Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" Karl Suur" - 501 õppematerjali

karl suur — frankide kuningas aastast 768, Saksa-Rooma riigi keiser a. 800—814. Lk. 13 «... nende hääled on veel teravamad kui nende mütsid!» — Viide sellele, et lauljad olid kastraadid. Pariisi nael — keskaegne Pariisis münditud rahaühik, jagunes 20 sol'iks, mis omakorda jagunes 12 teenariks.
thumbnail
1
doc

Karl Suur

Karl Suur Karl Suur valitses frangi keisrina 768-814. Ta oli Pippini poeg. Suurema osa elust veetis ta sõjaretkedel. Kaitses riigipiire ,vallutas uusi maid ja rahvaid. Ainult Itaalia lõunaosa ei olnud tema oma. Väga kaua võitles ta saksidega ,sest ta tahtis neid ristiusustada. Alles pärast 30 aastat sõda vallutas ta saksid. Karl oli tugevaim valitseja keda peale Rooma riigi langust oli nähtud. Karlil olid head suhted Rooma paavstiga. Aastal 800 kutsus paavst Karli Rooma ja kroonis ta paljude inimeste nähes Rooma keisriks. Karl Suure valitsusajal oli tema riigis rahulik. Ta pidas lugu ka haridusest ja kultuurist ,seepärast oli tema õukonnas palju tarku ja harituid inimesi. ...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Karl Suur ja tema roll kultuuris

Karl Suur ja tema roll kultuuris Karl Suur on 751. aastal kuningaks saanud Pippin Lühikese poeg. Karl Suure järgi nimetatakse uut valitsejadünastiat Karolingideks. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, näiteks...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Karl Suur ja tema roll kultuuris

Karl Suur ja tema roll kultuuris Karl Suur, kes elas aastatel 742 ­ 814, oli 751. aastal Frangi riigi kuningaks pühitsetud Pippin Lühikese poeg. Karl Suure järgi sai tolleaegne valitsetedünastia omale nimeks Karolingid. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne ­ Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Prantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast....

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Karl Suur - kokkuvõte

a Frangi kuningaks tema poeg Karl, keda ajaloos tuntakse Karl Suure või Karl I nime all. Karl oli esimene keiser Lääne-Euroopas Rooma impeeriumi langemisest 4 sajandit varem. Ta veetis enamiku oma pikast valitsusajast sõjaretkedel. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril mitte tema riigi suuruse, vaid suure kasvu tõttu. Oma 190 cm pikkusega oli ta keskaja inimeste hulgas tõeline hiiglane. Täies sõjavarustuses, mõõk käes, kroon lokkis heledate juustega peas, jättis keiser majesteetliku ja isegi hirmuäratava mulje. Oma parimail eluaastail oli ta suurepärane sõjamees, jahimees ja ujuja. Keisril oli viis naist ja kuus alalist armukest. Tal oli laitmatu tervis ja ta elas erinevate hinnangute kohaselt 65-72 aastaseks, mis toona oli kõrge iga. Karl Suure lapsepõlvest on väga vähe teada, ei teata ka kindlat sünniaega. Ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu, olles abielueelne poeg. Tem...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Karl Suur

Karl Suur Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ning Frangi riigi kuningas alates 768 aastast ja Rooma ehk Frangi riigi keiser alates 800 aastast. Ta pani aluse kolmele suurriigile, milleks olid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas saavutama kunagise Lääne-Rooma mõõtmeid ning Karl Suur hak...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Karl Suur

Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad ja kohtunikud. Karl Suur pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood kultuuri arengus varasel keskajal...

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Karl Suur

Karl Suur Liina Põlme Kätriin Kübar 11c klass Karl Suur · Haruldaselt tugev ja terve mees · Tegeles ratsutamise ja ujumisega · Elas lihtsat elu · Hoolitses tütarde eest Unistus saada keisriks · Vahetpidamata sõjajalal naaberkuningatega · Ihaldas saada kirkuvõimu ja paavsti heakskiidu · Rooma paavst Leo III kroonis Karli Peetri kirikus keisriks- nüüdseks Karl Suur Karl Suure riik · Riik oli väga suur · Jagunes krahvkondadeks · Teenistuse eest said krahvid läänimaid koos talupoegadega...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Karl Suur - slaidid

Karl Suur Kristiine Pajussaar 10 c Kuressaare 2011 Karl Suur Karl oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Karl Suur - Frangi riigi kuningas

Karl Suur Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768. aastast ja Frangi keiser alates 800.aastast. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga osa Saksamaast, Põhja-Itaaliast, Lõuna-Prantsusmaast ning Madalmaadest. Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa....

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Karl Suur

Karl Suur Karl Suur (Karl I) oli alates 768. aastast Frangi riigi kuningas ja 800. aastast Rooma ja Frangi keiser. Karl Suur sündis aastal 742 ja suri 28. jaanuaril 814. aastal. Karl Suur elas 72- aastaseks. Ta valitses aastatel 768-814. Karl Suure isa oli Pippin Lühike ja Karl Suure poeg oli Ludwig Vaga. Karl Suur pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile, mis olid Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Karl Suur arvas, et ta on Rooma keisrite järeltulija ja seetõttu nimetas ta end Rooma keisriks. Karl I sõjaretked olid võidukad, ta alistas Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja madalmaad. Ainsana jäid alistamata tänase Prantsusmaa alad bretoonide maad (Bretagne) ja Itaalia lõunaosa. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Karl Suur

Sündinud olen ma 742. aastal Aacheni lähedal Saksamaal. Olen Pippin Lühikese poeg. Samuti ka tema järgmine troonipärija. Hetkel suudan vaid unistada ajast, mil minust saab Frangi riigi kuningas. Mu mõttemaailm on avar ning olen valmis tegema kõik, et mu rahval oleks hea. Rajaksin koole, vallutaksin maid ning aitaks abivajajaid. Aastaid hiljem.. Mäletate aega, mil unistasin ma Frangi riigi kuningaks saamisest? Aastal 768 läks mu unistus täide- minust sai Frangi riigi kuningas. Kogu riigi valitsejaks sain ma alles 4 aastat hiljem, 771. Ja nüüdseks olen ma Frangi riigi keiser. Terve selle ajaga olen ma suutnud vallutada maid ja rajada koole ning kloostreid. Samuti olen ka toetanud vaimulikke ning muid abivajajaid. Minu silmis tähtis koht on haridusel ning kultuuril. Leian, et igal endväärtustaval inimesel tuleksid sellised teadmised elus kasuks. Valitsemisalgusaastatel sõdis...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Karl August Hermann

09.1851-11.01.1909 Elulugu Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis,hiljem läks Peterburi. 1874­1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878­1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadus 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. 1885­1898 andis ta välja ajakirja Laulu ja mänguleht, mis 1898­1899 ilmus Rahva Lõbulehe nime all. Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1889. aastast oli Hermann ka Tartu Ülikoolis eesti keele lektor. MUUSIKA edendaja Kuni 19. sajandi lõpuni oli Hermann Eesti muusikaelu organisaator number üks, sealhulgas ka üks laulupidude korraldajaid (II, IV, V ja VI laulupeo üldjuht). Üle kümne aasta (1885­1...

Muusikaajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Referaat Karl Suurest

aprillil, kuid täpselt teadmata on tema sünniaasta. Selles arvatakse olevat kas 742, 747, 748. Karl Suur oli Pippin Lühikese ehk Karolingide dünastia rajaja vanim poeg. Ta on peamiselt ajalukku läinud 768. aastal Frangi riigi kuningaks kroonimisega. Kogu riigi valitsejaks aastal 771 ning kolmkümend aastat hiljem krooniti ta juba Frangi keisriks. Ta oli esimene tõeliselt edukas Lääne Euroopa imperaator pärast Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist. Karl Suur suri aastal 814. Karl Suur päris trooni koos oma vennaga, kuid vend suri kolme aasta pärast ning troon jäi Karlile, kes asus rajama kristlikku üliriiki. Ta vallutas Lombardia, alistas paganatest saksid ning pööras nad ristiusku, vallutas Baieri, liitis läänegermaani hõimud esimest korda ühte poliitilisse üksusesse, pani avaaride vürstiriigid ja Doonau äärsed slaavlaste riigid sõltuvusse suurriigist, mille sarnast...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
56
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni....

Prantsuse Revolutsioon
26 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Karl Ristikivi

Selles referaadis keskendun peamiselt Karl Ristikivi isiklikule elule ja sellest sündinud teostele. Referaadis üritan kirjeldada kirjaniku tähtsamaid elusündmusi, sest just need tegid Ristikivist selle, kes ta oli. Palju abi oli Endel Nirgi ning Ivar Grünthali teostest, samuti internetist avaldatud artiklitest. Pikemalt kirjeldatakse ka teost ,,Kahekordne mäng", mida lugesin seoses kohustusliku kirjandusega. Raamat on pärit kirjaniku loomingu lõpuperioodist ning ilmus aastal 1972. ,,Kahekordne mäng" lõpetab Ristikivi ajaloolise romaanidesarja triloogia. Teose teeb huvitavaks asjaolu, et Ristikivi zanriteks olid pigem proosa ja novellid, mitte kriminaalromaanid. Peale selle suutis kirjanik üllatada lugejaid ka luule ning reisikirjeldustega. Tema reisikirjeldusi on peetud vägagi kaasaegseteks ning huvitavateks. Ristikivi mitmekülgsus on hämmastav ning refera...

Kirjandus
127 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Karl Popper

Ta oli üks mõjukamaid 20. sajandi teadusfilosoofe, kes kirjutas palju ka sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas tagasi klassikalise arusaama teadusest, esitas teaduse ja mitteteaduse eristamiseks väidete ja teooriate kriteeriumi ning kaitses liberaalset demokraatiat ja ühiskonnakriitika põhimõtteid, mis tema arvates teevad võimalikuks eduka "avatud ühiskonna". Popper nimetas oma filosoofiat kriitiliseks ratsionalismiks. See nimetus viitab lahtiütlemisele klassikalisest empirismist (teadmine põhineb kogemusel) ja induktsionismist(teadus saab alguse vaatlusest). Popper ründas induktsionismi ägedalt, osutades sellele, et teaduslikud teooriad on loomult universaalsed ning neid saab kontrollida ainult kaudselt, nendest tulenevate järelduste kaudu. Popper väitis, et ilma teooriata pole võimalik vaatlu...

Filosoofia
36 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suur rahvasteränne, feodaalkorra kujunemine, Frangi riik, Vana-Kreeka riik, Büstants, suured maadeavastused

741 ­ 756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell. Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kaheks majordoomuse, Pippini ja ta venna Karlmanni vahel, kuid 747 loobus viimane võimust ja läks kloostrisse. Pippin saavutas aga osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieloku toetuse., Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liitis Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga...

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Karl Ristikivi "Rohtaed" analüüs

Pärast seda, kui Juulius gümnaasiumi pooleli jätab, põgeneb ta linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus Tartu Ülikooli õppima minna ning ta püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Selleks, et õppida, peab ta aga raha teenimiseks eratunde andma. Samal ajal tekib tal lähem tutvus proua Neideri tütre Emiliega. Nad armuvad teineteisse ja abielluvad. "Rohtaed" räägib ka loo sellest, kuidas inimesed võivad küll koos olla, kuid sisimas on nad siiski üksi. See käib eelkõige Juuliuse kohta. Tal on nii hoolitsev naine ja ei puudu ka lapsed, kuid sellest kõigest ei piisa vaimsel tasandil. Oma hingelt ja unistustelt jääbki ta üksikuks. Ki...

Kirjandus
394 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Karl Ristikivi "Rohtaed" kokkuvõte

Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Juuliuse huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Poisi ema suri, kui poiss oli alles väga noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai endale võõrasema. Kuid ka Juuliuse võõrasema suri enne, kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Edasi läks Juulius linna kooli, teda abistas tema onu. Poiss asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider hindas väga...

Kirjandus
186 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Karl Ristikivi "Rohtaed"

Karl Ristikivi Rohtaed Liina Juuse, PS See 1942. aastal esmakordselt väljaantud teos lõpetab Ristikivi Tallinna triloogia, millesse kuuluvad veel ,,Tuli ja raud" (1936) ja ,,Õige mehe koda", mis esialgu ilmus pealkirjaga ,,Võõras majas" (1940). Raamat käsitleb Juulius Kilimiti elulugu, laiemalt Eesti linnaharitlas- konna kujunemist. Teos võtab aset 1890 ­ 1934 peamiselt Tallinnas ja käsitleb tervet Juuliuse elu, seda, kuidas ta linna tuleb, abiellub, õpetajaks ja haritlaseks kujuneb ja lõpuks sureb. Teose eesmärk on näidata, kuidas isiku otsused elu jooksul määravad ära selle, kelleks ta saab ja kellena sureb. Raamatu nimi tuleb Voltaire'i mõttest, et igaüks peab ise omaenda aeda harima. Teos algab Juulius Kilimiti gümnaasiumiaastatega. Koolis näitab ta erakordset nuti...

Kirjandus
201 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun