Sissejuhatus Kuigi kristlus kasvad välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Kristlusel on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid sellest hoolimata teame meie, eestlased, sellest vähe, olles isegi luterlased. Ka mina sain selle referaadi koostamisel mõned uued faktid ristiusu kohta teada. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. 1. sajandil eKr allutati Palestiina Rooma ül...
KRISTLUS Kirik ja Rooma riik Rooma keisririigi oli tekkinud arusaam keisri jumalikkusest juba Augustuse ajal. Ametlikul kummardati küll keisri kaitsevaimu, ent selline vahetegemine kadus kiiresti. Nii samastus keiser jumalaga. Keisri kultus oli ka patriootiline kohustus, mida kristlased keeldusid täitmast. Seetõttu oli ristiusk poliitiliselt kahtlane ega seisnud seaduse kaitse all. Keiser Traianus andis aastal 112 korralduse, et enda tunnistamine kristlaseks on karistatav surmanuhtlusega. Siiski ei nõutud kristlaste tagaotsimist ega pööratud tähelepanu kaebustele. Süüdistatud võisid vältida karistust loobudes oma usust ja ohverdades paganlikule jumalusele. 3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus)...
Referaat KRISTLUS Tartu Tervishoiu Kõrgkool Koostaja: Egle Rohtla ÄM I Tartu, 2007 Mina olen pagan. Siiski tundub huvitav süübida usku ja seda puudutavasse. Olen lugenud raamatuid, mille sisu läheb väga sügavale religiooni põhimõtetesse ja ma olen hakanud tõsiselt kartma. Miks karta ja mida karta? Karta raamatu lugemisel usklikuks muutuda? Karta et need tõed hakkavad kummitama? Karta avastada midagi, mis pole oodatud...nii olen jätnud hirmu pärast lugemata pooled raamatud. Inimesed, kes usust ja selle põhimõtetest suurt midagi ei tea muutuvad tihti skeptiliseks ja sarkastiliseks, kaheldes kõiges. Kaheldes selles, et kuidas siis ikkagi on/oli võimalik kirja panna kellegi elulugu ja õpetusi tehes seda tagant järele... Neil on õigus aga kristlus on usk ja usk põhinebki ainult uskumisel. Seda on sellest arusaamiseks kõige rohkem vaja. V...
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apo...
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja petused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning ksitleb seega phakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Suur neljapev thistab pha htusmaaega. ldine tava on vaestele almuste jagamine, mitmel pool on tavaks, et sjaristitutel vi koguduse lihtliikmetel peseb preester jalgu Kristuse mlestuseks, kes pesi htul enne ristilmist oma jngrite jalgu, keelatud oli kra ja mra tegemine. Suur reede kui Kristuse surmapev on aasta nnetu pev, nagu reedene pev on tervikuna nnetuim ndalapev. ldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Taevaminemispha on thtis kristlik pha, mida thistatakse kuuendal lihavttejrgse ndala neljapeval. Pha thistab Kristus...
KRISTLUS Jeesus Kristus, kelle järgijaks kristlased end peavad, sündis enne 1.saj eKr Rooma provintsis Palestiinas (praegune Iisrael, Liibanon ja Jordaania). Ta suri ristil 33-aastasena. Umbes 3 aastat veetis ta rändjutlustaja ja tervendajana Naatsareti ja Jeruusalemma ümbruses. Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Öeldakse, et Jeesuse ema Maarja viljastas Jumal, mitte mees. Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal. Jeesus löödi risti ja ta tõusis surnust üles ning elab senini kui kõige loodu Issand. Kuigi kristlus kasvas välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Tänapäeval on kristlus maailma levinuim usund(2miljardit kristlast). Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeels...
MIS ON KRISTLUS Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. USKUMUSED See on usk kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja neitsi Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilaatuse all, löödi risti, suri ja maeti maha. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Samuti usutakse üht püha kristlikku Kirikut, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. JUMALA KOLMAINSUS Õpetus jumala kolmainsusest on ainulaadne ristiusule. Üheski teises rel...
Kristlus Ingrid Heinala, Triinu Mäll KKP2 Mis on kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Kristlus õpetab, et Jeesus Kristus kõndis maa peal, olemuselt Jumal ja ometi läbinisti inimene ja suri ristil. Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) AJALUGU Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem ...
