Teadus info kogumisest, esitamisest, organiseerimisest, analüüsimisest ja kokkuvõtust, nii, et andmed oleksid kergesti tõlgendavad. Jaguneb oma olemuselt: kirjeldav statistika, järeldav statistika. Statistiline vaatlus- info hankimine, kirjeldav statistika- info ülevaatlik esitamine, tõenäosusteooria- tulevikuga seonduv ebakindluse kirjeldamine, prognoosimine, statistiline otsuste teooria- otsuste tegemine ebakindlas keskkonnas mittetäieliku info tingimustes. Uurimisobjekt- protsess või nähtus, mille kohta soovitakse teha järeldusi. Massnähtus- suurest hulgast vähemalt mõningaid ühiseid omadusi või tunnuseid omavatest nähtustest koosnev nähtus. Üldkogum- nt terve keskkooli klass, Eesti elanikud, Euroopa Liidu riigid. Väljavõtukogum, valim- osa üldkogumi elementidest või osa andmeid. Moodustatakse valikueeskirja alusel, valimimaht- mõõdetavate objektide arv. Statistilin...
ühe muutuva suuruse kasvades kasvab ka teise suuruse väärtus; konstantse seosega - kui sõltuva tunnuse väärtus ei muutu sõltumatu tunnuse väärtuse muutumisel; kahaneva ehk pöördvõrdelise seosega, s.t. kui sõltuv tunnus reageerib kahanemisega sõltumatu tunnuse väärtuse kasvule. 42. Korrelatsiooniseosed, nende iseloom ja vormid Korrelatiivsete seoste uurimiseks on matemaatilises statistikas välja töötatud korrelatsiooniteooria . Korrelatsiooniteooria käsitleb korrelatsioonanalüüsi ja sellega vahetult seotud regressioonanalüüsi meetodeid. Eristatakse korrelatiivseid seoseid kahe nähtuse vahel ehk paariskorrelatsiooni ning korrelatiivseid seoseid mitme nähtuse vahel ehk mitmest korrelatsiooni. Mitmese korrelatsiooni puhul on võimalik hinnata resultaatnähtuse seost iga faktornähtusega eraldi ja ka koos. Vastavalt sellele eristatakse ka üld- ja osakorrelatsiooni....