1. Mis on äriprotsess? Äriprotsess on kooskõlastatud ja loogiliselt järjestatud töö ülesannete kogum ja nendega seotud vahendid, mis toodavad selle tarbijale mingisugust väärtust. Äriprotsesside hulka kuuluvad kõik tegevused, et toode ja teenus saaks eksisteerida, kaasaarvatud töö ja teabe koordineerimine. Selleks, et äri toimiks edukalt, peavad äriprotsessid olema hästi kavandatud ja kooskõlastatud. 2. Kirjelda infosüsteemi ja äriprotsessi vahelist seost. Infosüsteemid muudavad äriprotsessid sujuvamaks, kiiremaks, automaatsemaks. Infosüsteemid on kasulikud erinevatele ettevõttesisestele gruppidele. Nii on loodud näiteks majanduslikult kasulik tehingutöötlussüsteem, mis korraldab firmas liikuvaid rahavoogusid ning tootekoguseid. Lisaks sellele eksisteerivad erinevad infosüsteemid, mis kajastavad ettevõtte seisu ja palju muid süsteeme, mis aitavad teha ettevõtte juhtidel pädevamaid otsuseid. Süsteemide tähtsus on ajas tõusnud, sest ol...
1. Kuidas äritehingute töötlemine on seotud ettevõtte strateegiaga? 2. Kuidas infosüsteemid on seotud ettevõtte juhtimistasanditega? 3. Kuidas infosüsteemide abil on võimalik tihendada koostööd tarnijate ja klientidega? 4. Kuidas infosüsteemid aitavad juhtidel oma rolli täita? 5. Kuidas infosüsteemid aitavad ettevõttel teovõimet suurendada? 1. Süsteeme, mis tegelevad ettevõttes nende kõikvõimalike igapäevaste andmete registreerimisega, nimetatakse tehingute töötlussüsteemideks (Transaction Processing Systems - TPS ). Kui meil on sokolaadivabrik, siis huvitab meid: · Mitu tahvlit sokolaadi me eile tootsime? · Palju meil täna on laos suhkrut? · Mitu kauplust meie sokolaadiga kaupleb? Kus ja kuidas konkreetselt on meie sokolaad eksponeeritud igas kaupluses? · Kui palju raha kulub sokolaadi pakendamisele? Ladustamisele? Transpordile? ·...
TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 1 (19) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU0090 "Juhtimise infosüsteemid" Deklareerimisprotsessi modelleerimine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2008 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt...
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Helina Herman INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE Referaat Juhendaja: Tõnu Nõmmik Tallinn 2009 INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE 2 SISUKORD 1. JUHTIMINE...................................................................................................................3 1.1 Juhtimisõpetuse koolkonnad................................................................................3 1.2 Organisatsioonitunnetus.......................................................................................3 1.3 Ettevõte kui teadmiste kogum..............................................................................3 2. OTSUSTAMINE.................................................
EESTI MEREAKADEEMIA MERENDUSTEADUSKOND Meretranspordi juhtimise õppetool REFERAAT Laondus logistikas Õppejõud: Astra Avarand Tallinn 2014 Sisukord Laonduse olemus ja funktsioonid 3 1 Ladustamise võimalsed 3 Lao tüübid 3 Ladustamise funktsioonid4 Jaotussüsteemi kavandamine 4 Laonduse infosüsteemid ja andmetuvastus 5 Kasutatud kirjandus ...................................................................................................................... ...............7 ...
1. Mida tähistab antud tingmärk tegevusdiagrammil? Tegutsejat 2. Mis ei iseloomusta ettevõtte tippjuhtkonda? Vastutab ettevõtte igapäevase töö korraldamise eest. 3. Milline väide ei kehti andmete (data) puhul? Omavad alati tähendust vastuvõtja jaoks. 4. Täida lünk. “ Avaldust, mis määratleb või piirab organisatsiooni tegemise mingit aspekti eesmärgiga kontrollida organisatsioonis teostavat käitumist nimetatakse…..” Ärireegliks 5. Täida lünk. “Infosüsteemid aitavad kasutajatel …..” Siduda ja töödelda andmeid, et aidata juhtimisalaste otsuste tegemisel. 6. Mille jaoks kasutatakse kasutusjuhte (use ease)? Tarkvarasüsteemi funksionaalsete nõuete esitamiseks. 7. Mis liiki muudatusi on võimalik organisatsioonis läbi viia? Automatiseerimist, informeerimist, teisendamist organisatsioonis 8. Milline väide iseloomustab otsustuspunkti? On vaja selleks, et näidata protsessi hargnemist vastavalt tingimuste t...
10 Infosüsteemid 1. Elektrivõrgu infosüsteemid Infosüsteemi all mõistetakse andmete hõivamise, säilitamise ja töötlemise kompleksi, mis annab elektrivõrgu juhtimiseks vajalikku teavet. Tuumiku moodustavad andmebaasid. Probleemiks on andmete dubleeritus. 2. Võrguinfosüsteem Võrguinfosüsteem (automated mapping and facilities management AM/FM) haldab peamiselt teavet võrguelementide kohta. Jaotusvõrkudes tinti võrguIS ja geoIS seotud. Sisaldab andmeid võrkude ehituse ja remondi kohta ja muid tehnilisi näitajaid. (Liini-Alajaama-Trafo-Lüliti andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja ...
Infosüsteemid Riskianalüüs Mõisted: Varad 1. omavad mingit väärtust ettevõtte/klientide jaoks 2. füüsilised 3. mittemateriaalsed 4. rahas hinnatavad 5. rahas mitte hinnatavad turvameetmed 1. füüsilised 2. tehnoloogilised 3. organisatsioonilised 4. ennetavad 5. avastavad 6. taastavad/leevendavad Riskianalüüs 1. mitteformaalsed 2. formaalsed 3. standarditest: ISO/IEC 1335, ISO/IEC 1799 detailine analüüs 1. väga põhjalik kvaliteetne 1. ligikaudsed tasemed 2. selgitatakse välja suuremad riskid kvantitatiivne 1. kõik taandatakse ühele skaalale, enamast raha 2. täpne kuid töömahukas eelanalüüs 1. pealiskaudne 2. ettevõtte ja süsteemi eesmärgid 3. süsteemi maksumus 4. süsteemi tähtsus eeskujul baseeruv analüüs(etalonturve)...
Logistika II eksami materjal 1) Logistika/tarneahela juhtimise infosüsteemid ja -tehnoloogiad võib jagada neljaks tasandiks: lk 196-197 (Transaktsiooni-) Toimingutoetuse süsteemid. Neid kasutatakse peamiselt efektiivse abivahendina teatud logistikafunktsiooni täitmise hõlbustamiseks. Integreeritud organisatsioonisüsteemid ehk sisevõrgusüsteemid (intranet). Tegemist on organisatsioonisiseste funktsioonidevaheliste süsteemidega, mis hõlbustavad andme- ja infokasutust ning kommunikatsiooni organisatsioonis (nt raamatupidamine). Informatsioonivahetuse ja jagamise süsteemid ehk suhtevõrgusüsteemid (ekstranet). Kavandatud informatsiooni vahetamiseks ja jagamiseks organisatsioonide vahel (nt suhtlus tarnijatega) Tarneahela juhtimissüsteemid ehk organisatsioonide vahelised infosüsteemid. Need on interneti- või infovõrgustiku põhised süsteemid, mida tarneahela partn...
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? - Äriprotsess on seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile ja klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: klientide rahulolu, kulude vähendamine, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? - Andmeelement on väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon (information) andmed mis omavad tähendust. Teadmus, teave töödeldud andmed millest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. 3. Mis on IT arhitektuur? - IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist, IT rakenduste arhitektuurist ja tehnoloogia arhitektuurist koos nendevaheliste seostega. Eesmärk on äriliste otsuste toetamine ja hõlbustamine. 4. Mis on IT infrastruktuur? - IT infrastruktuur hõlmab infotehnoloogili...
1. Mis on arvuti kasutamise oskus? 2. Mis on informatsioonitehnoloogia kasutamise oskus? 3. Millised on infosüsteemi kolm olulist komponenti? 4. Kuidas muudatused tehnoloogias muudavad ettevõtteid? 5. Millega peavad juhid arvestama seoses tehnoloogia muutuste ja muudatustega? 6. Miks vajavad ettevõtted infosüsteeme? 7. Tooge näiteid edukatest (ja ka luhtunud) eäri ning ekaubandusega tegelevatest ettevõtetest Eestis ja mujal. Kirjeldage ja analüüsige mingi ettevõtte eäri (või ekaubanduse) mudelit? Valige üks ja analüüsige selle edu (ebaedu) võimalikke põhjusi? 1. Kui me räägime riistvarast ja tarkvarast, siis me räägime sisuliselt ainult arvuti oskustest ( see mis on arvutil). Kui me lisame arvuti oskustele inimese järelduste tegemise oskuse, saame me andmete töötlemise asemel ( see, mida oskab arvuti) hakata rääkima informatsiooni töötlemise oskusest ( inimese ja arvuti koostööst) ehk infotehnol...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Tiina Orm AÜSR1 SEMANTIC NETWORK Referaat Juhendaja: lektor Taavi Tamberg Pärnu 2013 2 SISUKORD 3 Sissejuhatus Käesoleva referaadi koostamise eesmärgiks oli leida infot semantic networki tarkvaralise keskkonna kohta. Referaadi kirjutajale oli see täiesti võõras teema, seega oli alguses raske isegi sobivaid otsingusõnu leida. Uurimisülesande lahendamiseks otsitakse materjali ainult internetist. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas tuuakse välja lühiajalugu veebi alajoost. Töö teine osa keskendub semantic network´i kirjeldamisele. 4 1. Veebi ajalugu Interneti alguseks peetakse 1993. aastat, kui formuleeriti esimene HTML-i versioon. Teaberuum, kus seda kasutama hakati sai nime veeb. Esimeste veebilehtede ilmumisega tekkis interneti ajastu nimega Web ...
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? Äriprotsess-seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile, organisatsiooni äripartneritele ja/või klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: Klientide rahulolu, kulude vähendamine, lühem aeg tulemuse saavutamiseks, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest, kõrgem personaalne produktiivsus. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? Andmeelement - väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon - selliselt organiseeritud andmed, et andmed omavad tähendust. Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on tervik...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KULUDE ARVESTUSTSÜKKEL: OSTMINE JA VÄLJAMAKSED Arvestuse infosüsteemid Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. KULUDE ARVESTUSTSÜKKEL Majandustegevuses..........................................4 1.1 Kaupade tellimine, tarned ja teenused ....................................................................4 1.2 Kaupade vastuvõtt ja ladustamine...........................................................................5 1.3 Arvete protsessi parandamine..................................................................................6 1.3 Kaupade ja teenuste eest tasumine.......................................................................... 6 2. INFOTÖÖTLUSE PROTSEDUURID..................................
Praktika: süsteemide integratsioon ja liidestamine. Teema: X-tee. Infosüsteemide andmevahetuskiht (X-tee) on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. • Infosüsteemide andmevahetuskiht on asutuste ja isikute vahelist turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline keskkond. X-tee on: •Eesti avaliku sektori olulisemaid andmebaase ja infosüsteeme ühendav andmevahetusteenus •Ühtne standardne andmevahetuskeskkond •Ühtne kasutajaliideste kogum •Ühtne audentimissüsteem X-tee võimaldab: •Erinevatel andmebaasidel turvaliselt andmeid vahetada •Seadusejärgset ligipääsu andmebaasidele X-teega liidestumine hoiab kokku vahendeid: •Puudub vajadus projekteerida unikaalset lahendust •Piisab universaalsest lahendusest ja liidesest •Andmebaaside liidestamisel standardne turvaserver - X-tee -sse kohe sisse p...
Riigiasutus: Kunda Ühisgümnaasium Analüüsitakse asjaajamiskorra, mis kehtib alates 16.05.2011 (link: http://www.kundakool.ee/asjaajamiskord.pdf) Asjaajamise korraldamise aluseks on järgmised õigusaktid ja standardid: 1)"Arhiiviseadus"; 2)"Avaliku teabe seadus"; 3)"Digitaalallkirja seadus"; 4)"Isikuandmete kaitse seadus"; 5)"Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus"; 6),,Töölepingu seadus" 7),,Põhikooli ja gümnaasiumiseadus", haridusja teadusministri kehtestatud määrused 8) Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrus nr 80 "Asjaajamiskorra ühtsed alused"; 9) Vabariigi Valitsuse 29.12.1998 määrus nr 308 "Arhiivieeskiri"; 10) Vabariigi Valitsuse 18.04.2000 määrus nr 131 " Kunda Ühisgümnaasiumi põhimäärus"; 11) EVS 8821:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioonDokumendielemendid. osa 1: ,,Kiri" Asjaajamiskorra peatükid: 1. Üldosa 1.1.Normatiivne keskkond 1.2. Asjaajamise korra...
Infosüsteem Infosüsteem on asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem. Eesti entsüklopeedia järgi on infosüsteem informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Süsteemiteooriast lähtudes on infosüsteem omavahel seotud andmeobjektide mitteamorfne, terviklik kogum. Oluline on infosüsteemi seotus teiste süsteemidega (liidesed ehk sisendid ja väljundid), määratletus (reeglitele alluvus, ennustatavus) ja mittetäielikkus. Elektrooniliste seadmete rakendamisel võib infosüsteemiks nimetada ka rakendusprogrammide hulka, mille abil saab lahendada teabe töötlemisega seotud ülesandeid. Selliste rakendusprogrammide loomist nimetatakse tarkvaraarenduseks. Tervise infosüsteem Eesti tervise infosüsteem (TIS) koosneb neljast põhiosast: digitaalne terviselugu, digitaalne ravijärjekordade registratuur (digiregistratuur), digipilt, digiretsept. ...
TARTU ÜLIKOOL RAAMATUKOGUNDUS JA INFOKESKKONNAD Gaythel Kukk INFOÖKOLOOGIA Referaat Juhendaja: Lea Baumann Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 Infoökoloogia.......................................................................................................4 Muusem infoökoloogilisest vaatekohast..............................................................5 Infoökoloogilised lähenemisviisid........................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................7 Kasutatud allikad......................................................................
VABAD VALIMISED Vabad valimised on demokraatliku ühiskonna üks põhitunnus. Valimiste funktsioonid: · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. On korralised ja erakorralised valimised(parlament näiteks saadetakse laiali) · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Valimistulemustest sõltub, millised erakonnad saavad võimule ja hakkavad valijate nõudmisi arutama, seadusi vastu võtma. · On rahva usalduse indikaator. Kõrge ja stabiilne osalus näitab demokraatia kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine. Valimisõigus on laienenud. 19.sajandil said valida valged majanduslikult kindlustatud ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool FRIEDLAND TIMBERS JUHTUMIANALÜÜS Globaalse tarneahela juhtimise kodutöö, juhtumianalüüs I Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2009 Vastused Friedland Timbers juhtumianalüüsi küsimustele 1. Kellelt oleksid sina läinud esimesena selgitusi küsima? Miks? Mina oleksin esimesena läinud selgitust küsima turundusjuhtilt, küsides miks lepiti kokku tähtajad mida ladu ei võimaldanud. Probleemist on näha, et arvestatud oli ainult tootmistähtajaga, kuid ei võetud arvesse materjali olemasolu või tellmise tähtaegu. Turundusjuht peaks arvestama laoseisuga ja teadma mida müüa ning milliseid tähtaegu lubada. Teisest küljest on küsimus selles kas turundusjuht saab nõudlust mõjutada ning müüa laos j...
Globaliseerumine LK 18 - 20 ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine Käsitletavad alateemad: Globaliseerumise olemus (mõiste) Globaliseerumise põhjused. Globaliseerumine erinevates eluvaldkondades. Globaliseerumise mõõtmine Globaliseerumise tagajärjed (mõju arenenud ja arengumaadele). ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumine Milliseid mõtteid tekitavad need pildid teis? ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Globaliseerumise mõiste Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine e üleilmastumine Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud globaalseks külaks. ...
Globaliseerumine Globaliseerumine Milliseid mõtteid need pildid tekitavad? Globaliseerumise mõiste Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Knox, Marston Human Geography Globaliseerumine ehk üleilmastumine, ülemaailmseks muutumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste sidemete laienemine (inimeste liikumise ja kaubavahetuse kasv alates 1970. aastatest). Maailm on muutunud väiksemaks. Maailm on muutunud "globaalseks külaks". Üleminek globaliseerumisele Ülemineku infoajastule tingis tehnoloogiline murrang 20. sajandil (tv lk 10 ül 1): 1) tuuma- ja kosmosetehnoloogia areng; 2) sidetehnoloogia ja telekommunikatsiooni kiire areng; 3) arvutite kasutuselevõtt andmetöötlus; 4) lennunduse jm transpordi kiire areng. Globaliseerumisel...
INFOSÜSTEEMID Loeng1 Rahaliste IT vahendite kasutamine pole põhjendatud ettevõtte eesmärgil. ITIL CoBit 2002-2003 tekkis infosüst. metoodika. Kujunes välja tarkvarade kasutamis metoodika. 4 võimast ülemaailmset muutust ettevõtetes 1. Globaliseerumine ka majanduslik. Ebay,amazon,alibaba. Turg on globaliseerunud. Konkurents maailmaturul. Tekkisid globaal tarnimissüst.-d. 2. Tootmise automatiseerimine võimaldab kiiresti toota piiramatu arvu tooteid. Vaja spetsialiste. Tootmine on muutunud teadmistepõhiseks. Tootmine alguses ja hiljem on hinnapoolest sama. Arendus ja reklaam on tasutud ja poole aasta pärast toode poole odavam. Eluiga lühike. 3. Ettevõtete toote turuletoomine. Toote turuletoomine kiirendab uue toote arenduse ja turule toomist. Produkt vananeb moraalselt juba valmistamiseajal 4. E-firmade rajamised Intranet- ettevõtte...
1.Strateegia on pikaajaliste eesmärkide, nende saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogum, mis on ettevõtte (organisatsiooni) arengu alus. 2. Taktika ja operatiivne planeerimine on selleks, et teha asju õieti 3. See sisaldab eeldatavaid sooritustasemeid ja edukriteeriume, samuti infosüsteemide arenduse eesmärke, vajalikke ressursse ja teenuseid koos nende teostuse põhimõtetega. 4. juhtkonna selgelt väljendatud vastutus turvapoliitika väljaarendamise eest; - IT-strateegiaga kooskõlas olevad turvaarhitektuuri põhimõtted; - turvaprogrammi kõikehõlmava ja tõhusa teostuse aluseks olevad standardid; - igapäevase äritegevuse ja muude toimingute aluseks olevad protseduurid. 5. infoturbe keskne haldus; - mitmetasandiline viirusetõrje (tööjaamades ja serverites, pääsupunktides); - Internetist tuleva andmevoo filtreerimine; - võrgus ja süsteemipäevikutes olevate ebaharilike operatsioonide korrapärane automaatanalüüs; - ava...
Infosüsteemid ja -võrgud. I Etverk 1. Määratleda 1-2 lausega süsteemi mõiste. Tuua süsteemi näiteid loodusest, inimühiskonna korraldusest, tehnikast, infotöö valdkonnast, igast üks näide. Kirjeldada neid süsteeme lühidalt, kasutades süsteemiteooria põhimõisteid. Süsteem on elementide ja elemendivaheliste suhete terviklik kogum. Süsteemi olulised omadused on mitteamorfsus ja terviklikkus. Tjuhtini järgi võib süsteemide koostises eristada kuut eri liiki osiseid: elemendid, omadused, sidemed, suhted, seisundid ja faasid, erilised arenguetapid. Süsteemi näited inimühiskonna korraldusest - majanduses tegeletakse palju konkreetsete süsteemidega. Siinkohal võib näitena tuua teatud ettevõtte töötajaskonna alluvussüsteemi ja palgasüsteemi, mida rakendatakse töötajaskonna eri rühmade töö tasustamisel. Süsteemid on põhimõtteliselt iseseisvad nin g seotud inimestevaheliste suhetega ja on seatud neid suhteid kuidagiviisi korraldama, teatava...
KÜBERPETTUSED JA VÄÄRTARVITUSED Referaat õppeaines "Arvestuse infosüsteemid" Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS. ..................................................................................................................... 1. PETTUSED.......................................................................................................................... 1.1 Varade seadusevastane omandamine.................................................................................. 1.2 Ebaseadusliku finantsaruande koostamine......................................................................... 1.3 Pettuse kolmnurk................................................................................................................ 2. KÜBERPETTUS ............................................................................................................... 2.1 Küberpettuste liigitus.......................................
Tartu Kutsehariduskeskus IKT Koostas EESTI TURVAKLASSID Referaat Juhendaja Tartu 2012 Turvaklass on andmete tähtsusest tulenev andmete nõutav turvalisuse tase, väljendatuna neljaastmselisel skaalal ning kolmekomponendilisena, st kolme turvaklassi ühendina. Turvaosaklass on andmete tähtsusest tulenev infoturbe eesmärgi saavutamise nõutav tase väljendatuna neljaastmelisel skaalal.1 Eesti turvaklassidele on ette nähtud võimatus muuda andmeid selleks volitamata inimeste poolt, lisaks on tähtis ka see, et oleks võimalik leida andmete allikaid ning et andmed oleks tõestatavad. Terviklusnõudetele on kindlaks määratud erinevad nõuete tasemed, mis on paika pandud arvestades olulisuse järjekorda. Nendeks on: andmeallika tõestatavus andmeallika tuvastatavus volitamatu muutmise tuvastatavus Eesti turvaklasside süsteemi klassifikatsioon terv...
Kordamisküsimused TARNEAHELA JUHTIMINE 1. Mis on tarneahel 1.TASAND Ettevõttesiseste tegevuste ning otseste tarnijate ja klientide võrgustik 2.TASAND Logistiline torujuhe algtarnijast lõpptarbijani Omavahel seotud logistilised tegevused 2. Virtuaalsed tarneahelad, 3 põhitunnust Töötajad asuvad paljudes erinevates paikades Struktuur kiiresti muutuv Paljusid funktsioone täidavad partnerid 3. Tarneahela äriprotsessid. Mis ahelas, mis üle. Kliendisuhete haldamine, klienditeeninduse korraldus, nõudluse juhtimine, tellimuste täitmine, tootmisvoo juhtimine, tarnijasuhete haldamine, tootearendus ja turuletoomine, tagastuste haldamine Tootja sisseost, tootmine, turundus ja müük, finantsid, logistika, tootearendus 4. Tarneahela juhtimise erinevused traditsioonilise juhtimise logistikaga Tarneahel on ühtne tervik, mitte fragmenteeritud elementide jada. Strateegilise juhtimise protsess, oluline strateegiline otsus süsteemide operatiivse juh...
Transport ja ekspedeerimine KT 1. Veondus tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem üldine mõiste/nimetus sõidukile, millega transporditakse kaubad või tooraine ühest punktist teise Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms. Isiklik transport transpordivahend, mida inimene kasutab igapäevaselt isiklikuks kasutamiseks (auto, jalgratas, mootorratas). Paratransport a...
Juhatuse liikme leping 23 jaanuar 2014. a. OOL-IN, registrikood 0102163601 , asukoha aadressiga Kloostrimetsa tee 58 A, 11913 Tallinn, kelle esindajana tegutseb Raino Parder , (edaspidi Ühing), ühelt poolt ja Sandra Sööt, isikukood 49308080848, elukohaga Lõuna12 11712 Tallinn, (edaspidi Juhatuse liige), teiselt poolt, (edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Juhatuse liige kohustub vastavalt Lepingule juhtima Ühingut kooskõlas seaduse ja Lepingu tingimustega, muu hulgas korraldama Ühingu igapäevast majandustegevust. 1.2 Juhatuse liikme õigused ja kohustused on lisaks Lepingule määratletud Ühingu põhikirjas, ärise...
NATO Koostaja: Kristina Pau Juhendaja: Helle-Mai Luts Rühm: P3e 2009 SISUKORD 1.Eesti NATOS 2.Eesti riigikaitse juhtimine 3.Kaitsevägi 4.Eelarve 5.Kaitseinvesteeringud 6.NATO investeeringud 7.Kaitseplaneerimine 8.Rahvusvahelised operatsioonid EESTI NATOS Eesti on astunud julgeolekuruumi mida nimetatakse NaTOks.Nato põhimõteks on,et kui kasvõi ühe liikmesriigi juleolek on ohus siis on ohus ka teised rigid. Iga liikmesriik on kohustatud NATO asutamisdokumendile,Washingtoni lepingule alla kirjutades jagama teistegakollektiivset kaitse riske ja kohustusi ja ka sellest tulenevaid hüsvisi. Tänases tegevuses lähtub NATO nii alusaktidest kui ka NATO Strateegilisest Kontseptsioonis kirjeldatud juhistest. NATO Strateegilise Kontseptsiooni täpsustavaks dokumendiks on Kõikehõlmav Poliitiline Juhis. Täpsemalt on see siis detailseim strateeg...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL R......... LG....... Roheline logistika REFERAAT Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Traditsiooniline versus roheline tarneahel...............................................................................4 3.CO2 koguse vähendamine.......................................................................................................5 4. RTJ arendamine.......................................................................................................................6 4.1. Vajalikud protsessid RTJ arendamiseks.........................................................
Mõisted: veondus Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja infrastruktuur (taristu) veerem Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum, mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud) kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja koolitusturge transpordivõrk Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum teatud piirkonnas transpordisüsteem Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis ja regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...
I Personalijuhtimise kontekst ja personalitöö korraldamine Maria Kütt 20. veebruar 2014, TLÜ definitsioonidest Personalijuhtimine (Human Resource Management) on inimressursi rakendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamise huvides (Mondy, 1999) Personalijuhtimine (HRM) on strateegiline ja järjepidev lähenemine organisatsiooni kõige väärtuslikuma vara inimeste, kes annavad oma individuaalse ja kollektiivse panuse organisatsiooni eesmärkide saavutamisesse juhtimisele (Armstrong, 2006) Ressurss või personal või... inimvara (peopleware) täiendus tark- ja riistvarale (software ja hardware); teatud tüüpi varandus, mida tuleb võimalikult tootlikkult rakendada inimressurss (human resource) üks organisatsiooni tegevuseks vajalikest ressurssidest (inimesed, tehnoloogia, aeg, raha) inimkapital (human capital) vastand füüsilisele kapitalile personal (personnel) vi...
LAO DUS Tallinn 2010 Laondus on eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Esimesteks ladudeks peetakse viljaaitasid, kuhu hakati koguma ja hoiustama põllumajandussaadusi nälja vältimiseks. Teisalt oli aitadel ka kaubanduslik ülesanne: sealt oli võimalik põllumehe käest osta neil, kes ise põllumajandusega ei tegelenud või kellel oli see ebaefektiivne. Tänapäeval on ladude loomine seotud palju enamate probleemidega, kui see oli 13. sajandil. Üheks olulisemaks on laokulude optimeerimine ning lao juhtimise süsteem. Lao kavandamise juures on olulised kindlad printsiibid, millest kogu hilisema lao toimimise aja jooksul lähtutakse. Lao üheks efektiivse toimimise aluseks on võime tagada kaupade võimalikult kiire ning efektiivne sisse- ja väljaliikumine. Ilmselgelt on lattu seismajäänud kaubad otsene kuluallikas, kuna nii pind, mida need enda all kinni hoiavad, kui ka nende müügist saamata jäänud tulu, on kahjumlikud. Lao projekteerim...
Majandusinfosüsteemid 1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. · Süsteemne käsitlus põhineb arvamusel, et süsteemi elemendid toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või tervikust eraldatud. · Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana. · Näiteks: majandussüsteemid (kapitalism, turumajandus), õigussüsteem jne. 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). · Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi re...
Logistika olemus, areng ja tähtsus. Logistika määratlus · Logistikas on viis olulist põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus) · Logistika üritab lahendada järgnevadi probleeme: liigsed varud (allahindlused), kauba puudujääk, mitteõigeaegne tellimuste täitmine, klienditeeninduse probleemid ja probleemid tarnijatega. · Kuidas on logsitika seotud turunduseg? · Praktikas teevad turundajad tihedat koostööd logistikutega klientide nõudmiste rahuldamiseks ja kaupade kättetoimetamiseks, seetõttu on oluline üksteist mõista ja rääkida ,,eriala keeles" · ,,Logistika on see osa tarneahela juhtimises, mis plaanib, teostab ja kontrollib kaupade ja asjaomase info tõhusat edasi- ja tagasisuunalist liikumist ja säilitamist lähtekohta ning tarbimiskoha vahel eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi" (U.S. Council of Logistics manageme...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Autopoeketi ühe esinduse tellimused Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemid" Tanel Tarkmees 085125 IAPB 53 2008 Sisukord Üldvaade................................................................................................................................. 3 Taust................................................................................................................................... 3 Lausendid............................................................................................................................ 3 Organisatsiooni eesmärgid..................................................................................................3 Põhiprotsesside loetelu........................................................................................................3 Tegutsejate loetelu......................................
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Ettevõtete infosüsteemid.........................................................................................................3 1.1 B2B ehk business to business...........................................................................................3 1.1.1 B2B lahendused täna..................................................................................................4 1.2 B2C ehk business to consumer.........................................................................................4 2. Kliendihaldussüsteemid.................................................................................
1. Määratlege vabas sõnastuses tarneahela juhtimise mõiste, kommenteerige, milline on teie arvates tarneahela juhtimise seos tootmisjuhtimisega ning finantsjuhtimisega? (6p) Tarneahela juhtimine hõlmab tarneahela tegevuste kompleksset käsitlust, arvestades nende tegevuste planeerimist, rakendamist ja kontrollimist ja pidades silmas tarneahela kui terviku toimumise tõhusust. Tarneahela juhtimine hõlmab materjalide hankimise ja tootmisega seotud kõiki planeerimis ja juhtimistegevusi, tootmist ja kõiki logistikajuhtimise tegevusi. Hõlmab ka tarne-ja nõudlusahela juhtimist ettevõtte sees ja nende vahel. Tänapäevast tarneahela juhtimise kontseptsiooni võib vaadelda kui äritegevuste integratsiooni lõpptarbijast kuni tarnijateni nii, et see tagaks toodete teenuste ja info lisandväärtuse loomise kliendile. Tarneahelate juhtimise paradigma on arenenud välja strateegilise logistika-, ostu-, tootmise- ja finantsjuhtimise, samuti müügi ning kliendi...
Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused. Hariduspoliitika on riikliku poliitika osa. Kõige üldisemas tähenduses määrab riiklik hariduspoliitika hariduse omandamise kohustuse ja võimalused ühiskonnas praegu ja tulevikus. Hariduspoliitika roll on ühiskonnas väga tähtis, sest tulenevalt rahva haridustasemest ja oskustest toimib ka riik. Jätkusuutliku riigi hariduspoliitika arvestab nii riigi, sotsiaalsete gruppide kui ka üksikisikute huve, seejuures peetakse indiviidi sotsialiseerumist kodaniku ja riigi ühishuviks. Hariduspoliitiliselt on oluline teha vahet haridusele juurdepääsu ja hariduse kättesaadavuse vahel. Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võet...
1. El.andmete positiivsed ja negatiivsed küljed. Head: Vähenevad kulud dokumenditöötlusele. Inventari efektiivsem kasutamine. Personalikulude vähenemine. Paraneb infovahetuse kiirus. Parem klienditeenindamine. Konkurentsieelise saamine/tugevdab võistluspositsiooni. Sisemiste protsesside paranemine. Parem varustusketi juhtimine. Parem arveldamine. Vead: Üldise arusaamise puudus, ebapiisav haridus. Keerukas kasutamine. EDI investeeringute otsese tulukuse keerukas kokkuarvutamine. (Sisaldab palju mõõdetamatut.) Pole kehtestatud ühtset standardit. Esialgsed kapitalimahutused on suured. Edukaks EDI rakendamiseks nõuab kõige kõrgema juhtkonna seotust projektiga. Nõuab suuri mahtusid enne, kui kasu süsteem kasu toob. Kahtlemata avaldab EDI rakendamine firma töös ka olulist mõju organisatsiooni kultuurile ja struktuurile. See on aga põhjus mis võib mõjuda nii positiivselt, kui ka negatiivselt, olenevalt selle...
Kodanike riik PÕHISEADUS JA DEMOKRAATIA 1. Toetame Eesti Põhiseaduse ja põhiseaduslike seaduste järjepidevat akadeemilist analüüsi, et vältida Põhiseaduse põhjendamatut muutmist, kuid hoida meie riigi alusseadus ja selles sisalduvate väärtuste kaitse ajakohasena. Täitmisel. Arvamus: Usun, et see "alusseadususe ajakohasena hoidmine" pürgib pigem selle poole, et Euroopa Liit saaks meie Põhiseadust mõjutada ja lõpuks Euroopa ühisriigi moodustada. Üsna kindalt loetakse heaks põhjuseks miks Põhiseadust muuta, seda, et EL'is püsida. 2. Loome õigusliku raamistiku demokraatia arendamise sihtasutuste tekkeks erakondade kõrvale, mille ülesandeks on Euroopa Liidu naabruspoliitika, maailmavaatelise kodanikuhariduse ja ühiskondliku poliitilise mõtte edendamine. Osaliselt täidetud. Arvamus: Mina ei pea moraalselt õigeks seda, et rii...