KRISTLUS 1-4 sajand II maailmareligioon mis sai alguse aastast 0 . Jeesus jumala poeg kes on sündinud 0.aastal. kristus on ajalooline isike kes on tegelikult sündinud 4.aastat eKr. Kristlus e. ristiusk on levinuim usk maailmas euroopas, domineeriv endisel jugoslaavia alal, põhja-ja lõuna- ameerikas , austraalias venemaal. Ristiusk jaguneb 3 põhisuunaks: 1) Katoliiklus lõuna euroopa maad, ladina ameerika , poola,leedu 2) õigeusk kreeka, slaavlased , venemaa, tsehhi , jugoslaavia jne. 3) protestantism- sai alguse 1517.a. saksamaal. Jaguned:luterlus(põhjamaad),kalvinism(Sveits, holland, sotimaa), anglikanism (inglismaa) 1054.a. toimus kirikulõhe ning ristiusk lähenes Rooma katoliku ja kreekakatolikuks kirikuks(õigeusk) * kristlus on monoteistlik religioon, mis on välja kasvanud judaismist. Jeesus kristuse õpetud o...
Krabi põhikool Andre Koger Kristlus Referaat Juhendaja õpetaja:Merike Niitmets Koostas:Andre Koger Krabi 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus. Lk 3 2.Levik maailmas. Lk 4 3.Pühad paigad ja asjad. Lk 5 4.Ajalugu. Lk 6 Sissejuhatus Valisin selle teema sellepärast, et teised usundid ei huvitanud mind nii palju kui kristluse usund.Ja ka tore oleks teada sellest usundist midagi, sest varem ma pole referaate teinud mingite usundite kohta.Ja kui nüüd sai tehtud ,,Kristluse" usundi kohta referaat siis sain nii mõndagi selle kohta teada. ...
Kristlus: Püha Ursula järgi nimetatakse ursuliinideks nunnasid, kes tegelevad peamiselt tütarlaste õpetamisega. Püha Ursulast sai õpetajate kaitsepühak. Püha Ursula oli ristlasest neiu, kes soostus abielluma paganast kuningapojaga vaid tingimusel, et ta saab endaga kaasa võtta üksteist neitsilikku õuedaami ja igaüht neist teenib tuhat neitsit. Püha Anna oli pärimuse järgi Neitsi Maarja ema ja Kristuse vanaema. Mõlemad, nii Anna kui tema abikaasa Joakim, pärinesid kuningas Taaveti soost. Neil polnud lapsi. Anna palvete peale ilmutas end ingel Gaabriel, kes lubas, et eakas Anna toob ilmale tüdruku. Anna rõõmustas ja tõotas lapse Jumalale pühendada. Nii sündiski: vanas eas sünnitas Anna Neitsi Maarja. Teine legend kõneleb Annast kui Naatsaretis sündinud rändkarjakasvataja Akari tütrest, kes kahekümneaastaselt abiellus Joakimiga ja neljakümneaastaselt sünnitas tütre Maarja. Joakim olevat surnud kohe pär...
AUDENTESE ÜLIKOOL Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 2 1. Kristluse tekkimine.................................................... 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis.......................................................... 3 2. Uskumused.............................................................. 4 3. Kristluse levik.......................................................... 4 3.1 Varakristluse levik............................................................ 4-5 4. Kirik...................................................................... 5 4.1 Kiriku struktuur.................................................................. 5 4.2 Kiriku funktsioonid............................................................. 5 5. Pühad tekstid............................................................ 6...
KRISTLUS Mis see on? Kristlus ehk ristiusk on maailma levinuim usk Jaguneb kolmeks põhisuunaks: katolitsism, õigeusk, protestantism ja paljudeks usutunnistusteks, millel on erinevusi õpetuses ja kultuses Tekkis meie ajaarvamise alguses Palestiina judaismi sektina Mida kristlased usuvad? Jeesus andis headele igavese elu Jeesus suri selleks, et lunastada inimeste patud Jumala andestusega saab andeks kõik patud Jeesus mõistab kohut surnute ja elavate üle Olulisimad pühad: jõulud, nelipühad, ülestõusmispüha Piibel Vana Testament(heebrea keeles)- mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, juudi rahva ajalugu Uus Testament(kreeka keeles)- mõned sajandid pärast Jeesuse sündi, Jeesus Kristuse elu ja õpetus Neli evangeeliumi- Matteuse, Luuka, Johannese ja Markuse pane pilt nüüd siia :D Kristluse sümbolid Rist- kannatuse, lunastuse sümbol Krutsifiks- lunastus Kristuse ristisurma kaudu Arv 7- lõpetatus, täiuslikkus, halastus Ristimärkide värvussümbo...
Kristlus Sander Meentalo Mis on kristlus? Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund mille keskmeks on Jeesuse Kristuse elu ja õpetused Kristlusel on enim järgijaid maailmas Kristluse erinevad vormid Kristlus jaguneb paljudeks usutunnistusteks Neist tuntumad on : Katolitsism Õigeusk Protestantism Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt Judaismi usulahk Vanaks Testamendiks kutsutakse Juutide pühakirja Tanahi Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks 1054.a. lõhenes Katolitsismiks ja Õigeusuks. 16. saj. eraldusid Katoliku kirikust Protestantlikud usutunnistajad Piibel Kristlik Piibel koosneb kahest osast Uuest Testamendist kus keskendutakse Kristuse eluloole ja õpetusele Ning Vanast testamendist kus keskendutakse juudi rahva ajaloole Vanimad kristlikud piiblid on kreekakeelsed käsikirjad 4. saj. pKr. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kristlus http://www.hkhk.edu.ee/religiooniturism/kristlus....
Kristlus ehk ristiusk · Maailma levinum usk, mille uskujaid on üle 2miljardi inimese. Ameerikas ja Austraalias on see valdav usund · Tekkimine: - Välja kasvanud judaismist - Tekkis eeldusest, et on elanud Jeesus, kes on pärit Naatsaretis. Usuti, et ta on hukatud ja pärast oma surma ülestõusnud. - Väga vähe ülesmärkinud ja usutakse, et kui ta oli, siis tegutses ta Rooma äärsetel aladel. Mainitud on Chrestust, kes ässitas juute mässama juutide rahutusele ning valitus saatis ta välja Rooma riigist (selline uskumus tuleb Rooma allikatest) - Evangeeliumite järgi sündis Jeesus Herodes Suure ajal ja hiljemalt 4.a. eKr, Kodu koht oli Kalies. Isa (Joosep) oli ametilt puusepp ja ema (Maarja). - Jeesuse sünniajal oli suur rahvaloendus. Maarja Ja Joosep lähevad end kirja panema Petlema, kui Maarja oli lapseootel. Rännakul sünnib neile laps Jeesu. Kuna majas kohta ei leitud kohta, siis mindi...
docstxt/130753758985599.txt
Kristlus Kristluse peamised põhimõtted muutuvad minu arvates tänapäeval aina aktuaalsemateks. Leidub inimesi, kes on arusaanud, et pidev üksteise sõimamine, tögamine, haiget tegemine ja peksmine, ei muuda asja paremaks ega lahenda probleeme. Inimesed on hakanud teistsuguseid lahendusi otsima ja mõni neist on ehk leidnud abi kristluse õpetussõnadestki? Juba muistsetele põlvedele on öeldud, et ei tohi tappa ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla. Kuid Jeesus on jällegi väitnud, et sõnadega teise solvamine väärib palju suuremat karistust kui kohtu alla minemist. Kui keegi on oma ligimesele öelnud: „Sina jäle“ , vääriks lausa tulepõrgus hävimist. Ka tänapäeval on sõnadel tohutult suur võim ja mõju. Sõnadega võidaks veel rohkem haiget teha, kui füüsiliste kokkupuudetega. Oma lähedase solvamine, alavääristamine jääb igaveseks hingele kriipima. Abielu rikkumise all peetakse silmas...
Kristlus Mirell Ojassalu Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Usundi jälgijad : Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga (2001. a andmete põhjal) on kristlus suurim maailmareligioonis. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, LõunaAafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pühad tekstid...
Kristlus Üldist. Kristlus ehk ristiusk on monoteslik usund. Kristluse keskmeks on Jeesus kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad ,et Jeesus on jumala poeg. Ligikaudu 2,1 miljardit järgijat on ristiusul seega on kristlus maailma suurim religioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinias ja Okeaanias. Ajalugu. Jeesuse õpetust levitasid tema järgijad. Kristuse õpetust levitasid Jeesuse apostlid kellest tähtsaim oli Peetrus ja Johannes. Aastal 380 sai Kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Pühad tekstid. Kristlik piibel koosneb kahest osast. Vana testament sisaldab vähemalt 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi. Uus testament 27 teksti mis on valminud mõni sajandil pärast Jeesuse sündi. Vanimad säilinud kristlikud piiblid on kreeka keelsed...
