M Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit A juhtiva vedela metalltuuma poolt A TE A D U S Maa magnetvälja M skemaatiline kujutis A Arvutiga GEODYNAMO mudeli alusel imiteeritud A Maa magnetvälja kujutis TE sinised jooned suund Maa sisemusse, punased jooned suund vä...
Kiirgus Aine aktiivsust näitab kiiritusdoos.Kiiritusdoosi ühikuks on siivert. (Sv). Kasutatakse ühikuks bekerell.(bq) 1 siivert on suur kiiritusdoos. Inimene sellega tavaliselt kokku ei puutu.Inimese puhul tuleb kõne alla milli- ja mikrosiivert. Eurooplase keskmise kiiritusdoos on ~2,5-4millisiivertit aastas. Kiiritusdoosi saab mõõta dosimeetriga. Sisemise kiiritusdoosi suurust mõjutab: · radioaktiivse aine hulk · tekitatava kiirguse omadused · millistesse elunditesse/kudedesse radioaktiivne aine liigub · kuidas aine keemiliselt käitub Dooskiirgust mõõdetakse ühe kindla ajaühiku jooksul. 1 tunni jooksul lisandunud kiiritusdoosi jooksul. Dooskiirgust kasutatakse tavaliselt selleks, et kirjeldada kui ohtlik on viibida kiirguse mõju all. Olemas on: nisus,põrdalihas, piimas. Kui inimene saab lühikese aja jooksul väga suure kiiritusdoosi,üle 3-5 siiverti, võib ta mõne nädala ...
Ettekanne: Tuuma kiirgus. Kiirgus igapäevaelus. Kiirgus ja elusorganismid. Ioniseeriv kiirgus. Radioaktiivse aine poolt kiiratav kiirgus koosneb kas osakestest, energiast või mõlemast korraga.See kiirgus on ioniseeriv. Kiirguse võime ioone tekitada - ioniseerida - ongi omadus, mis teeb ta eluskudedele kahjulikuks.Inimesel on kokkupuutevõimalus nelja sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist - alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus - pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest. Röntgenikiirgus on inimese poolt tekitatud.Mitte- ioniseerivateks kiirgusteks loetakse näiteks mikrolaineahjus tekkivat kiirgust, ultraviolettkiirgust ja nähtavat valgust.Kahjutud pole nemadki. Tänaseks on teada päikesekiirgus kui üks nahavähi tekkepõhjusi. Ioniseeriva kiirguse kasutamine. Ioniseerivat kiirgust kasutatakse laialdaselt meditsiinis, tööstuses, teadusuuringutel ja mujal. Mõõtes ionisee...
R Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E Kiiratud energia; t ajaühik; S pindalaühik; P - võimsus E P J W R= = [ R] = 1 2 = 1 2 t ×S S sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neel...
elusorganismidele. See uurib, mis juhtub peale kiirguse neeldumist ja milline on võimalik organismi kahjustus. Kuna ioniseeriva kiirguse võimalik kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil, siis peavad kõigil kiirgustöötajail olema olema baasteadmised rakkude ehitusest ja funktsioonist ning ioniseeriva kiirguse võimalikust toimsest. Ioniseeriv kiirgus: · kahjustab elusorganismi ioniseerides selle organismi molekulidesse kuuluvaid aatomeid rö- ja -kiirgus footonid annavad energiat orbitaalsetele elektronidele laetud osakeste kiirgused ioniseerivad aatomeid mõjutades orbitaalseid elektrone elektromagnetiliselt · bioloogilise kahjustuse aluseks on erinevatest kiirgustest põhjustatud ionisatsioonid · ioonid ei taasühine tavaliselt sellisteks molekulideks, mis on organismi normaalseks talitluseks vajalikud · Ioniseerivat kiirgust iseloomustavad omadused - laeng, mass ja energia - on
Radioaktiivne kiirgus Karl-Randel Areng 9.klass Simuna kool Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel. Samuti tekib radioaktiivne kiirgus kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga osakesed (heelium, tuumad ehk alfaosakesed, elektronid või positronid ehk beetaosakesed, footonid ehk gammakvandid ja neutronid), mis tekivad tuumareaktsioonides. Teatavates tuumalagunemistes võib eralduda ka suuremaid osakesi. Näiteks mõned raadiumi isotoobid kiirgavad süsiniku. Radioaktiivne kiirgus Radioaktiivne kiirgus on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi ...
Elektromagnetlainete Andrus Metsma skaala Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2007 Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • 1864.a. hüpotees elektromagnetlainete olemasolu kohta – inglise füüsik J. Maxwell • 1887.a. elektromagnetlainete avastamine – saksa füüsik H. Hertz • Muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis on elektromagnetlaine. • Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s Elektromagnetväli ja elektromagnetlained • Elektri- ja magnetväli on ühtse elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. • Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. • Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. • Nad on ka risti laine levimissuunaga. Elek...
M A A TE A Maa kiirgusbilanss D U S Maa summaarne kiirgusbilanss M A A TE A D U S M A Päikese lühilainelise A kiirguse muundumine TE atmosfääris ·Hajumine (scattering) A ·Peegeldumine (reflection) D ·Neeldumine (absorption) U S Vasakul: pilvitu taeva korral Paremal: pilvise taeva korral Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi M Insolatsioon Päikeselt saab...
Sisukord 1. Must keha üldmõistena.................................................lk 1-3 2. Absoluutselt must keha.................................................lk 4-5 3. Absoluutselt musta keha mudel.......................................lk 6 4. Musta keha kiirgus......................................................lk 7-8 Kasutatud materjalid: ENE, Internet> neti.ee Mõiste must keha tähistab läbipaistmatut objekti, mis eraldab soojuskiirgust. Ideaalne must keha neelab kogu saabuva valguse ega peegelda seda. Toatemperatuuril oleks selline objekt ideaalselt must (siit ka mõiste must keha). Kuid kõrgemal temperatuuril hakkab ka must keha eraldama soojuskiirgust. Õigupoolest eraldavad kõik objektid soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem kui absoluutne null ehk -273,15 kraadi Celsiuse järgi, kuid ükski objekt ei kiirga soojust ideaalselt, vaid võtab vastu ja eraldab mõningaid valguse lai...
KIIRGUS - JA NEELDUMIS S PEKTRI TE UURIMINE S PEKTROMEETER- GONIOMEETRI ABIL Spektrist Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste(lainepikkuste)järgi Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks) Koosneb 7 värvusest Spektrist Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Spektrite jaotus Is e lo o mu järg i Te kke põ hjus te järg i 1. PIDEVSPEKT 1. KIIRGUS- RID SPEKTRID 2. J OONSPEKT 2. NEELDUMIS- RID SPEKTRID Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab tekivad valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest Neeldumisspekter Näitab, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. Neeldumisspekter on mustade joonte kogum, mis tekib siis, kui asetada pideva spektri allikast tuleva kiirguse teele mingi aine Spektromeeter-goniomeeter...
Kordamine. Radioaktiivsus. 1. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus oa aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad. 2. Millest oleneb tuumade püsivus? Tuumade püsivus oleneb tuumalaengu ja massiarvu suhtest. 3. Mis moodustavad alfakiirguse? Alfakiirguse moodustavad heeliumi aatomite tuumad. 4. Mis moodustavad beetakiirguse? Beetakiirguse moodustavad elektronid, mis tekivad radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks 5. Mis moodustavad gammakiirguse? Gammakiirguse moodustavad elektomagnetlained. 6. Nihkereeglid. · Alfa-lagunemine tuum kaotab kahekordse elementaarlaengu suuruse positiivse elektrilaengu ning tema mass väheneb kuni 4-aatommassi ühiku võrra. Element ninhkub perioodilisustabelis kahe ruudu võrra ettepoole. · Beeta-lagunemine elektron lendab tuumast välja,tuumalae...
KIIRGUSKAITSE Algus: Kiirgus ja ajalugu 1895 Röntgen avastas X-kiired 1896 märked esimesest naha põletusest 1896 esmakordselt kasutati röntgenkiiri vähi ravimisel 1896 Becquerel teatas radioaktiivsuse avastamisest 1897 esimesed naha kahjustuste teated 1902 esimene rõntgenkiirtest põhjustatud vähi juhtum 1903 katsed rottidega tõestasid, et kiirgus võib põhjustada leukeemiat ja steriilsust 1911 esimene teatatud leukeemia ja kopsuvähi juhtum, mille puhul osati seostada seda töö käigus saadud kiiritusega 1911 94 kasvaja juhtumit tehti teatavaks Saksamaal (50 neist olid radioloogid) Kiirguskaitse: Radium Luminous Materials Company New Jersey's (USA), 1915: "raadiumilõuad" 1898. detsembriks olid Marie ja Pierre Curie eraldanud puhta raadiumi esimene radioloogide kongress Londonis, 1925 Rahvusvaheline Radioloogilise Kaitse Komisjon (ICRP), 1928 alates 1950-ndatest ...
Radioaktiivsus ja kiirgus Tanel Padar 12. klass Radioaktiivsus · Radioaktiivsus on mõnede aatomituumade iseenesliku lagunemise protsess. Lagunemisel eralduvad -oskesed (heeliumi aatomituumas) ja -osakesed (kiired elektronid) ja algne tuum muutub teise elemendi tuumaks. Radioaktiivne lagunemine on tõenäosusliku iseloomuga, ühe tuuma lagunemist ei ole võimalk ennustada. Radioaktiivne lagunemine · Radioaktiivse lagunemise kiirust iseloomustab poolestusaeg. Ühe poolestusajaga laguneb pool algsetest tuumadest. Järgmise poolestusajaga laguneb pool allesjäänutest, mitte allesjäänud pool. · Nihkereegel: -lagunemisel muutub laenguarv kahe võrra väiksemaks ja massiarv nelja võrra väiksemaks. Tuum nihkub perioodtabelis kahe koha võrra ettepoole. · -lagunemisel suureneb tuuma laenguarv ühe võrra, massiarv ei muutu...
* Radioaktiivse kiirguse moodustavad energeetilised osakesed, mis vabanevad aatomituumast selle radioaktiivse lagunemise käigus. Seda kiirgust on kolme liiki: -, - ja -kiirgus. -kiirguse moodustavad heeliumi aatomi tuumad (-osakesed), -kiirgus on elektronide voog, -kiirgus kujutab endast aga suure energiaga kvantidest koosnevat elektromagnetkiirgust. * Ioniseeriv kiirgus- kiirguse võime tekitada ioone, mis teeb ta eluskudedele ohtlikuks. Ioniseeriva kiirguse liigid: *) -kiirgus *) -kiirgus *) -kiirgus *)röntgenikiirgus Röntgenkiirgus on pidurduskiirgus, mis tekib röntgentorus elektronidele antud kiirenduse tagajärjel (elektronide ümberpaigutusest aatomis). - kiirgus ja - kiirgus on osakeste vood , eralduvad aatomituumast ja omavad suurt kiirgust ja energiat. - osake koosneb kahest neutronist ja kahest prootonist, on -osakesest suurem ja liigub aeglasemalt. Läbitungmisvõime on väiksem kui -osakesel ja ohtlik vaid organismi sattumisel.
REFERAAT Kiirguse mõju tervisele Kallavere Keskkool Maarika Masikas 9a klass Juhendaja: Õp. Janne Pihelgas Maardu2007 SISSEJUHATUS Päike kiirgab soojust ja valgust, mida me tajume, aga ka raadiokiirgust, röntgenikiirgust ja gammakiirgust. Need on kõik raadiolainete sugulased. Päike kiirgab ka elektriliselt laetud aatomiosakesi ja palju muud. Televisioonimast ja mobiiltelefon saadavad välja raadiokiirgust. Raadiokiirgus soojendab ka mikrolaineahjus pirukaid. Ioniseerivad kiirgused ise on meie keskkonnas täiesti tavalised. Valdav enamik sellest ioniseerivast kiirgusest, millega inimene iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ...
Päevitamine, UV- kiirgus ja nahavähk Koostas: Silvia Kuusik 2018 UVA-kiired ja UVB-kiired · UVA-kiired: 1) Muudavad naha pigmenti tumedamaks 2) Tekitab kortse ja enneaegset vananemist(lõhub elastiini ja kollageenikiude · UVB-kiired 1) Tekitavad uut pigmenti 2) Punetus 3) Aeglane ja püsiv päevitus Päevitamise ja UV-kiirguse plussid · D-vitamiin · Paraneb ainevahetus · Paraneb vereringe · Paranevad teatud nahahaigused · Psoriaas, akne · Päevitamise ja UV-kiirguse miinused · Naha enneaegne vananemine · UV-kiirguse toimel tekivad vabad radikaalid, rakutuuma DNA kahjustumine ning seetõttu suureneb oht haigestuda nahavähki · Tervislikult päevitamine · Vähe aega korraga · Vältida keskpäevast päikest(kõige aktiivsem UVA- kiigusega aeg) · Jalutamine lamamise asemel · Päikesekreem · Hea nipp: Vaadata end või lasta oma kaaslasel vaadata läbi päikeseprillide siis on nahal kohe nähtavad kohad, mis o...
Fotoefekt elektronide ainest välja löömine valguse (suure sageduse ja väikse lainepikkuse, nt. ultraviolettkiirgus) toimel. Kui valgus vabstab elektronid ja annab neile võimaluse liikuda, kuid ei vii neid ainest välja on tegu sisefotoefektiga. Näiteks CCD sensorid erinevates kaamerates. Mikroosakeste dualism - osakest võib käsitleda nii kvandina kui ka lainena. Näiteks valgus. Mikromaailma täpsuspiirangud Mikroosakeste füüsikas esinevad piirangud, kus on osakest iseloomustavate suuruste paare, mida ei saa samaaegselt sama täpselt määrata ning ühe määramise täpsust suurendades, väheneb teise täpsus. See ei ole kõrvaldatav ei riistade ega meetodite täiendusega. Nt. asukoht ja impulss. Tunnelefekt Nähtus, kus mikroosake on võimeline läbima potensiaalibarjääri, mille mõõtmed on väiksemad osakese lainepikkusest. Nt. alfalaguminine või nt. samal põhimõttel töötab tunnelmikroskoop. Kvantarvud Enamasti täisarvud, mis kirjeldavad elektro...
1.Spektriialaparaat koosneb kollimaatorist,prismast ja pikksilmast(Fotoplaadist või fotoelemendist).Valgus pääseb läbi kitsa pilu kollimaatorisse,mille teises otsas on lääts.Pilu asub läätse fookuskaugusel.Selle tulemusena tekitab lääts paraleelse valgusvihu mis suunatakse prismale.erinevat värvi valgused murduvad erinevate nurkade all ja prismast väljuvad eri suundades levivad paraleelsed valgusvihud mis läätse abil koondatakse fokaaltasandi eri piirkondadesse ja tekib spekter. 2.PidevspekterÜks värvus läheb sujuvalt üle teisele.Pidevspektri tekitavad kuumutatud vedelikud,tahked ained ja suure tihedusega gaasid. Joonspekter a) kiirgusspektridüksikud värvilised jooned tumedal taustal b)neeldumisspektridüksikud tumedad jooned pideva spektri taustal Joonspektori tekitavad atomaarsed gaasid ja aurud. 3.SpektraalanalüüsLuuakse uuritava seg...
Kosmiline kiirgus ja virmalised Kosmiline kiirgus Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog. Primaarkiirgus koosneb peamiselt prootoneist (umbes 90%) ja kergete elementide aatomituumadest. Kosmiline primaarkiirgus neeldub Maa õhkkonnas ja tekitab vastastikuses mõjus õhumolekulidega kosmilise sekundaarkiirguse, mis koosneb prootoneist, elektronidest jt. Osa kosmilisest sekundaarkiirgusest jõuab maapinnani. Ülikõrge energiaga kosmiline kiirgus avastati 1962 aastal ja selle uurimine on tänaseni väga keeruline, sest hinnanguliselt jõuab Maa atmosfääri keskmiselt vähem kui üks osake energiaga üle 1020 eV ruutkilomeetri kohta sajandis. See on ka põhjus miks neid tänapäevalgi otseselt ei tuvastata vaid atmosfääri molekulidega põrkudes vallanduva laetud osakeste laviini kaudu. Üli...
Kiirgus. Kiirguse liigid. Spektrid. 1. Kirjeldada Rutherfordi katset. Alpha osakesi kiirusega 20000 km/s pommitati kuldlehele mille paksus oli mikromeeter. Osa hajusid aga üksikud osakesed põrkusid tagasi. Järeldus 1) Aatomis on palju vaba ruumi 2) Kogu positiivne laeng on koondunud ühte punkti (aatomi tuuma). 2. Kirjeldada Franck'i – Hertz'i katset. Balloon on õhust tühjaks pumbatud ja seda saab täita erinevate gaasidega. Katoodi ja võre vahel saab muuta pinget 0-30V, nõrk vastupinge on 0.5V. Kui katoodi kuumatada, väljuvad temast elektronid, mis hakkavad võre suunas liikuma. Kui nende kiirus on piisavalt suur siis nad lähevad võrest läbi ning jõuavad anoodile. Pinge tõstmisel 4.9V on märgata kollase helenduse tekkimist torus. Peale seda voolutugevus väheneb. Katsega on tõestatud elektronide lainelisus. 3. Sõnastada Bohr'i postulaadid. (Teise postulaadi kohta valem.) 1. Elektron võib liikuda ümber tuu...
Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nim. ioniseerivaks kiirguseks.Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste ojektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust.selle tulemusen moodustuvad organismile võõrad molekulid,tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakud.Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustatakse Kiirguse neeldumisdoosiga.Ühik 1Gy(grei).Biodoosiks nim. suvalise kiirguse doosi,mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks grei neeldunud röntgenivõi gammakiirgust.ühik 1Sv(siivert)=1J/Kg Ioniseervia kiirguse allikad:a)maapõuest pärinev kiirgus0,10,6 mSv/aastas b)Kosmiline kiirgus 0,3 mSv/a c)Toidust saadav sisekiirgus ~0,3mSv/a Ioniseeriva kiirguse mõju oleneb sellest ,kui tugevasti see neeldub erinevates ainetes.DosimeeterMõõteriist millega mõõdetakse kiirgusdoosi.elementaarosakesteks nim.mikroosakest,mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu te...
Tartu Ülikooli Türi Kolledz Kiirgus- ja neeldumisspektrite uurimine spektromeeter-goniomeetri abil Referaat 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Spekter........................................................................................................................................4 Spektrite jaotamine: kiirgus-ja neeldumisspekter...................................................................... 4 Spektromeeter goniomeeter.....................................................................................................5 Laboris tehtud katse...........................................................
Kiirgusbilansi kirjeldus. Selge talvepäev Eestis. Pilvede puudumise tõttu on maapinnale jõudev kiirgus otsekiirgus ehk kiired jõuavad maapinnale paralleelsetena. Kiirgus ei kohta ühtegi takistust, seega põhimõtteliselt puudub hajuskiirgus, vaid väike osa kiirgusest hajub tolmus, ning levib murdjoonena. Kogukiirgus ehk kogu kiirgus, mis jõuab aluspinnale, koosneb suures ulatuses otsekiirgusest, ning vähesel määral hajuskiirgusest. Peamiselt katab maapinda lumi. Kiirgus peegeldub peamiselt lumelt kui heledalt pinnaselt tagasi, ning moodustab peegeldunud kiirguse. Raske on vaadata nii taeva poole, kus paistab Päike, ning alla, kust peegeldub valgus näkku. Oht on ülepäevituda ootamatutest kohtadest, näiteks kaelalt ja lõua alt. Üksikutes lumevabades kohtades osa kiirgust neeldub ning soojendab maapinda, see kiirgus on neeldunud kiirgus. Heleda lume tõttu on albeedo, ehk peegeldusvõime kõrgetes protsentides, võib ulatuda kuni 80%-ni. ...
docstxt/132051891765602.txt
Kõige Kalgim Kiirgus Kosmoses Koostaja: 9.Klass 2011 Kuidas Inimene näeb Gammakiirgust Gammakiirguse avastas Prantsuse keemik ja füüsik Paul Villadr 1900. aastal Gammakiirguseks nimetatakse lainealaks ,kus footoni energia on suurem kui 100 keV(kiloelektronvolti) Üks elektronvolt on energia, mida elektron saab läbides potensiaalise vahe (vaakumis)1 volt. Gammakiirhust saab vaadelda Tserenkovi teleskoopidega. Gammakiirgust on võimalik mõõta tänu USA füüsikule Arthur H. Comptonile. Copmton avastas kõrge energiaga footonite hajumise mida nüüd nimetatakse Comptoni hajumiseks. Kust Saab Gammafooton Oma Energia 1961. aastal mõõteti esmakordselt kosmilist gammakiirgust orbiidil Explorer 11 pardalt,kus ennustati sellist kiirguse võimalikkust. Gammaastronoomia uurib kõige energiarikkamaid nähtusi Universumis,näiteks...
TUUMAFÜÜSIKA SISSEJUHATUS: Aatomit tervikulikult uurides, tegeldi elektron katte ehituse... Hiljem hakati tegelema ka aatomituuma ehituse ja seal toimuvate seaduspärasuste uurmisega Samal aastal püstitas Rutherford hüpoteesi ,et vesinike aatomi tuum on kõigi teiste keemilistelementide tuumade koostises. Seda osakest hakatigi nim. Prootoniks. 1920.A ennustas Rutherford ,et tuumas on ka laenguta osakesi. Neutron ise avastati 1932.a. Chadwick poolt .Füüsikud avastasid ,et tuumade lagunemisel vabaneb ,suurel hulgal energies , mida võiks kasutada energia tootmiseks ,kui ka aatompommi loomiseks. 1942a. Läks käiku esimene TUUMAREAKTOR Chicagos. 1945 a. visati esimene pomm Hiroshimale ja Nagasaki . 1954 a. hakkas tööle esimene aatomi Elektri jaam . TUUMAJÕUD : Nii nagu aatomit tervikuna , nii on ka tuumad väga püsivad moodustised . Selle selgitamisel sattsuid ,aga teadlased raskustesse ,sest ei osatus arusaada ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Laineväljad IRM0010 Laboratoorse töö: Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri Aruanne Täitjad: Juhendaja: Töö sooritatud: Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: Aruanne kaitstud: ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Arvutasime Fresnel`i tsooni kauguse apertuurist etteantud pilu laiuse korral. r = 2*D2 / = 0,63 m = 6,3*10-7 m a) D = 0,135 mm = 1,35*10-4 m r = 2*(1,35*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0579 m b) D = 0,23 mm = 2,3*10-4 m r = 2*(2,3*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,1679 m c) D = 0,115 mm = 1,15*10-4 m r = 2*(1,15*10-4)2 / 6,3*10-7 = 0,0420 m 2. Arvutasime kiirgusintensiivsuse miinimumide kaugused kiirguse tsentrist erinevate ekraani kauguste ja pilu laiuste korral. ...
Radioaktiivne kiirgus ja selle kasutamise võimalused Radioaktiivne kiirgus ● Tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel ● Samuti kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi lõhkemisel ja tähtede termotuumareaktsioonis Radioaktiivsuse liigid Alfakiirgus ● Koosneb kahest osakesest - kahest prootonist ja kahest neutronist koosnevatest heeliumi aatomituumadest ● Rasked, suure laenguga ja aeglased ● Varjendiks piisab paberilehest Radioaktiivsuse liigid Beetakiirgus ● Koosneb beetaosakestest - kas elektronist või positronist ● Läbimisvõime alfaosakestest suurem ● Teisese kiirgusena tekib ka röntgenkiirgus ● Varjestamiseks piisab õhukesest metall-lehest, näiteks alumiiniumilehest. Radioaktiivsuse liigid Gammakiirgus ● Koosneb suure energiaga gammakvantidest ● Inimesele ohtlikuim tänu suurele läbimisvõimele ● Kuna gammakvandil puudub elektrilaeng, siis nad elektromagnetväljas ei pi...
Ökoloogia Ökosusteemide klassifikatsioon: Mikroökosüsteemid Mesoökosüsteemid Makroökosüsteemid ( bioomid) Globaalne ökosüsteem (biosfäär) BIOOM samatüübiliste ökosüsteemide kogum ; ühe kliima- ja taimekattevööndi või mäestike kõrgusvööndi koosluste kogum Põhjused, mis tingivad erinevate ökosüsteemide arengut erinevates regioonides: Abiootilised faktorid -Kliima -Mullatüüp -Reljeef -Tuul Biootilised faktorid Füüsilised barjäärid A+B koos Laiuskraadide erinevus Energia ökosüsteemides Energia omadusi kirjeldavad seadused: Termodünaamiline I pritsiip energia võib minna ühest vormist teise aga ta ei kao ja teda ei saa uuesti luua. Termodünaamiline II pritsiip protsessid, mis on seotud energia muundumisega võivad iseseisvalt toimuda ainult sel tingimusel, kui energi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö: Elektromagnetvälja kiirgus läbi apertuuri ARUANNE Täitjad: ........................... Silver Jõekalda IATB31 ........................... Mihkel Matson IATB31 ........................... Madis Abel IATB31 Juhendaja: Janno Pärn Töö tehtud: 30. september 2003 Aruanne esitatud: 11. november 2003 Aruanne tagastatud: ........................................... (kuupäev) Aruanne kaitstud: .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhenda...
1. Elektromagnetism- käsitleb elektri ja magnetnähtuste sügavamaid omavahelisi seoseid ning vastastikuseid muundumisi.Ta uurib eelkõige laetud osakeste mitte ühtlast liikumist. Selle muudab keeruliseks temas alati esinev tagasiside. 2. Tagasiside- on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid suuri muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. 3. Magnetväljaks- nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. 4. Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli ja mis mõjutab ruumis paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. 5. Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. 6. Vahelduvvoo...
1.Kuidas valgust kiiratakse? 1900 a Esitas kvantteooria, mille järgi valgust kiiratakse üksikute valgusportsjonite ehk valgusosakeste kaupa 2. Kuidas valgust neelatakse? Valgust neelatakse tervikuna 3.Mis on footon? Footon on valgusosake, valguskvant, kujutab endas valgusportsjonit 4. Footoni energia valem. Mis määrab ära footoni energia ? E= h x f Sagedus määrab ära footoni energia, mida suurem sagedus,seda suurem energia. Fotoni enegia on võrdne valguse sagedusega ja on pöördvõrdeline valguse lainepikkusega 5.Footoni omadused 1)Footon omab kindlat energiat E= hf h= Planci konstant = 6.63 x 10 astmes -34 f- sagedus( 1 Hz) c=lamda x f c- kiirus E= hc/lamda lamda lainepikkus 2)Esineb ainult liikumises, paigal seisvaid footoneid ei esine 3)Eri värvi valgustel on kvandi enegia erinev (violetsetel valgustel on suurim ja punastel väikseim) 4)Footon omab kindlat massi E= mc2 m=E/c2 = hf/c2 c- valgus...
Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk ehk tuumalagunemine on suure massiga aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Kõik elemendid, mille järjenr on >83 on radioaktiivsed. Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896. aastal avastas ta, et uraan jätab jälje fotoplaadile. Järelikult Uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte. Radioaktiivsuse liigid alfakiirgus liiguvad nagu positiivse laenguga osakesed, väike läbimisvõime, suhteliselt ohutu. Tekib alfalagunemisel, kuid ta võib tekkida ka kergete aatomituumad...
Mikrolaineahi Tiit Sepp Köögifüüsika on pea sama vana kui köök ise. Mikrolaineahi on seevastu suhteliselt hiline lisand meie kööki. Kui Ameerikas sai ta laiatarbekaubaks juba seitsmekümnendatel, siis Eestis hakkas see köögiatribuut levima tunduvalt hiljem. Kuidas mikrolaineahi töötab? Kui tavaline ahi soojendab toitu vahetu soojusülekande abil, siis mikrolaineahi teeb seda toidu koostismolekule mikrolainekiirgusega "raputades". Mikrolainete all mõistetakse kiirgust sagedusega 1300 GHz ehk siis lainepikkusega 30 sentimeetrist 1 millimeetrini. Teadaolevalt avastas mikrolainete toitusoojendava mõju juhuslikult Percy Spencer 1940. aastatel, kui ta ühe mikrolaineradari kõrvale oma pähklikommi unustas ja radar selle ära sulatas. Esimene äriline ahi ehitati 1954 ja laiatarbekaubaks sai ta, nagu mainitud, möödunud sajandi seitsmekümnendatel. Nüüd aga kõige tähtsama küsimuse juurde. Kuidas mikrolain...
Mis on tuumaenergia ja kus seda kasutatakse? Tuumafüüsika kui teadusharu sündis aastal 1896. Kui Prantsuse teadlane Henri Becquereli avastas juhuslikult radioaktiivsuse. Seda veidi üle sajandi vanust avastust on rakendatud väga erinevates valdkondades- tuumaenergia rakendusi on ära kasutatud sõjatööstuses, praktiliselt võimatu on kujutada tänapäevast elu ette ilma selle rakendusteta arstiteaduses või energiatootmises. Kuigi tuumaenergeetika, erineb palju,teistest energia saamis viisidest, loetakse seda säästvaks, sest eneriga tootmise protsessil ei eraldu CO2. Kuid tuumajaamaga, tekib oht, radioaktiivsele saastele, mis võib olla korduvalt kahjulikum kui CO2, eriti kui seda eraldub õhku ja muutub pilveks. Nagu, eespool mainitud kasutatakse, tuumaenergiat põhiliselt eneriga tootmiseks, sõjatööstuses ja meditsiinis, kuid lisaks sellele kasutatakse veel tuumaenergiat t...
Atmosfäär ehk õhkkond · On maad ümbritsev õhu kest. · Ulatub umbes 1000km kõrgusele. · On kihilise ehitusega. · On pidevas liikumises. · Leidub kõigis .. Õhu koostis · Lämmastik 78% · Hapnik 21% · Muud gaasid 1% (argoon, süsihappegaas, vesinik, heelium) · Lisaks veeaur, tolmu-ja soolaosakesed Gaaside teke ja tähtsus GAAS TEKE TÄHTSUS Lämmastik orgaailise aine lagunemisel toitaine taimekasvuks Hapnik roheliste taimede hingamiseks, põlemiseks fotosünteesil Süsihappegaas hingamisel, põlemisel, neelab soojuskiirgust, mõju vulkaanipurskel maa temp.-le fotosünteesiks Veeaur aurumisel aluspinnalt, ...
Mis on albeedo ja mis on kahesuunaline peegeldustegur? Marianne Kangur Kahesuunaline peegeldustegur Aluspinnalt võib kiirgus peegelduda eri suundades erinevalt. Seda kirjeldab kahesuunaline peegeldustegur. Väikeselt pinnatükilt peegeldunud kiirguse intensiivsus avaldab järgmise valemiga: Licosi ühikulisele pinnale langev kiirgusvoog Kahesuunaline peegeldustegur on sümmeetriline: pealelangeva ja peegeldunud kiirguse suunad võib ära vahetada, ilma et tegur muutuks: Kahesuunalise peegeldamise seisukohalt jäävad kõik pinnad kahe äärmusliku juhtumi vahele. Igas suunas ühtviisi peegeldab Lamberti pind. Kui sellise pinna albeedo on A, siis tema kahesuunaline peegeldustegur on konstantne ja võrdne A/. Teine äärmus on peegelpind, mille kahesuunaline peegeldustegur on nullist erinev ainult ühes suunas. Kui näiteks horisontaalsele peegelpinnale langeb kiirgus suunast (i,i), siis kõik peegeldub suunas (r=i,r=i+180°). ...
▲♦❡♥❣ ✾ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❦✐✐r❣✉s✳ ❱❛❧❣✉s ❥❛ ✈är✈✉s ❚❡❡♠❛❞✿ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡t❡ s♣❡❦t❡r✳ ❘❛❛❞✐♦❧❛✐♥❡t❡ s❦❛❛❧❛✳ ■♦♥✐s❡❡r✐✈ ❥❛ ♠✐tt❡✐♦♥✐s❡❡r✐✈ ❦✐✐r❣✉s✳ ◆ä❤t❛✈ ✈❛❧❣✉s ❥❛ ✈är✈✉s✳ ❱är✈✉st❡ ❧✐✐t♠✐♥❡✳ ❊r✐♥❡✈❛❞ ❦❡❤❛❞ ❥❛ ✈❛❧❣✉s✳ ❱är✈✉st❡ ❧❛❤✉t❛♠✐♥❡✳ ❑✐r❥❛♥❞✉s✿ ❋üüs✐❦❛ ❦äs✐r❛❛♠❛t ❧❦ ✼✶✕✼✾✳ ❊❧❡❦t♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t✐❧✐♥❡ ✐♥❞✉❦ts✐♦♦♥ ✖ ♠✉✉t✉✈ ❡❧❡❦tr✐✈ä❧✐ t❡❦✐t❛❜ ♠✉✉t✉✈❛ ♠❛❣♥❡t✈ä❧❥❛✱ s❡❡ ♦♠❛✲ ❦♦r❞❛ ♠✉✉t✉✈❛ ❡❧❡❦tr✐✈ä❧❥❛✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡ ♦♥ r✉✉♠✐s ❧❡✈✐✈❛❞ ❡❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t✈ä❧❥❛ ✈õ♥❦✉✲ ♠✐s❡❞✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡ ♦♥ r✐st❧❛✐♥❡✿ ❡❧❡❦tr✐✈ä❧✐ ❥❛ ♠❛❣♥❡t✈ä❧✐ ✈õ♥❣✉✈❛❞ r✐st✐♦❧❡✈❛✐s t❛s❛♥❞❡✐s✱ ♠✐s ♦♠❛❦♦r❞❛ ♦♥ r✐st✐ ❧❛✐♥❡ ❧❡✈✐❦✉ s✉✉♥❛❣❛✳ ❊❧❡❦tr♦♠❛❣♥❡t❧❛✐♥❡t ♥❛❣✉ ❦õ✐❦✐ t❡✐s✐ ❧❛✐♥❡✐❞ ✐s❡❧♦♦♠✉st❛✈❛❞✿ ❼ ❧❛✐♥❡♣✐❦❦✉s λ✱ ♠✐s ✈õr❞✉❜ ❧❛✐♥❡ ❦❛❤❡ s❛♠❛s ✈õ♥❦❡❢❛❛s✐s ♦❧❡✈❛ ❧ä❤✐♠❛ ♣✉♥❦t✐ ✈❛❤❡❧✐s❡ ❦❛✉✲ ❣✉s❡❣❛❀ ❼ ♣❡r✐♦♦❞ T ✈õr❞✉❜ ❛❥❛❣❛✱ ♠✐s ❦✉❧✉❜ ❧❛✐♥❡❧ ü❤❡ ❧❛✐♥❡♣✐❦❦✉s❡ ❧ä❜✐♠✐s❡❦s ❼ s❛❣❡❞✉s f ✈õr❞✉❜ tä...
