Jakob Hurt mees, keda peab teadma! Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. Tema isa oli vaene koolmeister. Lapsena valitses tema elus vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai ta hea hariduse. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Hurt püüdis leida...
Nimi Jakob Hurt Päritolu Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana Haridus Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Amet(id) 1872-1880 Otepää koguduse õpetaja, 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor. 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 1868-1872 Tartu gümnaasiumi ...
JAKOB HURT (1839-1907) · Vaimulik(Pastor) · Folklorist · Keeleteadlane · Ühiskonnategelane Jakob Hurt Elutee algus · Sündinud: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. · Isa: koolmeister Jaan Hurt (1818-1861) · Ema: Marie snd Kurvits (1818-1898) · Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) Haridus · Himmaste külakool · 18491852 Põlva kihelkonnakool · 18531854 Tartu kreiskool · 185558 Tartu gümnaasium · 18591864 usuteadus Tartu ülikoolis · 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi · 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal Õpetajana · 1865-1866 Hellenurme mõisa koduõpetaja · 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares · 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja · 1881 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja · 1884 ...
Jakob Hurt (1839-1907) Jakob Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane. Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja. Tänasele inimesele, kes vaadeldava murranguaja suhtes eesti kultuuriloos huvi tunneb, kangastub Hurt eelkõige suhteliselt tasakaaluka intellektuaalina, kes vajadusel on olnud võimeline ka programmilisteks pöördumisteks ja sõnavõttudeks suuremate hulkade ees. Jakob Hurt alustas õpinguid Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis. Edasi õppis Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, ning usuteadust Tartu ülikoolis ja sai 1886 Helsingi ülikoolis doktori kraadi Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritusteisa. Samuti olles Jakob Hurt Eesti Ki...
Jakob Hurt 22.juuli 1839 - 13.jaanuar 1907 1864 - kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. 1872 - sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. 1864 - andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil.". 1893 andis välja selle parandatud trüki. 1860 sai eeskuju "Kalevipojast" ja kodukoha pärandist. 1884 - pühitses ta Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge, millest sai ... 1924 - ... Eesti ametlik riigilipp. 1888 - algatas J. Hurt suure tervet Eestis hõlmava rahvaluule kogumise.
Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana. Kodunt sai Jakob kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu. Kitsastele majanduslikele oludele vaatamata sai Jakob Hurt hea hariduse: ta õppis Põlva kihelkonnakoolis, seejärel Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1858 lõpetas Jakob gümnaasiumi ja asus 1859 Tartu ülikooli teoloogiat õppima. Jakob Hurt astus korporatsiooni Livonia liikmeks, kuid sidemed isataluga ei lasknud tal saksastuda. Programmilise luuletusega "Enne ja nüüd" astus Jakob Hurt "Perno Postimehe" kaastööliseks. Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis Jakob aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. Jakob Hurt oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue kirjaviisi propageerimisele. Tugevat mõju avaldas Hurdale tutvumine F. R. Kreutzwaldiga. 1863 kohtus Jakob ÕES-i aias Viljandimaa rahvuslike tegelastega, kes olid tulnud ...
Jakob Hurt (22.juuli 1839 13.jaanuar 1907) Mida teavad inimesed Jakob Hurdast? 1. Ta on Eesti kümne kroonise peal 2. Eesti kirjanik ja luuletaja 3. Hurda monument asub Vanemuise pargis Tartus Jakob Hurt sündis 22. juuli 1839 Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal, vaesesse külaperre, tema isa oli vaene koolmeister, kes aitas Hurta tema haridusteel. Jakob oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, Vaimulik ning ühiskonna- tegelane Jakob Hurt õppis nooruspõlves Isa ja vanaisa juhendamisel enda, Lepa talus, kus tema isa õpetas talviti külalapsi. Peale seda viis Jakobi Hurda isa Jaan teda Põlva kihelkonnakooli aastal 1849, ja ta õppis seal kolm talve. Peale seda asus Hurt õppima Tartu kresikiooli aastal 1853. kus ta pidi algselt olema isa soovi järgi ühe aasta, ja siis kodu naasema, teda külalaste õpetamisele aitama. Kui üks kooli aasta läbi sai, ei tahtnud kooliinspektor Hurda lahkumisest midagi kuulda, ja käskis tal veel aasta koolis...
Jakob Hurt. (893-1907) Jakob Hurt kuulub Eesti 19. sajandi teise poole juhtivate kultuuritegelaste hulka. Me näeme teda kui varsemat eesti keelekorraldajat, rahvusliku orientatsiooniga ajalooteose autorit, rauhvaluule õige hindamise ja kogumise õhutajat, rahvusliku ideoloogia loojat. Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt. Hurtade suguvõsa oli väga arvurikas ja tihti käidi perekondlikel pidudel. Jakob õppis Himmaste küla- ja Põlva kihe...
Jakob Hurt Slaid 2. Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Tema isa oli kohalik koolmeister. Kodust sai Hurt kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu.Ta oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. Slaid 3. Ehkki tema pere majanduslikud võimalused olid viletsad, õnnestus tal saada hea haridus. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Slaid 4. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejär...
Jakob Hurt Jakob Hurt on sündinud 22.juulil 1839.aastal Põlva kihelkonnas Himmaste külas. Jakobil oli kaks õde Ann ja Eeva ning vend Otto, kes suri oma esimesel eluaastal. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kus õpiti juba aabitsat, katekismust, lauluraamatut ja testamenti. Jakob sai juba seitsmeaastaselt pärisõpilaseks. Kümneaastaselt pandi andekas poiss Põlva kihelkonnakooli, mis asus lähedas naabruses Mammaste külas. Kihelkonnakoolis tutvus ta ka muusikaga, käies Põlva vennastekoguduse palvemaja kooris laulmas. Jakob oli üks nooremaid õpilasi, mõni koolikaaslane oli juba abielus ning lapsevanem. Koolis kehtis algeline tunniplaan iga päev oli kuus tundi, nendest esimene usuõpetus ja viimane laulmine. Enamik õpilasi ööbis koolimajas. Peamiselt magati vana hoone rehetares. Ainsat klassiruumi kasutati ka söögi- ja magamistoana. Lapsed pidid ise kogu nädala söögi kaasa võtma. Leiva kõrvale sööd...
Jakob Hurt (18391907) Jakob Hurt oli Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane ja ühiskonnategelane. Ta sündis 22. VII 1839 Himmastes. Ta õppis Himmaste külakoolis ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853-1858 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1859-1864 õppis Hurt Tartu ülikoolis usuteadust, 1865 sai ta teoloogiakandidaadi kraadi. Hurt töötas gümnaasiumiõpetaja ja pastorina ning tegutses mitme tähtsa Eesti rahvusliku seltsi juhina. Ta oli üks Eesti Aleksandrikooli asutajaid ja 1880-1883 selle peakomitee president. 1872-1881 oli Hurt Eesti Kirjameeste Seltsi president. Hurt korraldas eesti kirjakeelt ja propageeris uut kirjaviisi, avaldas mitmeid uurimusi eesti kirjakeele kohta. Ta abistas ka Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Saksa-Eesti sõnaraamatu" koostamisel. Eesti rahva ajalugu tutvustas ,,Pildid isamaa sündinud asjust" (1872), kus ta kasutas rohkelt rahvaluuleainest. Suure osa oma elust pühendas Hurt Eesti rahvaluule kogumisele, uurimisele ja ava...
asd Jakob Hurt Koostaja: Sinu nimi Juhendaja: Nimi asukoht 2009 1. Sisukord 1. ...Sisukord 2. ...Sissejuhatus 3. ...Jakob Hurda nooruspõlv ning hariduskäik 4. ...J. Hurda ametid ja tegevused 5. ...Hurda rahvaluule kogumine 6. ...Rahvuslik liikumine 7. ...Hurda pereelu 8. ...Hurt tänapäeval 9. ...Kokkuvõte 2. Sissejuhatus "Ja igal pool on ikka Hurt see, kelle tõde ja soojus ja tahtmise tüsedus, kelle tuli ja aus meel teistele teed valgustab. Tema täis mees sõna kõige paremas mõttes, kelle peale tema rahvas uhke tohib olla, kellele vähesed ligi saavad ulatama," - Lydia Koidula 1 Jakob Hurda elu, mis ei olnud pikk, ent mille jooksul sooritati mitme mehe elutöö. Eluküünla kustumiseni oli Hurt sõna otseses mõttes ihu ja hingega eeslaste ja eestluse teenistuses, andm...
Jakob Hurt Magnus Ruusmaa 8.B Kes ta oli? Jakob Hurt sündis Eestis 22. juulil 1839 Himmaste külas. Jakob Hurt oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane , vaimulik ning ühiskonna teadlane. Ta suri 13. jaanuaril 1907. Haridus Jakob Hurt õppis Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis. 18531855 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. 1886 sai Helsingi ülikoolis doktorikraadi. Töökohad 18651866 Hellenurmes von Middendorffi perekonna koduõpetajana. 18681872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 18721880 Otepääl pastorina. 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastorina. Tähtsamad tööd "Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi" "Eesti sõnadest line lõpuga" "Pildid isamaa sündinud asjust" "Kõned ja kirjad" Rahvaluule kogumine Tähtsus Eesti...
Jakob Hurt Raido Tukk PM IA Elulugu 22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Isiklikku Tal oli kaks poega : Max Hurt KaubandusTööstuskoja esimene direktor ja Rudolf Hurt Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Abiellus Tartu kreiskooliinspektor Carl Oettel tütre Eugenie'ga. Jakob Hurt oli Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane ja korporatsioon Livonia vilistlane. Õpingud Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis 185355 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis 185964 usuteadust Tartu Ülikoolis 1886 Helsingi Ülikoolis dr. phil. Kraadi Varasemad töökohad Oli 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja 186872 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl, 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Tähtsus Eesti ajaloos Alustas juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Se...
Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839. aastal Himmaste külas. Ta oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Oma haridusteed alustas Jakob Hurt Himmaste külakoolis ja lõpetas Helsingi Ülikoolis doktori kraadiga. Jakob Hurt laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega, tähendab austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864. aastal kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel Õpetatud Eesti Seltsi etteotsa. Eesti esimesel üldlaulupeol, mis toimus 1869. aastal, pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üleeestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaim...
Jakob Hurt Kes oli Jakob Hurt? Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Hurt sündis 22. juulil 1839 aastal Himmaste külas, mis asub Põlva maakonnas Põlva vallas. Haridustee: Jakob Hurt on õppinud Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 18531855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 18591864 usuteadust Tartu Ülikoolis. Ta oli 18651866 Hellenurmes Alexander Theodor von Middendorffi perekonna koduõpetaja. A. T von Middendoff oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija. Ka temagi oli õpinguid omandanud Tartu Ülikoolis. 1867. aasta lõpuks selgus, et pastorikohta ei ole tal Mandri-Eestis võimalik saada. Luhtus ka lootus hankida stipendium edasisteks õpinguteks keeleteaduse alal, samuti ebaõnnestus katse hakata välja andma ajakirja või ajalehte "Eesti Koit". Paremate äraelamisvõimaluste puudumisel võttis J. Hurt 1868-1872 aastai...
Jakob Hurt 22. juuli 1839 Himmaste küla – 31. detsember 1906/13. jaanuar 1907 Peterburi Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 1853–1855 Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 1859–1864 usuteadust Tartu Ülikoolis sai 1886 Helsingi Ülikoolis kraadi. Esindas 1870–1883 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–1881 Eesti Kirjameeste Seltsi Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Töö 1865-1866 Hellenurme mõisa 1868 Kuressaare gümnaasium 1868-1872 Tartu gümnaasium 1881 Peterburi V gümnaasium 1884 Peterburi tütralastegümnaasium Ühiskonnategevus 1866 Vanemuise seltsi auliige 1870-1883 Eesti Aleksandi kooli peakomitee president 1871 Tartu Põllumeeste Seltsi President 1872-1881 Eesti Kirjameeste Seltsi President Looming “Lühikene õpetus kirjutamisest parandatud viisi”, 1864 “Die estn...
Jakob Hurt Enel Tubin Elulugu 10.juuli 1839 – 31.detsember 1906 Käis viies koolis: Himmaste külakool, Põlva kihelkonna kool, Tartu kreiskool, Tartu gümnaasium, Tartu Ülikool 1886. aastal sai Helsingist doktorikraadi uurimustöö „Die estnische Nomia auf –ne purnum“ Ülikoolis õppis Hurt teoloogiat Abiellus enda õppejõu tütre Eugenie Otteliga 6 last, kellest 2 surid lapseeas Ühiskondlik tegevus, töö Aleksandrikooli peakomitee juht (1860) Koduõpetaja akadeemik A.v. Middendorfi lastele (1864) Teoloogia prooviaasta Otepääl M. Kauzmanni juures (1867) Kuressaare gümnaasiumi õppejõud (7. jaanuar 1868) Tartu gümnaasiumi/ülikooli õppejõud: vanad keeled, saksa keel, geograafia (1868. aasta suvi) 1869. aastal toimus I üldlaulupidu, mille organiseerimisele aitas kaasa ka Hurt, lisaks pidas ta kõne Otepääle kirikuõpetajaks (1872) Koostöö „Eesti Postimehega“ t...
Jakob Hurt 22. (vkj. 10.)juulil 1839 sündis Põlva kihelkonnas Himmaste külas Lepa talu peremehe, koolmeistri, möldri ja aadrjalaskja Jaan Hurda peres esikpoeg, kellele ristimisel pandi nimeks Jakob. Tegemist oli patriarhaalse taluperega, kus valitses tugev hernuutlik vaim. Kodunt sai J.Hurt kaasa kindlad kõlbelised põhimõtted ning harjumuse ja tahte tööd teha. Ema Mari oli tugeva tervisega töökas naisterahvas, kellel mehe haiguse tõttu lasus talutööde põhiraskus. Tööd õpetati tegema nii Jakob kui ka õed Anna ja Eeva. Oli siis selleks lehmade talitamine, "mehilaste vahatamine" või karjas käimine, millest Jakob Hurt on maalinud kauni pildi kuulsas luuletuses "Üks karjapoiss on kuningas". Lugema õppis terane poiss isa õpilaste keskel kuidagi märkamatult. Kümneaastaselt oli Jakobil külakooli kursus läbi ning ta pandi õppima Põlva kirikuõpetaja, teeneka mehe J. G. Schwartzi käe alla Mammaste kihelkonnakooli. Ju...
CURRICULUM VITAE Nimi: Jakob Hurt. Sünniaeg ja -koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu. Vanemad ja nende isa kooliõpetaja Jaan Hurt (19.06.181823.12.1861); tegevusalad: ema koduperenaine Marie (snd Kurvits) (181831.10.1898). Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848). Haridustee: Himmaste külakool, Põlva kihelkonnakool (184952), Tartu kreiskool (1853-54), Tartu gümnaasium (1855-58), Tartu ülikool (usuteadus, 1859-63), Helsingi ülikool. Karjääriastmed: 186566 Hellenurme mõisa koduõpetaja, 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares, 186872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja, 187280 Otepää koguduse õpetaja, 18801902 Peterburi eesti...
Curriculum Vitae 1. Nimi: Jakob Hurt 2. Sünniaeg ja koht: 22.07.1839 Põlva kihelkond, Vana-Koiola vald, Himmaste küla, Lepa talu 3. Vanemad ja nende tegevusalad: Isa Lepa talu pidaja ja rentnik, koolmeister Jaan Hurt (1818-1861), ema Lepa talu perenaine Mari(e) snd Kurvits (1818- 1898) 4. Õed-vennad: Otto (1839), Eva (1844), Ann (1848) 5. Haridustee: 1849-1852 Põlva kihelkonnakool 1853-1854 Tartu kreiskool 1855-1858 Tartu gümnaasium 1859-1864 usuteadus Tartu Ülikoolis 1865 sai teoloogiakandidaadi kraadi 1886 jõudis Helsingi Ülikoolis doktori kraadini keeleteaduse alal 6. Karjääriastmed: 1865-1868 Hellenurme mõisa koduõpetaja 1868 gümnaasiumi nooremõpetaja Kuressaares 1868-1872 Tartu gümnaasiumi vanade keelte ja geograafia õpetaja 1870-1872 Otepää koguduse õpetaja 1880-1896 kaardiväe diviisi pastor 1880-1902 Peterburi Eesti Jaani koguduse õp...
JAKOB HURT Referaat Koostaja: Juhendaja: [Type text] SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1. ELULUGU............................................................................................................................... 4 2. LOOMING............................................................................................................................... 6 3. ÜHISKONDLIK TEGEVUS...................................................................................................... 7 4. KOLM SOOVI............................................................................
JAKOB HURT 1839-1907 Kes ta oli? Rahvaluuleteadlane Keeleteadlane Vaimulik Ühiskonnategelane Elutee ja haridus 22. juuli 1839 Himmaste küla Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool Tartu Kreiskool Tartu Gümnaasium Tartu Ülikool (usuteadus) Helsingi Ülikool (doktorikraad) Töö Hellenurmes koduõpetaja Kuressaare gümnaasiumiõpetaja Tartu gümnaasiumiõpetaja Otepää koguduse pastor Peterburi eesti Jaani koguduse pastor Eesti Aleksandrikooli peakomitee president Eesti Kirjameeste Seltsi president Tuntus Rahvusliku liikumise edendaja Rahvusliku liikumise suurüritused Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist Teaduse areng Korraldas eesti kirjakeelt Eesti rahvaluule kogumine Aumärgid 1989 Põlva 1994 Tartu, Vanemuise park Elutee lõpp 13. jaanuar 1907 Peterburi Maetud 17.01.1907 Tartu Maarja kalmis...
Jakob Hurt 1. Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. 2. 1886 sai ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadi. 3. Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne, mille sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks. 4. Pani paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" 5. Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. 6. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi president. 7. Tegeles rahvaluule kogumisega ja selle publitseerimisega. 8. Tegeles eesti keele ning kultuuri uurimisega. 9. Jakob Hurt suri 13. jaanuaril 1907 Peterburis. 10. Talle on püstitatud mälestusmärgid Põlvasse ja Tartusse. 11. Jakob Hurda pilt asub 10-kroonisel paberrahal.
Jakob Hurt 1830-1907 Jakob Hurt (22. juuli 1839 Himmaste küla 31. detsember 1906/ 13 jaanuar 1907 ) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane,vaimulik ning ühiskonnategelane. Haridus Himmaste küla ja Põlva kihelkonnakoolis Tartu Kreiskoolis ja gümnaasiumis Tartu ülikoolis usuteadust Helsingi ülikool Töökäik 186566 Hellenurmes A. T. von Middendorffi perekonna koduõpetaja, 186872 kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetaja 187280 Otepääl ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor Fakte elust Alustanud juba üliõpilasena Õpetatud Eesti Seltsis ja Vanemuise seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872 81 Eesti Kirjameeste Seltsi (EKmS) presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli j...
Jakob Hurt Jakob Hurt (1839 1907) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Õppis Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis, 185355 Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis ning 185964 usuteadust Tartu ülikoolis. Sai 1886 Helsingi ülikoolis dr. phil. kraadi. Oli Tartus gümnaasiumiõpetaja, 187280 Otepää ja 18801901 Peterburis eesti Jaani koguduse pastor. Alustanud juba üliõpilasena "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritustes. Esindas 187083 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 187281 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. Kirjamehena propageeris Hurt uut kirjaviisi ("Lühikene õpetus kirjutamisest paran...
J. V. Jannsen 1819. aastal sündis Vändras kohaliku möldri ja kõrtsipidaja perekonnas poeg, kes sai nimeks Johann Voldemar Jannsen. Kui tema isa suri siis saadeti poiss sugulaste juurde karjaseks. Johann õppis ise lugema. Kui Johann luges O. W. Masingu Maarahva Nädalalehte siis tahtis ka ise Johann Voldemar Jannsen ajalehte teha. Vändra kirikuõpetaja nägi kui andekas poiss on ja aitas tal haridusteel kiiremini edasi liikuda. Jannsen lõpetas Vändra köstrikooli ning seejärel kihelkonnakooli, õppis ära saksa keele ja temast sai kirikus eeslaulja ja koolmeistri abi, hiljem köster-koolmeister. Jannsen andis ka välja eestikeelseid juturaamatuid. Tema raamatud said populaarseks. Mõne aja pärast asus Jannsen kooliõpetajaks Pärnusse. Jannsen tahtis saada ajaleheluba, aga vene tsaar pidas seda kahjulikuks. Kui võimule tuli Aleksander II siis sai Jannsen loa. Ajaleht ,, Pärnu Postimees " nägi esimest korda ilmavalgust 1857. aastal. 1864. aastal as...
Johann Voldemar Jannsen Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske. Alghariduse omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. 1838. aastal asus Johann tööle Vändra köstrina. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. . Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. . Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis...
Rahvuslik ärkamisaeg Eliise Kass, 10.A Eesti on olnud seotud väga palju erinevaid sündmuseid ning perioode, mis meie maa ja rahva ajalugu on kujundanud. Minu arvates on olnud väga tähtis just see ajalooline periood- rahvuslik ärkamisaeg. Leian, et just see on jätnud meie riigile ning rahvale kõige suurema jälje. Eestlased on minu arvates alati olnud üsna kannatlikud ja leppinud olukorraga kergesti. Ärkamisajal minu arvamus muutus. Just siis hakkas meie rahvas näitama välja enda õiget palet, võitlema enda eest ning ja samas hakati jagama ka enda tõekspidamisi ning väljavaateid maailmaoludest. Tõusis esile palju praegusel ajal nimekaid inimesi, kes kõigele sõna sekka ütlesid. Ehk võiksingi öelda, et just selle tõttu oleme meie, eestlased, niisugusteks muutunud nagu me seda praegu oleme. Usun, et just ajalugu kujundas meie iseloomuomadused. Võiks ju arvata, et iga inimene kujundab endale iseloomulikud jooned ise, aga mina ...
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ...
Rahvusliku liikumise tegelased (õ. lk. 7-14) Nimi Täida tabel. Nimi Johann Jakob Hurt Carl Robert Voldemar Jakobson Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Ta...
RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. ...
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Mõisnike eeskostest vabanemine 1866. aasta vallaseadus vabastas lõpuks talurahva mõisnike eeskostest. Valiti valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsa asus vallavanem(...
Rahvuslik liikumine-rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg-ajajärk Eesti ajaloos, rahvuse teadvustamine, rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Pärisorjuse kaotamine Eestis 1916a Venemaal 1961a. Vallaseadus(mõisnike eeskostest vabanemine)1866a. Valla eesotsas vallavanem:jälgis, et seadusi täidetaks, ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv. Tartus Eesti üliõpilaste selts1870a.Sinimustvalge Johann Voldemar Jannsen-Eluolu edenemine, õpetused talumeestele, Perno Postimees(1857) Vanemuine(1865), I üldlaulupidu Tartus(1869) Jakob Hurt-Eesti kirjameeste seltsi(1872)president, Hariduse parandamine, Rahvaluule kogumine, Aleksandrikool-eestikeelne kreisikool Carl Robert Jacobson- ajaleht Sakala(1878) Majanduslike olude üldine parandamine, õpetused talumeestele näid...
Koostas: Mai Triin Puström Klass: 11. Ki Kool: Jüri Gümnaasium detsember 2012 Rahvuslik liikumine eeldused iseseisvumiseks Essee Selleks, et saaks toimida vaba ja iseseisev, teistest sõltumatu riik, on vaja eelkõige rahva tahet. Iseseisvus võib sõltuda riigi valitsejast, kuid olulisem on siiski see, kuidas rahvas oma riiki suhtub ja mida tema heaks on valmis tegema. Rahva koostöö ja tahe midagi oma riigi heaks ära teha on lihtsamini sõnastatult rahvuslus. Euroopas oli rahvuslus esile kerkinud 19. sajandil, mis mõistagi puudutas ka väikeriike, millest kõrvale ei jäänud ka Eesti. Rahvuslus tähendas Eesti jaoks seda, et me hakkasime teadvustama oma keelt, kultuuri, kui ka minevikku. Päris omal kätel aga rahvas rahvuslusega ei alustanud. Vajati inimesi, kes julgustaksid rahvast, vajati haritlasi. Rahvusliku liikumise algusperioodil kusjueski välja Eesti esimene haritl...
Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal, Himmaste külas. Hurda isa, Jaan Hurt, oli vaene koolmeister ja talurentnik. Kuna ta oli halva tervisega, siis suri ta juba 44 aastaselt. Marie, Jakob Hurda ema, oli aga hea tervisega, ta elas 80 ja oli terves külas üks tublimaid perenaisi. Hurdal oli 2 õde, Eeva ja Ann ning vend Otto, kes suri juba 16 päeva vanuselt. Nende perekonnas valitses vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai Hurt hea hariduse. Kuna ta sündis heinavõtu ajal, siis võeti ta heinamaale kaasa ning selletõttu jäi ta kauaks ajaks nõrgaks ja hakkas alles nelja aastaselt käima. Kuid vanaduses oli ta väga töökas ja tubli mees. Kuigi ta pere oli vaene, oli tal rõõmus lapsepõlv. Ta võttis osa teiste laste keskel mängudest, jooksmistest, lauludest ja muust ajaviitest. Haridustee algas Himmaste külakoolis, kuhu isa ta juba varajases nooruses kaasa võttis. 10 aastase...
Terje vaher 10. B Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, õpetaja, folklorist, vaimulik ning ühiskonnategelane. Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Sündis Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal. Isa: Jaan Hurt Ema: Marie Kurvits Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja: 1868-1872 oli ta õpetaja nii Tartus kui ka Kuressaares. 1881-1884 Peterburi V gümnaasiumi usuõpetaja ning Peterburi Katariina tütarlastegümnaasiumi usuõpetaja.. Hurt on olnud ka Otepää koguduse õpetaja(1872), Peterburi Eesti Jaani koguduse õpetaja, kaardiväe diviisi pastor...
ALEKSANDRIKOOLI LIIKUMINE André Stender, Davor Tamm 8b Mis oli Aleksandrikooli liikumine? Aleksandrikooli liikumine oli eestlaste ärkamisaja olulisemaid rahvaaktsioone, mille eesmärgiks oli rajada eestikeelne kõrgem õppeasutus. Kes olid mõtte algatajad? Mõtte algatajateks olid 1860. aastal Jaan Adamson ja Hans Wühner, kes leidsid, et eestlased pärisorjusest vabastanud Aleksander I mälestust aitaks eestlaste seas kõige paremini jäädvustada temanimeline õppeastutus. (pildil Jaan Adamson) Eesti Aleksandrikooli peakomitee Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 18701884 tegutsenud organisatsioon, mille ...
24.RAHVUSLIK LIIKUMINE.VASTUSED (2016,Eesti ajalugu I, Avita 2005,lk.152-157) 1.Millal algas rahvuslik liikumine? 1860 2.Millised olid liikumise eeldused? Majanduslik arenemine. Eesti haritlaste teke, koolihariduse teke 3.Mis oli rahvusliku liikumise tulemus (eesmärk)? Olla eestlane, emakeelse rahvahariduse edendamine, 4.Kes olid väljapaistvamad juhid? Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson 5.Millised linnad ja piirkonnad kujunesid liikumise keskusteks? Tartu, Peterburi, Viljandimaa 6.Kes olid nn. Peterburi patrioodid? Johann Köler 7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8.Keda hüüti Postipapaks? Johann Voldemar Jannsen 9.Millised olid olulisemad ärkamisaja üritused ja ettevõtmised (aasta ja sündmus) (6-10)? Üldlaulupidu ...
Rahvuslik liikumine 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Poliitilised: · Pärisorjuse kaotamine - > uus põlvkond · Oli alanud talude päriseksostmine ->majanduslik iseseisvus · Soodne poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõttev...
Rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine leidis aset 19. sajandil. Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest ning nõuti võrdseid õigusi baltisakslastega. Liikumise juhtideks olid Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler ja Koidula, ning ma kavatsen rääkida lähemalt esimese kolme mehe tegemistest, ettevõtmistest. Esimesena räägin ma rahvusliku liikumise juhist Jakob Hurdast. Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal vaese koolmeistri peres, kuid vaatamata raskele majanduslikule olukorrale sai ta hea hariduse. Jakob jõudis isegi doktori kraadini, selle ta omandas 1886. aastal Helsingis. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i e...
Aeg Koht Juhid Väljaanne Seisukohad Tähtsus Kultuuri rahvuslikus valdkond liikumises Eesti 1872 Tartu Jakob Anda Oli eesti keele Kirjameeste 1893 Hurt saksakeelsete uurimine ja Selts. raamatute asemel korraldamine eesti keelseid ning kirjaviisi raamatuid. Ning arendamine. ...
Rahvusliku ärkamisaja kordaminekud ja ebaõnnestumised 19.sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Rahvuslik ärkamine,rahvusliku eneseteaduse tõus oli omane paljudele rahvastele. Saksamaal ja Itaalias taotleti rahvuse poliitilist ühendamist. Euroopa suurriikide venemaa,Austria ja Türgi poolt alistatud rahvad hakkasid nõudma oma põliste õiguste tagasisaatmist. Eesti talupoegkonna ise teadvuse tõus ,mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega ja kasvas jõudsasti koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 .sajandi keskel,lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste ,esmajoones baltisakslastega. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi muutma senist suhtumist põlisrahvastesse. Suuremat tähelepanu hakati nüüd pöörama eestlaste ja lätlaste germaniseerumisele. Samal ajal püüdis ka Vene riigivõim eestlasi oma liitlasteks teha,soovides asendada sen...
Palvekirjade aktsioon-1864. Aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Johann Köhleriga palvekirjade kampaaniat,millega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Uus vallaseadus-kehtestatti aastal 1866.Sellega vabanes nii vallavalitsus kui ka vallakohus lõplikult mõisniku kontrolli ja eestkoste alt.Valla kõrgeim võim vallavolikogu.Vallal oli oma eelarve,maksud jagati volikogu poolt taludele laiali.Valla eesotsas seisis vallavalem,kes kontrollis et seadusi täidetakse.JohannVoldemar Jannsen-Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees".Majanduslikud raskused sundisid teda Tartusse tulema, kus ta lõi ,,Eesti Postimehe''.Suureks abiks oli töödes Lydia Koidula.Jannseni perekonna algatusel loodi 1865.a ,,Vanemuine''. Esimene üldlaulupidu-Seoses läheneva priiuse 50 aastapäe...
Rahaalbum 1 kroon-Kristjan Raud sündis aastal 1865 22. oktoobril,peagi möödub tema sünnist 141 aastat. Ta kogus tuntust oma rahvusromantiliste pliiatsi- ja söejoonistustega ning hiljem illustreeris rahvuseepost ,,Kalevipoeg". Kristjan Raud on õppinud kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias,Münchenis ja ka Düsseldorfis. Alates aastast 1973 antakse välja Kristjan Raua nimelist Kunstipreemiat (ka Kristjan Raua nimeline aastapreemia),mis on eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia. Kristjan Raual on ka kaksikvend Paul Raud. Raud suri aastal 1943 19. mai Tallinnas. 2 krooni-Karl Ernst von Baer (täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn) sündis aastal 1792 28. veebrualil Järvamaal Piibe mõisas. Tema esivanemad on pärit Saksamaalt Westfalenist,sealt on ta saanud ka oma rüütlitiitli. 1814 kirjutas Baer doktoritööna "Eestlaste endeemilised haigused" ("De morbis inter Esthonos endemicis"), m...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872...
$34 Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvusliku liikumise eeldused Eestis algas rahvuslik ärkamine 19. sajandi keskpaigas, kui enamik inimesi oli sündinud vabana. Talupojad hakasid ostma maid päriseks, mis muutis nad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli kujunenud ka oma haritlaskond, kes tahtsid kasvatada eelkõige rahuvuslikku eneseteadvust. Ka poliitiline olustik oli ärkamiseks väga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahelised hõõrumised, kus kumbki pool püüdis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri järelandmisi. Mõisnike eestkostest vabanemine Pärast pärisorjuse kaotamist jäi talurahva omavalitsus veel kauaks mõisnike järelvalve alla. 1866. aastal tehti uus vallaseadus mis vabastas talurahva täielikult mõisnike eestkostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes oli tavaliselt jõukas taluperemees. Ta pidi jälgima, et täidetakse seadusi. Need, kes astusid sead...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11ÕB Katrin Koger EELÄRKAMISAEG ÄRKSMISAJA TAGANTLÜKKAJAD ÕPETATUD EESTI SELTS KALEVIPOEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA ALGUS SILMAPAISTVAD ISIKUD: JAKOB HURT CARL ROBERT JAKOBSON JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 2 SELTSILIIKUMINE I ÜLDLAULUPIDU ALEKSANDRIKOOL PÕLLUMEESTE SELTSID Kurgja talumuuseum SAKALA JA NN. SUURLÕHE SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine Kirjaoskuse levimine- eestikeelse trükisõna kasv Elavnemine vennaskogudustes ...
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 16. mai 1819 ning 13. juuli 1890, suri afaasiasse millese ta haigestus 1880. Aastal. Ta õppis Vändra köstri- ja kihelkonna koolis mille ta lõpetas 19. aastasena. Peale kooli lõpetamist töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