Kontrolltöö 10 kl Globaliseerumine Kalle Jõevere 10.e 1. Nim. Vähemalt 5 tänapäeva globaliseerumis tunnust? Tranpordi kiire areng ja hindade odavnemine Digitaalne telekommunikatsioon ja infosüsteemid Uued energiaallikad (päikesepatareid,biokütus,vesinikuenergia) Mikroelektroonika Biotehnoloogia 2. Too näiteid kuidas Sind, Sinu peret, tuttavaid, sõpru on mõjutanud globaliseerumine. Infotehnoloogia. Suhtlemine toimub interneti vahendusel igapäevaselt sõprade, tuttavatega,kes on asunud elama välismaale. Side. Ei kujuta ette elu ilma telefonita. Telefoni kasutus minu peres on igapäevane. Üks lastestki omab telefoni ja hea on teada,kui saa lapse igal või...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 Arelika Klimson INNOVATSIOON LOGISTIKAS Referaat Juhendaja: Diana Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Nagu referaadi pealkiri ütleb ``Innovatsioon logistikas``, sain mina innovatsiooni pidevalt uuenevatelt pakiautomaatidelt. Mõned aastad tagasi pidime käima postkontoris, kus oli alati pikk järjekord. See kulutas aega ning kinlasti ka kannatust. Õnneks koos ajaga areneb ka tehnoloogia. Tänu sellele võime oma paki ise kiiresti ja lihtsalt, kasutades selleks moodsaid tehnoloogiatel põhinevaid lahendusi ehk siis Cleveroni firma ehk Eestis SmartPOSTI, teele saata või kätte saada. 1. SMARTPOST SmartPOST on logistikaettevõte...
TOOTMISKESKNE ARENGUETAPP- asutusesisene logistikateenus. (hankimine- tootmine-jaotus) TOOTMISLOGISTIKA VÕTMEKÜSIMUS- tootmisprotsesside juhtimine ning inimese osa selles. KAUBAALUS- kauba käsitsemist ja hoiustamist hõlbustav vahend, mis võimaldab kaupade mehhaniseeritud peale-ja mahalaadimist ning hoiukohtadele asetamist ja hoiukohalt võtmist tõstukiga. KONTEINER- pakend, mis on kasutatav üht või mitut liiki transpordil. Konteineri kasutamine vähendab sõiduki seisuaega, kulutusi pakendile, kauba ümberlaadimisele ja parandab lasti säilivust. JAOTUSKESKNE ARENGUETAPP- logistiliste teenuste allhange. (hankimine- tootmine-jaotus) TARNEAHELA JUHTIMINE- lisandväärtust loovate äritegevuste integreerumist kogu tarneahela ulatuses, suurendamaks klientide rahulolu. TOOTMISE OSATÄHTSUS TARNEAHELAS: 1) tarnijate ja klientide arvu vähendamine ja konsolideerimine. 2) hinna ja varude juhtimise poliitika koordineerimine. 3) allhankijate kaasamine toot...
KordamiskÜsimused aines SidusinfotÖÖstus 2009 kevad 1. Miks on oluline aasta 1972? 1972 alustas Lockheed i Dialog kommertsteenuse pakkumist sidusandmebaasidest. Uus tÖÖstusharu oli sÜndinud sidusinfotÖÖstus (online information industry). Siia kuulub kõik, mis puudutab infotootmist e keskkonnas: andmebaasid nii vahendus kui täistekstinfot pakkuvad, ajakirjad, raamatud, teatmeinfo jpm. Samuti kuulub siia otsivõimaluste ja keskkondade arendamine elektroonilises keskkonnas sidusotsingu areng. 2. Nimetage sidusotsingutööstuse sektorid (4 üldist ja omakorda sisupakkujate jagunemine) ning iseloomustage neid põgusalt. sisu pakkujad: kirjastused (elektroonilised ajakirjad, raamatud) Saab leida: *teemavaldkondade ja tähestiku järgi; *ajakirjanumbrite sisukordi sirvides; *erinevate otsitunnuste alusel otsides. And...
Logistika kordamisküsimused 1. Mis on hankelogistika? Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4. Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni (the cost trade off) log...
Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal- kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. ; uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust ; uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel ; uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija ; uurivad informatsiooni kui füüsikalist, semantilist, statistilist, jne nähtust Infoteadlased on huvitatud informatsioon...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
