaaslastele. Hargnesime laiali, et igast küljest looma ehmatada. Lähemale hiilides sain aru, et tegemist on isase põdraga, kellel olid vägevad sarved. Kui olime piisavalt ligidal ma vilstasin ja siis viskasime kõik odad põdra poole. S...
Päev Kunda kultuuri asulas Ärkasin oma väikses puust hütis. Tõmbasin selga metsaeluka naha ning läksin välja. Suurem osa kogukonnast oli juba oma igapäevaste toimetustega tegelemas. Leidsin lõkkeaseme juurest järatud lihatüki, millest piisas, et kõht täis saada. Seejärel läksin Mörri onnikesse, et teda karvaseid vee-elukaid küttima kutsuda. Voolava vee poole teele asudes paistis särav kera taevas veel madalalt. Vee ääres nägin karvaseid elukaid puud närimas ja vee voolu takistamas. Mörr võttis vööle kinnitatud kolme kisuga jahiriista ning viskas selle otse läbi eluka. Mina suutsin samuti ühe neist karvastest olenditest kinni püüda. Seejärel asusime teele tagasi oma perede juurde. Hüttide juurde jõudes asusime saaki tulel küpsetama. Nahkadest tegime Mörriga lastele uued soojad kehakatted. Hiljem selgus, et ka Tölpa ja Jörka olid küttimas käinud. Nad olid kätte saanud kaks väikest ruigavat ning triibul...
Päev Kunda kultuuris Oli ilus hommik. Olin üks varajasematest ärkajatest nagu tavaliselt. Täna ärkasin aga selle peale, et päike sillerdas näkku, kuna püstkotta oli tekkinud kõva tormiga auk ning osad oksad olid kaduma läinud. Ärkvel oli ka isa, kes oli öösel jäänud tulekollet valvama. Saatsin isa puhkama ning asusin teisi kümmet kogukonna liiget äratama. Paistis, et tulemas on täiesti tavaline päev. Et eelmisest päevast oli alles jäänud veidi marju ja pähkleid, siis otsustasime, et kosutame end veidike enne, kui päeva missioonile - toidu leidmisele - läheme. Pärast seda jagunesime gruppideks. Neli meest läksid metsa küttima ning ülejäänud mehed läksid paadiga järvele, et kala püüda. Osad naised läksid metsa juurikaid, taimi, marju ning pähkleid korjama. Nendega läks kaasa ka minu väike agar õeke. Ülejäänud jäid meie elupaiga juurde kas tööriistu valmistama või loomanahkasid maha lihv...
Üks päev Kunda kultuuris Täna olin üks viimastest ärkajatest. Kogu pere oli naaberhüti poisi äratuse peale üles tõusnud ja nii hakkas mul üksi lavatsil külm. Isa oli peale ärkamist välja vahetanud öösel tuld valvanud venna ja kamandas nüüd esimesed tõusjad, kellel olid juba kõhud täis, metsa hagu tooma. Tõmbasin minagi siis nahad ümber ja sõin pisut eilsest alles jäänud palu. Kehad kinnitatud hakkasime päevaks uut toitu otsima. Mõned mehed ja julgemad noored sõudsid palgist tahutud paadiga kalale. Nad panid vette mõned võrgud ja asusid siis kalu luust ahingutega jahtima. Umbes kuue liikmeline kamp mehi läks metsa jahile. Nemad varitsesid saaki odade ja vibudega. Enamik naisi ja ka mina läksime metsa juurikaid, taimi, marju, pähkleid ja seeni korjama. Ülejäänud jäid elupaiga juurde kivist ja luust tööriistu valmistama või nende abil loomanahku maha lihvima. Korilema minnes võtsin kaasa nahatüki ja terava pi...
Arheoloogiline kultuur ühelaadsed muistised, need peegeldavad tolle aja inimeste tegevusi, huvisi jm. 1. Vanim arheoloogiline kultuur on kunda kultuur : 1) Mesoliitiline e. 9000-5000 a eKr. 2) Asukohad Vanim Sindi lähedal, Pulli külas. 3) Päritolu ja levikualad Pärit lõunast ja europiidse päritoluga, levisid lõuna-Soomest kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm. Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2. Kammkeraamika kultuur : 1) Neoliitiline e. 5000-1800 a eKr. 2) Pärinesid idast Uurali mägede aladelt. Levivad lõuna-Lätist põhja-Soomeni. Selle kultuuri kandjaid peetakse läänemere soomlaste eelkäijateks e. Soome-Ugri eelkäijat...
Riigiasutus: Kunda Ühisgümnaasium Analüüsitakse asjaajamiskorra, mis kehtib alates 16.05.2011 (link: http://www.kundakool.ee/asjaajamiskord.pdf) Asjaajamise korraldamise aluseks on järgmised õigusaktid ja standardid: 1)"Arhiiviseadus"; 2)"Avaliku teabe seadus"; 3)"Digitaalallkirja seadus"; 4)"Isikuandmete kaitse seadus"; 5)"Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus"; 6),,Töölepingu seadus" 7),,Põhikooli ja gümnaasiumiseadus", haridusja teadusministri kehtestatud määrused 8) Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrus nr 80 "Asjaajamiskorra ühtsed alused"; 9) Vabariigi Valitsuse 29.12.1998 määrus nr 308 "Arhiivieeskiri"; 10) Vabariigi Valitsuse 18.04.2000 määrus nr 131 " Kunda Ühisgümnaasiumi põhimäärus"; 11) EVS 8821:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioonDokumendielemendid. osa 1: ,,Kiri" Asjaajamiskorra peatükid: 1. Üldosa 1.1.Normatiivne keskkond 1.2. Asjaajamise korra...
Slaid 1 : Austatud kaitsmiskomisjoni esimees, liikmed, kuulajad. Mina olen ............... ning järgnevate minutite jooksul esitan Teile oma kaitsekõne uurimistöö teemal ,, MIS ON KULTUUR JA MILLIST KULTUURI EELISTAVAD KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTID" SLAID 2. Põhjendus: Me tarbime iga päev kultuuri, ning tegeleme oma hobidega. Kultuur on elu üks osa ja iga üks meist on sellega seotud. Kuna elan väikeses linnas, siis otsustasin uurida millised on Kundas kultuuri tarbimise võimalused ja millist kultuuri tarbivad gümnasistid. Mind huvitas ka see, et kui palju tarbitakse massikultuuri ja kui palju tarbitakse eliitkultuuri. Siin kohal defineeriksin need mõisted ära ka.Massikultuur- Keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Eliitkultuur -kultuur, mis on mõistetav vaid kitsamale inimgrupile. SLAID 3. Eesmärk: Peamiseks eesmärgiks oli teada saada, et millega tegelevad Kunda gümnasistid vabal ajal ja kas Kunda linn pakub neile seda, millega...
Kiviaeg Vanem kiviaeg paleoliitikum Keskmine kiviaeg mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg neoliitikum 5000-1800 eKr keraamika kasutuselevõtt Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraami...
Kunda Ühisgümnaasiumi õpilaste teadlikkus arvutimängude mõjust Arvutimängude positiivsed mõjud. Juhendite järgimine. Käe-silmakordinatsioon. Resursside haldus ja logistika. Multitasking. Püsivus. Arvutimängude negatiivsed mõjud. Agressiivsus. Liigne ajakulu. Halb mõju tervisele. Akadeemilised tulemused. Faktorid, mis teevad hea mängu. Eesmärgid. Süzee. Graafika. Mängitavus. Heli. Miks mängitakse arvutimänge? Põnevus. Interaktiivne tegevus. Ajaviide. Võimete proovilepanek. Kõige rohkem illegaalselt allalaetud mängud. "Call of Duty: Black Ops". "Battlefield 3". "Crysis 2". Kõige rohkem müüdud arvutimängud läbi aegade. "The Sims". "StarCraft". "Myst". Küsimustiku analüüs. Arvutimänge mängivad Mängib regulaarselt 39% arvutimänge Ei mängi regulaarselt ...
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI MUINASAJAL 1. Millal ilmusid esimesed inimesed Eesti alale? Vanimaks avastatud inimasula paigaks Eestis on 11 000 aasta vanused. 2. Nimeta kaks asulapaika kust on leitud vanimaid jälgi inimasustusest Eestis? Pulli asula Kunda Lammasmägi 3. Mis olid kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. Kunda kultuur a) Mille järgi said need arheoloogilised kultuurid oma nime? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri. b) Mis ajast pärinevad vanimad nende kultuuride leiud? Keskmisest Kiviajast c) Mis olid nendesse kultuuridesse kuuluvate inimeste peamised elatusalad? Jaht, kalapüük d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? - e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad? Nad kuulusid europiidsesse rassi Kammkera...
Muinasaeg I rida 1. Asustusajaloo algus Eestis. Kunda kultuur. 9. at algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, teiste hulgas ka Pulli, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Selle aja elanikud olid kalurid, kütid ja korilased. Nende asukohad paiknesid alati veekogude kaldal. Esmaasukad tulid siia lõunast või kagust. Kütiti hülgeid, põtru, elati püstkodades. Elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsi. Tööriistadeks olid kivikirved ja talvad. Luudest ning sarvedest tehti nt pistodasid ja harpuune. 2. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg. Maaviljeluse algus. Pronksiaeg (1800-500eKr). Vanem rauaaeg(u 1800-1100eKr). Sellel ajal õpiti töötlema pronksi, kuid kuna seda oli raske saada, kasutati endiselt hulgaliselt kivitööriistu. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus. Nooremal pronksiajal(u 1100-500eKr) ehitati mõned k...
Kunda Ühisgümnaasium Lauri Lahtvee 11. klass ARVUTIMÄNGUDE MÄNGIMISE MÕJU KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTELE Uurimistöö Juhendaja: Õpetaja Anne-Liisi Laaneste Kunda 2012 Sissejuhatus: Kunda Ühisgümnaasiumis XXII klassi hulgast mängib arvutimänge vähemalt 50% noortest. Paar noort on kursis arvutimängude heade ja halbade mõjudega inimesele. Küsimustiku tulemused varieeruvad väga erinevalt ja vastused on vägagi mitmekesised. Positiivseid arvutimängude mõjusid on inimesele rohkem kui negatiivseid. Positiivsete mõjude alla võivad minna keeleline areng (olenevat sellest, mis keeles arvutimänge mängitakse), teadmiste laiendamine ajaloo kohta, loogilise mõtlemise areng ja parem reaktsioonikiirus. Negatiivsete mõjude all on kindlasti nägemise kahjustumine ja arvutimängudest sõltuvusse jäämine. Neutraalseks mõj...
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
1. Esiaeg – mida see mõiste tähendab? Millega algas esiaeg maailmas, millega Eestis? Esiaeg on aeg ajaloo algusest kirja kasutusele võtmiseni. Maailmas algas esiaeg homo sapiensi väljakujunemisega 200 000 aastat tagasi, Eestis esimeste inimeste maalesaabumisega 8900-8700ekr. 2. Esiaja algusega seotud sündmused: tööriistade teke u 2,6 mln aastat tagasi, Homo sapiensi väljakujunemine 200 000 aastat tagasi. 3. Esiaja lõpp – kirja kasutuselevõtmine. Lähis idas u. 4. aastatuhat eKr, Eestis 13. sajand. Kirja võtsid kasutusele sumerid umbes 3500ekr Mesopotaamias – kiilkiri. 4. Inimese väljakujunemisega seotud mõisted: antropogenees, australopiteekus, neandertallane. Inimese levimine üle maailma. Antropogenees – inimeste kujunemislugu Australopiteekus – inimese eellased, väikest kasvu hominiidid Aafrikas, kes kasutasid juba tööriistu Neandertaallane – Euroopas 370 000 aastat tagasi tekkinud liik, ini...
Eesti ajaloo KT – muinas- ja keskaeg 1. Miks ei ole Eestis jälgi vanemast ajast kui 11 000 aastat? Esimesed asukad saabusid Eestisse alles 11 000 aastat tagasi. Varasemast asustusest jälgi pole, sest Euroopa põhja osa katsid mitmel korral paksud jää kihid. 2. Kiviaegsed kultuurid – Kunda, kammkeraamika, nöörkeraamika. Oskad iseloomustada aeglast arengut ning nimetada iga kultuuri kohta midagi iseloomulikku. Kunda- sai nime kunda lähedalt Lammasmäelt saadud leidude järgi. Oletatavasti elas sel ajal u. 1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur. Leitud on luust ja arvest valmistatud tööriistu Kammkeraamika – vahetas kunda kultuuri välja – 6000 a tagasi. Sai nime mustriliste savinõude järgi, mida tollel kasutama hakati. Elati majades, kuid mööblit ei tuntud. Tehti algust põlluharimisega. Nöörkeraamika – (venekirved) – 5000a tagasi. Elasid kõrvuti kammkeraamik...
