Juura Kliima Juura oli 190-136 miljonit aastat tagasi. Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad džunglid. Sellistes džunglites pesitsesid hiidroomajad – saurused. Loomad Juura ajastule eriti iseloomulikud olid aga hiidroomajad – saurused. Juura ajastu lõpul ilmusid ka esimesed linnud. Roomajate ja lindude vahevorm oli ürglind. Ta oli väike, tuvist pisut suurem olevus, kes lendas üsna halvasti, tema keha oli kaetud sulgedega, kuid tal oli pikk saba ja tiibade otsas paiknesid küünised, nokk puudus, seevastu olid tal aga hambad! Taimed Juuraajastu taimeriigis valitsesid paljasseemnetaimed ja sõnajalad, mis moodustasid igihaljastest okaspuudest ja lopsakatest sõnajalgadest koosnevaid troopilisi metsi. Maavarad Juura ajastust on pärit rohkesti kivi- ja pruunsütt, põlevkivi, naftat jne. Saurus Tai...
1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahv...
1. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnad -Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust. -vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressi...
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad...
Riigiõigus Lühendid: RÕ riigiõigus KN konstitutsiooninorm KÕ - konstitutsiooniõigus ÕK õiguskord PS põhiseadus IV isikuvabadused K- konstitutsioon ÕN- õigusnorm 10.02.2006 I loeng Riigiõiguse üldosa Riigiõiguse mõiste ja süsteem § 1 RÕ mõiste Tavapäraselt räägitakse RÕ-st kolmes tähenduses: 1) RÕ kui õigusharu (olulisim!) 2) teadusharu 3) õppedistsipliin I Õigusharuna kuulub avaliku õiguse hulka. Siin on aga kõrvuti mõisted RÕ Eestis ja ka mujal käibel olev konstitutsiooniõigus (KÕ). Algselt oli mõiste KÕ levinud peaasjalikult Anglo-Ameerikas. Euroopas kuni II maailmasõja lõpuni räägiti RÕ-st. peale II MIS hakkas mõiste KÕ levima ka Euroopas. Praegu see mõiste tundub olevat RÕ-st levinum. Seda peetakse KÕ-st mõnevõrra täpsemaks. K. Hesse käsitl...
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
Kaaskonkurss. Lahendus kaasusele nr 3, ,,Kukenurme Keskkool võtab tööle matemaatikaõpetja". Autor: Otsustasin valida selle probleemi, kuna sooline diskrimineerimine on praegusel ajal, kui tööpuudus on ühiskonnas kõrge, väga aktuaalne ning meeste ja naiste vahel on konkurents tööturul pingelisem kui varem, sest iga vaba töökoht on kullahinnaga ning soovijaid on alati rohkem kui ameteid. Seega peavad olema tööpakkujad eriti ettevaatlikud ja korrektsed oma valikutes, et kellegile tahtmatult mitte haiget teha. Seega on antud kaasus õpetliku sisuga ning hetkel väga aktuaalne teema, seega on seda ka väga huvitav lahendada. Kohus alustab ning esmalt kõlab prokuröri kõne. ,,Alustan heites valgust hetkeseisule ja põhjustele, miks me siin saalis praegu viibime. 16. Augustil 2009 toimunud Kukenurme Keskkooli direktori poolt kokkukutsutud komisjoni eesmärk oli leida koolile uus matemaatikaõpetaja. Komisjoni kuulusid kooli erinevate valdkondade ...
Ius est ars boni et aequi. ("Õigus- see on õigluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits [email protected] 7375977 sekretär; 7375978 Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsük...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS TUBAKASEADUS Koostaja: Liisi Pajula; A83695; BA I aasta Juhendaja: prof. Raul Narits TARTU 2008 Sissejuhatus Peamine põhjus, miks ma valisin tubakaseaduse, on minu suur vastumeelsus kõikide tubakatoodete suhtes. Seetõttu on mulle väga meele järgi need muudatused, mis lähiminevikus Eesti tubakaseadus tehti. Mitte vähem oluline ei ole muidugi antud seaduse vastavus uurimistöö kirjutamise reeglitele. See kuulub objektiivsesse õigusesse ning on vastu võetud hiljem kui 2001. aastal. Käesolevas töös uurin seaduse asukohta rahvusliku õiguskorra püramiidis, analüüsin akti olemust ja seda, millisesse õiguse valdkonda ta kuulub, arutlen tubakaseaduse õigusliku ideol...
1.mandrid: Euraasia, Aafrika, Austraalia, P-Ameerika, L-Ameerika, Antarktis 2.maailmajaod: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika 3. Milline Euroopa osa on valdavalt tasandikuline? Ida-Euroopa lauskmaa 4. Millised kivimid paljanduvad Fennoskandias? Kristalsed kivimid 5. Skeemi järgi ära tunda kurdmäestik ja pangasmäestik. A-pangamäestik B-kurdmäestik 6. Osata nimetada üks kurdmäestik ja üks pangasmäestik Euroopas. Kurdmäestik-Juura mäestik Pangasmäestik- madal mäestikud kummalgi pool Reini orgu. 7. Miks on talv Euroopas pehmem kui samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Tänu soojale atlandi hoovusele 8. Mis iseloomustab alpiinset pinnamoodi? teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved, järsud ja kaljused nõlvad, teravad ja hambulised veelahkmealad. 9. Miks on Island aktiivne vulkanismipiirkond? Kuna Island asub Atlandi ookeani keskmäestiku kohal uue maakoore tekkevööndis 13. Miks ei esine Roots...
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
4 evolutsiooni etappi: 1)Füüsikaline (suur pauk, elementaarosakesed, aatomid) 2)keemiline (aatomid makromolekulid, mikrokerad) 3)bioloogiline (prokarüoodid, eukarüoodid, hulkraksed) 4)sotsiaalne (inimene) Lamarcki evolutsiooniteooria oli esimene terviklik evolutsiooniteooria, aga ta hindas üle keskkonna mõju organismidele ja organismide sisemist püüdu täiustuda, elu jooksul omandatud tunnused EI pärandu. Darwini evol.teooria põhineb 3el tähelepanekul: 1)Kõik elusolendid on erinevad 2)Nad pärandavad oma tunnuseid järglastele 3)Nad on kaasa tõmmatud olevusvõitlusesse (=isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast) Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiilid- väljasurnud organismide jäänused. Suhteline vanus- näitab millised organismid eksisteerisid varem/hiljem. Absoluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. Feneetilised võrdlused- hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut. ...
11.02.09 INGLISE KEEL Palju aega läheb. 10 nädalat aint. One of the ESP courses. What we are going to do, what is needed: · What we do - 1 test, on words. · 2 Essays, that means that we have to look into academic writing · Homereading we read a case from European Court of Justice thingy. · Oral thing. · 90% you have to attend · Have to prepare for class and take part of it etc What we learn: Terms Expressions / collocations (nt obey/abide by the law) Explaining AWOL absence without a leave Legal English can be divided into 3 levels. We learn the first one, which is needed for the other two! You have to know the vocabulary etc. Second level has to do with legal contracts... The third level both 1 and 2 and explaining... We learn the vocabulary + explaining. Process of law-making draft law/bill (seaduseelnõu) is developed draft is sent to the parl...
Faktiline koosseis on eluline asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Lihtne faktilise koosseis - kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust Keeruline faktiline koosseis - mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine Alternatiivne faktiline koosseis - õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest Lihtne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg - näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Õigusnormi hüpotees - eluliste asjaolude kirjeldus õigusnormi kehtimiseks Dispositsioon - näitab, milline pea...
http://miksike.com/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-23-1.htm Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. Tegelikult on fossiilide jälgi leitud ainult kahest piirkonnast: Lõuna-Aafrika Karroo basseinist ning Uuralitest Venemaal. Permi-Triiase vahetusel mõlemas piirkonnas on Hilis- Permi imetajalaadsed roomajad äkki välja surnud. Triiase alguseks oli säilinud mõni kiskjaliste perekond ja suur taimetoiduline Lystrosaurus, kelle fossiile leidus igas Gondwana osas. Kuigi imetajataolised roomajad mitmekesistusid Tr...
Erinevad ajastud Anni Larin 10b klass Loodusõpetus 2011 Vanaaegkond Algas 540 miljonit aastat tagasi ja kestis 290 miljonit aastat Kaks tähtsat muutust organismide arengus "Kambriumi plahvatus" Maa ajaloo suurim organismide välja suremine Vanaaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kambrium Algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi; järgnes Proterosoikumile ja eelnes Ordoviitsiumile. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Ilmusid skeletiga varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosf...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ MAJANDUSARVESTUS JA ETTEVÕTTE JUHTIMINE MAJANDUSARVESTUS Kristiina Toots KINNISOMANDI ULATUS JA KITSENDUSED Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, PhD Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.KINNISOMAND..........................................................................................................................4 1.1.Ese ja ruumiline ulatus...........................................................................................................4 1.1.1.Ese.......................................
Sveits on väike merepiirita riik KeskEuroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50 kilomeetri laiune ja kesk...
Iseseisev töö õppeaines "Teadustöö alused" 9. detsember 2011 Nimi: Cornelia Bormann Palun vastake prof Jaan Sootaki juhtimisel koostatud teosele "Üliõpilastööde kirjutamise ja vormistamise juhend" (Kirjastus Juura: Tallinn, 2011) toetudes alltoodud küsimustele. Võimalik, et mõnele küsimusele peate otsima vastust ka väljastpoolt prof Sootaki juhendit. Kes täna loengus ei viibi või mul põhjusel vastuseid loengu lõpuks valmis ei saa, võib esitada töö hiljemalt esmaspäeval kella 10.00-ks õppeosakonda. Hilinesemiga esitatud või loetamatus käekirjas vormistatud tööd ei kuulu arvestamisele. Töö mõjutab arvestuse tulemust. 1. Millised on üliõpilastöödele esitatavad sisulised põhinõuded? Tee lühikokkuvõte. Töö kirjutatakse eesti keeles, peab olema originaalne ning uudne loometöö.Lisaks peab töö olema objektiivne ning kontrollitav ja tõestatav, süsteemne,täpne, selge. Võõrkeels...
Sveits Koostaja: Maarja Maanso Juhendaja: Saue Gümnaasium 2009 Üldiselt: · Sveits on väike merepiirita riik Kesk- Euroopas. · Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Svetsis asub paljude rahvusvahliste organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2 · Riigi keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (retromaania keel) · Rahaühik: Sveitsi frank · Linnaelanikke: 60,8% · Keskmine eluiga: 78 aastat · Imikute suremus: 5% · Kirjaoskamatus: 1% · Tööpuudus: 3,6% · Rahvastiku kogutoodang: 39 980 $ elaniku kohta Suurimad linnad: · Zürich - 343 000 inimest · Basel - 176 000 inimest · Genf - 17...
SISSEJUHATUS Riigikogu poolt 06 juunil 2001.a vastu võetud ja 01. septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises...
Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LOODUS..........................................................................................................................................5 GEOGRAAFILINE ASEND JA MÕÕTMED 5 GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAH...
Tallinna Laagna Gümnaasium ERINEVAD AJASTUD Referaat Anni Larin 10B klass Juhendaja: õp. M.Häelm Tallinn 2011 Sissejuhatus Referaadis on juttu Maa erinevatest ajastustest, nende eripäradest, Maa välja nägemisest erinevatel ajastutel. Selgroogsete tekkimisest, olemasolust ja nende arenemist keerulisemaks organismiks ja lõpuks inimeseks. Tekst on pärit kahest peamisest allikast, raamatust ja internetist. Joonised on pärit internetist. Isetõlgituid tekste pole. Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikus...
Õiguskeele korralduse areng ja tähtsus aegade jooksul ÕIGUSKEELE KORRALDUSE PÕHIMÕTETE KUJUNEMINE - Iseseisev Eesti riik - Nõukogude aeg - Taasiseseisvunud Eesti riik - Euroopa Liitu kuulumine KUST SAI ALGUSE? - 20. sajandil kui oli tekkinud iseseisev eesti riik - Noor - Eesti ühiskond vajas toimimiseks oma õigussüsteemi - Seaduseelnõusid koostati Tallinnas ja Tartus ISESEISEV EESTI RIIK - 1920 Õigusteadlaste Selts - Kuukiri Õigus - 1934 “Õigusteaduse sõnastik” - Võõrterminite asemel omasõnad (faktor- tegur, dekreet- seadlus) - Keeleuuendusliikumine NÕUKOGUDE AEG - Nõukogude õigus - Domineeris vene keel - Omaterminite asemel võõrterminid (Nt: haldamine- administreerimine, rahastamine- finantseerimine, sissevedu- import) - Kakskeelne ajakiri Nõukogude Õigus TAASISESEISVUNUD EESTI - Orienteeruti Euroopa õigusele - Keeleinimeste ja juristide koostöö tihenemine - Häälekandja ...
Sveits Koostaja: Taivo Tokman Toila 2011 Sveits · Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. · Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvahelist organisatsioonide peakorter. · Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik...
PRAKTIKUM nr. 4 (õigusteadus) Teadusteksti funktsionaalse lugemise harjutamine, refereerimine, viitamise harjutamine Ülesanne 1. Raul Narits - Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtted: olemusest ja leidmise võimalustest Eesti omariikluses pole inimene olemas mitte riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Ilmselt pole kahtlust selles, et meie põhiseadus kannab endas neid euroopalikke väärtusi, millest lähtuvalt on üles ehitatud ja täiustatakse Euroopa Liidu õigust. Eesti põhiseadus on temas sisalduvate väärtuste kaudu omakorda kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Vastupidine olukord ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Helen Rohtla VANGISTUSSEADUSE § 90 LÕIGETEGA 3 JA 5 VAHISTATULE SEATUD PIIRANGUTE PÕHISEADUSPÄRASUS Lõputöö Juhendaja: LLM, Jaanus Konsa Tallinn 2013 Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemi- püstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor Helen Rohtla Õppekava: Õigusteenistus Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja Jaanus Konsa SISUKORD LÜHENDITE LOETELU..........................................................................................................4 LÜHIKOKKUVÕTE.................................................................................................................5 SISSEJUHATUS................................................................................
Elu areng Maal Bio IV 4 miljardi aasta vanune Maa Sagedased vulkaanipursked Mullakiht puudus Madalad mered Esialgne atmosfäär sisaldas N2, CO2, SO2, H2S, CH4 Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht, UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Maa areng Elu teke 1. aminohapped, N-alused, monosahhariidid 2. Polüpeptiidid, polünukleotiidid 3. Polümeermolekulid rakutaolised süsteemid - Rakumembraan - Pärilikkusaine (Ilmselt RNA) Elu tekke eksperimendid Stanley Miller Keemilise evolutsiooni algtingimused Saaduseks 4 aminohapet Elu tekke eksperimendid Aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad mikrokerasid Maaväline päritolu? Katsed po...
Muusika – J.S. Bach ja G.F. Händel J.S.Bach (1685-1750) –sündis 21. märtsil 1685 Eisenachis. 1694/95 surid ta ema ja isa. Enamus muusikaharidusest sai ta oma vennalt. Käis Eisenachi ladina koolis, Ohrdurfi gümnaasiumis, 1700-03 Lüneburgi Michaeli koolis. 1703 sai 18 aastane Bach õukonna viiuldaja koha Weimaris. Töötas linnaorganisti ametis kahes väikelinnas. 1703-1708 linnaorganisti amet. Edasi õukonnamuusikuna. 1708 kammermuusik. 1717 kapellmeister Kötheriis. Abiellus 1707 Maria Barbaraga – 7 last. 1721 abiellus teise naisega – Anna Magdalenaga – sündis 13 last (kokku 20 last 7 neist suri imikuna). Vokaalmuusika, kantaadid (koraali osad) “Christ lag in Todes Bardu”, 19 osaline “Ich hatte viel ??? Bchunmirmis, “üks kindle linn ja varjupaik”, oreliteos tokaates-d-moll. Bachi muusika vaimsus ja kompositsioonilised võtted on palju enam seotud Euroopa ajaloolise muusikapärandiga. Temas...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Õigusteenistus xxxx xxxx KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS Kursusetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 SISUKORD: SISSEJUHATUS:....................................................................................................................... 3 1.VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS ........................................6 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus................................... 6 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad...............................11 2....
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD Liigitus Õiguse allikad jagunevad formaalseteks ja materiaalseteks. Formaalses allikas esinevaid norme tuleb lugeda õigusnormideks – normid omandavad õigusjõu just tänu avaldamisele teatud vormis. Materiaalsed on allikad, milles õigusnorm tegelikult väljendub. Rahvusvahelises õiguse puhul formaalsetest allikatest rääkida ei saa, kuna puudub ühtne õigusloomemehhanism, mille läbinud normid saavad automaatselt õigusjõu. Kuigi osa allikate puhul on kehtima hakkamiseks vajalikud teatavad formaalsed toimingud, ei tähenda see õigusallika teket, vaid konkreetsest instrumendist õiguste ja kohustuste teket. Kehtivusulatuse alusel liigitatakse rahvusvahelise õiguse allikad üldisteks allikateks e universaalseteks ja partikulaarseteks allikateks e regionaalseteks. Esimesed on tavad ja õiguse üldpõhimõtted, mis seovad valdavat osa rahvusvahelise õiguse subjektidest. Partikulaarsed allikad on aga rahv...
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu ...
Suured hagijad Serbia hagijas - 44-54 cm Gascogne'i suur hagijas - 62-72 cm Istra lühikarvaline hagijas - 44-58 cm Gascogne'i suur sinine hagijas - 62-72 cm Istra karmikarvaline hagijas - 50-52 cm Poitevin - 60-72 cm Posavia hagijas - 46-59 cm Billy - 58-70 cm Bosnia karmikarvaline hagijas barak - 46-56 Verekoer isastel - 63-69 cm cm emastel - 58-64 cm Itaalia hagijas, karmikarvaline - 52-60 cm Inglise rebasehagijas - 53-63 cm Dunker - 50-53 cm Prantsuse kolmevärviline hagijas - 60-72 cm Hispaania hagijas - 51-56 cm Prantsuse must-valge hagijas - 60-72 cm Kreeka hagijas - 45-55cm Vendéen'i suur grifoon isastel - 62-68 cm Serbia kolmevärviline hagijas - 45–55 cm emastel - 60-55 cm Ungari (transilvaania) hagijas - 46-56 ...
Tallinna Tehnikaülikool MIKS DINOSAURUSED VÄLJA SURID? Referaat Autor: Natalia Novak Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. DINOSAURUSTE ARENEMINE GEOLOOGILISES AJALOOS ......................... 4 1.1 Permi lõpp ja Triiase ajastu.................................................................................. 4 1.2 Juura ajastu........................................................................................................... 5 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine .................................................................... 5 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED .............................................. 7 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria ..............................................................
Loomade areng maal Sisukord................................................................................................................2 Maa.......................................................................................................................3 Arhaikum ürgeoon................................................................................................4 Proterosoikum......................................................................................................5 Fanerosoikum.......................................................................................................6 Paleosoikum Vanaaegkond...................................................................................6 Kambrium..........................................................................................................6-7 Ordoviitsium.....................................................................................................
Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Neli evolutsiooni vormi: 1) Füüsikaline evolutsioon keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2) Keemiline evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate teke 3) Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega. Esimese teadusliku...
Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Neli evolutsiooni vormi: 1) Füüsikaline evolutsioon – keemiliste elementide, tähtede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng 2) Keemiline evolutsioon – aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate teke 3) Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni 4) Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng Esimese tervikliku evolutsiooni teooria (Lamarkism) esitas prantsuse teadlane Jean Baptiste de Lamarck (1809) Tema arvates on kõigile elusorganismidele omane kaks tendentsi: 1) Sisemine täitumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama ehituse ja talitlusega organismid. 2) Kohanemisvõime elutingimustega. Esim...
Õigusnormid ja õigussüsteem Referaat Õppeaine: Õiguse alused Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees.............................................................................
PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid · Ilmuvad seened · E...
EVOLUTSIOON AEGKOND AJASTU, ALGUS TAIMED LOOMAD (milj. a. tagasi) ÜRGAEGKOND 4550 Prokarüootsete organismide teke AGUAEGKOND 2500 Eukarüootsete organismide teke, esimeste hulkraksete ilmumine VANAAEGKOND Kambrium Merevetikad ,,Kambriumi 545 plahvatus", mereselgrootud, esimesed selgroogsed Ordoviitsium Valdavalt merevetikad, Pea- ja lülijalgsete 495 esimesed areng maismaataimed Silur Primitiivsed Esimesed 440 sõnajalgtaimed ...
Juri Karlovits Olesa Mariin Pantelejev 8B 2013 Tallinna Inglise Kolledz Kes oli Juri? · 3. märts 1899 Ukraina · 10. mai 1960 Moskva · Suurimaid 20. sajandi vene kirjanikke · Suutis eirata nõukogude tsensuuri Elukäik · Sündis Ukrainas Poola päritoluga katolikku perre · Sattus Odessas kirjanike ringkondadesse (Roheline Lamp) · 1917 juura; Punaarmee vabatahtlik · 1922 Moskva, raudteetööliste ajakiri · Surm südameataki tõttu Kirjutamine · Alustas kirjutamist keskkoolis · 1917 kirjutas propagandat Punaarmeele · 1922 ,,Ingel" · Katsetused luules, pseudonüüm · 30-dad, 40-dad stalinistlik tsensuur · Põhiliselt romaanid, ka näitekirjandus · Kirjanikud on inimhinge insenerid Teoseid · Kadedus () 1927 Poeetiline, satiiriline stiil Teravmeelitseb nõukogude ideaalide kallal · Kolm paksu ( ) 1924 Esimene nõukogude revolutsioonimuinas...
Evolutsiooni ajajoon: elu areng Maal Eukarüoodid (Grypania spiralis) MIKROORGANISMID (arhed, tsüanobakterid) 410440 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (Cooksonia, Rhynia) 280360 miljonit hiiglaslikud eostaimed (Pärisraikad ehk kollad, kidad, sõnajalgtaimed) VANAAEGKOND (PALEOSOIKUM) ORDIVIITSIUM Selgrootud Mereselgrootud (trilobiitide levimine ja 500600 miljonit aastat tagasi VETIKAD (Clorophyta) SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg. Vihtuimsete kalade ilmumine. Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM Paljasseemnetaimed (seemnesõnajalad, kordaiidid, okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikud). Loomahambuliste roomajate tekkimine. KESKAEGKOND TR...
Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, o...
SVEITS Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 km, idast läände kuni 360 km. Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Sveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%. Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich. ÜLDANDMED: Sveitsi lipp Sveitsi vapp SVEITSI KONFÖDERATSIOON Ametlik riiginimi: Sveitsi Konföderatsioon Pealinn: Bern Rahaühik: Sveits...
Maa areng aegkondade viisi Ürgaegkond, algas 4000 miljonit aastat tagasi. Maa kattus tahke koorega. Kujunesid välja õhk, ookeanid ja maismaa. Tekkis atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Ürgaegkonnast on teada, et ookeanis.kujunesid välja esimesed lihtsaimad organismid. Tekkis elu. Lõuna-Aafrikast on leitud 2 9 miljardit aastat vanade primitiivsete vetikate jäänuseid lubjakivides. Need vetikad olid juba küllaltki kõrgelt arenenud, hulkraksed organismid. Vanaaegkond, algas 600 milj. a. eest ja lõppes 230 milj.a tagasi. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja ...
Dinosaurused Sillaotsa Kool Diana Michelson Sissejuhatus Dinosaurused-roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Roomajate klassi ülemselts Dinosauruste seas oli- herbivoore -karnivoore Suurimad neist olid herbivoorid.(brontosaurused ja Brachiosaurused.) Apatosaurus Elas Juura ajastul. Apatosauruste fossiile ja jalajälgede kivistisi on leitud Põhja-Ameerikast Wyomingi, Colorado, Utah' ja Oklahoma osariikidest. Pea ulatus 5 meetri kõrgusele. Kaalus peaaegu 30 tonni. Vaenlaste eest kaitses ta end saba löökidega. Taimetoitlane. Stegosaurus "kaetud sisalik" Esialgu arvati, et nad asustasid ainult tänase Põhja-Ameerika lääneosa, kuid 2006. aastal Portugalist leitud skelett osutas, et neid leidus ka tänase Euroopa aladel. Omased sabaogad ja luuplaadid. Heibivoor ...
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua ae...
PENSIONI II SAMMAS SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kohustuslik kogumispension kui lepinguvabaduse piiramine....................................................4 Riigipoolsete maksete peatamine ...............................................................................................7 Kindlustusvõtja õiguste kaitse ................................................................................................. 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud materjalide loetelu...................................................................................................
WASSILI WASILYEVICH KANDINSKY VARASED AASTAD Wassily Wasilyevich Kandinsky e lühidalt Wassily Kandinsky sündis 16. Detsembril 1866.aastal Moskvas. Varase lapsepõlve veetis ta Odessas. Tema perekond oli väga musikaalne, mõlemad vanemad mängisid klaverit, ning W. Kandinsky ise oskas juba varakult klaverit ja tsellot mängida. Kandinsky on kultuuriliselt huvitavast perekonnast pärit, nimelt oli tema vana-vanaema Mongoolia printsess ja tema isa oli pärit Hiina piirilt, Siberi linnast. Pere oli väga peen, heal järjel ning armastas reisimist. W. Kandinsky omandas keskhariduse, esines hobikorras klaveril ja tsellol, ning talle meeldis joonistada. 1886.aastal alustas ta juura ja majanduse õpinguid Moskva Ülikoolis, samas tundis ta endiselt müstilist huvi värvide, maalimise ja arhiktektuuri vastu. 1893 aastaks oli ta omandanud doktori kraadi, kuid tema huvi sotsiaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
