Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kol...
Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5-9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter (vt joonist), asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpa...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 4 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 13.10.2011 27.10.2011 arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatavad ained ja töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud _ 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 27.10.2011 10.11.2011 arvestatud: Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained ja töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töö käik 1. Katseseadeldis (vt joonist 5.1) koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist (a), mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga (b), mi...
3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB-41 Tallinna tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Keemiainstituut 3.2. Proteolüütiliste ensüümide aktiivsuse määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB- 41 3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB-41 3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Teooria Proteolüütilised ensüümid e. proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide t...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum II 1 TÖÖ 5: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: NAATRIUMTIOSULFAADI SULAMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida katse läbi naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuur Töövahendid: Kaks klaas kapilaari, gaasipõleti, uhmer, naatriumtiosulfaat, termomeeter, keeduklaas, pliit Töö käik: Gaasipõleti kohal soojendati kaks klaastoru ja tõmmati kaks 50mm pikkust ja 1 kuni 2 mm pikkust kapillaari. Kapilaari ots suleti ja kapillaar täideti paari millimeetri naatriumtiosulfaadiga. Kapilaar kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei pääseks kapilaari sisse. Keeduklaasi soojendati pliidil, kuni oli märgata aine sulamist. Sulamistemperatuur pandi kirja ja korrati katset – see kord alustati vee temperatu...
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Tallinn 2013 Mee kvaliteedinäitajad Mee niiskusesisaldus Töö käik Katse tegemisel kasutasin akaatsia mett. Kõigepealt asetasin ~1cm³ mett kuiva katseklaasi, sulgesin korgiga ja kuumutasin vesivannil 60°C juures, kuni kristallid olid kadunud. Katseklaasi sisu jahutasin toatemperatuurini. Ühe tilga mett viisin refraktomeetri prismale ja määrasin murdumisnäitaja. Määrasin kokku 2 korda, vahepeal refraktomeetri prismat hoolikalt puhastades. Keskmise tulemuse põhjal leidsin tabelist vastava niiskusesisalduse. Katse andmed ja arvutused 1) 1,4942 ehk 81,2 % 2) 1,4941 ehk 81,19 % Niiskusesisaldus tabelist : 17 g / 100 g kohta Järeldused Katses kasutatud mesi vastab Eesti mee kvaliteedinõ...
Laboratoorne töö nr 1 1 Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2 Kasutatud töövahendid 3 Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm ), areomeeter, filterpaber, tahke naatriumkloriid segus liivaga 3 Töö käik Lahustada kolvis liiva-soola segus sisalduv NaCl selleks tuleb lisada 3 50 cm destilleeritud vett ning lahust segada. Filtreerimiseks voltida filter, asetada see lehtrisse, niisutada destilleritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Alustada filtreerimist valades lahust mööda klaaspulka lehtrisse. 3 Kolvi jäänud segule lisada uuesti 50 cm destilleritud vett ning ...
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva soola segus. 2. Kasutatud vahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber, statiiv. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriidi- liivasegu, destilleeritud vesi. 3. Töö käik: Naatriumkloriidi ehk keedusoola sisalduse leidmiseks liiva-soola segust pidi lahustama liivasegu 50cm3 destilleeritud vees. Vastav segu pidi läbima filterpaberi. Seda protsessi korrati kolm korda, et saada kõige täpsem tulemus. Saadud lahusele lisati vett nii palju, et veetase oleks täpselt 250cm3 ning eejärel sai mõõta soola sisaldust aeromeetriga. Filtraadimassi ja protsendilise sisaldusega saab arvutada keedusoola massi. Nende andmetega arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katse andmed: Lahuse ti...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum I 1 TÖÖ 2: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE ERISOOJUSMAHTUVUSE KAUDU Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3 vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse. Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur. Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati ettevaatlikult termomeetriga vett ning märgiti vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: 1) Metalli mass: m1 = 28,61g = 0,02861 kg 2) Kalor...
Laboratoorne töö nr 4 1. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2. Kasutatud töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. 3. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1).Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätk...
Sisukord Testi läbiviijad............................................................................................................2 Andmed kasutatud seadme kohta...............................................................................2 Andmed katse seisukohalt oluliste üldiste tingimuste kohta......................................2 Katse eeltingimused................................................................................................... 2 Katse 1: Protective Earth Continuity (Kaitsejuhi järjepidevus)..................................... 3 Katse 2: Isolatsioonitakistus Toiteosa ja kere vahel....................................................4 Katse 3: Isolatsioonitakistus - Patsiendi kontaktide ja kere vahel..................................4 Katse 4: Maalekkevool: Normaalolukord...................................................................... 5 Katse 5: Maalekke vool rikke olukorras, kus neu...
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toiduteaduse õppetool Toitumisõpetus Praktikumide protokollid Juhendaja: Kaie Martverk Tallinn 2013 C vitamiin Teooria · C-vitamiin on tähtsaim vees lahustuv vitamiin. · Looduses esineb kolmes vormis: L-askorbiinhape, dehüdroaskorbiinhape, askorbigeen. · Askorbiinhappe põhiline funktsioon organismis on seotud redokstoime ja valgu metabolismiga. · C-vitamiin aitab säilitada veresoonte elastsust, soodustab kolesterooli väljaviimist organismist, glükogeeni ladestumist maksas ja lihastes ning suurendab organismi kaitsevõimet väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu, tugevdab immuunsüsteemi. · C-vitamiini täielikul puudumisel tekib skorbuut või tänapäeval C-...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum III 1 TÖÖ 8 – LAHUSTE KOLLIGATIIVSED OMADUSED 1.1 KATSE 1 – SUHKRU MOLAARMASSI MÄÄRAMINE KRÜOSKOOPILISEL MEETODIL Töö eesmärk: Leida sahharoosi molaarmass Töö vahendid: Keeduklaas, destilleeritud vesi, jää ja NaCl segu, termomeeter, klaas segamispulk, uhmer, sahharoos. Töökäik: 100 ml kuiva keeduklaasi pipeteeriti 50 ml destilleeritud vett ja asetati 300 ml keeduklaasis olevasse lumest ja (100:5) naatriumkloriidist valmistatud jahutussegusse. Märgiti vee tremperatuur momendil, kui tekisid esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõdeti termomeetriga ( 0,1 .c täpsusega). Allajahtumise vältimiseks tuli katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldati keeduklaas jahutussegust ja raputati vette 25 g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on...
Laboratoorne töö nr 2 1. Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane. Koonilised kolvid (250 3 3 3 cm ), 2 büretti (25 cm ), pipett (10 cm ). 3. Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Pipetid ja bürett loputada töölahusega Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada seda büretti. Jälgida, et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle.Bürett valada täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetile) panna otsa pipetipump. Pipeti abil mõõta puhtasse koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisada 2-4 tilka...
1. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest.Ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 3. Kasutatud ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 4. Töö käik Lahustame kaalutud segu vees, et leida selles liiva-soola segus keedusoola protsendiline sisaldus. Mõõdame saadud filtraadi tiheduse areomeetri abil. Filtraadi tiheduse järgi leiam ette antud tabelist NaCl protsendilise sisalduse. 5. Katse andmed Lahuse tihedus ρ = 1,015 kg/m3 Maht 250ml 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs a)Leian lahuse tihedusele vastava NaCl sisalduse lahuses. Kasutan lineaarset interpoleerimist kuna ette antud tabelis ei leidunud minu poolt mõõdetud lahuse tihedust. C%= C1+ (C%2 – C%1)/( ρ 2-...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 28.09.2011 13.10.2011 arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained ja töövahendid 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A. A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum IV B-1 102074 Töö 8 : Lahuste kolligatiivsed omadused Katse 1: Suhkru molaarmassi määramine krüoskoopilisel meetodil Töö eesmärk : Reaktiivid: C12H22O11 ; H2O Töö käik: 100cm3 kuiva katseklaasi pipteerida 50 cm3 destilleeritud vett ja asetada 300 cm3 keeduklaasis olevasse lumest ja NaCl segust valmistatud klahusesse (100:5). Märkida vee temperatuur momendil, mil tekivad esimesed jääkristallid. Vee külmumistemperatuur mõõta termomeetriga 0,1oC täpsusega. Allajahtumisevältimiseks tuleb katse ajal vett klaaspulgaga segada. Külmumistemperatuuri saavutamise järel eemaldada keeduklaas jahutussegust ja raputada vette 25g eelnevalt uhmris peenestatud suhkrut. Kui suhkur on täielikult lahustunud, asetada keeduklaas uuesti jahutussegusse ja mõõta saadud lahuse külmumistemperatu...
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola perioodilisuse määramine liiva- soola segus. 2. Kasutatud töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, krooniline kolb, mõõtesilinder ( 250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 3. Töö käik: Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arvutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katse andmed: Lahuse tihedus = 1,023 g/cm3. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a. Leian lahuse tihedusele vastava Na...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 1 1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, einete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250), areomeeter, filterpaber, tahke naatriumkloriid segus liivaga 3. Töö käik · Lahustada kolvis liiva-soola segus sisalduv NaCl selleks tuleb lisada 50dest. Vett ning lahust segada · Voltida filter ning asetada see lehtrisse eelnevalt niisutatuna, et filter liibuks vastu lehtri seina · Alustada filtreerimist valades lahust kolm korda mööda klaaspulka lehtrisse · Pesta filter, et viia kogu lahustunud sool lahusessu, selleks täita filter dest. Veega · Lahus hoolika...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum I Töö 2: Metalli aatommassi määramine Katse 1: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud töövahendid: kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed tabelisse. Kasutades katseliselt leitud metalli erisoojusmahtuvust, arvutati Dul...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum III B-1 102074 Töö 7: Lahused ja lahustuvus Katse 3: Soojusefekt aine lahustumisel Töö eesmärk: Jälgida temperatuuri muutust reaktiivide vesilahuste valmistamisel. Reaktiivid: H2O vesi ; NH4NO3 ammooniumnitraat ; Na2SO4 naatriumsulfaat Töö käik: Kahte katseklaasi valatakse 5 cm3 destilleeritud vett ning möödetakse selle temperatuur. Ühte katse klaasi lisada 3 g ammooniumnitraati ning teise 3 g naatriumsulfaati. Termomeetriga ettevaatlikult segades jälgida temperatuuri muutusi ning märkida üles suurim erinevus algtemperatuurist. Katse andmed: Katseklaasi sisu Algtemperatuur Lõpptemperatuur Suurim erinevus O O C C ...
1. Töö eesmärk: Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 3. Töö käik: Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arvutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katseandmed: Aeromeetri tulemus oli 1016kg/m3 = 1,016 g/cm3 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a) Leidsin lahuse tihedusele vastava NaCl protsendilise sisalduse lahuses. Kasutatades lineaarset interpoleerimist: ...
Alari Allika pedl-2 092126 Anorgaanilise keemia I Laboritöö Töö nr. 2- Metalli aatommassi määramine, katse 1. metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu. Töövahendid: Kalorimeeter,soojusisolatsiooniga varustatud keeduklaas(200-300cm3 ),keeduklaas (100 cm3),termomeeter,kaal,pliit Töö Käik: Kaaluda 0,01 g täpsusega 30-50g raskune metallitükk, siduda niidi ots ja riputada 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. Kaaluda kalorimeetri sisemine klaas, valada sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluda uuesti ja asetada klaas veega tagasi kalorimeetrisse. Mõõta kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. Kiiresti võtta keevast veest metal ja asetada kalorimeetri siseklaasi. Kalorimeeter katta kaanega, segada termomeetriga ettevaatlikult vett ja märkida vee kõrgeim temper...
Laboratoorne töö nr 5 1. Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Kasutatud töövahendid 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium), seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 3. Töö käik Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. ...
Laboratoorne töö nr 3 1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm 3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputada pipett korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit Täita bürett 0,1M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett ...
1. Töö eesmärk 1. tutvuda fyrite pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2. Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis ja muid põlemist iseloomustavaid parameetreid. 3. Mõõtmistulemuste alusel arvutada ja võrrelda gaasianalüsaatori poolt arvutatud parameetrite väärtuseid. 2. Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator 2. Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti 3. Töö käik Tutvuti Fyeite pro gaasianalüsaatori ehitus ja tööpõhimõtetega: kuidas mõõta ja kalibreerida aparaati peale mõõtmist. Seejärel avati maagaasi torustiku kraan ja süüdati gaasipõleti ning reguleeriti sobiv põlemisreziim. Seejärel lülitati sisse gaasianalüsaator, käivitumiseks kulus aparaadil 60 sekundit. Nüüd valiti sobiv kütuse tüüp F1, F2, F3 või F4. Seejärel ühendati sond põlemisgaaside torustikku. Pärast seda lasti analüsaatoril mõne aja töötada, alustati vajalike parameetrite mõõtmist. Andmete kirjapanemise...
Keemiainstituut TTÜ Bioorgaanilise Keemia õppetool Töö nr 3.2 Töö pealkiri Proteolüütiliste Juhendaja Tiina Randla ensüümide aktiivsuse määramine Üliõpilane Õpperühm KATB41 Töö teostatud 16/03/2012 Arvestatud Teooria Proteolüütilised ensüümid e. proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni valkudes ja peptiidides Proteaase leidub kõikides organismides, kuna nad osalevad väga paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, ...
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk La Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Katse käigus toimub destilleeritud vee keskkonnas reaktsioon FeCl3 (aq)+3NH 4SCN(aq) Fe(SCN)3 (aq)+3NH 4Cl(aq) . Reaktsiooni tasakaalu nihkumist jälgitakse lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel lahuse värvi järgi. Töövahendid: katseklaaside komplekt, keeduklaas, klaaspulk, spaatel. Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl. Teoreetiline ettevalmistus Kirjutatakse välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüaniidi lahuste vahelisele reaktsioonile. [Fe(SCN)3 ]1 [NH 4Cl]3 Kc = [FeCl3 ]1 [NH 4SCN]3 Kui suurendada FeCl3 kontsentratsiooni, nihkub tasakaal saaduste tekke suunas. Kui suurendada NH4SCN kontsentra...
Anorganiline keemia I: laboratoorse töö protokoll Gulnara Filippova (KAPB 160801) Laboratoorse töö teostamise kuupäev 13.02.2017 Praktikum 1 Töö nr 2: Metalli aatommaasi määramine Katse 1: metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmark Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Katse käigus lahustatakse liiva ja soola segus naatriumkloriid (sool) veega, määratakse areomeetriga saadud soolalahuse tihedus ning arvutatakse lineaarse interpoleerimise teel lahuse protsendilisus. Töövahendid: kaal, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (segu B, 70%), vesi Töö käik Kuiva keeduklaasi kaalutakse 5...9 g liiva ja soola segu. Kasutusel oli liiva ja soola segu B, selle kogus 5,40 g. NaCl lahustatakse klaaspulgaga segades vähese koguse destilleeritud veega. Enne lahuse filtreerimist oodatakse veidi, et liiv sadeneks. Lahus filtreeritakse läbi kurdfiltri, mis ...
Hea laboritava nõuded ja kord 1. Milline seadus on nimetatud määruse aluseks? Kemikaaliseadus. 2. Millistes valdkondades rakendatakse nimetatud määrust? Seda rakendatakse kõikide kemikaalide, sealhulgas ravimi ja veterinaarravimi, kosmeetikatoote, pestitsiidi, toidu lisaaine, söödalisandi või tööstuskemikaali koostisse kuuluva katseaine tervise- ja keskkonnaohutuse mittekliinilisel uuringul laboris. 3. Kirjelda oma sõnadega missugused on labori juhtkonna kohustused Labori juhtkonna peamiseks ülesandeks on kontrollida, et labor tegutseks hea laboritava kohaselt. Labori juhtkond määrab ise juhtkonna ning kontrollib, et oleksid olemas sobivad ruumid, seadmed, vahendid ja materjalid. Samuti peab juhtkond kontollima, et oleks olemas töökord, kvaliteediprogramm, põhitegevuskava ja teabevahetus. Lisaks sellele peab juhtkond määrama uuringutele uuringujuhi ning hoolitsema tema väljaõppe eest. Juhtko...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS - ja KESKKONNAINSTITUUT PRAKTILINE TÖÖ Vee üldise ja mööduva kareduse määramine KEEMIAS: OSAKOND, TÖÖ TEOSTAJA: Kalli Vinnal KURSUS KK2 Töö teostatud: Töö esitatud: Töö vastatud: Töö arvestatud: 06.03.2018 12.03.2018 ANDMED ANALÜÜSITAVA PROOVI KOHTA: Iseärasused proovi võtmisel antud analüüsi jaoks: 1) Taara materjal: plastpudel 1,5L 2) Taara täidetus: Täielikult täidetud. 3) Proovi konserveerimise võimalus: Kareduse määramisel proove tavaliselt ei konserveerita, kuni analüüsini säilitatakse 4° C juures. Konserveerimata proov tuleb analüüsida hiljemalt 24h jooksul. Proovivõtu koht: K...
Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass ...
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika instituut Praktilised tööd aines: Soojustehnika Töö nr 3 Põlemisgaasi koostise analüüs Fyrite Pro gaasianalüsaatoriga Üliõpilased: Kood Rühm Andres Raag 134882 Raimond Vaba 112419 AAAB-31 Oliver Saare 146034 Õppejõud H.Lootus Töö tehtud Esitatud Arvestatud SKEEM 1.Töö eesmärk 1.Tutvuda Fyrite Pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2.Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis 3.Arvutada liigõhutegur põlemisgaasides. 2.Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator. 2.Analüüsitava p...
Tallinna Tehnikaülikool Probleemilahendus Praktika ülesanne number 1 Indrek Kirs Karl Aas 1 Praktiline töö nr. 1 Õrna optilise aparatuuri Kuu peale heitmine. Töö eesmärgiks on: 1. leida õrna optilise aparatuuri transpordiks sobivaim viis; 2. arutada läbi erinevad konteineritüübid. Töövahendid ja materjalid: 1. paber, 2. papp, 3. vatt, 4. liim, 5. teip, 6. tööriistad (käärid, nuga, plekikäärid, viil, saag jms). Lähteandmed: Faktid Kuu kohta: · asub keskmiselt 384400 km kaugusel Maast (kaugus muutub piirides 356410 km kuni 406700 km); · läbimõõt on 3476 km (väiksem Maa läbimõõdust 4 korda); · mass on 81 korda kergem Maast (Maa mass 7,35*1022 kg); · raskuskiirendus on 6 korda väiksem kui Maal (Maal g=9,81 m/s2); · atmosfäär praktiliselt puudub; · pinnavorm: künklik täis kraatreid ja mäeahelikke, kivi...
Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ Propellerlennuk ja tuublennuk Tartu loodusmaja huviringi „Väikesed loodusteadlased“ praktiline töö SISSEJUHATUS TEEMASSE Linnud lendavad sellel põhimõttel, et püüavad tiibadega õhule toetuda. Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus? Jalaka ja künnapuu tiibviljad ning hariliku vahtra kaksiktiibvili. Ka kasel ja lepal on seemned varustatud kileja äärisega. Mõned seemned on varustatud ka lendkarvadega, nagu ohakas ja võilill: ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Teeb katseliselt kindlaks, millise kujuga peab olema propel...
YKI3030 Protokollide vormistamine Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiirimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500…750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatud ained 0.1M soolhape, 0.025M ja 0.005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töökäik Karbonaatse kareduse määramiseks loputasin pipeti uuritava veega ja koonilise kolbi destilleeritud veega. Pipeerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vet, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. Seejärel täitsin büreti 0.1M soolhappelahusega nullini ja tiitrisin 0.1M soolhappelahusega kolvis olevat vett pidevalt segades. Kui vesi muutus punaseks lõpetasin tiitrimise ning...
Loodusalaste õpitegevuste organiseerimise vormid ja meetodid Vaatlus · Vaatlus on esemete või nähtuste tunnetamise esmane viis. · Vaatlus on eesmärgipärane ja valiv visuaalne tajumine. · Enne vaatluse korraldamist peab õpetaja määratlema vaatluse eesmärgi. · Vaatlust tuleb juhtida, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik. · Juhtimiseks sobivad suunavad küsimused. · Esmalt tuleb suunata tähelepanu tervikule · Järgnevalt tuleb vaadelda osade kaupa · Vaatlusele tuleb lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed · Vaatluse liigid plaanipärane vaatlus, juhuslik vaatlus, lühiajaline või pikaajaline vaatlus · Vaatluspunktid Pihlakas, oja, segamets. · Ilmavaatlus kalender Õppekäik, õpperada · Ettevalmistamisel sõnastada selge õppe- eesmärk, valida sihtkoht, täpne marsruut, kavandada õpitegevused ja otsust...
TEADUSLIK UURIMISMEETOD * Määran tasandid: Harilik mänd - Liigiline tasand. Fruktoos - Molekulaartasand. Mänd - Organismi tasand. Kivisrakud - Raku tasand. Okas - Organi tasand. Nõmme metsa männid - Populatsiooni tasand. Nõmme mets - Ökosüsteemi tasand. Juhtkude - Koeline tasand. Biosfäär - Ökosüsteemne tasand. * Uurimustöös on vaja, et oleks: VAATLUS - Jälgitakse objekte hoolikalt sellisena nagu nad on, st neid ei muudeta. KATSE - Uurimismeetod, mida teadlased kasutavad mõne teadusliku oletuse kontrollimiseks. Katse tegemiseks luuakse kindlad tingimused, mis peavad olema katses ja võrdluskatses ühesugused, erineda võib ainult üks tegur, mida uuritakse. Tõeste tulemuste saamiseks peab uuritavate objektide arv olema piisavalt suur ning sama katset tuleb teha mitu korda. UURIMUSKÜSIMUSE ESITAMINE - Uurimusküsimusest selgub, mida me uurime ja tegur, mille mõju me uurime. Korraga saame vaid uurida üht tegu...
Teaduslik uurimismeetod: Kas banaanide küpsusaste mõjutab vähki tekitavate rakkude vastu võitlemist inimorganismis? Probleemi püstitus: Tihti märkame, et toas ainut mõnda aega seinud banaanile kipuvad tulema algul helepruunikad täpid, aja möödudes aga juba suuremad ja tumdadamad laigud. Banaan muutub järjest pehmemaks ning enamasti meelitab magus lõhn kohale ka äädikakärbseid, kes banaane noolima hakkavad. Kui selline, pruunistunud banaan lahti koorida, tuleb nähtavale tumenenud ning veidi kleepjaks ja limaseks muutunud ollus, mille paljud inimesed ära põlgavad ja hoopis komposti loobivad. Teadlased aga ütlevad, et just pruunide täppidega banaanid on kõige maitsvamad ja kasulikumad. Küpsetes banaanides on rohkem vitamiine, mineraalaineid, need aitavad seedimist ning sisaldavad vähirakkudega võitlevaid aineid. Kas see vastab tõele ja üleküpsenud banaanid on tõesti efektiivsemad ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 4 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis. Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine ning gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250 cm3), termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained CO2 balloonist. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud umbes 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kol...
SILINDRI INERTSIMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusinstituut Õpperühm: HE 11/21b Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev:................ Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 Töö ülesanne: Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töö vahendid: Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused: Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Koostasime katseandmete tabeli Katse nr. l, m t, s m, kg d, m I, kgm² It, kgm² 1. 0,702 1,67 0.155 0,0125 0,00002027 0,00001211 1,785 1,65 = 1...
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö 3.2 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Õppejõud: Priit Eek, Kaia Kukk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Teoreetiline osa................................................................................................... 3 Töö käik............................................................................................................... 4 Katse andmed..................................................................................................... 5 Arvutused............................................................................................................ 6 Järeldus........................................
Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardhälve. Esim tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 punkti, teises grupis oli 30 tuden tulemus oli 45 punkti standardhälbega 12,5 punkti. Kas on alust väitel, et õppejõud hindas es kõrgemate punktidega kui teist gruppi? I grupp II grupp n 57 n 30 xx 50 xx 45 s 10.3 s 12.5 H₀: μ I grupp = μ II grupp H₁: μ I grupp ≠ μ II grupp SE*=√SE²₁+SE₂² SE*=√10,3²/57+12,5²/30 SE*= 2.66 t=xx ₂-xx ₁/SE* t=(45-50)/2,66 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 4 2014/2015 Ehitustsemendi teimimine Õpperühm: RDBR Juhendaja: Töö tehtud: J. Kotov 16.11.2014 30.11.2014 1 1. Töö eesmärk: Mördi valmistamine, proovikehade valmistamine ja kivistamine, proovikeha tugevuse teimimine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Kunda portlandtsement CEM I 42,5 3. Kasutatud töövahendid a) Raputuslaud b) Vormid proovikehade valmistamiseks. c) Kellud 4. Töö käigu kirjeldus Katsetamine toimub vastavalt standardile EVS EN 196 – 1:1997 4.1 Mördi valmistamine Mördi valmistati käsitsi segades. Kaalutud koguse...
Töö eesmärk: tutvuda rikkevoolukaitselülitite põhisõlmede ehitusega, otstarbega, tööpõhimõttega ja tunnussuurustega ning rikkevoolu olemusega. Tabel Rikkevoolu katse tulemused RVKL tüüp: CHNT NL1- Legrand: Kodune pistik 63: 30mA, 30mA, 40A, 400V 40A,400V katse 1 katse 2 katse 1 katse 1 1/2 IN >1999 ms >1999 ms >1999 ms >1999 ms IN (30mA) 25,1 ms 24,9 ms 26,8 ms 25 ms 5IN 6,3 ms 6,3 ms 7,6 ms - I (rakendusvool) 21 mA 21 mA 17 mA - rakendusvoolu ohutu 0,9 s 0,9 s 1,4 s kestus t (arvutatud) Rm (arvutatud) 10,8 10,8 13,4 - Tabel Megger RCDT320 andmed ...
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 24f ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATATSIOONI KIIRUSE MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.03.2014 Töö eesmärk Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni kiiruskonstandi määramine. (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Aparatuur Vesitermostaat; juhtivusmõõtja juhtivusnõuga või anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb, 100-ml kolb, 6-ml pipett; stopper. Töö käik Termostaat reguleeritakse juhe...
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Õppejõud: Priit Eek, Kaia Kukk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Teoreetiline osa................................................................................................... 4 Töö käik.................................................................................................................. 5 Tööreaktiiv........................................................................................................ 5 Meloni lahuse ettevalmistamine.......................................................................5 Glükoosilahuste valmista...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