Vanem kiviaeg(paleoliitikum) algas inimese kujunemisega ja lõppes P-Euroopas viimase jääajaga. Sellest ajast ei teata Eestis midagi. Keskmine kiviaeg( mesoliitikum)u 9000 5000 a eKr. Noorema kiviaja( neoliitikum) u 5000 1800 a eKr alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat (1800-1100) ja nooremat pronksiaega (u 1100 u 500 eKr) Vanem rauaaeg: Eelrooma rauaaeg( 500 eKr- 50 pKr) ja Rooma rauaaeg( 50- 450 pKr). Noorem rauaaeg: viikingiaeg( 800- 1050) ja hilisrauaaeg( 1050-1200). · Muinasaeg( 8000 eKr-1208 pKr). Muinasaeg lõppes muistse vabadusvõitlusega(1208-1227) · Eesti keskaeg( 13 saj. II pool- 17 saj algus). Selle lõpetas sõdade periood, mille tagajärjel oläks tänapäeva Eesti ala Rootsi kungriigi kooseisu( 1558- 1629[sõdade periood]) · Rootsi aeg(17...
MUINASEESTLASTE PÄRITOLU JA VANIMAD ELUPAIGAD 8000 e.Kr.--5500 e.Kr. Esimesed andmed inimeste elamise kohta Eestis pärinevad Pärnu jõe kaldalt Pulli asulakohast, mille vanuseks on hinnatud umbes 9000-8500 aastat e.Kr. Tegemist on keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi asulaga ning tollest ajast on Eestis teada veel mõned asulakohad. Näiteks Kunda Lammasmäe asulakoht, mis leiti 1886. aastal ning see andis nime kogu keskmise kiviaja kultuurile, mis oli levinud Läänemere ümbruses. Nagu pea kõik seni leitud mesoliitilised asulakohad, asus ka Kunda asulakoht siseveekogu ääres. Nimelt oli Lammasmägi sel ajal saar madalas järves. Radiosüsiniku dateeringute järgi elati Lammasmäe asulas 8700--4950 aastat e.Kr. Inimasustus oli sellel ajal Eestis väga hõre. Rahvaarvu on hinnatud umbes tuhandele inimesele. Need inimesed olid Kunda kultuuri kandjad ja elasid veekogude lähedal. Nende keelelist kuuluvust ei teata. Arvatakse, et nad tulid Eestisse kas Ke...
Billingeni katastroof- enam kui 8000 a.eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk- Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20- 30 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal at. eKr. soojenes kliima siinmail tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad jne. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev in. peatuspaik Eestis. Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi ehk kiviaja asulad kuuluvad sellesse kult. Kunda kult. oli levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna- Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kalapüük ja vee äärde jooma tulnud loomade küttimine ning pakkusid järved ja jõed paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad raskestiläbitavad metsad. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Kunda kult. elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest val...
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikal...
AJALUGU 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad MUINASAEG Muinasaeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 8. sajandi alguses. ( e. esiaeg) Muistis - ehk muinasjäänus nt linnused,kalmistud,töö-ja tarberiistad jne. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega.Määravad vermimiskoha ja aja,aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhteid. Etnoloogia-rahvateaduse uurimistulemused. Uuritakse kultuure. Mõningaid teateid muinasaegsest Eestimaast pakuvad veel kaugemate ja lähemate naabrite vanemad kirjalikud allikad. Henriku Liivimaa kroonika- on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Sealt leiab olulisi andmeid eestlaste ühiskondlikust korrast, omavahelistest suhetest,linnustest,eluolust jpm....
Milliseid kirjalikke ajalooallikaid saab kasutada Eesti muinasaja uurimisel? *Rooma ajaloolaste ja geograafide tööd *Skandinaavia ja Islandi saagad *Vana-Vene kroonikad *Lääne- ja Põhja-Euroopa kroonikad ( nt Henriku Liivimaa kroonika) Milliste teaduste abi kasutavad arheoloogid leiumaterjali uurimisel? *Täppis- ja loodusteadused *Etnoloogia ( rahvateadus) *Antropoloogia *botaanika *zooloogia *numismaatika ( münditeadus) *võrdlev keeleteadus *rahvaluule Mõisted. Irdmuistised tööriistad, ehted, relvad jne Kinnismuistised hooned, matmispaigad Kivikirstkalmed Maapealsed kalmeehitis, 5-8m läbimõõduga ring ning selle keskele laoti kirst. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Näiteks Jõelähtme Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, laius oli mõni meeter, pikkus 3-10m. Vägi muinasusu põhimõiste, tähistati elusolendites sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing Muinasaja põhimõiste, tähistati mit...
Eesti kultuur ja välismaailma mõjud. Küsimusele, mis on Eesti kultuur leidub mõningaid vastuseid. Eesti kultuur on nii enam levinud Eestis, kuid on ka levinud mitmes teistes riikides väliseestlaste kaudu. Eesti kultuur on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti vanimateks teadaolevateks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud ning juba muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel, esimesed tugevad alged Eesti kultuuris. Eesti territoorimit on juba varasest ajast tahetud mitme riigi poolt, sellepärast on ka Eestis palju sõdu peetud ja peale igat sõda tuleb uus ja erinev rahvas oma kultuuriga meie Riiki ja mõjutab sellega tõsiselt ka meie kultuuri. Kõige rohkem mõjutas Eesti kultuuri arvatavasti Nõukogude periood, mis katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja h...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Kairi Varik, Maiu Talirand, Ruslan Pilkov LÄÄNE – VIRUMAA MAJUTUSTURU ÜLEVAADE Referaat Juhendaja Tartu 2014 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärk on uurida Lääne-Virumaa piirkonna majutusturu ülevaadet. Saada teada majutuskohtade, voodikohtade ja tubade arvu, täitumustaset ning keskmist ööbimiste arvu. Toome välja piirkonna ettevõte arvukus liigiti, piirkonna tärnihotellid ja kvaliteedijärguga majutusettevõtted. 3 1. LÄÄNE – VIRUMAA Lääne-Viru asub Põhja-Eestis. Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on Rakvere linn. ...
KORDAMINE 1. Eesti muinasaeg ja ajalooline aeg: mõiste seletus, algussündmused ja ajalised piirid. Muinasaeg e esiaeg- (pikem) on ajaloo varasem ja pikem periood mille kohta kirjalikud ajalooallikad puuduvad või neid ei ole piisavalt. - (lühem) ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni Liivimaa ristisõja alguseni Ajalooline aeg- on ajaloo hilisem ja lühem periood, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. 1.põhjalikuks kirjalikuks ajalooallikaks Eesti ajaloo kohta on 1227.aastal valminud ,,Henriku Liivimaa kroonika", mis käsitleb 1208-1227.aastal toimunud muistset vabadusvõitlust (MVV), mis on liivimaa ristisõja üks osa. 2.Muinasaja arheoloogilised kultuurid: Algusaeg: Kunda 8700 eKr, kammkeraamika 4000 eKr, nöörkeraamika 3000 eKr. Iseloomustus sh põhjendada nimetust ja võrrelda kultuure omavahel: Kunda: Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Tööriistadest on leitud palju ...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Sadamapraktika aruanne Kunda sadam Tudeng: Karlis Strazdin Õppegrupp:KS-31 Juhendaja: Aleksander Nikolajev Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Oma sadamapraktika läbisin ma Kunda sadamas. Kunda sadam kuulub AS Kunda Nordic (edaspidi KNC) tsementi alla, mis omakorda kuulub rahvusvahelisse tsemendikontserni Heidelberg Cement Group. Kunda sadamas viibisin ma praktikal alates 12 juunist kuni 20. augustini. Praktika käigus tutvusin ma erinevate kaupade laadimis-lossimis töödega, laeva vastuvõtmisega, kaupade ladustamise tehnoloogiaga, sadamatöös kasutatava dokumentatsiooniga ning üleüldiselt sadamas toimuvaga. 2. Sadama tutvu...
