Esimese maailmasõja algus ja sõdivate koalitsioonide koosseis 1907. aastsast alates tervanesid Austria-Ungari ja Serbia suhted: *Serbia taotles suure slaavi riigi loomist Balkanil. *Kasvas slaavlaste rahvslik liikumine Austria impeeriumis. *1908-1909 kujunes välja Bosnia kriis. *Serbias tekkisid terroristlikud rahvuslikud organisatsioonid, millest mõjukaimad olid "Must Käsi" *Austria troonipärija Franz Ferdinand oli Serbia suhtes vaenulik. 28. juunil 1917 korraldati Sarajevos atendaat Franz Ferdinandile. Seda kasutasid keskriigid sõja alustamiseks. 23.juulil esitas Austria-Ungari ultimaatumi Serbiale. 28. juulil kuulutas Austria- Ungari Serbiale sõja. 29.juulil nõudis Saksamaa Venemaa sõjaliste ettevalmistuste katkestamist. 1. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Prantsusmaale, kuna aga Prantsusmaad taheti rünnata läbi Belgia, siis esitati viimasele 2.augustil ultimaatum. 4.augustil kuulut...
Loe kindlasti: http://www.slideshare.net/madlimaria/soda MÕISTED Antant (Entente Cordiale)- 1904.a. Aprillis. Leping inglismaa ja prantsusmaa vahel (südamlik leping). 2 osa: avalik, salajane. Avalikus osas lubas Prantsuse valitsus Suurbritannia tegevusse Egiptuses mitte takistada. Briti valitsus teatas, et Prantsusmaa saab nö järelvalve rahu üle Marokos, ning kohustus teda abistada pmst kõikides reformides. Prantsusmaa lubas mitte muuta Maroko poliitilist olukorda. Salajases osas oli aga esindatud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalused. Tähendas okupeerimist ja kolooniaks muutmist. Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine. Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus. Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern (18591941) Nikolai II Ro...
Rahvusvahelised suhted XX saj. Algul 19. saj lõpul kujunesid välja peamised poliitikajooned(selgepiirilised ja vastandlikud). Kõigi suurriikide soov oli oma mõjusfääri suurendada ja teisi nõrgendada. Suurriikidest jõuavad üksteise vastu Sakamaa(hilinenud riik 1871 Saksa keisririik, kõik alad olid juba ära vallutatud ning seepärast oli sõda vältimatu) ja Suurbritannia (suurim impeerium, üle 30 mil ruutkilomeetrit, suurim laevastik). Keskriigid(Central Powers)/ Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (hiljem ühinesid Türgi ja Bulgaaria) oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Tekkis 19. saj lõpus. Saksamaa eesmärgiks oli saada liitlasi ning võidelda oma loomuliku vastase Prantsumaa vastu. Itaalial on probleem Austiaga, kes okupeeris Põhja- Itaaliat pikka aega ning sellepärast oli ebakindel partner. Antant oli 1907. aastal sõlmitud liit Prantsuse, Venemaa ja Suurbritannia vahel vastukaaluks Keskriikidele....
Kuupäev .............................. Koostanud: Madis Somelar AKT9§2 1. Täida lüngad. (15 punkti) Esimene maailmasõda algas 1914 aastal ning lõppes 11 novembril 1918 aastal. Kõige rohkem said Esimeses maailmasõjas kannatada keskriigid(saksamaa, austra-ungari, türgi, bulgaaria). USA astus Esimesse maailmasõtta alles 1917 aastal ning kandis seetõttu vähe kaotusi. Kui varem oli USA olnud eurooplaste võlglane, siis nüüd muutus ta nende võlausaldajaks. Kõige kiiremini arenes sõjajärgsel aastakümnel USA majandus. 1920. aastail uskusid paljud ameeriklased, et saabunud on prosperity ehk majandusliku õitsengu ajajärk. 1914 aastal oli Fordi autotehases kasutusele võetud konveier, mis tagas väiksema ajalise töökulu . Kõige raskem oli majanduslik olukord Saksamaal, sest see riik oli kuulutatud sõjasüüdlase...
Kontrolltöö 1. Pane kirja I maailmasõja põhjused. · Alahinnati ohtu · Sõda romantiseeriti · Puudus mõjukas rahvusvaheline organisatsioon · Sõjaline mõtlemine oli olulisem, kui diplomaatia · Vastuolud suurriikide vahel (Prantsusmaa, Inglismaa- Saksamaa) 2. Milline sündmus said I maailmasõja ajendiks? Ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06.1914. 3. Iseloomusta suurriikide sõjaplaane? Saksamaa- Prantsusmaa kiire purustamine, sõjakäik Venemaa vastu. Prantsusmaa- tugev kindlustuste vöönd piiril Saksamaa vastu, Elsass-Lotringi kaudu saksamaa ründamine. Venemaa- kaks võimalikku rünnaku suunda (Ida-Preisimaa või Austria-Ungari). 4. Mida tähendab positsioonisõda? Sõda kindlatel positsioonidel, kus kaevatakse kaevikud mitmetel liinidel ja lisaks pannakse kaitseks ka tõkked. 5. Kuidas mõjutas sõjategevust tankide ja mürkgaaside kasutusele võtt?...
