Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" I üldlaulupidu" - 490 õppematerjali

i üldlaulupidu – 1869.a. tartus II üldlaulupidu – 1879.a. Tartus III üldlaulupidu – 1880.a. Tallinnas Esimesed kutselised heliloojad Johannes Kappel
thumbnail
14
docx

Eesti I üldlaulupidu

keskool Referaat Eesti I üldlaulupidu Õpilane: ................. 9. klass Juhendaja: ................ Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (2) Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse kogunevad iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti. Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul kontsert kuni 25 000 lauljaga, kes laulavad ligi 100 000 kuulajale. Rahvariietes kuni kaheksa tuhat tantsija...

Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

I üldlaulupidu ja laulupidude traditsioonid

-20.juunil 1869. aastal Tartus Elluviija ja üldjuht Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Aleksander Kunileid Meestelauluselts Vanemuine Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode Osaleda võisid ainult mehed Ettevalmistused 1867. a esitati palve registreerida üle-Eestiline laulupidu. Põhjuseks talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäev. Sai nõusoleku tänu oskustele pidu serveerida kui tänuüritust. Saksa päritolu vaimulikke ja ilmalikke laule. peost distantseerus Carl Robert Jakobson Osalevad ainult meeskoorid Ei antud võimalust segakooridele Manitses koore aegsasti laule harjutama Peaproov Suletud uste taga Maarja kirikus Õnnestus hästi "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", millest hiljem sai Eesti hümn. Osalejad 4 orkestrit 56 puhkpillimängijat 822 lauljat 878 esinejat Laulupeo traditsioonid Lau...

Ühiskond
18 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

I üldlaulupidu

­20. juunil 1869. aastal. Toimumiskoht oli Ressource'i aed, Tartu. Esinejate rühmi oli 51. Esinejaid oli 878. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ettevalmistused Laulupeo korraldamise luba paluti Balti kindralkubernerilt juba 1867. aastal. Ehkki paljud koorid olid segakoorid, nõudis Jannsen, et laulupeole tuleksid ainult mehed. See tähendas paljudele kooridele laulude ümberseadmist ja ümberõppimist. Johann Voldemar Jannsen Ta oli esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

I üldlaulupidu

- 20. juunil 1869. aastal. See toimus Johann Voldemar Jannseni ( ja Aleksander Kunileiu) eestvedamisel. See pidu kestis kolm päeva. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat ning hinnanguliselt oli 15 000 pealvaatajat. Esinesid erinevad meeskoorid, sest esineda lubati vaid meeskooridel. See tõi kaasa selle, et paljud koorid pidid oma laulud ümberseadma ja ka ümberõppima. Suuremal määral kõlas I üldlaulupeol ilmalikud laulud nagu näiteks "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner), "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel), "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) kuid kõlasid ka ilmalikud laulud nagu näiteks "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer), "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn), "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig), "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) . Peol kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena Aleksander Kunileiu...

Muusika ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Johann Voldemar Jansen, Perno Postimees, I Üldlaulupidu

mai 1819 Vana-Vändra vald ja Tartu Lydia Koidula isa. Õppis Vändra köstri ja kihelkonnakoolis Oli ametitelt Vändra Kantor, hiljem köster ja koolmeister, õpetaja, kutseline ajakirjanik "Eesti laulik" http://entsyklopeedia.ee/meedia/jannsen_johann_voldemar1/jannsen_johann_voldemar Johann Voldemar Jannsen Ajalukku läinud pideva eesti kirjanduse rajajana ja eesti rahvusliku liikumise...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

I Üldlaulupidu 1869

­ Balti kindralkuberneri luba · Eesti segakoorid -> meeskoorid · Ettevalmistused · Perno Postimees Korraldajad · Vanemuine selts · Adalbert Hugo Willigerode · JOHANN VOLDEMAR JANNSEN ja Aleksander Kunilaid. · Eesti rahvusliku liikumise tegelased · Osalesid: meeskoorid ja puhkpilliorkester. I Üldlaulupeo laulud · Kõik laulud eesti keeles · ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" · Frederik Paciuse viis ,,Vårt Land" -> Johann Voldemar Jannseni sõnad ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" · https://www.youtube.com/watch?v=PADZOsjdpS4 Teisipäev, 17. juuni. · Kooride saabumine · Kell 12: vaimuliku kontserdi proov Maarja kirikus Kolmapäev, 18. juuni · Kell 6: äratusmängud · Kell 9: rongkäigu algus · Kell 10: juubeli- jumalateenistus Toomeorus · Kell 16: vaimulik kontsert Ressource´i aias ·Jakob Hurt...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Esimene üldlaulupidu

–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle- eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeo peakomisjoni esimees oli Tartu Maarja koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode. Laulupeol osales 4 orkestrit 56-e puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 1857. Aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Eestlaste laulupäevi oli juba korraldatud Saaremaal, Jõhvis, Laiusel jne aga seekord kavatseti kokku kutsuda eestlased üle kogu maa. Laulupeo ettevalmistamine nõudis kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele aastale. Ka 1868. Aasta ikaldus ja sellele järgnenud näljahäda ei soosinud korraldajaid. Vastukihutust tegid Peterburi eestlaste juhid Johann Köler ja C.R.Jakobson pidades laulupidu liig saksikuks ettevõtmiseks. Jannsen hoidis oma luge...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esimene üldlaulupidu

Aga millest see kõik enda idee sai? Tegelikult olid suured lauljate kogunemised pärit saksamaalt kus juba 1850 korraldati ühislaulmispidusid .Eestlastele tõi tutvustas suure ühislaulmise mõtet Johann Voldemar Jannsen oma ajalehes "Perno Postimee" . Kuid ka Eestis elanud saksa soost köstrid ja pastorid hakkasid tegelema kooride kokku panemisega ja õpetasid inimesi laulma. Väga suure tõuke sai eesti laulma hakkamine koos 19. saj vallandunud rahvusliku liikumisega mis soodustas Eestlaste koorilauluharrastuse kiiret levikut. Esimene üldlaulupidu toimus 1869 aga selleks asuti ettevalmistusi tegema juba mitmeid aastaid enne seda. Näiteks 2 aastat enne laulupidu taotles Johann Voldemar Jannsen luba Peterburi võimudelt suure laulupea korraldamiseks. Kogu selle aja hoidis...

Muusika
102 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Esimene eesti üldlaulupidu ( slaidid )

· Aleksander Kunileid. · Meestelauluselts Vanemuine. · Pastor Adalbert Hugo Willigerode. Korraldajad · Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 ­ 13. juuli 1890) · Asustas ajalehe Pärnu Postimees. · Oli üks rahvusliku juhtimise juht. Korraldajad · Aleksander Kunileid (22. november 1845 - 27. juuli 1875) · Eesti helilooja · Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks. Korraldajad · Meestelauluselts Vanemuine Korraldajad · Pastor Adalbert Hugo Willigerode (2. veebruar 1818 ­ 28. august 1893) oli laulupeo peakomisjoni esimeheks. Sündmused · Toimus 18.-20. juuni 1869 · Laulupeo peaproov toimus Tartu Maarja kirikus suletud uste taga, kuna ei oldud kindlad, kas nii suur hulk siiski suudab korralikult koos laulda. Eelkõ...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
odt

IX üldlaulupidu

aastapäeva laulupidu toimus president Konstantin Pätsi patronaai all. Suurejooneline rahvusliku muusikakultuuri demonstratsioon. Esimest korda oli dirigendipuldis Gustav Ernesaks, juhatades naiskoorilaulu "Noor kevade" ja meestelaulu "Hakkame mehed minema". ÜLDJUHID Evald Aav, Juhan Simm (üldmeeskoorid) : Juhan Aavik, Verner Nerep (üldnaiskoorid) Tuudur Vettik (üldsegakoorid, Tallinna erisegakoorid) Raimund Kull (üldpuhkpilliorkestrid). Osales 569 kollektiivi 17 501 laulja-mängijaga. Külalistena olid kohal esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. ISAMAALISED ÜHISLAULUD E. Aav ­ "LAUL KODUMAAST" M. Saar ­ "MU RANNIKMAA" ÜLDSEGAKOOR R. Tobias ­ "EKS TEIE TEA" Juhatas Juhan Simm K. Türnpu ­ "PRIIUSE HOMMIKUL" M. Härma ­ "LAULIKU LAPSEPÕLI" Juhatas Juhan Aavik E. Võrk...

Muusikaajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Üldlaulupidu

Mida kujutab endast üldlaulupidu ?............................................................................................ Ajalugu...................................................................................................................................... Milliste sõnadega meenutatakse laulupidu?.............................................................................. Pilte laulupeoga seotud melust................................................................................................. Kasutatud kirjandus................................................................................................................... Sissejuhatus Käes...

Muusikaajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Esimene ja Kolmas Üldlaulupidu

1 · Eesti üldlaulupeo mõtte areng........................................................................................2 · Muusikalised ettevalmistused.....................................................................................2-3 · Kohalikud ettevalmistused..........................................................................................3-4 · ,,Priiusepäeva" pühitsemine 26.märtsil 1869..............................................................4-5 · Pidurahvas Tartus...........................................................................................................5 · Kooride ,,Tuleproov" 17. juunil.....................................................................................6 ·...

Muusika
70 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Majandus 20. sajandi algul, 1905. aasta revolutsioon Eestis ja Eesti ning I MS

SAJANDI ALGUL · Eesti oli Vene tsaaririigi kõige arenenum osa 20. sajandil, seda kõike majanduse, kirjaoskuse ja põllumajanduse koha pealt. · Eesti majandus oli Vene tsaaririigi majandusest sõltuv. · Tooraine tööstuste jaoks tuli Venemaalt. · Tööstuste toodang turustati Venemaal. · Tööstusettevõtted olid arvestatud Venemaa jaoks. PÕLLUMAJANDUS · Kõige olulisemaks oli teraviljakasvatus. · Teraviljast toodeti piiritust viin müüd Vene armeele. · Lina kasvatus toimus peamiselt Lõuna-Eestis. · Praagaga hakati toitma härgasid. · Põhja-Eestis kasvatati peamiselt kartulit. · Levis piimakarjakasvatus piim tehti peamiselt võiks, sest puudus koht, kus piima säilitada. · Tegeleti seakasvatusega. Seal pidi olema vähemalt 10 cm pekki 1905. AASTA REVOLUTSIOON EESTIS · 1905. aasta jaanuaris algas revolutsioonile liikumine Peterburis, millega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigus...

Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Esimene Üldlaulupidu

Tallinna Laagna Gümnaasium Helen Kuusmaa 12 b I Üldlaulupidu Uurimustöö muusikaajaloos Tallinn 2008 1 Sisukord Eeskujud Eesti üldlaulupeole...................................................................................................2 Eesti üldlaulupeo mõtte areng..................................................................................................4 Ettevalmistused ja probleemid.........................................................................................................5 Loasaamise keerdkäigud..........................................................................................................5 Majanduslikud raskused.......................................................................................................... 6 Muusikalised ettevalmistused...

Muusikaajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Esimene üldlaulupidu

-20. juuni 1869.aastal Tartus Rahvusliku identiteedi väljendus "Laulev rahvas" Rahvusliku ärkamise manifestatsioon Muusikaline ja kultuuripoliitiline suursündmus · Laulupeo idee algatajaks ning ürituse Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Teine tase läbiviijaks oli meeste lauluselts "Vanemuine" Kolmas tase Neljas tase Viies tas eesotsas Johann Voldemar Jannseniga, teine üldjuht oli Aleksander Kunileid · Laulupeo peakomisjoni esimeheks oli Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode · 1869. aasta juunis kogunes Tartusse 46 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit · Kokku oli 878 lauljat ja pillimängijat · Tõu...

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti esimene üldlaulupidu

aasta rahvusteadvuse uurimus Eestis oli tõenäoliselt esimene, kus selgus rahvuse hinnang oma olukorrale tervikuna. Selgus et Eestlased pole oma olukorraga rahul, ja see ka üha halveneb, teised rahvused on siin elades omadega väga rahul ja edaspidi läheb neil veelgi paremini. Samas ka Eesti poliitika ei julgenud seda endale veel tunnistada. Nii aga näitavd et uurimusandmed, võõras rahvuskeskonnas nõrgeneb eestlastel mitte ainult rahvusprobleemi teravus, vaid ka etniline identifikatsioon. See viib rahvusliku pessimismi tekkimiseni ja rahvusteadvuse nõrgenemisele. 1986.­87. aastal algas Eestis nii nimetatud fosforiidikampaania. Moskva keskametkonnad kavandasid Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise, mis oleks ohtlikult reostanud kogu Virumaa looduse ning põhjavete kaudu mõjutanud suurt osa Eestimaast. Üle Eesti veeres protestilaine ning massiliselt koguti allkirju kaevanduste...

Muusikaajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ärkamisaeg, 1. üldlaulupidu ja esimesed heliloojad

teisel poolel. Hoogustus rahvusliku kultuuri areng, hakati arendama eesti keelt, kirjutama eestikeelseid raamatuid, koguma rahvaluulet. Aastatel 1857- 1861 pani kirja F.R. Kreutzwald rahvuseepose ,,Kalevipoeg". Hakati ka välja andma eesti keelseid ajalehti. Esimene eestikeelne ajaleht oli Perno Postimees ning see ilmus ainult Pärnumaal ja väljaandjaks oli J.V. Jannsen. Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev. Linnades moodustati laulu- ja mänguseltse ja aastal 1865 tehti kaks seltsi ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi laulu- ja mänguselts ,,Koit" Viljandis ja aastal 1878 loodi teater (sai teatriks, muidu oli selts) ,,Endla" Pärnus. Karl August Hermann o...

Muusika
67 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti esimene üldlaulupidu - referaat

2 Idee...............................................................................................................................................3 Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus ................................................................................................ 3 Luba......................................................................................................................................... 4 Teade........................................................................................................................................4 Annetused...

Muusika
107 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...

Kirjandus
188 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa

osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järv...

Kirjandus
99 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun