Eesti keele jätkusuutlikkus Eesti keele keeleteekond on olnud pikk ja keeruline. Seda on voolinud erinevate riikide okupatsioond ja tõukeid pidevale arengule on andnud ka rahvuse ühtsus ning järjepidevus, võitlemaks enda riigi ja keele eest. Meie keel on üle elanud ka sõjad ja muud keerulisemad olukorrad, ning läbi kõige selle vaid kasvanud. Esimesed leiud muukeelsetes tekstides, kust on avastatud eestikeelseid sõnu ja kohanimesid, pandi kirja 13.sajandil. Tegu oli üldjoontes võõrkeelsete tekstide, dokumentide või kroonikatega. Henriku Liivimaa kroonikast, mis on kirja pandud aastatel 1224-1227, leiti peale kohanimede esimesed eesti keelsed sõnad ja lause “Laula! Laula! Pappi!”. Henriku kroonikas oli ülejäänud tekst siiski ladinakeelne, kuid esimene märge pikemalt eestikeelsest tekstijupist ulatub tagasi 16.sajandisse. Tegu on tekstiga Kullamaalt pärit käsikirjas, milles välja toodud kolme täh...
1.4. ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Rooma klubi tegevusest. - (eesti)Klubi tegevuse põhivormideks on publikatsioonide avaldamine, konverentside, seminaride, ümarlauadiskussioonide korraldamine, riiklike arenguprogrammide konstruktiivne analüüs, koostöö Rooma Klubi ja selle rahvuslike assotsiatsioonidega, osalus rahvusvahelistes projektides. Seleta mõiste ühiskonna jätkusuutlikkus. - (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade amasuguseid huve Skeem õp.lk. 23. Mida tähendab jätkusuutlik valitsemine? - Jätkusuutlik ehk hea valitsemine : · võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane- võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas) · valitsemine peab olema efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav Hõlmab · rahvastiku jätkusuutlik areng nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõistes...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. 3. Lühidalt iseloomustada modernismi ja postmodernismi. 4. Lugeda läbi ja iseloomustada A. Smithi. K.Marxi, Max Weberi, E. Durkheimi seisukohti tööstusühiskonna kohta. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori ...
Kas Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus on tagatud? Jätkusuutlikkus on areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Üheks olulisemaks jätkusuutlikkuse tagajaks on peale majandusliku heaolu ka rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on selle lahendamiseks sundinud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Eesti rahvastiku olukord on keeruline- sündimus jääb alla suremusele, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond. Sellise ühiskonna on tekitanud just 1940.- 1950.aastatel Nõukogude Liidust sisse toodud võõrtööjõud, kes nüüd on jõudnud pensioniikka. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust nii, et sündide arv ületaks surmade arvu. Eesti inimestel on sageli ka pingerikka ja raske töö tõttu elujooksul tulnud ka halb tervis. Sageli su...
Kuidas tagada Eesti riigi jätkusuutlikkus? Eestis on viimastel aastatel palju räägitud ja kirjutatud jätkusuutlikkusest, kuid mida see tähendab ja milles Eesti jätkusuutlikkus avaldub? Eelmise sajandi keskel peeti jätkusuutlikkust ühiskonna ja looduse harmooniaks, kuid pelgalt nii see ei ole. 21. sajandil on jätkusuutlikkus selline arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja kindlustab samaväärse elu ka järeltulevatele põlvkondadele, tegemata seda kellegi või millegi arvelt. Ekspertide sõnul on Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus praegu viletsavõitu. Milliseid muudatusi peaks Eesti tegema, et ka tulevikus võiksime rääkida Eestist kui jätkusuutlikust väikeriigist? Peamisteks Eesti jätkusuutlikkuse langemise põhjusteks on noorte inimeste hulga vähenemine ja pensionäride osakaalu suurenemine, tarbimise kasv, loodusvarade ja energia kasutamise madal efektiivsus ning õhusaaste kõrge tase. Üks jätkusuutli...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika- ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond JÄTKUSUUTLIK KONTSEPTSIOON: VAATED JA ARENG Referaat Koostas: Meila Kamp Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailmas on palju probleeme, mida maailma erinevas paigus püütakse lahendada erinevat moodi. Ühel pool on suureks probleemiks kliimasoojenemine, teises paigas aga inimese ja riigi ning ka inimeste omavahelised suhtled. Jätkusuutlikkuseks nimetataksegi just seda, mis hõlmab kõiki neid probleeme ning püüab leida nendele lahendusi. Minu referaadi eesmärgiks ongi lühidalt selgitada, mida tähendab jätkusuutlik kontseptsioon. Mida see endast kujutab ning miks on seda vaja. Analüüsida jätkusuutlikkuse vaateid nii ülemaailmselt kui ka meie väikeses Eesti mõõtmetes. Millised on meie riigi eeldused olla jätkusuutlik väi...
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Rooma Klubi üks esimesi, kes väitis, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ja loodust. Jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondadade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlik valitsemine. · Rahvas peab pidama võimu legitiimseks ehk õiguspäraseks · Legitiimsus tugineb rohkem tunnetele kui mõistusele: diktaator võib ka rahva uskuma panna, et olemasolev valitsemiskord on parim · Hea valitsemine peab olema legitiimne, efektiivne, läbipaistev ja kodanike kaasav · Valitsemise efektiivsus näitab, kui hästi suudetakse rahuldada erinevate gruppide põhihuvisid · Äärmuslikke gruppe on kasulik valitsemissekaasata, sest see muudab nad tehtud otsuste suhtes kaasvastutajaks · On arvatud, et majanduse ja heaolu kasv on kiireim, kui riik ei sekku ...
Heaoluriik Eesti ei ole klassikaline heaoluriik, sest kuigi toimub ressursside ülekandmine ei lähe pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajadusteks. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia Diktatuur Vabaajakirjandus, meedia Tsensuur Vabad valimised -( rikutakse vabade valimiste põhimõtteid) Võimud lahutatud institutsiooniliselt Võimude lahusus puudub Austatakse inimõigusi Rikutakse inimõigus, et säilitada diktatuuri Eksisteerib kodanikuühiskond Puudub või põrandaalune(puudub vaba kodanikualgatus) Demokraatia sai alguse 5saj. Ekr Vana-Kreekas. Antiikaja lõpul ja keskaja algul demokraatiat ei eksisteeri. Demokraatia tõus algab kodanike e linnakeskklassi revolutsioonig...
Rahvastik on inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik). Erinevused rahvastikus Kaasasündunud ehk bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, orientatsioon Elu jooksul omandatud ehk sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, perekondlik staatus Sotsiaal-majanduslikku seisundit määratletakse elatusallika põhjal: töötasu, pension (selline seisund on nt. üliõpilane, töötu, pensionär) Majanduslikud erinevused võivad tekkida ka näiteks inimeste haiguste tõttu (suured väljaminekud rahaliselt raviks). Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon - inimeste jagamine rühmadesse nt. poliitiline eliit, ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit. Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus. Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja...
Recycle Roheline ideoloogia Roheline idoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Rohelisest ideoloogiast Teoreetilised ideed on Rohelised väidavad, et suhteliselt noored, majanduse arenguga pärinedes 1960ndatest. kaasnev Esimesi sellele kriisile loodusressursside tähelepanu juhtivaid talitsematu raiskamine raamatuid oli Rachel toob kaasa hävingu, Carsoni "Hääletu kevad" kuivõrd tänaseni on see (1962) toimunud mõtlematult ning hoolimatult ökoloogilise tasakaalu suhtes. Roheline ideoloogia rajaneb Osa rohelise liikumise ö...
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
Keeleökoloogia ja eesti keele areng "Keel ja ühiskond" X klassile 22. ptk Mare Hallop 21.01.2013 KiNG 30.10.2012 Keeleökoloogia ÖKOLOOGIA teadus elusorganismide vastasmõjust keskkonnaga lisaks vastasmõjudele keskkonna ja teiste liikidega, kuuluvad inimesed etnilistesse rühmadesse · mõju üksteise elamisele ja olemisele · omavahelise vastasmõju tulemusel on ajaloo jooksul väiksemaid ja nõrgemaid etnilisi rühmi lagunenud ja lahustunud suuremate hulka osa rahvaid aga eraldunud ja moodustanud aja jooksul uue iseseisva etnose KEELEÖKOLOOGIA teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju, selgitamaks miks osa etnilisi rühmi on jätkusuutlikud oma keele ja kultuuriga teised aga hääbuvad Keele jätkusuutlikk...
Eesti keele areng ja jätkusuutlikkus Artur Laherand 10.klass Eesti keele arengust ja jätkusuutlikkusest rääkides pean kindlalt välja tooma erinevate lõikudena nii eesti keele mineviku, oleviku kui ka tuleviku. Tekibki küsimus, mis see jätkusuutlikkus siis tähendab ja kas eesti keel on jätkusuutlik? Jätkusuutlikkus tähendab, et keel ei ole ohus ja on suur hulk inimesi, kellele antud keel suudab kõiki hüvesid pakkuda. Jätkusuutliku keelega on võimalik saada hea töökoht, hea haridus ja osaleda kultuurielus. Kõnelejaskonnale on väga soodne paikneda saartel, sest merega ümbritsetus tagab teiste keelte eemalehoiu ja siis ei ole vaja ka väikestel keeltel karta konkurentsi. Eesti keelt on kantud väga hästi põlvkonniti edasi. Võib öelda, et vaatamata mitmesaja- aastasele ,,mustale ajaloole" on eesti keel siiani täiesti jätkusuutlik....
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsi...
Maa rahvastiku jätkusuutlikkus Kui jätkusuutlikkus ise on suhteliselt kindel mõiste (heaolu konstantsus aja jooksul), siis heaolu on äärmiselt häguse tähendusega. Jätkusuutlikkust võib defineerida ka rangemalt (süsteemi totaalne konstantsus ajas) või lõdvemalt (kui võimet elus püsida, edasi eksisteerida). On kindel, et täpselt samasugune ei saa Maa rahvastik kogu aeg olla, samas elus püsida suudab ta ilmselt veel üsna kaua. Pikemalt võiks aga süveneda sellesse, kas inimkonna heaolu on ka tulevikus tagatud. Rahvaarv kasvab geomeetrilises progressioonis (iga inimene toodab enda asemele kaks uut inimest), kuid toiduvarud kasvavad aritmeetilises progressioonis. Piiramatult kasvav rahvastik ületab paratamatult kasutada olevad ressursid. Siiski ei kasva rahvaarv piiramatult. Kuigi arstiabi on peaaegu elimineerinud loodusliku valiku inimühiskonnas, hoolitsevad rahvaarvu vähendamise eest sõjad, näljahädad, haigused ja sü...
Kuidas tagada ühiskonna jätkusuutlikkus ? Jätkusuutlikus tähendab ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid silmas tuleb pidada ka tulevasi põlvkondi. Peame arvetsama,et jätkusuutlikus ei saa olla ühekülgne.Keskendutakse valitsemise kvaliteedile ning inimese heaolu arendamisele,kuid olulised on ka kultuuri säilitamine ning keskkonna säästlik kasutus. Kuid mida peaksime tegema, et tagada kõigi eelmainitud punktide ühtlane areng?Et oleks lihtsam arutleda,võtsin aluseks just Eesti jätkusuutlikkuse. Pidevalt muutuvaks punktiks meie koduriigi ühiskonnas võib pidada rahvastiku iivet. Kuigi praegu on hakanud iive üle 20 aasta taas tõusma,pole me kaitstud languse eest. 2010. aastal sündis 15 825 ja suri 15 790 inimest. Viimati ületas sündide arv surmade oma 21 aastat tagasi 1990. aastal. 2010. aastal sündis varasema aastaga võrreldes 62 last rohkem, kuid...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Silver Muuga 12 A klass Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tulevaste põlvkondade valikuvõimalusi. Jätkusuutlikkuse kolm tähtsat aspekti on: majandus, ühiskond ja looduskeskkond. Majanduslik jätkusuutlikkus hõlmab endas selliseid aspekte, nagu: mõistlik kasum, õiglane palk ja ühiskondlikud teenused. Sotsiaalne jätkusuutlikus sisaldab selliseid aspekte, nagu: avalik...
15:36 NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max W...
Säästev areng Verena Vaagen Definitsioon Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Säästva arengu loomislugu Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ja lahendusteede leidmiseks moodustati 1983.aastal ÜRO poolt sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikkuse programm Agenda 21 sisaldab tegevusi globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil, avaldati Rio de Janero konverentsil 1992. aastal, 179 riigivalitsust kiitsid selle heaks. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.aastal. Jätkusuutlikkus Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. Jätkusuutlikkus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Sotsi...
9. klass. Lähiajalugu, 70 tundi Teema ,,Maailm kahe maailmasõja vahel 19181939" läbimise järel õpilane: 1) näitab kaardil Esimese maailmasõja järel toimunud muutusi (Versailles´ süsteem); 2) toob esile rahvusvahelise olukorra teravnemise põhjusi 1930. aastail; 3) iseloomustab ning võrdleb demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda; 4) iseloomustab ning võrdleb Eesti Vabariigi arengut demokraatliku parlamentarismi aastail ja vaikival ajastul; 5) iseloomustab kultuuri arengut ja eluolu Eesti Vabariigis ning maailmas, nimetab uusi kultuurinähtusi ja tähtsamaid kultuurisaavutusi; 6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, ideoloogia, fasism, kommunism, natsionaalsotsialism, repressioon, Rahvaste Liit, Versailles` süsteem, vaikiv ajastu, parlamentarism, Tartu rahu; 7) teab, kes olid järgmised isikud ja iseloomustab nende tegevust: Jossif Stalin, Benito...
Kuidas tagada ühiskonna jätkusuutlikkus? Jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Kas riik on piisavalt tugev , et tagada meie jätkusuutlikkus? Jätkusuutlikkusest on saanud just kui ideoloogia , mille alusel püütakse liikuda helgema tuleviku poole. Kuid kas ühiskond suudab üldse püsida nii kaua , kuni õnnestub helge tulevik saavutada. Võttes arvesse , et iga aastaga laste sündimus väheneb . Noored naised lükkavad sünnitamise edasi kahekümnendate eluaastate lõppu - kolmekümnendate algusesse, et teenida rohkem raha ja tagada lastele parem tulevik. Saab teha lihtsa arvutuse, kui aastas sünnib 8000 last ning keskmine prognoositav eluiga on 70 aastat, elab 70 aasta pärast 560 000 eestlast.Selle tulemusena piirdub laste arv peres tavaliselt ühe-kahega, millest demograafide hinnangul ei piisa ühiskonn...
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade li...
ARUTLUS Kas Eesti Vabariik on jätkusuutlik? Mis on jätkusuutlikkus või jätkusuutlik areng? See on niisugune arengutase, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil, milleks on Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ning heaolu kasv. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas. Ükskõik millise sihtasutuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Teatud ajaperioodil võib olla mõne eesmärgi poole liikumine rohkem võimendatud, näiteks 1990. aastatel domineeris Eesti ühiskonnas heaolu- ja majanduskasvu temaatika. Ajutiselt kõrvale jäänud eesmärkidele tuleb aga järgmisel ajaperioodil suuremat tähelepanu panna. On tähtis, et süsteem säilitaks oma...
Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond? Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tule- vaste põlvkondade valikuvõimalusi. Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loova...
12. klass, Eesti ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlikusest hakkasid rääkima rohelise mõtteviisi esindajad, kes 1970. aastail nägid ülemaailmseid keskkonna probleeme ning suunasid need ka avalikuse ette. Sel ajal peeti jätkusuutlikkusest rääkides silmas ühiskonna ja looduse harmooniat. Ökoloogilise tasakaalu tähtsus pole kadunud tänapäevalgi, kuid selle kõrval on hakatud arutlema ka ühiskonna enda jätkusuutlikkusest. Püütakse siduda majanduskasv ja keskkonnahoid. Jätkusuutlikuse põhidefinitsioon on: Jätkusuutlik areng on niisugune arngutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve ning ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Ühiskonda on vaja hoida kui terviklikku süsteemi. Ökoloogiline tasakaal: Eesti ökoloogiline tasakaal võrreldes Euroopa Liiduga on madal. Meie enda energia tootmine ei ole keskkonnasäästlik. Energiat tootes me raiskame ...
Nüüdisühiskond- Kas ühiskonna arengu lõpp? Mõiste nüüdisühiskond, see on tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus ning inimõiguste tunnustamine. Tekib küsimus mida teha ja kas on üldse võimalik sellisesse arengujärku jõudnud ühiskonna edasine areng? Ühiskonda arengut suudavad edasi viia inimesed. Seetõttu on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleks just huvitatud tuleviku paremaks muutmisele. On vaja koostada õigeid plaane ning reguleerida elu just nii, et ühiskonnaelus oleks tagatud jätkusuutlikkus. Alles pärast seda tuleks mõelda muude valdkondade edasiarendamisele. Teiseks oluliseks asjaoluks, et elu üldse jätkuda saaks, on loodusressursid ja nende hoidmine. See on ka üks valdkond, millega tagatakse jätkusuutlikkus. Iga päev sõidavad miljonid autod ja vajavad selleks kütust, töötavad suured teha...
Ühiskonna riigieksam 1. Nüüdisühiskonna tunnused: ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Muutused ühiskonnas: agraar industriaal postindustriaal info teadmusühiskond 2. Heaoluriigi tunnused: 1)ressursside ülekandmine rikastelt vaesematele (riigi sekkumine majandusse, maksud) 2)umbes pool tuludest läheb sotsiaalvaldkonna vajadusteks 3)pakutakse ühishüvesid Heaoluühiskonna mudelid: 1)konservatism vanim, tööpanus määrab heaolutaseme, sest enamik sotsiaalhüvitisi toimub kindlustuse põhimõttel, tugev sots. Partnerlus, valitsusel järelvalve ülessanne (Suurbritannia?) 2)sotsiaaldemokraatia sots. Hüvesid saavad kõik kodanikud, olenemata nende panusest, riik toetab,, astmeline tulumaks, riigi sekkumine poliitikasse...
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 19 SAJ. Tänapäeva arenendu ühiskond...Samal ajal kujunesid välja 3 ühiskonna põhilist sektorit: turumajandus, avalik e. Valitsussektor ning kodanikuühiskond. TUNNUSED JA NÄITED: Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt.konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.) 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. *Agraatühiskond-18. SAJ.hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli...
Haiglaravi korraldus Eestis ja haiglate liigid Ettekanne aines Tervishoiukorraldus ja tervishoiuökonoomika Jaak Timberg 2012 Haigla1 Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus Sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus Tegevusalaks eriarstiabi, kiirabi ja sotsiaalteenuste osutamine, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamine ning täisvere ja verekomponentide tootmine. Haigla juhtimine 5 Enamik haiglaid on riigi, kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike juriidiliste isikute omandis Mõned eraomandis olevad haiglad osutavad teenuseid üksikul kitsamal erialal Eraõiguslik seisund Vastutus tagada kinnipidamine heast kliinilisest tavast ja tõhus majandustegevus Sõltumatuses poliitilisest mõjust Kahetasandiline juhtimismudel (juhatus ja nõukogu) Jüri Mõis soovib koos partneritega Tallinna linnahaigla...
Kuidas tagada Eesti jätkusuutlikkus? Jätkusuutlikkus on oluline näitaja iga riigi arengus. Jätkusuutliku arengu korral rahuldatakse praegused vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi enda vajadusi rahuldada. Oluline on liikumine nii keskkondliku, majandusliku, ühiskondliku ning poliitilise arengu suunas lahendamata ühtegi probleemi teiste arvelt. Ka Eesti püüdleb säästva arengu suunas, aga siiski esineb palju probleeme, mis soodsat arengut takistavad. Üheks suurimaks jätkusuutlikkuse probleemiks Eestis on rahvaarvu vähenemine. Väikeriigina peab Eesti oma rahvast ja kultuuri eriti hoidma ja säästma, sest on ka varem juhtunud, et suuremate kultuuride pealetung paneb vähemuskultuurid hääbuma. Eesti rahvaarv väheneb järgneva poole sajandi jooksul suure tõenäosusega. Ennustatakse isegi umbes 20 protsendilist langust. Eriti väheneb tööealise elanikkonna hulk ning rahvas vananeb. Sellist...
Nüüdisühiskond- kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskonna all mõistetakse tänapäeva arenenud ühiskonda, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus ning inimõiguste tunnustamine. Kuid mida saab teha, et sellisesse järku jõudnud ühiskond saaks veel edasi areneda ja kas see on üldse võimalik? Ühiskonda saab edasi viia inimene ja sellepärast on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleksid huvitatud tulevikust. Inimesed saavad koostada plaane ja reguleerida ise oma elu nii, et oleks tagatud eelkõige ühiskonna jätkusuutlikkus, mille järel saab alles mõelda ühiskonna edasiarendamisele muudes valdkondades. Üheks probleemiks on see, et hästi arenenud riikides on iive negatiivne, see tähendab, et riigis sünnib vähe lapsi ja see omakorda tähendab seda, et tulevikus puuduvad need, kes saaksid ühiskonda edasi arendada. ...
Kas Eesti on jätkusuutlik? Viimaste aastatega on see väljend "jätkusuutlik areng" leidnud aina laiemat kasutuspinda ja saanud justkui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Kas me tegelikult üldse teame/teadvustame selle asja täit tähendust ja eesmärki? Jätkusuutlik areng rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu järeltulevate põlvede samasuguseid huve, teisesõnaga tagab säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonnaga tänapäeval ja tulevikus. Peab toimuma kooskõlaline liikumine kõigi nelja jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eestis on nendeks kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. (,,Säästev Eesti 21" eesti jätkusuutliku arengu arengukava). Meil on väga palju valupunkte: majanduslik jõukus (lõhe nn rikaste ja vaeste vahel), elukvaliteet, tööhõive, haridus. Aga alustame algusest. Kõigepealt peab o...