Esimese maailmasõja põhjused ja algus Lähiajalugu I § 5 vt kaarte atlases lk 74-75 NB! Esimene maailmasõda toimus 1914-1918 I Sõja põhjus Esimese maailmasõja põhjuseks olid maailma imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud. Vastuolusid põhjustas terav võitlus · tooraineallikate · turgude · asumaade · mõjupiirkondade pärast. 20. sajandi alguseks oli maailm jagatud põhiliselt Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Kuna aga USA ja Saksamaa olid jõudnud neist arengus ette, tahtsid nad maailma endi kasuks ümber jagada. NB! Euroopa põhivastuolu 20. saj. algul oli Saksamaa Inglismaa vastuolu. Järelikult kõik suurriigid kippusid sõtta, olid valmistunud sõjaks! Sõdivad pooled: Keskriigid Antant · Saksamaa · Inglismaa · Austria-Ungari keisririik · Prantsusmaa · Türgi ...
Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad Essee I maailmasõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimesel veerandil, mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, aga teiselt poolt ühiskonna, kui terviku terviku mahajäämine. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskriigid (Saksa Keisririik, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi) ja neutraalsed riigid (võiks ka neid käsitleda eraldi blokkina). Kaks esimest olidki loodud võimu suurendamiseks ja laiendamiseks (Keskriigid) ja nendele tasakaaluks (Antant). Esimese maailmasõja põhjusteks olid suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. E...
Maailmasõda 1.MS mõiste. 1 MS osapooled: Keskriigid (3) ja Antant (4) Maailmasõda – laiahaardeline sõda, millest võtavad osa enamus maailma riikidest ning mille tandriks on peaaegu terve maailm. Iseloomult oli imperialistlik sõda, kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks oli suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused. Osapooled: Kolmikliit/keskriigid. Algatajaks Saksamaa koos Itaalia ja Austria-Ungariga; Itaalia sõjas erapooletu, kuid astus sõtta 1915 Antanti poolel. Antant. Vastukaaluks Saksamaale ja Kolmikliidule. Kuulusid Venemaa, Inglismaa ja Prantusmaa. Sõja käigus liitus Jaapan 1914 ja USA 1917. Venemaa lahkus 1917 peale oktoobripööret ja väljus Bresti rahuga 03.03.1918. 2. 1. MS kui imperialistlik sõda: teada suurriikide taotlusi. Saksamaa – Inglismaa: Saksamaa oli kolooniate jagamisele hiljaks jäänud, sai vähe ...
Arvestus. Maailm 1900-1918 16. Inimkonna edusammud 20. saj alguseks, tähtsamad leiutised ( 4 leiutist ja miks peate just neid olulisteks) 17. Ideoloogiad: marksism,-Maailma sotsialistlik ümberjagamine. Nt. kommunism NSVL liidus. Puudub klassid, klassivõitlus, eraomand, perekond. liberalism -vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. konservatism - on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. 18. Riikide arengu iseloomulikud jooned enne I ms (majandus, sisepoliitika, välispoliitika): · Inglismaa - tüüpiline koloniaalsuurriik, turumajanduslikud põhimõtted olid juba väga ammu. Võimule tulid leiboristid, kes suunasid...
I Maailmasõda Referaat Tanel-Mairo Sildnik 11LJ Eesti Mereakadeemia Merekool Õpetaja: Tarmo Tulgiste 2012 SISSEJUHATUS: Esimene maailmasõda sai alguse Austria-Ungari troonipärija tapmisega ning kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Kaasas 38 riiki ehk 75% rahvastikust. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antaanti kuulusid:Venemaa,Prantsusmaa,Itaalia ja Inglismaa. Keskriigid:Austria-Ungari,Saksamaa,Itaalia.Itaalia läks hiljem Antaandi riikide poolele üle.Üheski? varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid,inimkaotused ulatusid miljonitesse,kõigem enam kannatasid tsiviilisikud.Mida 2. maailmasõda endaga täpsemalt kaasa tõi ja kes osutusid võitjateks? PÕHJUSED: 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlust liidri rolli pärast maailmas. 2) Venemaa, Austria-Ungar...
1. Antant 1893.aastal sõlmivad Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu; 1904. aastal sõlmivad Inglismaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale'i ehk südamliku kokkuleppe, mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse Marokos Maroko jääb iseseisvaks c) 1911 teine Maroko kriis marokolaste ülestõus prantslaste vastu; prantslased okupeerivad Maroko pealinna; Saksa sõjalaevad Maroko rannikul; läbirääkimiste tulem...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Haaras 1,5 miljardit inimest (75% maakera elanikkonnast). Sõja lõpuks osales 38 riiki. Surma sai 10 miljonit inimest, haavata 20 miljonit. Sõjatanner hõlmas üle 4 miljoni km², rinnete kogupikkus u. 3000 km. Sõda toimus Euroopas, Aasias, Aafrikas, ookeanidel. I Rahvusvahelised suhted sõja eel 20. sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikide rühmitused: Keskriigid Antant 1879 leping Saksamaa + Austria-Ungari 1893 Venemaa + Prantsusmaa leping 1882 liitus Itaalia (NB! 1915 läks Antanti 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa leping poolele). Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (Entente cordiale) liitu nimetati Kolmikpaktiks ...
