IP aadressid IP aadressid Klass Aadressite vahemik Kommentaar · A 0.0.0.0 - 127.255.255.255 V.A.A.A · B 128.0.0.0 - 191.255.255.255 V.V.A.A · C 192.0.0.0 - 223.255.255.255 V.V.V.A · D 224.0.0.0 - 239.255.255.255 · E 240.0.0.0 - 255.255.255.255 Alamvõrgud · 10.0.0.0 - 10.255.255.255 (üks A klassi võrk) · 172.16.0.0 - 172.31.255.255 (16 B klassi võrku) · 192.168.0.0 - 192.168.255.255 (256 C klassi võrku) Näide gw:217.159.152.33 inet addr:217.159.152.34 Bcast:217.159.152.39 Mask:255.255.255.248 Näide 2 · IP Address. . . . . . . . . . . : 217.159.152.35 · Subnet Mask . . . . . . . .. : 255.255.255.248 · Default Gateway . . . . . . : 217.159.152.33
15.11.2016 Side labor 2 aruanne Side labor 2 IP-multimeedia edastus Töö tegijate nimed: Kaidi Kabelmets Töö tegemise kuupäev: Tue Oct 25 13:26:32 2016 1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine Suurim võimalik eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus Arvutada pakkimata video edastuskiirus tabelil näha kõik jooned (ka kõige peenemad 600) 2592x1944 10 600000 kb/s 2592x1944x10x12=604661760 b/s=604662 kb/s VGA eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus Arvutada pakkimata video edastuskiirus 450-600 jooned on udused 640x480 30.000030 90000 kb/s 640x480x30x12=110592000 b/s=110592 kb/s http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%202/ ...
IP-telefoni teenused L a b o r i v õ r g u s k e e m Arvutitesse peab olema installeeritud vastav tarkvara kõnede vastuvõtmiseks ja nende tegemiseks. Juhul kui vastuvõtja pole VOIP telefon, siis on telefoni ja interneti vahele vaja VOIP modemit. 1. IP-telefoni ja arvutitelefoni seadistamine Joonis Töökoha 1 telefoni seadistused 1.1 IP-telefoni seadistamine ja 1.2 Arvutitelefoni seadistamine Seadetes määratakse nii arvutil kui ka telefonil kasutajanimi, telefoninumber ja kõneposti kuulamise seaded ning ka server mille kaudu teenust kasutatakse. 2. Kellaaja teadasaamine. IP-telefonil oma numbri tuvastamine Valida klahvikombinatsioon *65 ja kuulata teksti. - IP-telefoni oma numbri tuvastamine Valida klahvikombinatsioon *60 ja kuulata...
Side labor 2 IP-multimeedia edastus Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: 2015 1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine Suurim eraldusvõime Arvutada pakkimata video eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus võimalik hinnang edastuskiirus LISA SIIA SUURIMA pilt on selge ja terav 2592x1944 10 612000 kb/s VÕIMALIKU ARVUTUSED Arvutada pakkimata video VGA eraldusvõime hinnang eraldusvõime kaadrisagedus sisu bitikiirus ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine IRT0100, Kommunikatsioonivõrkude struktuurid ja teenused /kood,nimetus/ Ainetöö Trixbox virtuaalmasin ning IP PBX /töö nimetus/ ARUANNE Täitja(d)................................................... Michailas Ornovskis 030648 Juhendaja(d) Indrek Rokk Avo Ots Töö sooritanud ................................................................................. /kuupäev/ Aruanne esitatud.....................
Domeenid ja IPaadressid Domeen (inglise keeles ,,domain" või ka ,,domain name") on www aadress. Täpsemalt on domeen tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile ülemaailmses arvutivõrgus Kui võrrelda internetti failistruktuuriga, siis domeenid on nagu selle kaustad ja arvuti failid. Ka domeenid võivad jaguneda alamdomeenideks. Failistruktuuriga sarnaselt kehtivad domeenistruktuuris järgmised reeglid: igal domeenil on oma nimi, igal arvutil on oma nimi, aruvuti nimed ei saa ühes domeenis korduda. Domeeni nimi kirjutatakse: arvuti nimi, kõige madalama astme domeeni nimi, mille alla see arvuti kuulub, edasi järgmise taseme domeeni nimi ja nii kuni kõrgeima taseme domeenini. Kõrgeima taseme domeeni nimeks on tavaliselt riigi nimed (näiteks ee Eesti, lv Läti, fi Soome). Peale selle on veel mõned spetsiaalsed nimed (näiteks edu õppeasutus, c...
docstxt/14220479214596.txt
Michael Buffer has presumably profited than any other person on Earth by venturing inside a boxing ring -- and never throwing a left hook. Cradle is no weakling. Be that as it may, his manicured hands, splendidly coiffed hair, and glimmering white teeth authenticate a real existence dependent on an option that is other than his clench hands. He goes to each battle wearing a tuxedo. What's more, when he's inside the ring, he does what radical guardians tell their youngsters when confronting a battle. He utilizes his mouth. So before the clench hands begin flying, he lets out the one cry that procures him his living. It's a cry that he can do like nobody else -- by not just by goodness of his brilliant lungs and throat, however by law. What's more, it goes: "We should Get Ready to Ruuummmmmmbbbbllllle!" With those five words, Buffer and his sibling have built up a domain that is made millions. Discount permitting incomes...
cccTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Telefoniteenused Täitjad: Imre Tuvi 061968 IATB32 Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 28.11.2007 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: Aruanne kaitstud: Töö eesmärk Õppida tundma kanali- ja pakettkommutatsioonil põhinevate telefonitehnika võimalusi kõneteenuste pakkumisel ja nende iseärasusi. Kasutatavad seadmed Ericsson digitaalkeskjaam "MD 110", Ericssoni analoogtelefonid (numbritega 42, 43, 44, 45), süsteemitelefonid (numbritega 72, 73, 74, 76), Ericssoni IP-telefoni...
docstxt/14000838936297.txt
Asterisk IP telefonijaam Juhendaja: Indrek Rokk Töö eesmärgiks oli õppida tundma vabavaralist IP telefonijaama Asterisk. Kasutatavaks GUI vahendiks süsteemile oli FreePBX. Töös kasutasime Asteriski versiooni PBX in a Flash. Telefonijaam töötas VMware virtuaalmasinana. Arvutitesse oli installeeritud IP-telefoni tarkvara Zoiper Classic Free. Töö käik Kasutades veebilehitsejat Firefox läksime aadressile 192.168.252.43. Lehel vajutasime nupule "Administration..." ja siis nuppu "FreePBX Administartion".Edasine jaama konfigureerimine toimus kasutades FreePBX keskkonda. Algul avasime ,,General Settings". Seadistasime asuikohaks Eesti. Ringtime default-iks panime 20 sekundit, peale seda suunatakse mittevastamisel kõneposti. Kasutajate loomine: Valisime menüüst ,,Extensions" ja lõime 4 kasutajat nii, et igal kasutajal oleks oma kõnepostkast, kõik olid parooliga kaitstud. Konfigureerisime parooli ("Secret"). Meie kasutajad: ...
ARVUTIVÕRGUD Mõisted: · Node seade millel on võrgumoodul/-id · Segment liinilõik · Telekommunatsioon (Telecom) side üle vahemaa · Andmekommunatsioon (Datacom) andmete vahetamine seadmete vahel · Meediakanal füüsiline keskkond mille kaudu side pidamine/ andmete saatmine toimub · Juhtmeta ei kasutata juhtmeid, kaableid; signal levib vabas keskkonnas o Raadiosignaal elektromagneetilineradiatsioon o Valgus Signaal infrapuna ja laser · Juhtmega o Elektrisignaal metall traat o Valgus valgusimpulss · Topoloogia arvutivõrke, nende ülesehitust ja struktuuri kirjeldav teadus · BUS Siinivõrk, Võrgu Üks Meediakanal Mida Kõik Nodded Jagavad · CSMACD Tehnoloogia Mis Võimaldab Kasutada Ühte Meediakanalit · Carrier Sense Multiple Access Collision Detection Kandja Tunnetus Mitmik Juurdepääs Kokkupõrke Tuvastus ·...
Phishing ehk õngevõtmine.Saadetakse laiali e-posti sõnumeid,mis tuleks nagu mõnelt tuntud firmalt või pangalt ja teatab,et meilisaaja krediitkaardi andmed vajavad uuendamist või kinnitamist ning palub klikkida meilis sisalduval lingil.See viib inimese veebilehele, mis näeb välja täpselt nii,nagu oleks tolle suure firma oma, kuid tegelikult on võltsitud.Sellel lehel nõutakse krediitkaardi ja isiklike andmeid.Et tekitada suuremat usaldust, varustatakse selline veebileht ka ning andmed edasta-takse krüpteeritult. Kogutud andmeid kasutades saab suli ligipääsu pangaarvetele. Sellise meili saamise puhul tuleks kontrol-ida,kas kõik vastab tõele.Internet. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,piirkondlikke,riiklikke magistraalvõrke.Andmevahetuseks kasut.pakettkommukatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internetil pole omanikku,kõik ühendatud arvutid on sõltumatud.Selline sisseehitatud anarhia on osutunud vä...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 7: PINDADE SOOJUSKIIRGUSE HINDAMINE IP TERMOMEETRI ABIL Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Pindade soojuskiirguse hindamine IP 06.05.2014 Kellaaeg: termomeetri abil Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Uurida kombineeritud infrapuna ja kontakt-termomeetri tööd, infrapuna reziimis. Tutvuda valguse neeldumisega erinevat värvi pindades. TÖÖVAHENDID Hõõglamp võimsusega vähemalt 10 W, Fluke kombineeritud infrapuna ja kontakt- termomeeter, värvikaart (konsentratsioonidega), spektrivärvide diagramm, uuritavatele pindadele soojuslikku isolatsiooni pakkuv alus. TEOREETILINE OSA Heledus ja tumedus Kõik kehad nii tahked, vedelad kui gaasilised kiirgavad soojuskiirgust, kui nende temperatuur on suurem absoluutsest nullist, ...
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti sellises...
Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne (September 2015) Töö tegija nimi: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Mon Nov 2 16:50:39 2015 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 90.191.23.52 B. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 90.191.22.1 C. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 192.98.49.8, 192.98.49.9 D. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 90.191.23.52 E. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Erinevusi ei olnud, ühendus kaabliga ilma ruuterita. Tegemist on teenusepakkuja poolse IP aadressiga. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? PING näitab statistikat saadetud ja vastuvõetud pakettide arvu kohta ning mõõdab päringu paketi saatmise teisele arvutile ja sellele päringule vastuse tagasituleku aega, samuti viiteid/kaja. PING kontrollib ka sihtkoha ehk teise võrguseadme kättesaadavust Internetis...
docstxt/14561733610634.txt
LABOR 7 PINDADE SOOJUSKIIRGUSE UURIMINE IP TERMOMEETRI ABIL ARVUTUSED JA VASTUSED Valguse energia leidmiseks kasutan valemit: , kus ja h – Planci konstant (h = 6,626×10-34). 1. Graafikul 1 on näha, et kokkuvõttes soojeneb punase värvikaardi pind kõige rohkem, 31 kraadi. See on vastavuses teooriaga, mis ütleb, et punases neeldub kõige rohkem energiat. Teooria kohaselt peaks sinises olema madalam temperatuur, kui rohelises. Arvatavasti mõõtmise ebatäpsuste tõttu tuli sinise värvikaardi temperatuur veidi kõrgem. Mõjutajateks olid aeg ja lambi asend värvikaardi suhtes. Värvikaardi pindade soojenemine aja jooksul 32 31 30 29 Temperatuur (◦C) 28 ...
docstxt/14202331845091.txt
Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas töö...
docstxt/14570425489722.txt
HTML Hypertext Markup Language veebilehe kirjutamise keel, standardkood. Kirjutad veebilehele. CSS Cascading Style Sheets programmeerimiskeel, mis sätestab veebilehtede vormingu. Kujundad, sisustad. HTTP Hypertext Transfer Protocol veebilele edastusstandard. Tavakasutuses. HTTPS secure, turvatud/enkrüptitud veebilehe edastus (kasutatakse pankades) FTP File Transpfer Protocol kasutatakse failide edastamiseks. URI Uniform Resource Indentifier veebilehe (või muu resurssi) unikaalne aadress/asukoht internetis. URL Uniform Resource Locater, osa URI-st kuidas ressurss on kättesaadav. Juhend kuidas URI leida. TCP/IP Kokku Internet Protocol Suite koosneb: (standardite pakett) TCP Transmission Control Protocol IP Intenet Protocol IP- aadress Igale võrgus osalejale antud unikaalne number. 32-bitine kood (Ipv4) ja 128- bitine (Ipv6). Võib olla staatiline (ei muutu) või dünaamiline. PNS Domain Name Syste...
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Prot...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel (Simplified communications model) : -, -, , , . - / , - - , - . -, , - -, 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded (Communications tasks). Transmission system utilization Interfacing Signal generation Synchronization Exchange management Error detection and correction () Flow control Addressing Routing Recovery Message formatting Security Network management 3. Mitmekiheline arhitektuur postisüsteemi näite basil : , , . . . : , , . . . , . , ( ..) . 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide. , . , , . , , , . , , . : . , . (timing) , . 5. OSI mudel. Application- OSI ( ) ...
«20 » , ... Restart - ( 10 System Tools 192.168.1.1). . Reset (). . reset ( ) (, , ). restart, 10 System Tools Restart. 3Com. Reset 3Com: · ( ). · ( / ) . · LAN , WAN ( ). · ( ). · 20 , Alert ( 2 ). · , . · . , . - , restart, -- reset, -- Windows. , reset , -- . Moodle: IP: 192.168.0.<81..95> (iga arvuti jaoks on reserveeritud 1 IP aadress, mille viimane bait arvutatakse valemiga 80+arvuti nr.) Subnet Mask: 255.255.255.0 Gateway: 192.168.0.1 DNS: 193.40.240.3 1 cross , 4 , 3 Trendnet ( / USB), Switch Trendnet ( , , ( )). ( ) , OS, WindowsXP ( ). , . -- . cross / straight (). . -- , -- crossover. cross . crossover . ....
Sidekanalite kasutus: . . , , , , . . , . , : ( ), ( ) ( ). Ethernet, -- wifi, bluetooth, GPRS . , (, ) . , . , , . , , , ( ) ( ). :( ) (ADSL,GPRS,GSM) . 1. " " ; 2. "". , , ; 3. "" , , ; 4. , ; 5. . , , . ...
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS NAT ja PAT Referaat Koostaja Martin Vooremäe AV13 Juhendaja Tanel Peep Vana-Võidu 2014 Contents Contents..................................................................................................................... 2 NAT ja PAT................................................................................................................... 3 Mis on NAT?............................................................................................................. 3 Põhjused.................................................................................................................. 3 Probleemid.......................................................................................................
1. Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse? a. Etherneti 10 Mbit/s ja 100 Mbit/s ühenduste puhul kasutatakse informatsiooni edastamiseks keerdpaarkaablite esimest ja teist traati ning vastuvõtmiseks kolmandat ja kuuendat traati (2 paari pole kasutusel). Et andmevahetus kahe osapoole vahel saaks toimuda, on tähtis, et otspunktide vahel oleks traadid õigesti ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva järjestusega signaali inverteerimiseks – ühe poole saatja kontakt jõuab teisele poole vastuvõtvasse kontakti ja vastupidi. Kaab...
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, mil...
Ruuteri seadistamine 1. Tee ruuterile restart (hoia mingi terava asjaga 10 sek.) Võta ruute 10 sekundiks vooluvõrgust välja. Kui sul on tutikas ruute mida pole ennem kasutatud siis sa ei pea seda tegema. 2. Sisesta broserisse ruuteri ip aadress (192.168.2.1) 3. Nüüd logi sisse (Kasutajanimi: admin ; parool: 1234) 4. Tuleb minna quick setup-> siis next-> siis tuleb ip aadressi kaks viimast lahtrit ära muuta ja võrgumaskile tuleb lõppu panna 224-> ja nüüd koguaeg next kuni jõuad OK nupuni. 5. Nüüd tuleb minna general setup-> Wiless ja sealt keelan ära wifi kui Basic settingist panna linnuke esimesse kastikesse. 6. Määran käsitsi IP aadressi mis ei tohi olla sama mis on ruuteril. Kui IP aadress on näiteks 192.168.2.3 siis väikelüüs peab olema erinev IP aadressist näiteks 192.168.2.2 7. Viimaks tuleb ära keelata DHCP General stup-> LAN ja sealt tuleb DHCP panna disable. 8. Kontrollin ka...
1. Tähista oma Eesti baaskaardi lehel geodeetiline võrk Ühendan punased ristikesed. 2. Määra oma kahele punktile geodeetilised koordinaadid PL 5’=18,55 cm=185,5 mm; 185,5*50=9275 m IP 5’=9,55 cm=95,5 mm; 95,5*50=4775 m 9275 PL: 300“ – 9275 m x= ≈ 31 m 300 1“ –x 4775 IP: 300“ – 4775 x== ≈ 16 m 300 1“ –x PL 1“=31m IP 1“=16 m Looduses 1:50 000 sek “ A Δx 16 mm 800 m 26“ (ΔPL) A Δy 30 mm 1500 m 94“ (ΔIP) B Δx 98 mm 4900 m 158“ (ΔPL) B Δy -31 mm -1550 m -97“...
Ülesanne 1 Koostage arvutivõrk kahest arvutist. Demonstreerige võrgu toimimist. 1.1 Ühendage arvutid sobiva kaabliga. (võrgu skeem joonisel 1.) 1.2 Seadistage mõlema arvuti IP aadessid, arvuti- ja töörühma nimed. 1.3 Moodustage ühes arvutis jagatud kataloog. 1.4 Demonstreerige jagatud kataloogi kasutamist teisest arvutist. Tarvikud: 1 keerupaari kaabel. Samm 1: Enne kaabli kasutuselevõttu tasub seadistada praktikumis kasutatavad arvutid. Nüüd ja edaspidi toimuvad paljud tegevused Control Panel’iga. Juhtpaneelis tasub kasutada Switch to Classic View võimalust. Kõigepealt tuleks seada arvutitele nimed ja töögrupid. Selleks valida juhtpaneelilt System ning avanevalt aknalt Computer Name. Arvuti nime muutmiseks avada Change… dialoog. Määrake igale arvutile (töörühma ulatuses) ainulaadne nimetus. Määrake igale arvutile sama töörühm. Lubada süsteemil restart sooritada. Samm 2: Kui arvutite töörühmad ja nimed on...
Quality of Service Arvutivõrkude inseneri sõna Quality of Service tähendab mitte saavutatud teenuse kvaliteeti, kuid viitab ressursside reserverimis kontrollmehhanismidele. QoS on võime pakkuda erinevat prioriteedi erinevatele rakendustele (applications), kasutajatele, või andmevoogule, või tagada teatud tasemel tulemuslikkust andmevoogule. QoS-i garantiid on olulised, kui võrgu läbilaskevõime on ebapiisav, eriti kui kasutatakse multimeedia rakendusi, mis kannavad üle kõnet või videot reaalajas nagu IP-kõne, online mängud ja IP-TV. Need tihti vajavad fikseeritud bitikiirust ja viivitus tundlikud. Best-effort service On olemas ka Best-effort võrgu teenus. Kus võrk ei anna garantiid, et andmed on kohale toimetatud või et kasutajale antakse tagatud teenuse kvaliteedi tase või teatud prioriteet. Best effort võrgustikus kõik kasutajad saavad parima teenuse, mis tähen...
Arvutivõrgud Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik tehnilised detailid *vea...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Urmas Saare Arvutivõrkude alused Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: 1. siinitopoloogia kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil 2. lineaarne topol...
DISCLAIMER: Kasutage 3COM ruuterit (sarvedega) nii on kige lihtsam ja jrgnev toetub sellel. Kui te teete kik igesti ja miski ei tta rge liiga kaua vigu otsige ja tehke vajalikele seadmetele resetid. Vahel tundub, et seadmed ttavad igesti, aga siiski ei tee seda. 1 Koostage arvutivrk kahest arvutist. Demonstreerige vrgu toimimist. 1.1 hendage arvutid sobiva kaabliga. ( igas lessandes on tegelikult parem kui enne tehakse ra seadistused arvutites ja siis hendatakse kaablid, vastasel juhul vivad arvutid pange panna) hendage 2 arvutit kokku cross kaabliga (kaabli otsale on mrgitud punane rist). 1.2 Seadistage mleam arvuti IP aadressid, arvuti- ja trhma nimed. 1) Seadista administrator parool: Start>Control Panel>User Accounts>Change an account> Administrator>Change my password>Sisesta parool igas arvutis (piisab kui on parool selles arvutis millest kaust jagatakse). 2) Seadista arvuti ja trhma nimed: Start>My Network Places>Set up some...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvk...
11.12.2016 Side labor 5 aruanne Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne Töö tegija nimi: Töö tegemise kuupäev: Sat Dec 3 16:13:05 2016 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti MAC aadress käsurealt vaadates: 78-31-C1-C4-18-54 B. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 10.0.1.4 C. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 10.0.1.1 D. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 10.0.1.1 E. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 84.50.65.165 F. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Kohtvõrkude IPv4-aadressid ei ole unikaalsed vaid kokkuleppelised RFC 1918 järgi 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? Ping on arvutivõrgu võrguühenduse diagnostika programm, mille abil võib anda hinnangu, kas host (server või muu võrguseade) IP-võrgus on ligipääsetav antud arvutist, ning kui palju ...
OSI mudel Aastal 1984 defineeris ISO standardi või reeglite kogumi võrguseadmete tootjatele, mis võimaldaks nende toodetel erinevates keskkondades suhelda.See standard on tuntud nime all OSI (OpenSystemsInterconnect) mudel ja koosneb see seitsmest kihist.Iga kiht teostab kitsalt määratletud funktsiooni või ülesannet, mis on vajalikud võrguühenduse erinevates etappides. Alates kõige alumisest kihist ning liikudes ülespoole on kihid järgmised:füüsiline (Physical), andmelüli (Data link), võrk (Network), transport (Transport), seanss (Session), esitus (Presentation) ja rakendus (Application).Iga kiht suhtleb omakorda endast allpool või üleval oleva kihiga.Võrguühendus saab alguse rakenduse kihist ja läbib teekonna kuni füüsilise kihini, kust kantakse info edasi vastuvõtvasse arvutisse. Kus toimub kihtide OST kihtide läbimine vastupidises suunas ehk alumiselt kihilt kuni rakenduskihini. ● iga kiht käsitleb iga temast kõrgemal olev...
Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõuping...
Mis on alamvrgu mask? Alamvrgu maskis kasutatakse vrgu eraldamiseks Subnet on aadress mida kasutatakse vrgu eraldamiseks Subneti mask on thtis vrgu lesse ehitamise osa, subneti maski abil saab eraldada vrke ja ka host arvuteid, teiste vrkude vahel. The subnet mask is important part of building office networks. Its an address what defines the size of the network, how many subnets you can use and how many ip addresses are for hosts. Here are some examples: IP address is 10.10.10.x subnet mask 255.255.255.0 - You have 1 subnet and 254 host addresses IP address is 10.10.10.x subnet mask 255.255.254.0 - You have 2 subnet and 510 host adresses Computers use subnet mask to understand which network they belong. Computers with the same subnet mask, can communicate with each other directly. A subnet mask is what tells the computer what part of the IP address is the network and what part is for the host computers on that network. ...
Kooli nimi kursus ARVUTITEENINDUS SINU NIMI LÕPUTÖÖ Juhendaja: aasta Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 = MPLS (MultiProtocol Label Switching) =...................................................................................3 SDH (Synchronous Digital Hierarchy..............................................................................................5 Ethernet.............................................................................................................................................5 TCP (Transmission Control Protocol............................................................................................... 7 IP (Internet Protocol).................................................................................................................
Problem 1 Host IP Address 172.30.1.33 Network Mask 255.255.0.0 Network Address 172.30.0.0 Network Broadcast Address 172.30.255.255 Total Number of Host Bits 16 Number of Host 65534 Problem 2 Host IP Address 172.30.1.33 Network Mask 255.255.255.0 Network Address 172.30.1.0 Network Broadcast Address 172.30.1.255 Total Number of Host Bits 8 Number of Host 254 Problem 3 Host IP Address 192.168.10.234 Network Mask 255.255.255.0 Network Address 192.168.10.0 Network Broadcast Address 192.168.10.255 Total Number of Host Bits 8 Number of Host 254 Problem 4 Host IP Address 172.17.99.71 Network Mask 255.255.0.0 Network Address 172.17.0.0 Network Broadcast Address 172.17.255.255 Total Number of Host Bits 16 Number of Host 65534 Problem 5 Host IP Address 192.168.3.219 Network Mask 255.255.0.0 Network Address 192.168.0.0 Network Broadcast Address 192.168.255.255 Total Number of Host Bits 16 Number of Host 65534 Problem 6 Host IP Address 192.1...
DHCP protokoll Ellina Jääger 2-PTAE Küsimused Miks on üldjuhul sisselülitud DHCP server ruuteris kasulik lõpptarbijale (suvalisele võrgu kasutajale) ? Milliseid sisevõrgu aadresse peale üldlevinud standardi 192.168.0.0 - 192.168.255.255 võib veel sisevõrgus kasutada ? Kirjelda milline on Sinu koduse (või mõne muu sulle teada oleva) ruuteri häälestus DHCP serveri osas (palju on rendiaadresse, kui kauaks renditud, millises vahemikus) . Milline IP aadresside ruum on kasutusel näitepildil oleva ruuteri domeenis (algus - lõpp)? Milline on viimane IP aadress, mida DHCP server näidisel välja jagab? Mida sisuliselt tähendab Subnet Mask? Kuidas võiks näidisel toodud võrgu maski teisiti kirjutada, kasutades maski suuruse määramisel bitte ja mitte numbreid pesades? Mida võiks tähendada Local IP Address näidisel? Vastused 1. Võimaldab võrguülematel ühest või teisest ruuterist hallata ja automatiseerida dünaam...
Network Address Translation Network Address Translation ehk NAT on võrguaadressi ümbernimetamine.. NAT on ruuteri lisafunksioon mis muudab privaatse või registreerimata IP aadressi ja asendab ametliku IP aadressiga. NAT on tekkinud ajaloolistel põhjustel, kus IPv4 interneti aadressid hakkasid otsa saama ning eelistatult hakati kasutama NAT'i, mis siis osaliselt leevendab aadresside puudust. Nimelt asub ühe avaliku IP aadressi taga kahest või enamast arvutist koosnev lokaalvõrk, milledel ei ole tingimata vaja omada avalikku IP aadressi. Lisafunktsioonina on NATil ka lokaalvõrku kaitsev tähendus. NAT kasutatakse tänapäeval suurtes organisatsioonides, sest NAT annab suurema paindlikkuse aadresside kasutamiseks oma kohtvõrkudes ja lubab kasutajatel vastavalt vajadusele ühiselt kasutada piiratud arvu registreeritud IP aadresse. NAT'i kasutamine teeb ka raskemaks võrgu ründamise väljastpoolt, sest sisemisi IP aadress...
Võrguprotokollid Kustas Jõe BOOTP Bootstrap Protocol (boodiprotokoll) Võimaldab võrgukasutajaid automaatselt konfigureerida (omistada neile IP aaddresse) ja bootida või initsialiseerida opsüsteemi ilma kasutaja vahelesegamiseta. BOOTP(2) Loodud spetembris 1985 Autor: Bill Croft Siiani kasutusel BOOTP(3) Parameetrid dn DNS domeen tc Seadme IP subnet ht Ethernet ro Mobile Ip Service BOOTP(4) kasutatakse IPaadressi ja muude parameetrite automaatseks allalaadimiseks võrguserverist. Kui printer või kombiseade on sisse lülitatud, edastab prindiserver HP Jetdirect buudipäringu. Kui BootP server on õigesti paigaldatud, saadab ta parameetrid üle võrgu Jetdirecti prindiserverisse DHCP Dynamic Host Configuration Protocol Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll DHCP(2) Lood...
Tööjuhend Kristjan Krimm AA-09 2010 Alguses ühendasin kaks arvutit omavahel kaabliga (Cat 5e). Kui arvutid olid kaabliga ühendatud määrasin IP aadressi ( Strat-> Minu võrgukohad-> Kuva võrguühendused-> hiirega parem klik ja atribuudid -> Internet protocol-> atribuudid-> ja siis valin ''Kasuta järgmist IP- aadressi'')Sinna pidime kirjutama teineteise IP aadressid ja võrgumaskid. Kui IP aadressid olid määratud taaskäivitasin arvutid. Pärast taaskäivitamist tegin ühis kausta nimega ''lalala'' ka sain jagada kahe arvuti vahel faile. IPCONFIG- sellega saab vaadata IP-aadresse PING- sellega näeb mida teine arvuti teeb
Tartu Kutsehariduskeskus Erkki Mägi ATP08 INTERNET Referaat Juhendaja: Marko Taremaa Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................................2 Mis on internet?.......................................................................................................................................3 Interneti struktuur....................................................................................................................................4 Interneti ajalugu.......................................................................................................................................7 Interneti teenused...
kool nimi INTERNET Referaat Juhendaja: -- koht 2014 Sisukord Ajalugu....................................................................................................................................................3 Mis on internet?.......................................................................................................................................4 Struktuur..................................................................................................................................................5 Teenused..................................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................8 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
