Minimalism NY Juudi Muuseum. Primaarsed struktuurid. 1966 Donald Judd. 1984 Robert Morris. Installatsioon Green Gallery´s. 1965 Robert Morris. Pealkirjata. 1965-72 Robert Morris. 1967 Robert Morris. 1966-67 Robert Morris. Neo Classic. 1971 Mario Merz. 1968 Walter de Maria. Earth Room. 1977 Naza kõrb, Peruu. U 200-600 p.Kr Uffington, Suurbritannia. Valge hobune. Walter de Maria. Nevada kõrb. 1969 Robert Smithson. 1968 Robert Smithson. Spiraalne muul. 1970 Christo. Pakitud käsikäru. 1973 Christo. 1983 Christo. Orukardin. 1970-72 Konseptualism Joseph Kosuth. Üks ja kolm tooli. 1965 Joseph Kosuth. 1965 Joseph Kosuth. 1965 Performance Joseph Beuys. Tool. 1963 Joseph Beuys. Kuidas seletada pilte surnud jänesele? 1965 Joseph Beuys. Homogeenne infiltreerimine klaverile. 1966 Joseph Beuys. Kiri Londonist. 1974 Joseph Beuys. Ma armastan Ameerikat ja Ameerika aemas...
LAND ART Maastikukunsti mõistest Land art ehk maastikukunst on 1960-te lõpus ja 1970-te alguses esile kerkinud kunstivorm, mille algne tegevusala hõlmas peamiselt (loodus) keskkonda. Kunstiteoste loomiseks kasutatakse tihti kive, puitu, pinnast, taimi ja muid looduslike materjale. Loodud kunstiteosed on enamasti ajutised, sest nad rajatakse välialadele ja nad kestavad kuni loomuliku lagunemiseni. Maastikukunst põhineb installatsioonidel ja on tihti tihedalt seotud keskkonnaga, kuhu nad rajatakse. Kuigi oluline on teose füüsiline tajumine, näeb enamus publikust (ajalikke) töid ikkagi vaid (ajatute) fotode vahendusel. Taiesed on tihtipeale olnud suuremõõtkavalised, mis on üks kunstivoolu suhteliselt suure populaarsuse põhjuseks kunstnike seas antud kunstivorm on andnud kunstnikele võimaluse teostada suuremaid töid, kui kui üheski galeriis mugavalt eksponeerida saaks ( Wikipedia , Land art). Kättes...
KONTSEPTUALISM Neli põhilist lähtekohta Kunstiteos on IDEE, ÜLDMÕISTE, mitte materiaalne objekt Keele ja kunsti erinevuse ähmastamine Kunsti kommertsialiseerumise taunimine Sotsiaalne staatus ei tohiks omada võimu kultuuri üle Concept Märksõnad: idee, kontseptsioon, eesmärk, kriitika, keel Kunstniku kui teostaja roll väike Primitiivsus, lihtsus levinud, kavatsused selged Deklareeriti, et tuleb loobuda tühjade vormide produtseerimisest Nimed ja numbrid Jõuline ettekuulutaja kunstnik-dadaist Marcel Duchamp Algus 1958, Pariisis Iris Clert'i galeriis "Tühjus" 1967. aastal määratleb ja propageerib Sol LeWitt Mõjukaim Joseph Kosuth "Kunst tõestab ennast ise nagu matemaatikagi" - J. Kosuth "Kui keegi ütleb, et miski on kunst, siis see ongi kunst" - D. Judd John Baldessari (s. 1931) "A TWO-DIMENSIONAL SURFACE WITHOUT ANY ARTICULAT...
Dadaism: kõige mässumeelsem sündmus. Euroopa kunstnikud põgenevad Sveitsi. Keskuseks Voltaire kabaree. M.Duchamp maal "Trepist alla tulev akt". Ta tegutseb New Yorgis. Kubism ja futurism on teda mõjutanud. Ta hakkab tegelema ready-made kunstiga. "Purskaev". Merzbild teevad kollaaze rämpsust. Metafüüsiline maal: metafüüsiline- eelmises kunstis pettunud kunstnikud. Kujutavad inimeste varje linnatänavatel ilma inimesteta. Perspektiivi reegleid on nihestatud e on ebareaalne maailm. Marc Chagall kunstnik, kes on mõjutanud surrealisti, on valgevene juut, pärit Vitebskist, Ta armastas maalida kodulinna ja unenägusid, Maal "Madonna reega", "Mina ja küla". G.Chirico "Prohvet", "Tänava melanhoolia ja müsteerium". Popkunst: (1955-64), suhtumine elukeskkonda on irooniline. Kaob piir maali ja skulptuuri vahel. Toimub assamblaazide valmistamine. Kasutatakse palju tehismaterjale (plastmass, kumm, poroloon). Esemete ebatavaline komboneerimine. Armastat...
Deutsche kunst Deutsche kunst beschreibt die Geschichte der Sichtkünste in Deutschland. Die Kunstgeschichte der deutschen Kunst untersucht den Ursprung und die Entwicklung kultureller Kontinuitäten des Kunstschaffens, die territorial begrenzt sind.Die Donau Schule ist der Name eines Kreises der Maler des ersten Third vom 16. Jahrhundert in Bayern und in Österreich. Die deutsche Renaissance war ein Resultat der deutschen Künstler, die nach Italien gereist waren, um zu erlernen, daß mehr und zu werden durch die Renaissancebewegung anspornte. Die Düsseldorf Schule war eine Gruppe Künstler, die meistens Landschaften malten und dem an studierte oder von der Düsseldorf Akademie beeinflußt wurden. Museen In Deutschland existieren mehr als 6.000 Museen, wozu auch private und öffentliche Sammlungen, Schlösser und Gärten gehören. Zu den größten und bekanntesten musealen Einrichtungen gehören das Germanische Nationalmuseum in Nürnberg m...
Performance & Happening Happening on tegevuskunsti liik, milles kunstnik loob sündmuse, etenduse, milles tihti osaleb publik. Tegevuskunstiks nimetatakse 1960ndatel tekkinud etenduslikke kunstivorme nagu näiteks happening ja performance, eesti keeles sündmused ja etendused. Teatrietendustest eristab häppeningu tavaliselt süzee puudumine, mingid sündmused, mis kunstniku juhtimisel lihtsalt juhtuvad, mõjutades sellega publiku reaktsioone, mis omakorda mõjutavad häppeningu kulgu. Häppening (ing k to happen - toimuma, aset leidma) on popkunstile lähedane aktsioonikunsti vorm, mis kujunes 1960. aastatel eesmärgiga likvideerida piir kunsti ja argielu, kunstniku ja publiku vahel. Üldiselt toimuvad häppeningid vabas õhus kunstniku esitatud aktsioonidena (tegevusakt, ettevõtmine), kusjuures tegevuse rõhk on improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel. Üldjuhul häppeninge ei proovita enne läbi ja taval...
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
20. saj II poole kunstivoolud VAIKO VAHER Minimalism Kunst, mis püüab kõige napimate vahenditega teoseid luua. Minimalism kui kunstistiil levis 1960-70. aastatel eelkõige USAs. Minimalismi tunnused Iseloomulikuks tunnuseks on võimalikult vähene kaunistuste, ilustuste ja detailide kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule. Sageli kasutati geomeetrilisi vorme, kuid erinevalt varasemast geomeetriliste kunstnike loomingust. Minimalistlikest teostest ei tule otsida mõnda sinna peidetud allegoorilist tähendust vaid objekt ongi teos - teos, mis väljendab iseennast. Lihtsa ja suure vormi kasutamisega suunati tähelepanu ümbritsevale ruumile ja objektile enesele. Tuntumad minimalistid Donald Judd(1928-1994) Kineetiline kunst Kineetiline kunst ehk kinetism on kunstisuund, mis taotleb esteetilist elamust mehaanilise liikumise ja valgusefektidega, ...
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico, ...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
1.impressionism ja moodne maailma IMPRESSIONISM 1860-ndatel ei olnud osa noori Prantsuse kunstnikest rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Impressionistid hakkasid kasutama juba Delacoix 1840. aastatel kasutusele võetud nippi, kus värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista...
12. KLASS, KUNST 1. FOVISM metsik TAUST: Sai alguse 1905. aastal Pariisis ja liikumine hääbus 1907. Meeleolu minevikust, mitte kunagi ei ole dramaatiline palju punast TUNNUSJOONED: 1. Maastikud, aktid ja portreed on figuratiivsed, kuid lihtsustatud. 2. Ruumilisus on kadunud. 3. Joon vaba ja lainetav, moonutab vormi. 4. Oluline on kunstniku subjektiivne lähenemine. 5. Värvid kirkad, jõulised ja eriti palju kasutatakse puhast punast. 6. Pintslitöö hoogne ja andis edasi kunstniku emotsioone. 7. Oluline ei ole lõuendi korralik katmine värviga, jäetakse nähtavale krunditud lõuendi laike. KUNSTNIKUD: Henri Matisse (18691954) liikumise juht, eraldas maali plaanid erinevate punaste toonidega. Hiljem hülgas visandava stiili ja tegeles peente värvikombinatsioonidega. Georges Rouault (18711958) sünge värvivalikuga inimliku viletsuse kujutaja Albert Marquet (18751947) ...
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hin...
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
