Karl Suure impeerium Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid. Impeeriumi valitsemine Keskajal valitseti inimesi, mitte riiki ja seega oli kõige olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda maad, et kõigile oma võimu näidata. Arvatud, et Karl liikus ligi 30 k...
Karl Suure impeerium Erik Rätsepso Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid. Impeeriumi valitsemine Keskajal valitseti inimesi, mitte riiki ja seega oli kõige olulisem truudus kuningale. Aadlikud andsid kuningale truudusvande. Frangi riigil polnud pealinna, kuningas liikus mööda maad, et kõigile oma võimu näidata. Arvatud, et Karl l...
Karl Suur Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ning Frangi riigi kuningas alates 768 aastast ja Rooma ehk Frangi riigi keiser alates 800 aastast. Ta pani aluse kolmele suurriigile, milleks olid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas saavutama kunagise Lääne-Rooma mõõtmeid ning Karl Suur hak...
1. Keskaega nim feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kiri...
8 loeng: Impeerium Eksam koosneb kahest blokist. Kohustuslikku kirjandust lugeda. 3 detsember viimane loeng, järgmine nädal loengut ei toimu. Viimane loeng oluline. Impeerium ehk maailma riigi idee Euroopa ajaloos. Nimetatud Makedooniat, Roomat, Bütsantsi.. NL jaoks halvustav mõiste, ka El kohta, pärineb rohkem kriitikutelt ja vaenlastelt. Seostub kellegi domineerimisega. Kunstlikult loodud poliitilised moodused, jõud+ ideoloogia (islam, tsivilisatsioon, marksism- kogu maailma pööramine kui eesmärk) Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad. Ekspansionism uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus. Kuidas impeeriumi mõte on Euroopas on arenenud. Prantsuse keisririik, Napoleon: 1799 riigipööre, lasi end valida Vabariigi 1 konsuliks ja peatselt ka eluaegseks konsuliks. Jäljendas Roomat. 2 d...
Frangi riik ja selle valitsejad Rahvasterändamise ajajärgul oli frangi kuningatest kõige võimsam Merovingide sugukonnast pärinev Chlodowech, kes kuulus saali frankide hulka. Chlodowech sai kuningaks 481. aastal, olles kõigest vaid 15-aastane. Tal oli vapra, kuid julma sõjapealiku kuulsus, Merovnigide kuningasoo tunnusena kandis ta pikki juukseid. Aastal 486 vallutasid frangid tema juhtimisel suurema osa Galliast. 496. aastal astus ta ristiusku. Seda aastaarvu võibki pidada Frangi kuningriigi tekkeaastaks. Võimule jäi Chlodowech kuni surmani 511. aastal. Tema nime ladinakeelsest kujust Clovis tuleneb Prantsuse kuningate nimi Louis. Chlodowech tegi pealinnaks Pariisi ja muutis kuningavõimu päritavaks. Tema ajal alustati saali õiguse kirjaliku seadustekogu koostamist. See oli frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles ja mis hakkas kehtima kõrvuti Rooma õigusega. Merovingid 5.-8. sajandil ja majordoomused Chlodowechi surma järel ...
Frangi riik Karolingide ajal. Kerly Saarkoppel 10 A Pärast Karl Martelli surma päris võimu tema poeg Pippin Lühike (741-768), kes võitis vaimulike poolehoiu, tunnistades laialijagatud maavaldusi kiriku omandina. Rooma paavsti ähvardasid langobardid ja linnas sees rahulolematu rahvas. 754-756 a. korraldas Pippin Itaalia-sõjakäigu, mille tulemusel loovutasid langobardid Rooma lähipiirkonna, millest tekkis Paavstiriik e. Kirikuriik. Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid. Karl Suur (768-814), oli kuulsaim Karolingide soost valitseja, geniaalne väejuht, raudse rusikaga, kuid ka kirjaoskamatu. 774a. tegid frangi väed lõpu lagobardide kuningriigile, ning Karl võis pähe panna Itaalia krooni. 778a. saadi lüüa araablastelt Hispaanias ...
Konspekt õ.lk. 62-89 Keskaeg - 5.-15. sajand 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Keskaega on võimalik suhtuda mitut moodi: tagurlik e vanameelne või romantiline? (keskaega hakati romantiseerima) Keskaeg jaguneb kolmeks: 1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e...
Karl Martelli täpset sünniaastat ei ole teada, kuid arvatakse, et see võis olla 688. aasta, ta suri 741. aastal. Karl oli Frangi riigi majordoomus 717 st aastast kuni oma surmani. Tema lisanimi Martell tähendab haamrit ehk vasarat ja ta teenis selle oma ohtrate sõjaliste võitude eest. Karlil oli kaks naist.ja nendega kokku kuus last. Karl oli eelmise majordoomuse Pippin Keskmise poeg. Ta kuulutati 715. aastal Frangi riigi põhjapoolse osa majordoomuseks. Kuid mõne aasta pärast oli kogu reaalne võim Frangi riigis koondunud tema kätte. Karl Martell pidas edukalt mitmeid lahinguid erinevate vastastega ja Frangi riigi territoorium ja mõjuvõim Euroopas kasvas. 732. aastal tungisid Frangi riiki Hispaaniast Omaijaadide väed. Karli väed kohtusid nendega Poitiers' i lahingus, kus saavutati võit nende üle. Seda võitu on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa kristlik tsivilisatsioon moslemite invasioonist...
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaalts...
Keskaeg Varakeskaeg jagunes kaheks perioodiks.1 periood-5 saj kuni 9 saj. Algus.Oli ülekasvatamise aeg.Tekib feodaalkord.2 periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus.Endised Lääne-Rooma alad on kriisist üle saanud.On kujunenud romaani ja germaani kultuur.Vahekeskaeg-11saj-14 saj. Kõrgkeskaeg-Algas 13 sajandil.Puhkes saja aastane sõda.Euroopat laastas katk.Hiliskeskaeg-16 saj.Feodaaltsivilisatsioon-Kirjeldatu võtavad kokku mõisted katoliiklus ja feodalism. Vaenulikkus ülejäänute vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust.Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Kristlane ei tohi olla teise kristlase ori. Rooma rahu lõpp - kaitsepiiride varisemine, impeeriumisisene kriis, üha enam kompromisse ääremaadega . Peamise kaitsepiirina eraldas ...
2) VALITSEJA VALITSEMISE VALITSEMINE SÕJAD AEG Aleksander Suur 5.saj.lõpp-6.saj. Võimu tugevdamiseks Vallutas alad Gallias algus ei valnud vahendeid Karl Martell 714-741 Mimajordoomus; Poiters lahing(peatati sõjaväe arendamine araablaste vallutused) Pippin 741-768 Kirikuringi teke. 754-756 Karolingide dünastia 2 Itaalia sõjakäiku algus Karl Suur 768-814 Sisemiselt killustunud Vallutas Itaalia, suur impeerium Saksimaa, Põhja- Karolingide renessanss Hispaania, Bal...
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi...
[Tippige tekst] Suur rahvasterändamine varakeskajal. Varane keskaeg oli Lääne-Euroopas segane, sõdaderohke ja kultuurivaene aeg. Lääne Rooma lõpuaegadel pääses valla suur rahvasterändamine 3-4 saj.. Endistele Rooma riigi aladele liikus põhja poolt mitmeid madalama päritoluga rahvaid, keda Roomlased nimetadid barbariteks s.t. võõrasteks. Barbarid, keldid ja germaanlased elasid Rooma provintsides ja mõjutasid elu Rooma põhialadel. 180. aastal suri keiser Marcus Aurelius, peale seda lagunes Rooma rahu, mis reguleeris keskuse ja provintside suhteid. Need suhted olid teinekord väga teravad. Pax Romana aga võimaldas kompromisse. Rooma rahu lõpp 476.a tähistas impeeriumi kaitsepiiride varisemise algust, juhatas sisse pikaajalise kriisi ja muudatusteajastu. Keldid elasid kesk-Euroopas, Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias, Iirimaal. Germaanlased elasid Reini, Visla, Doonau ja Põhja-ning Läänemere vahele jäävate...
1.Euroopa poliitilise kaardi kujunemine vana-aja lõpul ja vara keskajal, teada olulisi ajaloosündmusi (aeg) mõju poliitilisele kaardile. Theodosiuse testament 395.a Ühtne Rooma keisririigi jagunemine Lääne-ja Ida-Roomaks. Viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine 476.a Lääne-Rooma keisririigi lagunemine. Frangid vallutavad Gallia 486.a Frangi keisririigi sünd. Karl Martelli Poiteirs´ lahingus lüüa saamine 732.a Frangi riik suudeti siiski päästa. Kirikuiriigi teke 756.a Pippin andis paavstile Itaalia valitseda, millest said paavstid aluse panna otsese võimu Karl Suure sõjakäigud 774.a Riik saavutas oma suurima ulatuse + langbardide kuningriigi vallutamine. all seisvale kirikuriigile. Verduni kokkulepe 843.a Frangi riigi jagamine kolmeks sõltuvatuks riigiks. 2. Keskaja mõiste, ajalised piirid, tunnusjooned. · Keskaeg on üldajaloo osa, mis järgneb v...
MOSLEMIRIIGID.Kalifaadi maid ühendas araablaste võim ja islam. X saj lagunes kalifaat 5 iseseisvaks islamiriigiks:Hisp,Eg koos P-Aaf,Süüria,Iraak,Iraan. Võim läks riigis kaliifidelt sultanite ehk väepealikest valitsejate kätte. Iraani ja Kesk-Aasia valitsejad palkasid oma sõjateenistusse türklasi,kellede seas tõusis esile seldzuki hõim.Nad võtsid omaks islami usu ja tungisid XI saj Kesk-Aasiasse ja Iraani.Ka Iraak ja Süüria langesid seldzukkide võimu alla. Seldzuki sultanid valitsesid Iraanist Vahemereni ulatuvat hiigelriiki. 1071. vallutasid türklased Väike-Aasiaseldzukkide riigi tuumikala. Seldzukkide suurriigi lagunemisele järgnes pol killustatuse ja võõrvallutajate sissetungide periood. Algasid ristisõjad1099.vallutasid ristisõdijad Jeruusalemma. Islamiriikidele said ohtlikuks mongolid. XIII saj ühendas Tsingis- khaan mongolid; 1206. sai temast suurkhaan. Mongolite ratsaväe ratsanikud jagas ta tuhatkondadesse ja kümmetuhatkondadesse...
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised...
Lähte Ühisgümnaasium Frangi riigi kuningad ja nende seotus kristliku kirikuga Referaat Koostaja: Martin Amor Juhendaja: Tiina Kull Lähte 2012 Sisukord Frangi riik Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas, mis suuresti langes kokku tänapäeva Prantsusmaaga. See riik tekkis 476. aastal (5. sajandil) peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamuse Galliast. Sel ajal oli Frangi riik väga erineva rahvastikuga, seal kõneldi umbes 20 keelt. Majandussiedemed erinevate riigiosade vahel puudusid ehk toimis naturaalmajandus, mistõttu hoiti erinevaid piirkondi koos põhimõtteliselt relvajõul. Chlodowech I juhtimise ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kuju...
Bütsants püsimajäämise põhjused: *rikkalikumad materiaalsed ning inimressursid (suudeti vastu seista barbarite sissetungile) *soodsamad geograafilised tingimused (piiri lühidus, maastik, maismaatee Euroopast Aasiasse) *sõjaväge hoiti ülal talupoegadelt ja käsitöölistelt laekuvate maksudega, ei värvatud sõjaväkke germaanlasi ning ei toimunud sõjaväe ja piirialade germaniseerumist. *jätkus elav kaubandus: paiknes kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad *bütsants kuldmünt oli pikka aega kasutatavaim raha vahemere maailmas Riigi juhtimine: *juhtis keiser e. basileus *keisri kõrval veel riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonid e. deemosed *alates 11 saj võimupärimine seaduslikul abielul rajanev s.t. võimu legitiimsuse printsiip *riiklikud hooldekandesüsteem: haiglad, vanade ja vaestekodud, aluseks kristlik ligimesearmastus *keisrile allus kirik- määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riig...
Keskaeg 7. MUHAMED JA KALIFAAT Araablaste ühiskond ja usk: Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastatavatele jumalatele püstitati kujusid. Austati loodusobjekte: must meteoriit – asub Mekas, Kaaba templis – selle juurde tehti iga-aastaseid palverännakuid. Judaismi ja kristluse mõjul tõusis araabia jumalate seast esile Allah. Muhamed ja tema kuulutus: VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed araablastelt nõudma Allahi austamist ainujumalana -> („islam“ – allumine, „muslim“ – see, kes allub). Muhamed sündis Mekas, jäi varakult orvuks, kasvas onuga üles ning abiellus rikka kaupmehelesega. Meka lähedal Hira mäe koopas olla Allah end talle ilmutanud ja käskinud oma sõnumit edestada. Koraan – islami püha raamat Hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks -> vihastas välja mekalased (eriti ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loeva...
Keskaja mõiste pakuti välja 15.saj II poolel Itaalia humanistide poolt. Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle ...
KODUNE KONTROLLTÖÖ VARAKESKAEG 1. Vali keskaja alguseks ja lõpuks niisugused sündmused, mis oleksid omavahel kuidagi seotud. Selgita valikut. 2P 476. Aastal Lääne-Rooma keisri Romuluse võimuletulek ja lõpp Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453.aastal, mil lakkas olemast Ida-Rooma ehk Bütsantsi keisririik. Kuna alguses juba kujunesid Lääne-Roomas sõltumatud riigid, oli türklastel hiljem kergem vallutada Ida-Roomat, kuna riigil puudus ühine kaitse. 2. Nimeta kaks Chlodovechi ettevõtmist, mis olid Frangi riigile kasulikud. Põhjenda oma valikut. 4P 1) Kuningas Chlodovechi juhtimisel tõrjuti läänegoodid Galliasest Hispaaniasse. Frankide maavaldus suurenes Galliase võrra. 2) Chlodovech ühines peale ristimist katoliku kirikuga, mis lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes koos aristokraatiaga nägi frankides liitlasi teiste, ariaanlikk...
Varakeskaeg Mõiste ``keskaeg`` võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469 aastal. Pandi alus ilmaliku ajaloo periodiseerimisele, mille tinglikkuse kohta on hea näide just nimelt keskaja alguse probleem. Ei teata kindlalt, millal keskaeg hakkas. Enamasti arvatakse,et hakkas 476 a. ,mil hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Kuid võib-olla tekkis hoopis aastal 1492, mil avastati uus manner ning inimeste maailmapilt muutus avaramaks. Varakeskaeg jaguneb kaheks perioodiks: 1. periood- 5 sajand kuni 9 saj. Algus.Ülekasvamis-ja muutuseajastu algus.Tekib uus feodaalkord,millel tugineb Frangi riik. 2. periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus. Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist. Karolingide impeerium laguneb ning tekkinud on katoliiklus ja roomakatoliku kirik. Perioodi lõpuks on tekkinud ka germaani ja romaani kultuur. Rooma rahu lagunemine aastal 180 juhat...
Korrata arvestustööks Teemad: Suur rahvasteränne. Feodaalkorra kujunemine.Frangi riik, Vana-Vene riik, Bütsants. Suured maadeavastused. 1. Millal algas, millal lõppes keskaeg? Keskaja periodiseering. 2. Suur rahvasteränne: 1) ajaline määratlus 2) rahvasterände algpõhjustajad 3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3. Feodaalkorra kujunemine, feodaalkorra tunnused. Mõisted: feood= lään, feodaal, feodaalne hierarhia, senjöör vasalli suhe, talupoeg, sunnismaisus, pärisorjus, teotöö, loonusrent, kümnis naturaalmajandus kiriku keskne roll ühiskonnas 4. Frangi riik (õpik §...
Tsivilisatsioon-kõrgkultuur. Vanaaja tsivilisatsioonide tunnused:Põlluharimine,karjakasvatus,paiksed inimesed, linnade ja asulate kujunemine,varanduslik ebavõrdsus,klassi ühiskonna olemasolu,seaduste olemasolu,riiklik kord, kirja olemasolu.Tsivilisatsioonid jagunevad:Primaarseteks ehk esmasteks- on tekkinud mingi välismõju tõttu, on kõige vanemad.Sekundaarseteks ehk teisesteks- tekkisid sõltumatud primaarsed tsiviilriigid Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.Sekundaarsed tsivilisatsioonid:hetiidid,foinukiad,juudid.Euroopa vanim tsiviilriik: KreetaKreekaRooma.Vanaaja lõpuks loetakse aastat 476 eKr. Hiinas kulges kõik samalaadselt edasi (siiamaani). Tsiviliseeritud keisririik Hiina,India.Kesk- Aasia,Pärsia,Iraan(tänapäev),Põhja-Aafrika,Egiptus,Rooma impeerium.Türgi,Lääne- ja Lõuna- Euroopa(kõrgkultus).Pärast Lääne-Rooma lagunemist tekkisid selle asemele barbarite kuningriigid.Hispaanias kujunes Lääne-Gootide riik.Prantsusmaal oli keskne Frangi riik.K...
Varakeskaeg (õ. lk. 49-120) 1. Keskaja mõiste ja dateerimine. 15. sajandil võetakse mõiste kasutusele. Varakeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, varauusaeg. Varakeskaega iseloomustavad märksõnad: Linnaelanike arv langes, teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, avalikud hooned hüljati, suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja oli...
Millised muutused toimusid kreeklaste maailmapildis hellenismiajastul ? Hellenismiperiood on period Aleksander suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Sel ajal oli keel levinud ja tekkinud uued hellenistlikud linnad tänu Aleksander suure vallutustele. Aleksander suure eluiga ei olnud pikk aga ta on ikkagist selle väikse eluajaga teinud endale märkimisväärse nime mida peaks iga inimene teadma. Aleksander suure vallutused on märkimisväärsed arvestades seda et mis edu tal oli ja kui kiiresti ta suutis vallutada. Aleksander suur vallutas koos kreeklastega pärsia impeeriumi mille alla kuulusid alad Egiptusest Iraani ja Kesk-aasiani. Aleksander suure maailmapilt lagunes- Selleks põhjuseks olid paljud mõjutajad aga peamine oli minu arust see et vallutatud alade juhid et saanud üksteisega läbi ja tülitsesid, tülide tagajärjel tekkisid mingil määral konfliktid ja eralduti teistest. Kui aga vaadata seda rahvaste segunemist siis loogil...
Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15...
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
KESKAJA KULTUURIST I periood u 700a üleminekuaega (u 450-1150) Alates 4.saj. m.a.j. hakkas Rooma impeerium lagunema a) II periood u 1150.a alates naabruses asuvate germaani hõimude (läänegoodid, vandaalid, hunnid, anglosaksid) kallaletugidele b) orjade ülestõusud c) KESKAJA KIRJANDUSES täheldatavad kolm peasuunda: impeerumi tohutute mõõtmete tõttu, nii suurt ala ei suudetud enam I kiriklik kirjasõna piibli ja religiooniga seotud tekstid valitseda. II rahvaeeposed/kangelaslaulud hispaania eeposed ,,Laul minu Järgnev ajastu Euroopas oli väga raske-palju vaenutsevaid hõime, Cidist" ja hilisem ,,Rodrigo"; germaani eepos ,,Niebelungide laul"; kes sõdisid, rahvaste rändamise ajajärk. Mingil määral suutis järjest skandinaavia eepos ,,Edda laul", kirjanduslikult kõige huvitavam ja tuge...
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj ...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
20. sajandi algul valitses maailma Euroopa: 1) Peaaegu kogu maailm olijagatud Euroopa asumaadeks. 2) Peale Euroopa oli ülejäänud maailmas ainult kaks iseseisvat suurriiki Jaapan ja USA. Euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand, ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui inimkonna tulevikku. Euroopa kultuuri ja teadvuse vormi aluseks olid positiivsed teadmised ja ratsionaalne mõtlemine. Põhiideed, millel rajaneb tänapäeva Eruoopa, seostatakse Suure Prantsuse revolutsiooniga. Liberaalne kord võidutses. Ühiskondliku heaolu kasv, raudteed, elekter kõike seda veedeldi kui uue korra võidukäigu tulemust. Liberaal-demokraatlik kord polnud võimul siiski üle Euroopa Austaria-Ungaris, Venemaal, Balkanimaades veel liiguti selles suunas: tunnistati kehtetuks keskaegsed seadused, mis piirasid inimeste elukoha ja tööala valikuid, tühistati seisuslikud privileegid. Turumajandusel ...
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus a...
imperialism suurriikide püüe saavutada mõjuvõim kogu maailmas, sovinism marurahvuslus,oma rahvuse teistest paremaks pidamine, koloniaalimpeerium moodustub emamaa koos kolooniatega, globaliseerumine - ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, sotsialism ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia, enamlased - Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises, anarhism liikumine, mis pidas kõiki valitsemisvorme mõttetuks ja kahjulikkuks, mille eesmärgiks olide need kukkutada, antant 1904 a allakirjutatud kokkulepe Prantsusmaa ja Inglismaa vahel, millega hiljem liitus Venemaa, sotsiaaldemokraatia vasakpoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, ekspressionism 20 saj tekkinud kunsti, kirjanduse ja muusika ...
Vana-Kreeka 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 eKr a. Minoiline tsivilisatsioon b. Mükeene tsivilisatsioon 2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr 3. Arhailine periood u 800-500 eKr 4. Klassikaline periood u 500-338 eKr 5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed j...
Keskaeg ja feodaalkord Keskaja mõiste Mõiste „keskaeg“ võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja. Itaalia humanistid, kelle hulka Andrea kuulus, soovisid selle terminiga vastandada „vahepealseid“ keskaja inimesi 15. sajandi „uutele“ kaasaegsetele. Humanistide tõlgenduse kohaselt polnudki tegemist mitte niivõrd kesk- kui vaheajaga, kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausida, mille vältel ei sündinud midagi olulist. See hinnang erines oluliselt keskaja inimeste endi veendumusest, mille järgi ei kujutanud nende kaasaeg endast mitte kesk-, vaid lõppaega, viimsepäevakohtule eelnevat viimset ajastut. Keskaja piirid Esmalt võib keskaja eristada varakeskaega. Sel ajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse ehk inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriid...
koht Peeter I Referaat Nimi klass Koht aasta Sisukord Lk. 3-4 Peeter Suure noorusest ja iseloomust. Lk. 4-6 Sõjategevus Eestimaa territooriumil ja selle mõju eestlastele. Lk. 6-7 Peeter I tegevusest Eestis. Lk. 7-8 Peeter I keisri tiitel ja Vene impeerium 18. sajandil. Lk. 8 Peeter I surmast. Lk. 9-10 Pildid. Lk. 11 Kasutatud kirjandus. Peeter Suure Noorusest ja Iseloomust. Peale vana tsaari Fjodor Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Vanal tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad troonipärijad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitseda polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei saanud kaks aastat palka. Agulites valitse...
AJALUGU 1) Kreeka ajalooperioodid ja iseloomulikud jooned Minoiline- (2000-1500eKr) Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta saarel. Rahumeelne lossidekultuur. Ttähtsaim ja tuntuim Knossose loss. Lineaarkiri A desifeerimata. Valitseja oli nii usujuht kui ka majanduse korraldaja. Põhipaanita rõõmsate kaunistustega lossid(ilma kaitseta). Kultuuri häving- vulkaanipurse Kreeta saarel. Mükeene- (1500-1100eKr) Maa jagatud kuningriikideks. Valitseja sõjapealik ja majanduse korraldaja. Lineaarkiri B desifreeritud. Müüridega kindlustus(lossid hästi kaitstud kohtades). Keskus Mükeene kindlus. Hävingu põhjus- ikaldused, ülestõusud ja doorlaste sissetung. Müüt Kreeta langusest ja mandri Kreeka tõusust. Tumeperiood- (1100-800eKr) 1100 eKr Doorlaste sisseung Lakoonika maakonnani. Kolonisatsiooni algus. Raua kasutuselevõtt. ...
Euroopa varauusaja algul 12. klass Ajaloo riigieksam Varauusaeg · ajajärk XVI-XVIII sajandini, mida iseloomustab: Euroopakesksus Õhtu- ja hommikumaa eristamine Põhja- ja Lõuna-Euroopa eristamine Ühiskonnas toimunud muutused: · uued leiutised: taskukell, kompass, trükikunst (1440) · rahamajandus ja pangad · uus ellusuhtumine (humanism, renessanss) · maadeavastused · reformatsioon · absolutism Euroopa aastal 1500 Euroopa aastal 1600 Lääne-Euroopa · Rahvusriikide tekkimine (Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa) · Kuningavõimu tugevnemine (arvukad ametnikud) · Lääniisandad kaotanud sõltumatuse (sageli koondusid kuninga õukonda) Inglismaa: · Pärast Rooside sõda (1455-1485) sai troonile Henry VII Tudor (1455-1509) (dünastia 118 aastat) · Soosis teenistusaadlikke · Tähekoda vandenõude järelevalve · Parlament käis üha vähem koos · Henry VIII (...
Karl V Karl V (24.veebruar 1500 Gent 21.september 1558 Hispaania, Extremadura Saksa- Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530. aastast, Aragóni ja Kastiilia kuningas (Carlos I)1516–1556 (Kastiilia kuningaks sai ta ametlikult alles pärast oma nõdrameelse ema Juana surma 1555, kuid tegelikult valitses alates 1516),Saksa kuningas 1519–1531, Itaalia ja Napoli kuningas (Carlo IV), Burgundia hertsog (Charles II) (1506–1555) ja Austria ertshertsog, Austria valitseja aastatel 1519–1521. Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas, siis väideti Karl V impeeriumi kohta õigusega, et selle kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhiaidee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka t...
Vanakeskaeg keskaja 1. aeg, mis jaguneb 2.-ks perioodiks.1.periood 5.- 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutuseajastu algus. 2.periood 9.saj algus 11.saj algus.Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid ava...
Keila Gümnaasium 8.a klass Imre Kuldjärv NAPOLEON 2009 Sisukord Sisukord Sissejuhatus · Isikuomadused · Napoleoni osa ajaloos · Prantsusmaa ülemvõim Euroopas · Sõja lõpp Euroopas · Sada päeva Kokkuvõte Sissejuhatus Napoleon Bonaparte sündis Korsikal väikeaadlik Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana 15. augustil 1769. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. 1786 lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta ag...
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut HISPAANIA Referaat Koostaja: Kaisa Suumann Eriala: Riigiteadused Juhendaja: Jaanika Meigas IFI6001 Arvuti töövahendina SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Hispaania...........................................................................................................................4 Haldusjaotus................................................................................................................. 5 Religioon...................................................................................................................... 5 Ajalugu............................................................................................................
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
KESKAEG (medium aevum) Mõiste võeti kasutusele 1496 Itaalia humanisti Giovanni Andrea poolt. 15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse 1517 Reformatsiooni algus...
20.saj esimesed aastad Äsja oli lõppenud suur venestamine ja tuli suur ärkamisaeg:"Aitab vene võimust, me tahame nüüd eestlased olla!" Rahvusluse suur tõus ja paljud uued seltsid(karskus, spordi, pritsimeeste) ja need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Mõõduka(liberaalse) ravusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees. 1896 asus Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Rõhutati avalikult ja kõvasti eesti keelt. 1901 tekkis Postimehele võistleja: Tallinnas alustas ilmumist päevaleht Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstatin Päts. Temagi ajalehe ümber koondus rida eesti haritlasi (A.H. Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemas Veski jt)....
(Referaat) Koostaja: Klass: Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu (kuni keisriks saamiseni) lk.3 Keisriks kroonimine lk.3 Valitsemis käik lk.4 Vallutused lk.4 Mida andis napoleon euroopale lk.4 Napoleoni allakäik lk.5 Kas napoleon mürgitati? lk.6 Napoleoni impeerium lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud kirjandus lk.10 2 Sisukord Napoleon Bonaparte oli suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Inimesed teavad temast siiani väga vähe. Teatakse, et ta oli Prantsusmaa keiser,suurepärane väejuht ja see on tavaliselt kõik mis temast teatakse. Siin Referaadis käsitletakse tema elu nii häid kui ka varju külgi. Elulugu (kuni keisriks saamis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