KRISTLUS Mihkel Alamaa, Silvar Sepp Kristlus tekkis judaismi haruna 1. sajandil p.Kr. kuid levis peagi paljudesse riikidesse ning sai maailmausundiks. Alguses oli kristlus vaeste ja orjade usund, kuid peagi võtsid selle üle ka kõrgematesse ühiskonnakihtidesse kuuluvad inimesed. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlusel on ligikaudu 2,1 miljardi järgijat. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku Aastal 380 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatoliku, protes...
KRISTLUS Referaat 2012 SISUKORD KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlikusund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas,Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlusAabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakord...
Tallinna Laagna Gümnaasium Kristlus REFERAAT Koostanud: Kadri Laur Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................... 2 1. Kristluse tekkimine.............................................................................. 3 1.1. Pooldjad ja vastasseis........................................................................ 3 2. Uskumused......................................................................................... 4 3. Kristluse levik.................................................................................... 4 3.1 Varakristluse levik......................................................................... 4-5 4. Kirik................................................................................................ 5 4.1 Kiriku struktuur........................................................
Juutlus Juudid on ,,valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal end ilmutanud. Aabrahami peetakse juudi rahva isaks. Jumal tegi Aabrahamiga lepingu, mille kohaselt said tema lapsed Jumala valitud rahvaks. Seadused anti Moosesele, kui ta juhtis rahvast Egiptusest välja. Siinai mäel sai Mooses endale juudi seadused (10 käsku). Juutide ajalugu on seatud Iisraeliga ja Jeruusalemmaga. Jeruusalemm on kuningas Taaveti pealinn, kelle poeg Saalomon ehitas sinna templi, mis mitu korda hävitati ja taas üles ehitati. Tänaseks on sellest säilinud ainult Nutumüür, mis on oluline palverännakute paik. Juutlus käib emaliini pidi. Juutide kõige olulisem usuline kohustus on Heebrea Piibli uurimine. Piibel koosneb kolmest osast, mis on kirjutatud eri aegadel: Toora, Prohvetid ja Kirjutised. Toora on kõige olulisem osa (lood loomisest, esiisadest, Egiptusest lahkumisest ja seadustest). Prohvetite lood ja ütlused on koondatud ning Kirjutistes on psalmid, mille on...
Anni Larin 10b Geograafia 2011 Kristluse levik Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas Kristluse ajalugu Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. 1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik. Vatikan Ida ortodoksne kirik. Moskva Katoliiklus ...
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
Essee Kristlus Euroopas Euroopa ajalugu on kristluse ajalugu. See on geograafiline piirkond, kus kristlus valitses, mõjutades nii ühiskonnakorda, ülikoole kui ka käitumiskultuuri. Tuntud ajaloolase Norman Davise järgi (kellelt ka tsitaadid eelmises lõigus) hakati kristliku kogukonna asemel kasutama poliitilist mõistet «Euroopa» siis, kui tugevnevad kuningad ei tahtnud ennast enam paavsti võimu alla heita. Siis, umbes 1700. aastatel hakati rääkima rohkem Euroopast, poeetiliselt on sellest kirjutanud sellised valgustusaja suured nimed nagu Voltaire ja Rousseau. Euroopa on maailmajagu, milles me elame, kuid tema poliitiline tähendus on ajast aega muutunud. Külma sõja ajal tähendas Euroopa eelkõige Lääne-Euroopat, täna on põhjust rääkida kultuurilise Euroopa taasühendamisest. Aga millised riigid ja rahvad sellesse taasühendatud Euroopasse kindlasti kuuluma peaksid, pole praegugi selge. Nii on Eur...