Ajaloo kontrolltöö küsimused Esimene maailmasõda 1. Mis oli sõja ajendiks? 28.juulil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja Saksamaa survel. 2. Millise sündmusega sõda algas? Serbia salaorganisatsioonid tapsid Austria-Ungari troonipärija. 3. Sõjalised liidud + nimeta riigid, kes sinna kuulusid. Antant (Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa), Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). 4. Kelle vahel Esimene maailmasõda toimus? Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria (keskriigid) Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Serbia, Jaapan, Itaalia, USA (Antant). 5. Uuendused sõjapidamises. Mürkgaaside kasutamine, tankide kasutamine, lennunduse areng, allveesõda. 6. Miks öeldi Esimese maailmasõja kohta totaalne sõda? Sõda tõi kaasa totaalse vihkamise. 7. Sõja võitjad ja kaotajad. Võitsid: Liitlasväed, Kaotasid: Keskriigid 8. Sõja daatumid. Algus: 28.juuni 1914.a Lõpp: 11.november 1918.a
AJALUGU ESIMENE MAAILMASÕDA Üldine: · 28.07.1914 kuni 11.11.1918 · sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia) · kaevikusõda · katsetati esimest korda keemiarelvi · toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt · tomusid 20. saj. esimesed tsiviilelanike massimõrvad · põhjuseks oli suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspodi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast · Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad, vallutada Baltimaad, Poola, Ukraina · Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat · Türgi soovis endale Taga-Kaukaasiat · Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia · Prantsusmaa tahtis vallutada Saarimaa, saada tagasi Alsace-Lorraine · Venemaa tahtis Galiitsiat, Musta...
II MSI MSPõhjused: ·Versailles'i rahulepingust tulenev ebaõiglus Saksamaa suhtes, mis viis natsionalismi kasvule ja tegi võimalikuks Hitleri võimuletuleku, kes tahtis realiseerida sakslaste revansitaotlused. ·NSVL-i soov laiendada oma valdusi ja levitada maailmarevolutsiooni ·Lääne (SB ja Pr) järelandmispoliitika Saksamaa suhtes, mis ärgitas Saksamaa (Hitleri) agressiivsust. ·Julgeolekusüsteemide (Rahvasteliit, desarmeerimiskonverentsid) suutmatus ohjeldada agressiivseid riike. ·Peale I MS olid võitjad kaotajate ülekohtused , see külvaski uue sõjaPõhjused: ·Jõupoliitilised vastuolud. Saksamaa- Suurbritannia; Saksamaa- Pransusmaa ·Suurriikide võidurelvastumine ·Kolooniate ümberjagamine ·natsionalism Pransusmaa ja Saksamaal ·Ühiskonnasiseste pingete ja vastuolude lahendamine sõja abil- suunata kogunenud raev võõraste vastu ·Saksa- Briti majanduslik rivaliteet ·sõda sündis EU riikide vahelisest vaenust ja vastuolust ·28. juuni...
Lähiajalugu 1. Rahvusvaheline olukord pärast Esimest maailmasõda I maailmasõjas osalenud riigid Kaotajad (Keskriigid) Võitjad (Antant) Saksamaa Suurbritannia Austria-Ungari Prantsusmaa Türgi USA Bulgaaria Itaalia Belgia Venemaa sõlmis Serbia 1918. a. separaatrahu Jaapan, Hiina jt Saksamaaga Wilsoni 14. punkti · kõik riigid peavad loobuma saladiplomaatiast; · kõigil Euroopa rahvastel peab olema enesemääramise õigus, vana kontinendi kaardilt peavad kaduma kõik impeeriumid; · riigid peavad vähendama oma relvajõude; · Poola peab saama sõltumatuse; · Itaalia piire tuleb korrigeerida vastavalt rahvuse asualale; · koloniaalvaidlused tuleb lahendada avalikult ja erapooletult; · poliitiliste tülide lahendamiseks tuleb luua Rahvaste Liit Compiègne'i vaherahu 11. novembril 1918. a. Keskriigid kapitulee...
Tere mu kallid vanemad! Sain viimaks väikese hingetõmbe hetke, et teile kirjutada kõigest, mis on toimunud ning on toimumas. Nagu te kõik ka ise teate, on aasta 1916 ja käimas on Esimene maailmasõda. Mina olen sõdur ja sõdin Saksamaa all, Läänerindel. Esimeses maailmasõjas sõdivad Antant (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa) ning Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). See, mis siin toimub, on lihtsalt kohutav! Ma ei suuda oodata, et saaksin olla kodumaal enda lähedaste juures. Ma näen pidevalt, kuidas inimesed surevad ning nad lihtsalt tükkideks lastakse. See on emotsionaalselt talumatu. Esimese maailmasõja puhkemiseks oli mitmeid põhjuseid. Oli ju Saksamaa ning Prantsusmaa vahel suur tüli Elsass-Lotringi, kus leidub palju maavarasid, kuuluvuse pärast. Samuti tülitsesid ju ka Austria-Ungari ja Venemaa Balkani poolsaare alade pärast. Pingeid tekitasid ka suurriikide liidusuhted. Neid põhjuseid on veel palju rohkemgi, kuid r...
SÕJATEGEVUS 1915-1917 I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel. I MS kasutati esimest korda keemiarelvi. Ypresi lahing ( 22.aprill 1915 ) · Antandi riidike väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda. · Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. · 22.aprillil kasutasid sakslased mürkgaasi, lõid küll inglastel paljud sõdurid rivist välja, kuid Inglismaa suutis Saksa rünnaku tagasi lüüa. · Kaitseks mürkgaaside vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine käi suurema sõjalise efektita. Gorlice lahing (2.mai 1915 ) · Saksamaa proovis otsustada sõja staatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida. · Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma. Verduni lahing ( 21.veebruar 1916 ) · Saksa ma...