Kordamisküsimused, KT 1. Muinasaeg-Esiaeg ehk muinasaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik.Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Arheoloohiline kultuur- sarnaste leidude muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike ühtekuuluvust nim . Kunda kultuur-Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Oma nime on saanud Kunda kultuur Kunda linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi.Oletatavasti elas Eestis Kunda kultuuri perioodil kuni 1500 inimest.Tööriistadest on leitud palju luust ja sarvest esemeid Asva kultuur- Pronskiajal, Asva kindlustatud asulate kultuur. Küttimine ja kalastamine kaotas oma tähtsust. Hakati tegelema põlluharim...
10 klass ajalugu. Kordamine Muinasajast keskaja alguseni 1. Kas Eestis võis inimesi elada enne 9. aastatuhandet eKr? Põhjendage vastust. 2. Tooge 4 näidet, mil viisil mõjutas jääaeg Eesti maastiku kujunemist. 3. Miks puuduvad Eestis paleoliitilised leiud? 4. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 5. Iseloomustage Kunda kultuuri (elukoht, tööriistad, elatusalad). 6. Tooge 3 näidet, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 7. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast (Kunda ja kammkeraamika kultuurist) kõrgemal. 8. Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? 9. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? 10.Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? 11.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? 12.Miks on raud töörii...
Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks (kaheksa liiki, millest ainult Homo Sapiens ('tark inimene') ellu jäi. Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad neoliitikumi (10 000 e.Kr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaja petroglüüfid ning muistse Egiptuse kultuur. Üks kontinent, erinevad maailmad Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumeim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehis...
Eesti elektrijaamad Kunda hüdroelektrijaam ehitati 1893 Kunda jõe ürgorgu oli tolle aja Baltimaade ja Tsaari-Venemaa üks moodsamaid veejõuseadmeid. Kunda jõgi mille pikkuseks on 64 km ja languseks 90 m sellest Kunda mõisa ja mere vaheline langus on 38 m. Sellest tulenevalt on jõe energiaressurs päris suur. Seepärast asuti seda tehnika arenedes kohe ka ära kasutama. Esimene veejõuseade oli Kunda jahuveski, mis ehitati Kunda mõisa juurde. Seal töötasid kaks turbiini: GIRAR- ja FRANCIS-turbiinid. Teine veejõuseade töötas 1870. aastast vana tsemendivabriku juures (nüüd silla all) 2,7 km jõesuust. Riia firma R. H. Mantel valmistas selle 110 hj turbiini. Klinkriveski neli kivipaari jahvatasid mehaanilise jõuülekanne kaudu klinkrit tsemendiks. Teine täisautomaatne hüdroelektrijaam rajati OÜ IMG Energy poolt vana jõuseadme tammile, kus veelang on 6 meetrit. Hüdroelektrijaam käivitus 16. a...
SISSEJUHATUS Valisin uurimistöö teemaks ´´Mis on kultuur ja millist kultuuri eelistavad Kunda Ühisgümnaasiumi gümnasistid´´ sellepärast, et tahtsin teada saada, kuidas õpilased veedavad oma vaba aega ja millist kultuuri nad tarbivad. Uurimust viisin läbi põhjaliku küsitlusega, kus küsitlesin gümnasiste (aastal 2011). Uurimistöö sisu kirjutades tuginesin küsitluste tulemustele ja kasutasin palju oma arvamust ja nägemust. Seega ei pruugi antud uurimistöö olla kõigile vastuvõetav, kuna tekst võib tunduda väga radikaalne. Loodan, et antud tööd lugedes saab lugeja aimu noorte tegemistest ja hobidest Kundas. Teiseks eesmärgiks oli teada saada, mida peavad õpilased tegema, et tegeleda enda hobidega. Teadsin, et paljud õpilased peavad sõitma regulaarselt Rakvere vahet, et tegeleda enda hobidega, kuid ma ei osanud arvata, et neid õpilasi on nii palju. Tahtsin välja selgitada, kui palju pakub Kunda linn huvitegevuseks erinevaid võimalusi. Sain...
Eesti ajalugu ehk muinasaeg · Kiviaeg Keskmisel kiviajal valitses Eestis jääaeg, misvõimalikud varasema asutuse jäljed kustutas.Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 900 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur,mis on oma nime saanud umbes 8700 eKr tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu eesti keskmise kviaja. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta mitmete veekogude ( s.h Peipsi järve ja Pärnu jõe ) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr.Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kund kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika, mis esialgu oli l...
Ajalugu Esiaeg Neoliitikumi ajal tegeleti kammkeraamikaga ,mille tõid siia soome-ugri hõimud. Peale Kunda kultuuri tuli eestisse kammkeraamika kultuur. Tööriistad olid kivist,luust,sarvest. Tule tegemiseks kasutati tulekivi. Neoliitikumist, Mesoliitikumis oli nii. Raud on tugevam kui pronks. Raud on selline materjal,mis kasvatab tööviljakust, saagikus paraneb. Sellest materjalist tööriistad lubavad raskemate tingimustega muldasid harima. Eestis hakatakse ka ise rauda tootma. Raud hakkab selletõttu rohkem levima, vahet välja kivist ja luust tööriistad. Asustus on koondunud sisemaa poole, põlluharimine on muutunud põhiliseks tegevusalaks. Ühtlasi on mindud üle põlispõllundusele. Muinaslinnused paiknesid Eesti idaosas, kuna venelased olid ohtlikud naabrid. Eestlased muinasaja lõpul Ühe adraga toideti üks pere. Per...
MUINASAEG 1. Millised on vanimad inimasulad Eestis? Vanimaks avastatud inimasula paigaks Eestis on 11 at. (umbes 9000 a. e. Kr.) pärinev Pulli asula Pärnu jõe ääres. Mõnevõrra hilisemaks asulapaigaks on Kunda Lammasmägi (8700 a e Kr). 2. Kui vanad need on? · Pulli asula · Kunda Lammasmägi 3. Millised olid kiviaja inimeste peamised elatusalad? Kiviaja inimeste peamised elatusalad olid: kalapüük, metsloomade küttimine. 4. Millised on kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri. 2) Millised hõimud olid selle kultuuri kandjateks? Kunda kultuuri on peetud soome-ugri hõimude hulka. 3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid? Kunda kultuuri elanikud olid pärit lõuna poolt. ...
Minu linna tulevik Kunda linnas oleks vaja palju teha ümberkorraldusi. Kõige suuremaks probleemiks on politsei puudumine öisel ajal. Eriti nüüd, kui on juurde tulnud palju uusi elanikke ja võõraid ehitajaid ei ole linnas enam mingisugust turvalisust. Minu meelest oleks linnale suureks plussiks, kui politsei turvaks meie linna ööpäev läbi. Õhtuti ei julge enam kaua väljaski olla kuna vargused ja muu kuritegevus on peaaegu sada protsenti suurenenud võrreldes eelnevate aastatega. Jääb mulje, et turvaline väike Kunda linnake on muutumas tõeliseks pätiparadiisiks. Teine suurem probleem on bussiliiklus Kunda linnas. Bussijaam peaks olema rajatud kesklinna ehk koolimaja ette või spordikompleksi juurde. Selleks, et ei tekiks arusaamatusi tuleks juba eelnevalt mõelda kuidas seda kõike ümber korraldada. Linna sissesõit peaks algama juba Selja tee ristist, mis peaks tulema üle põldude otse kesk...
Eesti kiviaeg 1. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Eestis 9000 eKr 4000 eKr. Kunda kultuuri asulad Eestis olid Kunda Lammasmägi, Pulli asula, Siimusaare asula ja Narva Joaoru asula. 2. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur. Kultuur oli Eestis 4000 3000 eKr. Seda nimetati kammkeraamika kultuuriks, kuna seda iseloomustasid esemetele kammtemplitega tekitatud pikad täkked. 3. Nöörkeraamika kultuur oli sarnaste kiviesemete, keraamika ning matmiskommetega kultuur. Eestis oli see 3000 1800 eKr. Seda nimetati nöörkeraamika kultuuriks, kuna savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Venekirveste kultuuriks nimetati seda seetõttu, et teiseks iseloomulikuks tunnuseks olid venet ehk paati meenutavad väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved.
AJALOO KT muinasaeg Eesti muinasaeg: Kiviaeg - keskmine kiviaeg - uuem kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg - vanem rauaaeg (eelrooma, rooma rauaeg) - keskmine - noorem - viikingiaeg - hilisrauaaeg Esimesed inimesed "ilmusid" maakerale u 3'000'000-5'000'000 a tagasi. Jääaeg algas Eestis u 2milj a tagasi, jääalt vabanes lõplikult u 13'000 a tagasi. Kiviaeg Eestis (vt. tabel vihikust :)) Eesti rahvuse kujunemine: Seda on selgitatud 2 teooriaga. Esimene neist väidab, et toimus 3 suuremat rahvastikurännet. Kunda kultuuri elanikud tulid lõuna poolt (seda näitab tulekivi, mida siin ei leidunud, kasutamine), neoliitiliine kammkeraamika võis tulla koos ida poolt sisserännanud soome-ugri hõimudega ja nöörkeraamika kultuuri seostatakse lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimudega. Seejärel kõik n...
KIVIAEG. Mesoliitikumi asulapaigad. 1967. Aastal avastati Pärnu jõe ääres Sindi lähedal Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. See on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda Lammasmäge, mis oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse. Kuna selgeid jäänuseid elamutest pole leitud, arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mille sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade ja puukoortega ning koja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Tööriistad ja tegevusalad. Need olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning ka ...
TUNNIKONSPEKT 10.klassile 'KIVIAEG' Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika ehk venekirveskultuur Periood mesoliitikum Neoliitikum alguseks loetakse keraamika kasutuselevõttu Aeg u 9000. 5000. eKr u 4000. 2500. eKr u 3000. 2000. eKr Nime saamine Kunda asula avastati esimesena Keraamika kaunistati lohukeste ja Nõusid kaunistati nööri-jäljenditega, täketega, mis tehti kammi tehti vene e. paati meenutavaid meenutava riistaga sõjakirveid Tuntumad asulakohad Pulli (8800. eKr), Sindi-Lodja Tamula, akali...
2.KIVIAEG Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000 eKr) IX aastatuhandest eKr pärinev Pulli asulakoht on vanim teadaolev inimeste elupaik Eestis Enne seda teati vanimana Kunda Lammasmäge Praegu on teada mitmeid Kundaga samaaegset ja nooremaid asulakohti, mille leiud sarnanevad põhiosas Lammasmäelt avastatutega Muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Asulakohad Asulad rajati veekogude lähedusse Seal oli soodne kalastada, küttide veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi Järved ja jõed pakkusid ka paremaid liikleimsvõimalusi Väljakaevamistel on leitud tuleasemeid aga elamute jäänuseid pole välja tulnud Kiviajal elati tõenäoliselt 15-30 liikmeliste kogukondadena (umb...
Maris Rattas Maavara, maa-aines, põhjavesi, leiukoht... MAAVARAD: EESTI MAAVARAD Maa-aines - kivim või setend, mida kasutatakse ja võidakse ka kaubastada, kuid mis omaduste, koguse või Maavara - maakoorest võetav mineraalne või orgaaniline aines, mida uurituse poolest ei vasta maavarale kui rahvuslikule saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või kaudselt temast ressursile esitatavatele nõuetele. inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. ...
Loodusolude muutumine: kliima soojenemine, vesi alaneb(vähem soid),Põhja-ja Lääne-Eesti alad kitsenesid, paljud järved kasvasid kokku. Ajalooallikad: kirjandusallikad(al.10.saj),rahvaluule, arheoloogia, keeleteadus. Linnused kaitseehitised, mis püstitati ohu korral elamiseks(neid oli ligi 100). Paganausk polüteism(al.10 jumalat),usuti ka haldjaid,merineitsisid ja vaime. Püha paigaks olid suured puud ja suured kivid ning allikad. Animism looduse hingestatus Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad) - Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) 4 linnuse tüüpi: mägilinnus(Otepää ümbrus),neemiklinnus(Põhja-ja Kesk-Eesti),kalevipoja säng(Kesk-Eesti) ,ringvall linnus(Saaremaal). EESTLASED...
Katrin Reimus ,,Kus tramm ei käi" Referaat Koostas: Tallinn 2009 Sisukord Katrin Reimus............................................................................................................................. 1 ,,Kus tramm ei käi"..................................................................................................................... 1 Referaat.......................................................................................................................................1 Koostas: ......................................................................................................................................1 Tallinn 2009................................................................................................................................1 Sisukord....................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