Palun lugege labi pdf-fail (OIS-is) ,,Judaism ja oendus" ja pdf-failist ,,Kristlus" viimane peatukk ,,Kristlus ja oendus". a) kui, siis mis Teid ullatas? Judaism ja õendus: poisslaste ümberlõikamine tähistab judaismis Jumalaga lepingusse astumist, mille käigus antakse lapsele ka nimi; meditsiiniliste protseduuride tegemist tuleks vältida hingamispäeval (sabat, ei tohi tööd teha); võivad soovida kosser-toitu (mõned toidud, nagu krevett, angerjas ja piimatoodete tarbimine koos veiselihaga, on keelatud); verd sisaldavad toidud on täiesti keelatud; mehed ei puuduta naist, kui tal on menstruatsioon ega teisi naisi, kes pole tema lähedased; keelatud on katsuda surnut 8-30 minutit peale surma ja ta tuleks matta võimalikult kiiresti koos kõikide kehaosadega. Kristlus ja õendus: Soovitakse enne suremist või operatsiooni, et preester patsienti salviks (võidmine); ristimine...
Judaism ja kristlus ning õendus a) kui, siis mis Teid üllatas? Judaismi juures oli väga üllatav see, et neil on selline usutraditsioon, et kui sünnib poisslaps, siis 8.ndal päeval ta lõigatakse ümber ning selle käigus antakse ka talle nimi. Selline traditsioon tähistab Jumalaga lepingusse astumist. Mõned juudid järgivad reeglit, et hingamispäeval ei tohi teha tööd nad võivad tööks pidada ka seda, kui rebid tualettpaberist tüki. Keelatud on verd sisaldavad toidud. Ortodokkses traditsioonis on keelatud katsuda surnut 8- 30minuti jooksul peale surma. Kristluse juures oli üllatav see, et kristlased usuvad et Jeesus suri inimese pattude eest, samuti usuvad, et Jumala armastusel on vägi võtta ära suurimadki inimeste patud ja pahed ning et Jumal andestab patud igaühele, kes neid kahetseb ning soovib uut elu alustada. Oma viimasel söömaajal murdis jeesus leiba...
Rooma religioon ja kristlus · Roomlaste religioon sarnanes kreeklaste omadele. Zeus Jupiter Ares Mars Hera Juno Athena Minerva Aphrodite Venus · Jumalate hea tahe sõltus sellest, kui hästi inimesed neid teenisid. (ohverdamine) · Riik ja religioon olid seotud. · Riik kontrollis tähtsamaid pühamuid, korraldas usupidustusi ja preestrid olid riigi ametnikud. · Alates augustusest austati keisreid jumalatena. · Roomas jätkus hellenismi perioodil alguse saanud religioonide ühtesulamine. · Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele, kuid teiste jumalate kõrval pidi austust avaldama ka rooma jumalatele ja tooma ohvreid keisrite altaritele. · Keelatud oli teiste jumalate austamine enda jumala kõrvalt. Usu jõud · Kristus ei ole isiku nimi vaid mõiste · Johannes lasi 30 aastaselt ristida ära Jeesuse · Neitsi Maarja sündis ne...
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
Kontrollküsimused kristlus I kohta: 1. Mida tähendab kreekakeelne sõna Christos? Tähendab Jumala poolt salvitud valitsejat ehk kuningat, juutide mõistes Messiat (Maschiach). 2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johannes 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" 5. Milliste sõnadega väljendati kreeka keeles kolmesugust armastust? Kreeka keeles tehti vahet kolmesuguse armastuse vahel: eros - meeleline armastus mehe ja naise vahel, filadelfia venna- või õearmastus, armastus kristlaste vahel, ligimesearmastus ja agape (agaape) heategudele suunatud ennastohverdav kristlik armastus, varakristlikult ka "armastussöömaaja" tähenduses. 6. Kuidas nimetatakse Josephuse kirjutatud teksti osa, kus nimetatakse Kristust? Testimonium Flavianum 7. Nimetada sünoptilised evange...
Judaism ja kossertoit Judaismil on rohkearvuliselt toidukeelusi: Keeld süüa kaameli, kõrbe-hüpikhiire, jänese, sea, roomajate ja paljude lindude liha. Kaamelit ei tohi süüa, sest ta oli peamine tööloom, siga oli tüüpiline maaharija loom sest juudid on liikuv rahvas ja maaharijatega vaenujalal. Keelatud kasutada toiduks ka verd, sest verd vaadeldi kui keha hinge, tapetud loomade liha pidi ja peab olema verest puhastatud, sellega tegelesid spetsialistid. Nende tegevus tagab kosserliha. Kossertoit on valmistatud usklike juutide toiduettekirjutuste järgi. Süüa võib härja-, lamba-, kitse-, hirve-, gaselli-, põdra-, kaljukitse-, antiloobi-, metslamba-, metskitseliha ja ka kõikide nende loomade liha kellel on sõrad, täielikult kaheks lõhestatud sõrad. Vees elavatest võib süüa kõiki, kellel on uimed ja soomused. Lindudest ei või süüa kotkaid, kaarnaid, kulle, jaanalindu, kägu, kajakat, haukaid, kassikakku, puguhane, kormorani, toonekurge, h...
Religioon Eesti vanemas kultuuriloos ja kristlus Muistsete eestlaste usk erines suuresti tolleaegsest ristiusust. Nii palju kui on meie esivanemate ajaloo kohta teada, on eestlased olnud nn. loodusrahvad, kelle muistsete uskumuste keskses kohas oli animism, mis sümboliseerib hingeusku. Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus). Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad. Hiiede all peeti peamiselt silmas pühasid puudesalusid, aga leidus ka teisi ...
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste ...
Usk NSV Liidus Suhtumine religiooni Usk ja usklik olemine olid ametivõimude poolt põlu alla pandud, seda teavad tõenäoliselt enamus inimesed. Põhjust aga igaüks teada ei pruugigi. See lähtus marksistlik-leninlikust ideoloogiast. Kõigepealt ideoloogiast endast: see kandis mingit ebamäärast kättemaksu motiivi, mis oli üles ehitatud järgmisele pildile. Nimelt valitsevat ühiskonnas kaks klassi, kodanlane (ehk rikkad inimesed; ettevõtjad) ja proletariaat (liht- ehk tööinimene). Need kaks klassi on omavahel alluvussuhetes, st kodanlane piinab proletariaati, ekspluateerib teda enda kasusaamissoovist lähtudes. Klassivõitlusest tuleb proletariaati informeerida, et ta võiks kodanlase revolutsiooni teel ja vägivaldselt kukutada ning asuda üles ehitama sotsialistlikku riiki, mis lõpuks viib ideaali ehk kommunismini. See teooria ei sallinud teistsuguseid maailmaseletamise viise ning nõudis lojaalsust kõigilt kodanikelt. Marksistlik-leninliku t...
JUDAISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Judaism on etniline religioon * Keel - heebrea keel * Palvemaja - sünagoog * Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob. * Juudi rahvuslus seonism * Juutide kodumaa - Iisrael * Juutide pühakiri Tanah * Pühakirja tõlgendamine talmund * Rituaal ümberlõikamine. Bar mitsva * Hingamispäev, puhkepäev sabat * Riietusesemed jarmulke/kippa, oimulokid * Palvetamine 3x päevas: 1 hommikul ja 2 õhtul, Jeruusalemma suunas * Eetika 10 käsku ehk dekaloog * Judaism jaguneb: ortodoks...
Mina ja Religioon Oeh...usk on minu jaoks nii raske teema, sest ühelt ma usun ja teisalt jälle ei usu. Seda on raske seletada, sest minu jaoks on kõik niigi selge või siis just vatsupdid midagi ei ole selge ja ma ei oska küsida ega rääkidagi milles on problem. Aga samas ma usun, et uskuda saab ainult seda, mis on põhimõtteliselt kaheldav. Seda, milles ma kahelda ei saa või milles kahelda on väga raske...no seda ma ju tean. Näiteks tean ma, et kivi kukub käest lahti saades maa poole - ma ei pea ju ometigi seda uskuma, see on ju niigi selge. Ma usun seda, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tõeline. Siin on tegu tõenäosusega - usutav on rohkem või vähem tõenäoline. Aga see, mida ma tean, ei ole pelgalt tõenäoline, vaid see ju ongi täielik tõde, see on tõeline. Kui ma sellest oma värskele abikaasale rääkisin, küsis ta minult rida küsimusi, et aga mida me siis teame või kas me üldse midagi teame? Kas on üldse midagi, mis on täielikult abs...
ISLAM Islam tekkis 610. aasta paiku pKr, Mekas. Moslemid nimetavad islami-eelset ajastut tavaliselt dzahilija'ks ehk harimatuse ajastuks. Sellega ei peeta silmas mitte niivõrd hariduse puudumist, kuivõrd tahumatut käitumist ja ebajumalate kummardamist, paiksete elanite isekat rikkuseihalust ning hoolimatusest vaeste suhtes, mõrvu, vaenutsemist ja röövimisi. Muhamed Koraan Koraani käsitlatakse Jumala sõnana, see on kõne- ja kirjakeele mõõdupuuks ning eeskujuks. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu. Koraan tekkis Muhamehi jutluse põhjal ning sõna ise tähendab ,,etteleotu". See on kui juhatus inimestele, kes soovivad järgida ,,õiget teed". Pidevalt korduvad samad teemad: üleskutse austada Jumalat, õigluse rõhutamine, paganluse tühisus, Viimase Kohtupäeva vältimatus kurjad saavad oma karistuse, õiglasi ootab aga paradiis. Koraan koosneb ...
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
Eesti kristlikus kultuuriruumis. Minu suhe kristliku kultuuriruumiga Eesti kristlikus kultuuriruumis Umbes kümme aastat tagasi oli Eestis palju kära usuvabaduse ümber meedias levisid mitmed arvamuslood usust ning isegi seaduses viidi läbi muudatusi. Öeldakse, et tegelikult toimub usuvabaduse varjus kristlik propaganda. Näiteks 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm. Sarnaseid juhtumeid leidis aset nii televisioonis, ajakirjanduses kui ka raadios. Õpilastele osutus ehk kõige mõjutavamaks teguriks uus õppeaine usuõpetus(usundilugu). Kirik on siin nõuandvas ja teenivas rollis. Tegemist on ikkagi kristliku õpetuse taastulemisega meie laste igapäevasele kooliteele, kuigi eelmise vabariigi ajal nähti suurt ...
Nimi Klass Kool 9.Mai 2009 · Eestis enamlevinud usundiks on kristlus · Protestandid · Katoliiklased · Ortodoksid Tavaliselt ühe torniga Risti kujuline Terava tipuga torn Altar asub üldjuhul kiriku idapoolses osas ning sissepääs läänes Piibel Koosneb 66 raamatust Uus- ja vana testament Vana 39 Uus 27 Jutustab inimese ja jumala suhetest Eestis on jumalaks Kristus Vanarahvas pidas oma jumalaks Taara- pitat ehk Taarat http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/piibel.php http://et.wikipedia.org/wiki/Katoliku_kirik_Eestis http://images.google.ee/images?hl=et&client=firefox- a&rls=org.mozilla:et:official&q=kristus&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi http://images.google.ee/images?hl=et&lr=&client=firefox-a&rls=org.mozilla%3Aet %3Aofficial&um=1&sa=1&q=kirik&btnG=Otsi+pilte&aq=f&oq= http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvausund ...
Christianity By: Marin Meos Themes · The Bible · Ten Commandments · Church holidays · Colours · The Seven Virtues · The Seven Vices · The Death · The God The Bible Word "Bible" comes from a greek word biblion and it means a book Bible is an important book, where is written the word of god The ultimate book is the bible Not only one author Two main parts: New Testament and Old Testament Purpose of the Bible Ten Commandments Ten Commandments - God's Law "And God spoke all these words, saying: 'I am the LORD your God... ONE: 'You shall have no other gods before Me.' TWO: 'You shall not make for yourself a carved image--any likeness of anything that is in heaven above, or that is in the earth beneath, or that is in the water under the earth.' THREE: 'You shall not take the name of the LORD your God in vain.' FOUR: 'Remember the Sabbath ...
"Budismi eetika ja Kristluse 10 käsu erinevus ja sarnasus" Budistlik Kristlus Mitte tappa või Sa ei tohi tappa. põhjustada kannatusi teistele elavatele olenditele. Budistlik Kristlus Mitte võtta seda, Sa ei tohi varastada mida pole antud. Sa ei tohi himustada oma ligemese koda, ega midagi, mis tema oma on. Budistlik Kristlus Vältida seksuaalselt Sa ei tohi abielu sündsusetut käitumist. rikkuda. Budistlik Kristlus Vältida valetamist ja Sa pead oma isa halvasti ütlemist. ja ema austama Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. Budistlik Hoiduda joogist ja ainetest, mis hägustavad ja rikuvad vaimu. Kristlus Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval. Sa ei tohi teha e...
Religioon Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki...
Maailmas on 6,3 mljr. Inimest, eestis 1,33 milj. Demograaf-rahvastikugeagraaf, maailma ja selle eri paigu rahvastiku uurimisega tegelevad teadlased nt. Suremus, sündimus, rahvaarvumuutumine, immigratsioon, selle põhjused. Maailmas on üle 6800 keele, kõige rohkem mandariinihiina, hispaania, inglise, hindu, araabia. II keel on inglise, prantsuse, vene, portugali. Ing. On eesti keelde slängi jne. Rassid: Europiidne-balkani-kaukaasia, kesk- euroopa, atlandi-balkani; Negriidne- neegri, austraalia, buSman; Mongoliidne lõuna ja põhja aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism, hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: pea...
Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas Ees-Aasias uus usund - ristiusk ehk kristlus. Sealt levis see üle tohutu suure riigi, jõudes välja ka Itaaliasse, Rooma riigi keskusse. Ristiusk kuulutas, et jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii vaesed kui rikkad. Muidugi ei saanud sellised vaated meeldida Rooma valitsejatelele ning nad hakkasid ristiusulisi taga kiusama, kartes, et orjad võiksid uue usu mõjul üles tõusta. Aja jooksul hakkas ristiusk muutuma. Enam ei räägitud inimeste võrdsusest, vaid sellest, et tuleb olla alandlik ja sõnakuulelik; siis pääseb elus talutud kannatuse eest pärast surma taevariiki - paradiisi. See viis usklikke, nn kristlaste mõtted eemale maistelt hädadelt ja viletsuselt ning sellisena sobis ristiusk ka valitsejaile, aidates alamaid sõnakuulmises hoida. Aastal 313 kuulutaski keiser Constantinus ristiusu Rooma riigiusundiks. Kui Rooma V sajandil langes põhja poolt tulnud rahvaste...
Erisus ja ühtsus religioonis Religioon on uskumuste, normide, tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Rreligioon eksisteerib kogu maailmas ning see toimub, kuna inimestele on vaja midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Usundi eesmärgiks on panna inimesed elama täisväärtuslikku elu. Läbi aegade on uskumused muutunud. On jõutud järeldustele, et tänapäeva religioonide liikumine on jõudnud sinna kohta, mis eiravad kõiki kultuslikke tunnuseid. Fakt, et üha ebamäärasemaks muutub vahe teadusliku ja maagilise, kausaalse ja müütilise vahel, näitab üsna selgelt, et tänapäeva religioonid liiguvad maagiasse uskumise suunas. Põhiliseks erinevuseks kristluse ja nüüdisaegsete religioonide vahel on erinevus teistliku usu ja mitteteistliku maagia vahel. Maagiasse uskumine võib vähendada kahtlusi, kadedust ja ebakindlust. K...
Rauno Veberson Kultuuridevahelised erinevused perekonnas Praegune ühiskond on erinevate kultuuride virrvarr, kus leidub väga erinevate taustadega inimesi, kelle ettekujutus igapäevaelust võib tohutult erineda sellest, mida meie ette kujutame. Sellegipoolest on neid, keda ei sega teised traditsioonid ja kombed ning kelle armastuse teele ei pane tõkkeid teistsugune usk, elatustase, vms. Viimaste aastate jooksul on eesti naiste seas saanud populaarseks minna mehele, kes on islami usku. Esialgu tulevad, tavaliselt turismireisil olevatele naistele, ligi tõmmud araabia iludused, kes lubavad kokku maad ja ilmad ning tõotavad igavest armastust juba esimesel kohtumisel. Pahatihti on selline käitumine tingitud soovist saada elamisluba välisriigis. Nii, et need kuumad kutid ei olegi päriselt huvitatud endast viisteist aastat vanematest daamidest. Siiski on palju õrnema sugup...
VRDLUS Budismi eetika 1. Mitte tappa vi phjustada kannatusi teistele elavatele olenditele. 2. Mitte vtta seda, mida pole antud. 3. Vltida seksuaalselt sndsusetut kitumist (sh abielurikkumist). 4. Vltida valetamist ja halvasti tlemist. 5. Hoiduda joogist ja ainetest, mis hgustavad ja rikuvad vaimu. Kristluse 10 ksku 1. Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu krval. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu vtta. 3. Sina pead phapeva phitsema. 4. Sina pead austama oma ema ja isa. 5. Sina ei tohi tappa. 6. Sina ei tohi rikkuda abielu. 7. Sina ei tohi varastada. 8. Sina ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu. 9. Sina ei tohi himustada oma ligimese koda. 10. Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, mmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