Radioaktiivsus Koostaja: Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsus elementide aatomituumade võime iseenesest muunduda teise aatomi tuumaks (alkeemikute idee) · 1896 Becquerel uraaniühendid mõjutasid läbi tumeda paberi fotoplaati · 1898 M. Curie poloonium ja raadium Inimesele jõudev kiirgus · ·Pinnas ·Kosmilised kiired ·Päikesetuul ·Inimene ise (K-40, C-14, Ra-226) Kiirguste liigid Alfakiirgus · Heeliumituumade voog (positiivne laeng) · Kõige ohtlikum (sissehingamine, toit) · Paberilehte ei läbi · Suur mass ja elektrilaeng muudavad liikumise raskeks Kiirguste liigid Beetakiirgus · Kiirete elektronide voog · Negatiivse laenguga · Ohtlik organismi sattumisel Kiirguste liigid Gammakiirgus · Lühilaineline elektromagnetilise kiirguse voog (valguse kiirus vaakumis) · Suur läbi...
Arvutiekraani mõju silmadele Personaalarvuti on saamas paljude inimeste ja elukutseesindajate lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks. Kaasaegne infotehnoloogia paelub oma määratute võimalustega, teeb paljud tööd lihtsamaks ning paljud tegevused huvitavamaks. Tööl on arvuti eelkõige töö ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem. Kui meie igapäevaelu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada? Arvutiekraani mõju silmadele on üks enimlevinud ning vaieldud teema. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort puudutab kõige sagedamini just nägemiselundit, olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul...
Rauno Veberson Kuidas said meist inimesed? Pärast Suurt Pauku on toimunud paljugi ja see on suur ime, et me saame praegu istuda vaikuses ja mõtiskleda kust me tulnud oleme ning miks me oleme just sellised nagu me oleme. Miks me põlvneme just ahvidest? Kuidas said meist inimesed? Nendele küsimustele on palju erinevaid vastuseid ning igaüks on omamoodi õige. Võib-olla oleme ahvide sugulased kuna nemad omasid kõige suuremat potentsiaali abstraktse ajutegevuse tekkeks. Ehk oli see üks põhjuseid miks inimahvid tulid puu otsast alla ja haarasid pihku teravad kivid, et lihtsustada oma igapäevaseid tegevusi. Pika peale said teravatest kividest juba sihikindlalt valmistatud luunoad ja kivikirved ning kaua ei läinud kui need vastsed ,,inimesed" kolisid koobastesse. Natukese ajaga tuldi välja metsast ja koliti avamaale, kus toidu hankimine muutus mitmekülgsemaks. Isased jahtisid metsas ulukeid ja la...
ULTRAVIOLETTKIIRGUS SIsukord Ultraviolettkiirgus Mõju ja kahju tervisele UV-tundlikkus ja nahatüübid Kahju asemel kasu Individuaalne dosimeeter taskus Päevitamine Ultraviolettkiirgus Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus. Seega on ultraviolettkiirgus osa elektromagnetlainete spektrist. UV-kiirgus kutsub organismis esile muutusi rakkude ehituses ja talituses. Mida lühemalainelisem on UV-kiirgus ja midasuurem doos, seda tugevam on selle mõju. Mõju ja kahju tervisele Enim tuntuid UV-kiirguse kahjulik toime on päikesepõletus, mille korral tekib nahas põletik koos rakkude kärbumisega. Päikesepõletusele tekivad nahapunetus ja villid. Ultraviolettkiirguse toimel tekkinud kahjustused ja põletik põhjustavad naha vananemise. Marrasnaha rohke paljunemine soodustab nahavähi teket. Riskifaktor ka silmakasvaja tekkeks. Pärsib immuunsüsteemi seda osa, mis kaitseb...
TUUMAFÜÜSIKA 1.radioaktiivsus e tuumalagunemine teatud keem. elementide omadus iseeneslikult kiirata elektromagnetkiirgust v suure energiaga osakesi 2. ALFA-kiirgus a-osakeste juga, mille kiirus 107 m/s ja nõrk läbimisvõime BEETA-kiirgus kiirete elektronide vool, mis liigub u valguskiirusel (3*108 m/s), tugev läbimisvõime GAMMA-kiirgus elektromagnetvälja kvantsid, millel on väga tugev en. ja kõrge läbimisvõime 3. Poolestusaeg aeg, mille jooksul aine aktiivsus väheneb poole võrra (isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt) 4. radioaktiivsuse lagunemise seadus (VALEM) määrab lagunemata aatomite arvu (N). 5. Tuumareaktsioon - kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 7 N + 2 He 8 O +1 H . 14 4 17 1 Neutron: 4 Be + 2 He 6 C ...
FÜÜSIKA 1. Millist laengut omab ja kus asub: neutron, elektron, prooton: -Neutron = Neutraalne -Elektron = Negatiivne -Prooton = Positiivne -Prootonid & Neutronid asuvad aatomi tuumas, elektronid elektronkihtidel 2. Võrdle planetaarset, Thompsoni ja Bohri aatomimudelit! Thompsoni aatomimudel on nagu ,,rosinakukkel" kus osakesed on aatomis laiali. Bohri aatomimudel on nagu planetaarne, kuid elektronid tiirlevad kindlatel energiatasemetel. (Õige ainult Vesiniku aatomi korral) Planetaarne aatomimudel on nagu päikesesüsteem, keskel on tuum ja ümber tiirlevad elektronid elektronkihtidel. 3. Sõnasta Bohri postulaadid! 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 4. Selgita alfa, beeta ja gamma l...
1. Kirjelda joonsidet ja kovalentset sidet ? Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentse sideme juures on kandev roll elektronkatte väliskihi elektronide vastastikune toime. Omavahelise tõmbumise tõttu võivad positiivselt ja negatiivselt laetud ioonide vahel moodustuda väga tugevad sidemed. Neid sidemeid nimetatakse ioonsidemeteks, sest need moodustuvad ioonide vahel. 2. Mis on kristall? Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. 3. Mis on võredefekt? Valentselektronide puudujääk seevastu tekitab võres laengudefekti - nn. "augu". 4. Mis on legeerimine? Legeerimine on metalliliste, harvemini mitte metalliliste lisandite manustamine metallile või sulamile mehaanilise vastupidavuse (tugevuse, kõvaduse) su...
14. Milline ebastabiilsus põhjustab -lagunemise ja milline muutus sellega tuumas kaasneb? Mida kujutab endast osake? -lagunemine tekib juhul, kui tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimust võtma. Siis võtab tuum kaalust alla ehk heidab endast välja kahest prootonnist ja kahest neutronist koosneva osa-heeliumi tuuma. Massiarv väheneb 4 võrra ja laeng 2 võrra, alati kaasneb ka -kiirgus. 15. Mida nimetatakse tuumareaktsiooniks? Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 16. Millal räägime ahelreaktsioonist? Ahelreaktsioon tekib siis, kui reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel. NT võivad tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. 17. Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur
Tuumaenergia Tuumaenergiat saadakse tuumakütuse tuumade lõhustumisel. Selle juures vabaneb väga väikesest kütuse hulgast väga palju soojusenergiat. Tuumaenergia võib olla ka väga ohtlik, sest tuumakütusest eraldub elusolendeid ohustavaid radioaktiivseid osakesi. Radioaktiivsus: Aatomituumad radioaktiivses aines on ebastabiilses olekus. Ebastabiilsetes tuumades on kas väga palju või väga vähe neutroneid. Tuuma ebastabiilsus laheneb siis, kui see tuum kiirgab. Kiirgus: Radioaktiivsed ained kiirgavad nn. ioniseerivat kiirgust, mis suuremas hulgas on tervisele kahjulik. Olemas on erinevad kiirguse liigid: alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Röntgenikiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid see pole radioaktiivsuse tagajärg. Aktiivsus: Aktiivsust võetakse ioniseeriva kiirguse mõõduks. Selle ühik on bekerell (Bq). 1 bekerell on hästi väike ühik. Kunstlik kiirgus: Ioniseerivat kiirgust kasutatakse ka meditsiinis. kiirgu...
Röndgenkiirgus Karl Loorberg Kristel Kiisler Avastamine • Röntgenkiirguse avastajaks on serbia leiutaja Nikola Tesla. • Röntgenkiirgus avastati katsetes Crookesi toruga Ühikud • Röntgenkiirgus on elektromagnetkiirgus • Saab mõõta röntgenkiirguse footoni energiat ja kiirguse radiomeetrilisi suurusi nagu intensiivsus. • Röntgen (R) on iganenud traditsiooniline kiiritatuse ühik, mis vastab kiiritatusele, mis tekitab ühikulise elektrostaatilise laengu kuupsentimeetris kuivas õhus (1,00 R = 2,58×10–4 C/kg). • Neeldunud energia doosi mõõdetakse greides (Gy = J/kg), mis on võrdne neeldunud energiaga ühikulise massiga kehas. • Meditsiinis on tähtsam mõõta kiirguse mõju kui kiirgusega kantavat energiat. Mõõdetakse kahte suurust: Ekvivalentdoos ja Efektiivdoos Mõõtmine • Röntgenkiirguse detektorid põhinevad kolmel tööpõhimõttel: 1) Fotokeemiline reaktsioon – Kiirguse kvandi mõjul toimub keemiline ...
Gammakiirgus Jaanika Rumjantseva 11I Gammakiirgus See on kõige lühema lainepikkusega(suurusjärgus alla 10 pikomeetri) Samas suurima sageduse ja energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest Tekkimine Gammakiirgus tekib : Tuumaprotsessides Mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teise kiirgusena. Elementaarosakseste annihileerumisel Gammakiirguse mõju: Üldiselt gammakiirgus ioniseerib ainet mida ta läbib. Ioniseerimine toimub kolmel põhilisel moel. v Fotoefekt v Comptoni hajumine v Elektron-positron paaride tekkimine Fotoefekt on põhiline ainega reageerimise viis röntgenkiirte ja madala energiaga (alla 50 keV) Suuremate energiate puhul on teiste ioniseerimisprotsesside toimumise tõenäosus oluliselt suurem. Comptoni hajumine Sellisel moel gammakiirgus ei neeldu, vaid tema energia väheneb. Comptoni hajumine on põhiline protsess gammakiirgusel. Selle kvantidel on energia vahemikus...
Kontrolltöö aatomi-ja tuumafüüsikast 1. Tuumafüüsika: tuuma ehitus, tuumajõud, nukleonid, seoseenergia (tuuma seoseenergia arvutamine massidefekti ja eriseoseenergia kaudu). 2. Tuumareaktsiooni mõiste. Tuumareaktsioonide võrrandite kirjutamine, lähtudes laengu ja massi jäävuse seadustest. 3. Radioaktiivsus ja selle liigid. Nihkereeglid alfa-, beeta- ja gammakiirguse kohta. Võrrandite kirjutamine. Poolestusaeg 4. Raskete tuumade lõhustumine neutronite toimel. Kiired ja aeglased neutronid. Ahelreaktsioonid. Kriitiline mass. Neutronite paljunemistegur. Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm. Tuum on väga suure tihedusega ning oma olemuselt liitosake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest, mida kokku nimetatakse tuumaosakesteks ehk nukleonideks. Prootoni laeng on võrdne elektroni laenguga ning seda nimetatakse tuumalaenguks (Z) Mass on 1,6726 · 10-27 kg, Neutroni mass on 1,6749 · 10-27 kg. Prootonite ja neutronite koguarv on tuu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