Esimene Maailmasõda 1914-1918 Cerle siim 9.Klass Esimene Maailmasõda I MS oli suurim sõda maailma maade vahel. Kestis 28. juulist 1914- 11.novembrini 1918 Riigid kes sõdisid jaotati kaheks: Antandiks ja Keskriikideks. Varasemates sõdades pole osalenud nii palju sõdureid kui osales I MS. Hukkus 9 miljoni sõdurit. Esimene maailmasõda Esimest Maailmasõda nimetatakse ka kaevikusõjaks, ennekõike Läänerindel. Kasutati keemiarelvi, lennukeid. Toimusid ka esimesed massimõrvad paljud tsiviilisikud said surma. I MS põhjused Esimese maailmasõja põjuseks oli suurriikide vastuolud. Mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine. Austria-Ungari ultimaatum Serbiale. Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. I Maailmasõja põhjused Franz Ferdinand 28. juuni 1914 tappis Gavrilo Principi Franz Ferdinandi. See sündmus vallanda...
I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: 1) võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast, 2) mõjupiirkondade ja asumaade pärast, 3) sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku negatiivset mõju, 4) puudusid rahvusvahelised diplomaatilised suhted. Blokid- Antant ja keskriigid. Positsioonisõda - ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Jalaväe jaoks rajati tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. Katse sellistest positsioonidest läbi murda lõppes ründajatele igal juhul suurte kaotustega. Relvad- kaitserelvad ja -vahendid, mürkgaasid, allveelaevad, lennukid, tankid. Rinded - Idarinne, läänerinne, türgi rinne ( Balkani rinne). Operatsioonid- Gorlice operatsioon, Jüüti merelahing, Somme i lahing, Marne i lahing, piirilahing, positsioonisõda. Sõja tulemused: 1.kukutati valitsevad dünastiad, kes osalt v...
6. SÕJATEGEVUS 1915-1917 ( Lähiajalugu I osa , Õ.lk.44-49 ) I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel. I MS kasutati esimest korda keemiarelvi. Ypresi lahing ( 22.aprill 1915 ) · Antandi riidike väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda. · Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega. · 22.aprillil kasutasid sakslased mürkgaasi, lõid küll inglastel paljud sõdurid rivist välja, kuid Inglismaa suutis Saksa rünnaku tagasi lüüa. · Kaitseks mürkgaaside vastu võeti kasutusele gaasimaskid, mistõttu mürkgaaside kasutamine käi suurema sõjalise efektita. Gorlice lahing (2.mai 1915 ) · Saksamaa proovis otsustada sõja staatust idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida. · Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma. Verduni lah...
VÕITLEVAD POOLED 1.MAAILMASÕJAS KESKRIIGID ANTANT SAKSAMAA 1914 SUURBRITANNIA 1914 AUSTRIA-UNGARI 1914 PRANTSUSMAA 1914 BULGAARIA 1915 VENEMAA 1914 TÜRGI 1914 AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1917 ITAALIA 1915
KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Millised kaks suurriikide sõjalispoliitilist liitu kujunesid Euroopas välja enne Esimest maailmasõda? Saksamaa ja AustriaUngari. 2. Missugused vastuolud ja hirmud sundisid riike sõlmima neid liidulepinguid? Teha koostööd Venemaa kallaletungi korral. 3. Millised suuriigid üldse eksisteerisid Euroopas enne Esimest maailmasõda? Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa. 4. Kust pärines Antanti nimi? Mida see tähendas? See oli Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa liiduleping ja riikide blokk. See tähendas et riigid hoiavad kokku ja abistavad üksteist kui Keskriigid peaksid neid ründama. 5. Miks nimetati Balkanit "Euroopa püssirohutünniks"? Venemaa püüdis oma mõju Balkanil tugevtada kujutades end slaavlaste eestkostjana ja toetades Serbiat. Sellele seisis vastu AustriaUngari, kes liitis varem Türgile kuulunud Bosnia ja Hertsegoviina, see ärritas aga Venemaad ja Serbiat. Pingeid Balkanil süven...
II 1914-1924 | MS EELDUSED PHJUSED JA ALGUS: Esimese maailmasja puhkemise phjused: 1)Suur-Britannia ja Saksamaa vitlus liidrirolli prast maailmas 2)Venemaa ja Austrai-Ungari huvide prkumine Balkani pssirohukeldris 3) suurriikide liidusuhete mehhanism 4) imperialistlik poliitika 5)natsionalism, militarism, kultuurierinevus BALKAN: bosniaserblane Gavcivo Princip tappis Austria-Ungari trooniprija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas keisririik sja Serbia vastu. See kik kivitaski esimese maailmasja, mis kestis 1914-1918. Sdivate koalitsioonide lplik koosseis : 1) Antant - Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia (1915) ja Rumeenia . 2) Keskriigid- Saksamaa, austria-Ungari Trgi ja Bulgaaria. SJAPLAANID: Kaks rinnet- lne ja ida rinne. Saksamaa rnnaku aluseks...
KT KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1.Imperialism- ühe riigi enesekeskne poliitika oma võimu ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Suurim kolooniariik- Inglismaa 2. olulised leiutised 19.saj-20.saj algul- kiire autode valmistamine, esimene lend tehti õhulaevaga, esimene raadiosaade jõudis eetrisse, mürkgaaside kasutamine esimest korda Belgias, tankide kasutamine Somme`i lahingus 3. Millised riigid kuulusid järgmistesse sõjalistesse liitudesse: Antant , Kolmikliit .- antant- prantsusmaa, venemaa, inglismaa, serbia kolmikliit- saksamaa, austria-ungari, itaalia 4. Kes Kolmikliidust sõdis tegelikult Antandi poolel? Millised olid sõjas Keskriigid ? - Kolmikliidust sõdis Antandi poolel: Saksamaa, Itaalia ja Austria- Ungari liit, Itaalia Keskriigid- Saksamaa, austria,-ungari, türgi ja bulgaaria 5. Milline riik liitus Antandiga 1917.a.? - USA 6. Nimeta I maailmasõja põhjused- 1.kolooniate ümberjagamine, 2. vastuolud maailma suurvõim...
Sõjategevus 1915-1917 Tööleht õpiku Lähiajalugu I 6. peatüki juurde I Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Iseloomusta positsioonisõda! Kas Sinu arvates on positsioonisõda sõduritele kergem või raskem kui manööversõda? Põhjenda oma vastust! II Nimeta sõjatehnilisi uuendusi, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda! * * * III Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant Keskriigid ................... ...................... IV Täida tabel Esimese maailmasõja tähtsamate lahingute kohta aastatel 1915- 1917! (Kasuta ka kaarti lk 44!) lahing aeg koht osalejad lahingu tulemus iseloo- mustus Verduni lahing Somme`i...
28.jun.1914 Ettekääne:Franz-Ferdinandi tapmine (A.U troonipärija) Põhjused:suurriikidekonkureerimine, Balkani pässirohukelder, Maroko kriisid. Sõjaplaanid Saksamaa-välksõda Venemaa-Saksa vägede purustamine Ida-Preisimaal Prantsusmaa-Piiri kindlustamine Inglismaa-Rahaline toetamine +70000sõdurit rindele Antant:Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa. Keskriigid-Saksamaa, Itaalia, A.U. LÄÄNERINNE: 1914:Piirilahing, sõja välja kuulutamine. 1915:Ipri lahing, gaasirünnak. 1916:Verduni lahing, Somme'i lahing. 1917:Tankirünnak Cannrais, Somme'i. IDARINNE 1914:Venemaa tahtis tungida Preisimaale 1915:Saksamaa andis pealäägi Venemaale. 1916:jätkus sama mis 1915.a 1917:Veebruarirevolutsioon, Saksamaa alustas pealetungia(vallutas Riia) TEISED RINDED 1914:Jaapan astus sõtta Hiinaga Vallutati tugipunktid Hiinas 1915:A.U. Kuulutas Itaaliale sõja, A.U.-Serbia sõdisid omavahel. 1916:Saksamaa püüdis läbi murda mereblokaadi, Jüüti merelahing. 1917:Saksamaa tuli A...
II rida 1) Nimeta kaks I MS põhjust Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, eriti Inglismaa ja Saksamaa. Imperialism, mitmed suurriigid tahtsid tervet maailma oma võimu alla. Agressiivsed ideoloogiad 2) Kes kuulusid kolmikliitu ja mis oli selle eesmärk sõjas? Keskriigid, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria, Itaalia. Taheti kolooniaid haarata. Vallutada Prantsusmaa. 3) Mis on püssirohutünn ja mis probleemid seal olid? Balkani poolsaare riigid, kus olid suured konfliktid. Taheti balkani poolsaarelt välja ajada Türklased, seejärel puhkesid mitmed tülid sealsete riikide vahel, mis viisid I MS alguseni 4) Iseloomusta Pr. Ja Vm. Sõjaplaane Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse- Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaanid nim plaaniks 17, mis nägid ette Lotring ja Elsassi hõivamist ning...
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juunist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks (Venemaa, Jaapan, Prantsusmaa, USA, Inglismaa jt) ja Keskriikideks (Saksamaa, Austra-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Tähtsamad kuupäevad: 28.juuni 1914 tapeti serbia salaorganisatsiooni liikme poolt Austria troonipärija Franz Ferdinand. 23.juuni- 4.aug riigid kuulutasid üksteisele sõja ja sellega algas I MS. 26-30 aug 1914 Tannenbergi lahing 14.sept 1914 Marne lahing, sellega peatatakse sakslaste pealetung. 22.apr 1915 Ypresi lahing 31.mai 1916 Jüüti merelahing Saksa- Inglismaa. 1.juuli- nov 1917 Somme lahing 14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks. 6.nov 1917 riigipööre Venemaal. 23.dets 1917 algab interventsioon Venemaal. 3.märts 1918 Sõlmib Venemaa Saksamaaga Bresti rahu miles loobub Taga-Kaukaasiast. 9.nov 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik. 11.nov 1918 kirjutati Compiegne m...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Esimene maailmasõda I Ms oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918 Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Keskriigid - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant ja Keskriigid Sõja põhjused Võimuvõitlus kolooniate pärast Wilhelm II plaan Tehnika areng Imperialism Franz Ferdinandi surm 28. juunil 1914 tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand Serbia terroristide poolt Troonipärija ja tema abikaasa surid See sündmus vallandas I Ms Sõdade väljakuulutamine Saksamaa kuulutas Venemaale 1. augustil ja Prantsusmaale 3. augustil sõja. Itaalia kuulutas ennast erapooletuks sõjategevuses 2. augustil. Suurbritannia kuulutas sõja Sak...
Vladislav Bolmatov, 12A 19.10.2008 I M/S võitjad ja kaotajad. I maailma sõda toimus aastatel 1914-1918 ehk XX sajandi esimeses veerandis mida ühelt poolt iseloomustas kiir tehika- ja teaduseareng, teiselt poolt aga ühiskonna kui terviku mahajäänus. Teiste sõnadega ühiskonna mõistus, arengutase, elulaad ja suhtumine ümbritseva maailmasse jäi paljudes valdkondades pigem XIX sajandisse. Näiteks julgeoleku garantiks oli potentsaali suurendamisel põhinev jõudude tasakaal, mis hiljem mängis tähtsa rolli tulevase sõja puhkamisel või siis inimeste teadmatus, kuhu jõudis elu tehniline pool. Sõja eel Euroopa jaganes suurteks blokkideks Antant (Inglismaa, Prantsusmaa, Vene Impeerium, Serbia, Jaapan, hiljem Itaalia, Rumeenia, USA, Kanada, Austraalia), Keskrii...
Rahvusvaheline olukord 1918-1939 · 1914-1918 Esimene maailmasõda · Antante: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Itaalia(1915 vahetas poolt!) · Esimene maailmasõda lõppes 11.nov. 1918 Compegnie vaherahuga · Rahulepingute väljatöötamisega tegeldi Pariisi rahukonverentsil · USA'd esindas president Woodrow Wilson · Prantsusmaad esindas peaminister Georges Clemencau · Suurbritanniat esindas peaminister Lloyd George · Kaotajaid kutsuti lepingutele alla kirjutama · 28.juunil 1919 sõlmiti Saksamaa ja Antante rahu · Saksamaa pidi tasuma reparatsioone (hüvitama sõjakahjud võitjatele) ja loovutama 1/8 oma aladest · Saksamaa relvastuse ja sõjaväe hulk viidi miinimumi · Saksamaal asenuds keisririik vabariigiga · Austria-Ungari keisriiriigi aladel loodi Austria Vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik · Venemaal l...
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: ...
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus asumaade pärast, näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa Erinevad ühiskondlikud liikumised: ...
I Maailmasõda 1914-1918. Keskriigid: Saksamaa, Türgi, Austria-Ungari ja Bulgaaria on kaotajad. Antant: Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa, USA, Itaalia on võitjad. I maailmasõda lõppes 11.11.1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahuga. Sellega lõppes sõjategevus. Kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille ülesandeks oli välja töötada püsivad rahulepingud. Istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidi leppima Saksamaa. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa. Saksamaa pidi loobuma suurtest aladest ning sõjas tekitatud kahjud tasuma ehk reparatsioone maksma Atandi riikidele. Sakslased ei tohtinud omada tugevat armeed. Nad loobusid ka relvastusest: suured sõjalaevad, allveelaevad, tankid, rasked kahurid, lahingulennukid. Saksamaa loovutas alasid Tsehhoslovakkiale, Poolale, Taanile, Prantsusmaale, Leedule ja Belgiale. Loobus ka sõjaväest. 20.ndad olid rahulikud, kuid 30.ndatel teravnes rahvusvaheline o...
Ajalugu II. Esimene maailmasõda 28.07.1914 - 11.11.1918.a. Balkani ,,Püssirohu kelder" 1907.a. Teravnesid suhted Austria-Ungari ja Serbia vahel. 1908-1909.a. Bosnia kriis, Austria-Ungari liitis Bosnia ametlikult oma impeeriumiga. Tekkisid terroriorganisatsioonid: Noor-Bosnia, Must käsi. 1912 .a. Esimene Balkani sõda. Ühendasid jõud Montenegro, Serbia, Bulgaaria, kes sõdisid Türgi vastu. Vallutati enamus Türgi Euroopa territooriumitest. 1913.a. Teine Balkani sõda: Türgi, Rumeenia, Kreeka sõdisid Bulgaaria vastu. Bulgaaria kaotas võidetud alad ja põlisalad. Sarajevo atentaat. 28.06.1914.a. Tapeti Ertshertsog Franz Ferdinand ja tema abikaasa Sophia. Gavrilo Princip mõrvar. 23.07.1914 Austria-Ungari saatis Serbiale diplomaadilise noodi (ultimaatum). 1. Nõuti atentaadiga seotud ohvitserite ja ametnike vallandamist. 2. Tuleb lõpetada Austria-Ungari vastane propagan...
I Maailmasõda ENTENTE: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa KESKRIIGID: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia Maailmasõja põhjused: 1. Suurriigid alahindasid ohtu, mis võib kaasneda suure sõjaga ja ei üritanud seda ära hoida. 2. Sõda romantiseeriti 3. Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid 4. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Maailmasõja ajend: 28. juunil 1914 tapeti Sarajevos (Bosnias) Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinard Gavrilo Principi poolt (serblane), sest A-U tahtis muuta kaksikmonarhia kolmikmonarhiaks, mis ei meeldinud serblastele. SAKSA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan - Prantsusmaa kiire purustamine Belgia ja Luksemburgi kaudu, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. PRANTSUSE SÕJAPLAAN: J.Joffre’i kaitseplaan – Tugevad piirikindlused Saksamaa piiridele, hoogne pealetung sakslastele. INGLISMAA SÕJAPLAAN: Alguses plaan sõjast eemale jääda, saata finantsabi Pra...
SÕJA LÕPP Venemaa ja Saksamaa positsioonid • Venemaal tekitasid majandusraskused ja inimkaotused suure rahulolematuse keisrivalitsuse ja sõjaväe ülemjuhataja vastu. • Sisekriisi tulemusel kukutati tsaarivalitsus 1917. a märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) - Veebruarirevolutsioon. • Saksamaa toetas enamalaste kildkonda. Lenin tuligi 1917. aasta novembris riigipöördega võimule (vana kalendri järgi oktoobris) - Oktoobrirevolutsioon. • Nov. lõpus 1917 sõlmiti Idarindel vaherahu. Separaatrahu Brestis • Saksamaa alustas Idarindel suurpealetungi, millega hõivati Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. • Seejärel oli Lenini valitsus sunnitud 3. märtsil 1918 sõlmima Bresti (Brest-Litovski) rahu. Kolmikliidu kapituleerumine • Aprillis 1917 astus lõpuks sõtta ka USA. • Keskriigid tegid veel viimaseid samme enne jõuvahekordade muutumist. Võeti ette suured pealetungid läänerindel. • Augustis-septembris 1918 ...
Verduni lahing. Tallinn 2008. Verduni lahing. POSITSIOONISÕDA. Läänerinde mõlemad vaenupooled olid kaitseseisundis ning peeti positsioonisõda. Suurem osa laskemoonatagavaradest oli ära kulutatud, sest ette oli valmistatud 3 - 4 kuud kestvaks sõjaks. Nüüd tuli riikide majandused ümber kohandada pikaajaliseks sõjaks. Kasutades betooni, soomuskupleid ja okastraati, võidi ehitada välikindlustusi. Oli vaja ka uusi strateegilisi plaane. Kogu tootmine tuli riigis ümber korraldada relvade, laskemoona ja muu sõjavarustuse tootmisele. Meeste mobiliseerimine tekitas tööjõu puuduse vabrikutes ja põllumajanduses. Tööle asusid naised ja noorukid. Suured piirkonnad sattusid sõja tallermaaks, kus hävines praktiliselt kõik. Põletati külad ja hävitati isegi põllud. LÄÄNERINNE. 1915. a. detsembris asus Saksa väejuhatus ettevalmistusi tegema suurlahinguks Verduni /verdö:n/ all. Et v...
Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki). Esimese maailmasõja põhjusteks olid: · imperialistlike suurriikide vastuolud · tooraineallikate · kapitali...
Koostanud: Margit Mölder Raimond Ilves Avinurme 2010 Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Kolmikliit e. Keskriigid Saksamaa AustriaUngari Itaalia Antant Inglismaa Venemaa Prantsumaa Saksamaa ja Prantsumaa tüli ElsassLotringi pärast. Venemaa ja AustriaUngari konkurents Balkani PS'il. Kolooniate ümberjagamine. Uute relvade testimise soov. Imperialism Saksamaal soov laieneda, eriti kolooniates, ja saada võimsaks merel. Katsetada uusi relvi (tank, käsigranaat, zeppelinid, allveelaev, torpeedod, lennukid jne) Venemaa soov saada enda võimu alla Konstantinopol ja Must meri. Marne'i lahing (5.6. september 1914) Tannem...
Aasta Muu 28. juulil Algas I Austria- 1914 maailmasõda Ungari kuulutas Serbiale sõja. Läänerinne Aasta Idarinne 2. augustil Algab sõjategevus 17. augustil Kaks Vene 1914.a 1914 armeed alustavad sissetungi Ida- Preisimaale 4.august Alustab Saksamaa 2. kindral Hindenburg ja Luddendorff 1914 sissetungi Belgiasse septembril suutsid vene armee ...
Kordamis ülesanded § 1-6 1) Täida lüngad. a) 11.novembril 1918.aastal sõlmiti ...................vaherahu. b) Versailles' rahuleping sõlmiti ................... ja ........................vahel. c) .............................. ehk Atatürk oli Türgi ohvitseride juht ja Türgi Vabariigi rajaja. d) Suure depressiooni peamiseks põhjuseks oli .......................... . e) Ameeriklased süüdistasid kriisi tekkimises ...................... . f) Konservatiivide põhiliseks vastaseks kujunesid tööliskonna huve kaitsvaid ..................... ja .................................... . g)1927.a. oli kõige rohkem ...................... autosid. h) Nõukogude Sotsialistliku Vabariikide Liit moodustati aastal .................... . 2) Otsusta , kas lause on tõene või väär. Vale lause puhul paranda see. a) Suur majanduskriis kestis aastatel 19281933. (...) ................
Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur? Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Kaotajad olid Keskriigid ja võitjad Antanti riigid. Peale seda kujunes paljudes Euroopa riikides välja diktatuur. Miks see nii oli? Peale Esimest maailmasõda loodi Pariisi rahukonverentsil uus poliitiline korraldus, Versaille süsteem. See tähendas, et Saksamaa pidi maksma kõrgeid reparatsioone ja loobuma paljudest aladest. See süsteem toimis mitu aastat, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal selle mõju vähenes ja paljud inimesed pettusid selles. Kas see oli üks diktatuuri tekke põhjuseid. Esimene maailmasõda mõjutas Euroopat väga. Miljonid inimesed olid saanud surma või haavata, kuid inimesed mõistsid, et hetkel parim riigikord on diktatuur. Diktatuur on ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas, mis kehtestati läbi vägivalla või r...
I Maailmasõda-1914-1918.Euroopas, Aafrikas, Aasias. Meresõda kõigil ookeanidel Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, USA, Venemaa. Põhjused-Peamine põhjus oli vastasseis ja võitlus liidrirolli pärast Inglismaa ja Saksamaa vahel, Sõja päästis valla Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.06 1914 Bosnias, Sarajevos. Algus- 23. juulil A-U ultimaatum Serbiale. Kuigi Serbia ei keeldu otseselt ultimaatumit täitmast, kuulutab A-U Serbiale 28. juulil sõja, 01.08 Saksamaa sõjakuulutus Venemaale, S. sõjakuulutus Prantsusmaale, 03.aug Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale. Sõda algab suure vaimustusega rahva hulgas. Antandi riikides levib suur saksa- vastasus. Ka paljud eestlased astuvad armeesse. Isegi paljud patsifistliku taustaga parteid tervitavad sõja algust. Käik( läänerinne) -Läänerindel üritavad sakslased purustada Prantsuse vägesid, enne kui Venem...
Ajalugu 1. maailmasõja põhjused, ajend, osapooled, algus. Põhjused suurriikide vastuolud ja võitlus tooraineallikate, turgude, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Ajend Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt 28. juunil 1918 Sarajevos. Osapooled Keskriigid (Austria-Ungari, Saksamaa, Türgi, Bulgaaria) ja Antandi riigid (Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia). Algus 28. juuli 1918. Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. Ühiskond Nüüdisühiskonna arengumudelid: agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond seal...
1. Kapitalism- aluseks on kaubalisrahalised suhted, on toimunud tööstuslik revolutsioon, seal on olulisel kohal eraomandus ja kasu saamine.(on kaks klassi-kodanlus ja töölisklass). Imperialism- monopolistlik kapitalism, kapitalismi arenenud staadium. Impeerium- maailmariik. Koloonia- paik, mis on kaotanud oma iseseisvuse ja on muudetud sõltuvaks mõnest teisest riigist. Koloniaalimpeerium- emamaa ja tema kolooniad kokku. Koloniaalsüsteem- kõik koloniaalimpeeriumid kokku, kujunes välja 20sajandi alguseks ja lagunes pärast Teist maailma sõda. Monopol- püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Imperialismi 5 tunnust: *on tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemuseks on monopolide tekke. *tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, tekib finantskapital, tekib ka monopol.(tööstus ette võtete omanikud omavad ka panku, finantsoligarhia-väheste rikaste võim) *kapitali väljavedu *maailma majanduslik jaotami...
RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. sajandi ALGUL. ESIMENE MAAILMASÕDA. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kaart. 1) Sõjaliste blokkide kujunemine Esimese maailmasõja eel (Antant, Kolmikliit). Kujunemise aeg ja põhjused. 2) Antandi ja Saksamaa liitlased (Keskriigid/Nelikliit) Esimeses maailmasõjas. Muutused, põhjused. 3) Neutraalseks jäänud Euroopa riigid Esimeses maailmasõjas. 2. Sarajevo atentaat, selle mõju rahvusvaheliste suhete arengule. 3. Riikide eesmärgid I maailmasõjas. 4. Riikide sõjaplaanid. Schliffeni plaan. 5. Esimese maailmasõja sündmused: Esimese maailmasõja algus Jüüti merelahing riikide sõttaastumine (riigid, Bresti rahu 03.03.1918 aasta, sõdiv pool) ja kujunenud Revolutsioonilised pöörded rinded Venemaal 1917 Maginot´ liin ...
1.Maailmasõda Antant> kolmikliit(keskriigid) Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Inglismaa Itaalia(1915. lahkus) Bulgaaria Türgi Sõja eesmärk: Suurriigid tahtsid maailmas oma positsioone tugevdada. Selleks tuli territooriume laiendada ja uusi kolooniaid hõivata. Sõja plaanid: 1.Saksamaa-välksõjaplaan-kiiresti vallutada Prantsusmaa(1,5 kuud) ja siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. 2. Prantsusmaa-Tegid suure panuse tugevatele kindlustustele, mis ehitati Prantsuse-Saksa piirile. 3. Venemaa- Oli plaan purustada Saksa väed. 4. Inglismaa- Otsustas toetada liitlasi rahaliselt ja anda ka abiväge Prantsusmaale. Sõja ettekääne:28.juuni 1914 atendaat Austria-Ungari troonipärijale Serbias, mille peale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa aga Austria-Ungarit, seetõttu oli sõda vältimatu. Sõja k...
Mõisted!! Antant - Esimeses maailmasõjas Keskriikide vastu sõdinud riikide ühine nimetus. Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa Keskriigid - riigid, mis sõdisid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Balkani Püssirohukelder - Balkani poolsaare hüüdnimi 20. sajandi algul seal valitsevate pingete tõttu Schlieffeni plaan kindralstaabi ülema von Schlieffeni üksikasjalik plaan, kuidas ette valmistada ja pidada sõda kõigepealt tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, seejärel suunata kõik jõud Venemaale Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel Ypres'i lahing lahing, kus saksalsed kasutasid esminest korda mürkgaasi, inglased ei osanud seda arvata, ohvriks langes 15 000 sõdurit, kellest kolmandik suri Somme'i lahing Prantsuse- Inglise vägede pealetung, Somme'i lahingus kasutati esimest korda lennuväge ja tank...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