Uurimismeetodid 3.Seminarirühm Märksõnad kvaliteetne arstiabi arstiabi kättesaadavus tervishoiu süsteemi jätkusuutlikkus kõrged teenustasud osade teenusepakkujate monopoolne seisund tervisekindlustus rahva tervislik seisund Uurimisküsimus Kas tulevikus suudetakse katta tervishoiuteenuse kui avaliku teenuse kulutused riigivahenditest või tuleks kasutusele võtta mõni alternatiivne rahastussüsteem? Põhimuutujad Rahvastiku vananemine Rahvastiku koosseis Usaldus Finatsvahendid Kulud Tervishoiu teenuse kvaliteet Tänan tähelepanu eest!
Vabaaine majanduses Bilansi analüüs 7.tund Bilansi analüüs Klassikaliselt on arenenud kapitalituruga majanduses äriühingutega seotud huvigruppideks majapidamised, kes finantsvahendajate abil on äriühingutega seotud peamiselt kapitali ja informatsiooni liikumise kaudu. Seetõttu peetakse traditsiooniliselt äriühingu peamisteks huvigruppideks investoreid ja kreeditore ning finantsaruannetes sisalduvad andmed peavad andma nimetatud huvigruppidele neile vajalikku informatsiooni analüüsi teostamiseks ja otsuste langetamiseks. Bilansi analüüs Kaasaja teadmistel ja informatsioonil põhinevas majanduses on laienenud informatsiooni valdkonnad, mida ettevõtte huvigrupid vajavad ning laienenud on ka ettevõttele oluliste huvigruppide ring. Kes on need huvigrupid? Aktiivselt on hakanud tegutsema ka ettevõtte huvigruppide vajaduste eest seisvad ühendused. Näiteks Ameerikas on loodud Huvigruppide Ühendus (The Stakeholder Alliance), mis h...
Hotellimajanduse alused 1. Nimeta majutusettevõtte kolm peamist osakonda (3 p) ja nende peamised funktsioonid (3p) .Vastuvõtt - kõige nähtavam koht hotellis ning seega tuleb kõigi osakondadega teha tihedat koostööd. et hotell igapäevaselt tõrgeteta toimida saab. Vastuvõtuletis tehtavad toimingud: rahatehingud, lisateenuste soovitamine ja müük, informatsiooni jagamine, külastajate sisse- ja väljaregistreerimine, valuutavahetus. Toitlustusosakond - eesmärk tagada toitlustamine eelkõige hotelliklientidele (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök), aga samas ollakse valmis ka väljstpoolt maja tulevaid kliente toitlustama. Tänapäeval toimub palju erinevaid koolitusi, konverentse, mis sisaldavad samuti toitlustamist (kohvipausid, lõunasöögid jm.) Majapidamisosakond - eesmärk tagada kogu maja puhtus. Tubade seisu kohta peab olema operatiivne informatsioon (korras ja müügiks valmis olevad toad, remondis olevad toad, koristamisel olevad toad jne.). Ku...
Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED Projekt – tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks (püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus, uus toode). Ühekordne, täpselt määratletud eesmärgiga ajutine ülesanne mis tuleb lahendada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Äriplaan – teisisõnu äriprojekt; toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks/laiendamiseks koostatav plaan. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: AEG, RESSURSID, TULEMUS. Aeg. Projekt toimub kindlas ajavahemikus; projekti lõpuks tuleb saavutada püstitatud eesmärgid. Ressurss. Inimesed, töövahendid, ruumid jm väärtused. Ressurss lepitakse projekti kavandades kokku, see on rahaliselt mõõdetav ja moodustab projekti eelarve. Tulemus. Projekti käigus võidakse saavutada lisaks lõpptulemusele veel...
Kontrolltöö kordamisküsimused I Nüüdisühiskond 1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? V: Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Ühiskonnaarengu etapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. V: Perioodi nimetus Toimunud muutused Tunnused 1) Tööstus ehk 1) majandusel esikohal 1) ratsionaalsus industriaalühiskond tööstuslik tootmine. 2) võeti 2)Bürokraatia tugevnemine ...
Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Kas Eesti ühiskonna areng on jätkusuutlik? Tänapäeval mõistetakse jätkusuutlikut arengut kui säästvat arengut, millega rahuldatakse nii tulevase põlvkonna, kui ka praeguse põlvkonna vajadused. Et seda tagada tuleb rahuldada kõik neli suunda, milleks on heaolu kasv, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja Eesti kultuuri elujõulisus. Probleeme tuleb lahendada üksikasjaliselt, ehk ühte probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Tekib küsimus, kas Eesti ühiskond areneb jätkusuutlikult? Heaolu on inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Mis on ühiskonna jätkusuutlikkus? Loodusliku keskkonna ja ressursside, inimressursside, sotsiaalse kapitali ja kultuurilise kapitali jätkusuutlikkus. Eesti jätkusuutlikkusega on seotud paljud ohud. Esiteks Eesti inimkapitali ain...
Tuumaenergia Ökoloogia ja keskkonnakaitsetehnoloogia 3.11.2016 Olemus · Tuumade lõhustamine · Ahelreaktsioon · Keskkonda säästev · Ressursid Tuumkütusetsük kel · Kaevandamine, eraldamine, konversioon (maak UF6) · Rikastamine (235U), rekonversioon (235UO2) · Tuumkütuse valmistamine · Energiatootmine · Kasutatud tuumkütus · Ümbertöötlemine · Kasutatud tuumkütuse vahe- või lõppladustamine Surveveereaktor Surveveereaktori tö Ohud · Tuumaseadmed · Julgeolek · Radioaktiivsed jäätmed · Tuumarelvad Eelised · Suur energia · Jätkusuutlikkus · Ohutus · Keskkonnasõbralikkus · Energiasõltumatus · Energia odavus Kas Eestisse on vaja tuumaelektrijaama? · Põlevkivi · Turg · Uraaniressursid · Uued töökohad · Jäätmete ladustamine ...
xxx Gümnaasium Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: xxx 'Koht' 'aasta' Sissejuhatus Käesolev referaat seletab lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toob viimase kohta näiteid nii Eestist kui ka maailmast. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus, keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põlvedele. Areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Kui areng on säästev, innustab ta inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei a...
Majandussotsioloogia kordamisküsimused Majandus ühiskonnas Kultuur ja majanduskultuur- ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega: edastatakse järeltulevatele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele (gruppidele); on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Väärtused on tugevalt seotud kindla kultuuriga; abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga Rollikonflikt- kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet- indiviidi tead...
Jätkusuutlik areng mis see on? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. (Säästev areng. Keskkonnaministeerium.) Jätkusuutlikkuse all peetakse silmas ,,arengut, mis vastab käesoleva ajahetke nõuetele ega pidurda järgmise põlvkonna toodete vastavuses olemist tulevikus esitatavatele nõuetele". See on meie juhtmõte kõikides meie jätkusuutlikes tegevusvaldkondades. (Brundtlandti aruanne ,,Our common future" 1987a ) Jätkusuutlikkust vaadeldakse: Rahvastiku Tööjõu Vananemise Materiaalse heaolu Elujõulisuse kaudu. Jätkusuutlik areng maailmas Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Ülemaailmset säästva arengu alast tegev...
Edukas ettevõte (äriide) Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõtja saab oma äriideed realiseerida erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Milles seisneb eduka ettevõtte saladus? Ettevõtte alustamiseks on vaja uudset, lennukat ja läbimõeldud ideed, kindlat ja usaldusväärset meeskonda ning järjepidevust. Edukate ideede väljaarendamine ja elluviimine aitavad kaasa ettevõtte tuleviku kujundamisele ja ettevõtte elueale. Mina leian, et ei ole mõtet luua ettevõtet, millesarnaseid antud hetkel turul ülevoolavalt juurde tekib. Kindlam on arendada midagi innovatiivset ja seda tasapisi arendama hakata, nii on konkurents algselt väiksem. Ettevõtte edukus ei tule üleöö, see nõuab rasket ja järjepidevat tööd, meeskonna omavahelist usaldust ja motivatsiooni. Olulisel kohal on ka ressursside õige kasutamine. Ettevõtte teevad edukaks väärtused, mida see ettevõte endas kannab. Nende...
Pärandi funktsioonid Kultuuripärandina võib laia määratluse kohaselt vaadelda kõike „mida peetakse kultuuris hoidmisväärseks ja mida antakse edasi järgnevatele põlvkondadele. Pärandi mõiste hõlmab nii kultuuri- kui looduskeskkonda ning seda iseloomustab jätkusuutlikkus: kultuuripärand on miski, „mis on pärandatud meile minevikust, mida me mõjutame olevikus ning anname edasi tulevikku“. Kultuuripärand võib olla nii esemeline kui ka mittemateriaalne, see võib olla ka mingi paikkond. Tingimuseks on väärtus(t)e olemasolu (ajalooline, sotsiaalne, teaduslik, meelelahutuslik ja nii edasi) ja needsamad objektidele või nähtustele omistatud väärtused määravad ka kultuuripärandi rolli/funktsiooni ühiskonnas. Kultuuripärand funktsioneerib ühiskonnas peamiselt sotsiaal-kultuurilisel tasandil, aga ka majanduslikul tasandil. Viimase puhul liigitab Kurmo Konsa pärandi majandusliku potentsiaali kultuurilise kapitali nime alla ning jagab pärandi maja...
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 1. peatükk PROJEKTITSÜKKEL Selles peatükis seletatakse lahti projekti mõiste, tutvustatakse projektitsükli erinevaid faase ja etappe ning antakse lühiülevaade projektitsükli kasutamisest juhtimismeetodina. Projekti olemus Projekt on tegevuste kogum, mida seob Projektitsükkel teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks, milleks on tavaliselt püsiv kvalitatiivne muutus, uus Piiravad tegurid teenus või toode. Mitte kõik eesmärgistatud protsessid pole AEG projektid. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: aeg, ressurss ja tulemus. Aeg. Projekt toimub kindlas ajaraamis. Tal on konkreetne algus ja lõpp, mis määratleb RESSURSID TULEMUS tulemuste saavutamiseks antud ...
kool ÕPILANE nimi JÄTKUSUUTLIK ARENG Lühireferaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Peatükk.........................................................................................................4 1.1 Maailma jätkusuutlikuse programm........................................................4 2. Peatükk...........................................................................................................5 2.1 Tähtsamad rahvusvahelised lepingud....................................................5 3. Peatükk.........................................................................
Majandussotsioloogia kordamisteemad ja toetav kirjandus eksamiks valmistumisel (kättesaadav raamatukogust ja olulisemad tekstid ka Moodle’st). LOENGUMATERJALIDE põhjal on eksamitöös testküsimused järgmistel teemadel: 2. Loeng – Majandus ühiskonnas • Põhimõisted: kultuur – ühiskonna liikmetele iseloomulik eluviis koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järgmistele põlvkondadele ja teistele ühiskondadele; on muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kest...
Ühiskonna töö materjal 1. Kirjelda nüüdisühiskonna kujunemist alates tööstusrevolutsioonist - millised muutused iga uue ühiskonnatüübi tulemisega ühiskonnas kaasnesid? Tööstusühiskonna ajal oli majanduses esikohal tööstuslik tootmine. Range arvestus, aja otsstarbekas kasutamine, ratsionaalsus, bürokraatia tugevnemine Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna- ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid Postindustriaalses ühiskonnas kasvas kiiresti teenindussektori osatähtsus Tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Postindustriaalne ühiskond vajas haritud spetsialiste Kujunes välja keskklass Tekkis masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Teabe mõjukus majanduskonkurentsis ja argielus Info oluliseks kujunemine kõikides elusfäärides Teadmusühiskond Eelnevalt rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamine Oluliseks tõusis teaduse, uurimisasutuste, avastusleiuti...
Märkmed Esimesed keskkonnamured olid seotud põllumajadusega 2015 teadlased (W. Steffen et al. Science 2015; 347:1259855) konstateerivad, et Maakera kandevõime on ületatud vähemalt kolmes valdkonnas (lämmastiku ja fosfori ringe ning biomitmekesisuse kadu), seetõttu inimtegevus peab arvestama planetaarsete ehk looduskeskkonna piiridega. Ökoloogiline jalajälg majandustegevuse mõju indikaator Inimarengu näitaja (HDI), sotsiaalne näitaja. Läänemere tegevuskava Eesti rakendusplaan 2012 2015 Planeeritud meetmete ja tegevuste eesmärk on tagada Läänemere merekeskkonna hea seisund ja jätkusuutlikkus, inimtekkelise mõju vähendades. Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Mullastiku vaesumine ehk Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: karjastamine Otseselt mõjuvad tegurid: Abiootilised (eluta keskkonna) tingimused Biootilised (eluskeskko...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusteaduskond Majandusarvestuse eriala Riho Vaher FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ Õppejõud: Ester Vahtre Tallinn 2017 SISUKOR TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ...........1 Majandusteaduskond...........................................................................1 Majandusarvestuse eriala....................................................................1 Riho Vaher............................................................................................1 FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ......................................................1 SISSEJUHATUS.....................................................................................4 1.ETTEVÕTETE LÜHITUTVUSTUSED...........................................6 1.1 Tallinna Vesi AS.............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
