Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"-James-Prescott-Joule" - 12 õppematerjali

thumbnail
12
pptx

James Prescott Joule

JAMES PRESCOTT JOULE Ranet Nüüd Raimond Himma 9.B klass James Prescott Joule (24.dets 1818 – 11.okt 1889) oli Inglise füüsik ning Londoni Kuningliku Seltsi liige. Ta tegeles peamiselt elektromagnetismiga ja soojuse ning gaaside omaduste uurimisega, ja pärast uuringuid avastas elektrivoolu soojusliku toime seaduse. Joule järgi on nimetatud energiaühik džaul. Džaul Džaul (J) on töö, energia ja soojushulga mõõtühik. Sl põhiühikute kaudu avaldub džaul kujul: Üks džaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra. James Prescott Joule töötas ka mitmete teiste füüsikutega, näiteks Lord Kelviniga. Ta arendas Kelviniga välja temperatuuri skaala kelvini. Tänan kuulamast!

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

James Watti, James Prescott Joulei ja Isaac Newtoni

James Watti, James Prescott Joulei ja Isaac Newtoni OSA TEADUSES ANTS JOOSEP VIRKUS 7A James Watt James Watt oli soti insener, kes leiutas uut tüüpi aurumasina, mis pani aluse tööstuslikule pöördele 18. Sajandil. Ta oli õppinud tööriistameister, kellele toodi parandada Thomas Newcomani valmistatud aurumasin. Watt uuris aurumasinat ja leidis, et aurujõu kasutamine oli hea idee, aga mitte kõige tõhusam - jõud oli väike, aga kütusekulu suur. Watt tegeles järgmised 10 aastat selle aurumasina täiustamisega ja valmistaski märksa effektiivsema aurumasina. Söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd Elas aastatst 1736 - 1819 ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt. https://et.wikipedia.org/wiki/James_Watt Isaac Newton Isa...

Füüsika → Füüsika
2 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Elektrivoolu töö ja võimsus

Elektrivoolu töö ja võimsus Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t R Elek...

Füüsika → Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Elektrivoolu töö

Elektrivoolu töö Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t R Elektrivoolu tö...

Füüsika → Füüsika
65 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

19.sajandi tehnikasaavutused

19. Sajandi tehnikasaavutused · Elektri kasutusele võtt - elektri mootor, elektri pirn, elektri jaamade ehitamine jne. · Sisepõlemismootor - traktorites ja transpordis. · Terase valmistamise võtted: bessemer-, martään- ja toomasprotsess. · Tänavate ja teede sillutised - kruusa ja kivi kattega, asfaltteed. · Kummirehvid. · Morsetelegraaf. (Side) · Telefon. (Side) AURIK · Aurik ehk aurulaev on laev, mis liigub ühe või mitme aurumasina või turbiini jõul · Fulton ehitas I eduka aurulaeva mis sõitis Hudsoni lahel Fulton polnud I inimene kes leiutas auriku. Teised ainult eksperimenteerisid auriku töökindlust. Tema leiutas auriku mis võimaldas kanda reisijaid ja kaupa. ...

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Newtoni eelne füüsika areng

Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 ­ 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag ­ 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imel...

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Alalisvool

Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ...

Füüsika → Füüsika
144 allalaadimist
thumbnail
61
doc

Füüsika läbi ajaloo

Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...

Füüsika → Füüsika
72 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Elektri avastamise ajalugu

Sõle Gümnaasium ELEKTRI AVASTAMISE AJALUGU Referaat Koostaja: Angeelika Tsaban Klass: 9a Tallinn 2006 Sisukord Sissejuhatus 3 Elektri avastamine 4 Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. 4 Elektriseeritud keha vaststikumõju. Kahte liiki laengud. 5 Benjamin Franklin ­ füüsik 6 Esimene vooluallikas 7 Tähtsamad tegelased elektri ajaloos 9 Kokkuvõtteks ­ Kuidas teaduses saadakse uusi teadmisi 12 2 Sissejuhatus Elektril on oluline osa meie igapäevaelus. Paljud meie toimingud ja tegevuse...

Füüsika → Füüsika
61 allalaadimist
thumbnail
240
ppt

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). • Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli: • gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38 • elektromagnetiline (laetud kehad)…………… -“- 10-2 • tugev (prooton ja neutron)…………………… -“- 1 • nõrk (elementaarosa...

Füüsika → Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
120
ppt

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Reemo Voltri · Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). · Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju lii...

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
288
pdf

Keemiakursuse kokkuvõte

Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust ­ tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 ...

Keemia → rekursiooni- ja...
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun