Hõõrdejõud Hõõrdejõud on jõud mis takistab keha liikuma hakkamist, keha liikumist või libisemist teise kehapinnal. Hõõrdejõud jaguneb: · Paigalseisu hõõrdejõud · Veere hõõrdejõud · Lingle hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele, hõõrdejõud on alati vastassuunaline liikumise suunale. Hõõrdejõud mõjub pikki kokkupuute pinda ja hõõrdejõud on võrdeline pindu kokku suruva jõuga ( ehk rõhumisjõuga) Kui ta liikumist ei säilitata mingi teine jõud, jääb keha lõpuks seisma, hõõrdejõu mõju arvutatakse valemiga: F=µmg F-hõõrdejõud m- kehamass g-raskusjõu võrdetegur 9,8 N/ kg µ- hõõrdejõu tegur, millel on arvuline väärtus. Raskusjõud on arvuliselt võrdne toereaktsiooniga ,mis tähendab pinnasevastasemõjuga Hõõrdejõudu aitavad vähendada rattad, laagrid, detailide õlitamine. Hõõrdejõuga kaasnevad ka deformatsioonid. Deformatsiooni all mõistetakse kehakuju või ruumala muutust. Seega tekib jõud , mida nim elastsusjõuks. Ela...
Hõõrdumine Võru Kesklinna Kool Anett Laidver 8.b Mis on hõõrdumine? Hõõrdumine- vastastikmõju, mis tekib pindade haakumise tõttu Hõõrdumise põhjuseks on kokkupuutuvate pindade konaruste haardumine Mis on hõõrdejõud? Hõõrdejõud-jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teine teise suhtes Hõõrdejõud sõltub: rõhumisjõust pindade töötlusest kehade materjalist Rõhumisjõud Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust Rõhumisjõud- jõud, millega kehi teineteise vastu surutakse Mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem on hõõrdejõud Hõõrdumise liigitus Hõõrdumine Liikumise järgi Seisuhõõrdumine Liugehõõrdumine Veerehõõrdumine Pinna järgi Vedelikhõõrdumi Kuivhõõrdumine ne Seisuhõõrdejõud Seisuhõõrdejõud- hõõrdejõud, mis takista...
Jõud ja jõuliigid. Jõud on kehade vastastikkune mehaaniline mõju mõõt. Kehad võivad teineteist mõjutada kas rõhumise, hõõrdumise või väljade tulemusel (magnetväli,-gravitatsiooniväli,-tuumaväli). Jõud on vektor , mida iseloomustab arvuline väärtus, suund ja rakendus punkt. Kui jõumõju suund on paralleelen teega siis me nimetame seda jõu mõju sirgeks. Jõuliigiid: gravitatsioonijõud,( mis avaldub kehade vastastikkuses tõmbumises). Gravitatsioonile alluvad kõik kehad olenemata massist ja keha mõõtmetest. Njuutoni poolt on sõnastatud ülemaailmne seadus ( valem): F= Gkorda m1m2 jagatud r(ruudus) Seletus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga (väärtus= ) Raskusjõud: Raskusjõud võrdub keha massi ja vabalangemise kiirenduse korrutisega mis on suunatud vertikaalselt maa keskpunkti poole.( valem) F=mg Raskusjõudu mõõdetakse dünamomeetriga ehk...
Kui puuduks hõõrdejõud Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele. Tänu hõõrdejõule saavad kehad alustada liikumist, muuta liikumise suunda või jääda seisma. Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Need konarused võivad olla imeväikesed, kuid igal kehal on need tegelikult olemas. Mida libedam pind, seda väiksemad on konarused ja nad avaldavad vähem mõju keha liikuma hakkamiseks või pidurdamiseks. Talvel on autoomanikel kohustuslik kanda naelrehve. Naelad rehvides ongi põhjuseks, miks autod kuidagigi kiilasjääl seisma suudavad jääda nad haakuvad jääga ning seega on hõõrdejõud ...
Kuressaare ametikool Ehituse ja materjalitöötluse õppesuund Tisler Kaarel Polding T-12 Hõõrdejõud Iseseisev töö Õpetaja:Ain Toom Kuressaare 2014 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%B5%C3%B5rdej%C3%B5ud http://et.wikipedia.org/wiki/Liugeh%C3%B5%C3%B5rdumine http://www.slideshare.net/vilve/hrdejud Hõõrdejõud Hõõrdejõud on väga oluline, kuna mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks seisma, kui mingi muu jõud hõõrdumist ei kompenseeri. Hõõrdejõu vähendamise vajadusega on kokku puutunud kõik suusatajad, seevastu teemeistrid näeva...
Kordamine kontrolltööks.Jõud 1.Mis on jõud? Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vasastikmõju tugevust. *ühik 1N *tähis F *põhjustab liikumist *on vektoriaalne suurus 2.Mida tähendab, et jõud on vektoriaalne suurus? Tähendab, et jõul on suund ja saab väljendada vektoriga. 3.Resultalnt jõu leidmine. Resultant jõud on teiste jõudude summa. 4.Newtoni I seadus I seadus: määrab paigalseisu ja ühtlase ringjoonelise liikumise.1.keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ringjooneliselt, kui: a. jõudusid üldse ei mõju. b. mõjuvad jõud on võrdsed ja vastassuunalised. Newtoni II seadus II seadus: määrab kiirendusega liikumiseKehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III seadus III seadus: määratleb kehade vastastikmõju.Kaks keha mõjutavad teineteist alati võrdsete ja vastassuunaliste jõududega ning samaliigilistega. 5.Millest sõltub gravitatsioonijõud? Ülemaailmne gravitats...
Hõõrdejõud Jõud, mis mõjub 2 keha vahell ja takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on tingitud kehade pinade konarlikusest. Pinna konarnused haakuvad ja takistavad liikumist. Hõõrdejõud tekitab liikumist, kui ka soodustab seeda . Liigitatakse: *Seisuhõõre-paigalseisvate kehade v ahel, aitab kaasa liikuma hakkamisele ja liikumissuuna muutumisele. Väikene-minema ei vea kurvis, kui auto keerab rattad risti siis uue suuna aitab võtta seisuhõõre ratta ja tee vahel *Liugehõõre Sõltub: 1) rõhumisjõust ( mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem hõõrdejõud) 2)pinna karedusest (mida krobelisem pind, seda suurem hõõrdejõud -> suvised ja talvised saapad 3) materjalidest mis hõõruvad *veehõõre: (väiksem, kui liig 10-100X) ratas(palgid alla) *Takistusjõud: tekib keha liikumisel gaasis või vedelikus ( või erinevate vedelike gaaside omavahelises liikumises) Takistusjõud = kiiruse2(ruuduga) 'ga *4 = *2 ...
Füüsika kordamine- jõud ! Elastsusjõud Mõiste: Elastsusjõud tekib elastse keha kuju muutumisel. Valem: Fe=k L Tähis : Fe Liigid : · Tõmbamine e.tõmme · Surumine e. surve · Painutamine e.paine · Väänamine e.vääne Hõõrdejõud Mõiste: Hõõrdejõud tekib kehade hõõrdumisel , ja hõõrdumine kui kehad puutuvad kokku. Valem: Fh= u m g Tähis : u (müü) Liigid: · Paigalseisuhõõrdejõud · Liugehõõrdejõud · Veerehõõrdejõud Jõu tähis on F. Ning selle valem on F=mg 1. Defineeri mõiste hõõrdejõud 2. Defineeri resultantjõud 3. Avalda raskusjõu valemist mass 4. Mille poolest erinevad raskusjõud ja gravitatsioonijõud 5. Milline hõõrdejõud on üldjuhul kõige väiksema takistusega? 6. Kuidas saab muuta hõõrdejõudu suuremaks? 7. Võrdle veerdehõõrdejõudu ja sisehõõrdejõudu. 8. Kui suur on poisi laskumist takistava pinna hõõrdetegur mäest ...
Füüsika Kärolain Hunt Hõõrdejõud Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. Hõõrdejõu olemus Hõõrdejõu põhjustab aineosakeste vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide elektromagnetilisest vastastikmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja jõust, mis hõõrdepindasid kokku surub. Hõõrdejõud ei sõltu kehade kokkupuutepinna suurusest. Hõõrdejõu vähendamine Kehade pinnad on karedad, pindade kokkupuutel haakuvad konarused üksteise vahele ja takistavad liikumist. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõ...
Kui puuduks hõõrdejõud? Kui puuduks hõõrdejõud, siis ei püsiks ükski keha paigal. Keha liikumist lihtsalt ei takistaks miski muu jõud. Võib öelda, et kõik kehad on pidevas liikumises, mis ei pruugi isegi ühtlane olla. Hõõrdejõud mõjutab maapinnal igat keha, nii elus kui ka elutuid . See takistab kehade libisemist mööda teisi kehi. Tänu hõõrdejõule saavad kehad alustada liikumist, vahetada suunda ja pöörata ringi ja palju muid liigutusi teha ainult tänu hõõrdejõu olemasolule. Hõõrdejõu jõud tekib kahe keha konarluste haakumisel. Keha, mille pind on sile ja nähtavad krobelisused väga väikesed , on raske peatada, kuna nende pind ei pruugi haakuda teise kega pinnaga ja keha pidurdamine osutub selletõttu ka raskeks. Talvel on autoomanikel kohustuslik kanda naelrehve. Naelad rehvides ongi põhjuseks, miks autod kuidagigi kiilasjääl seisma suudavad jääda nad haakuvad jääga ning seega on hõõrde...
Gravitatsiooni- ja hõõrdejõud Gravitatsioonijõud Kõik kehad tõmbuvad omavahel ning see nähtus kannab nimetust gravitatsioon, see tähendab: gravitatsiooniks(ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks) nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonilist vastastikmõju, mis on alati vähemalt kahe keha vahel iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massidest ja kaugusest. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka gravitatsioonijõud ning mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõudu, mis mõjub maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale nimetatakse raskusjõuks. Maapinnast eemaldumisel tegur g väheneb. Samuti on teguri g väärtus erinev erinevate taevakehade pinnal. Näiteks Kuul jõuab inimene tõsta kuus korda suurema massiga keha kui Maal. Hõõrdejõud Keha kiirus võib muutuda vaid kehade vas...
Hõõrdejõud, Elastsusjõud Hõõrdumine on nähtus, kus kehade kokkupuutel tekib liikumist või liikuma hakkamist takistav vastastikmõju. Hõõrdejõud näitab hõõrdumisel tekkiva vastastikmõju suurust. Hõõrdejõud on alati vastassuunas liikumisele. Seisuhõõrdumisel mõjub kehale mingisugune väline jõud, kuid hõõrdejõud tasakaalustab selle ja keha ei liigu. F=-F h Liugehõõrdumisel libiseb ühe keha pind mööda teise keha pinda. Liugehõõrdumise jõud sõltub kehade kokkusuruvast jõust ja pindade omadusest. Valemid: Fh= µ * N ; N=m*g Kus Fh Hõõrdejõud(1N) µ Hõõrdetegur N Rõhumisjõud (1N) m mass(1kg) g gravitatsiooni jõud(9.8) Hõõrdetegur võtab arvesse pinna omadusi (materjal, karedus) ja määratakse katseliselt. Hõõrdumise põhjustavad pindade konarused, mis takerduvad üksteise taha või väga siledate pindade osakeste vahel tekkivad tõmbejõud. Hõõrumisjõud on suuim tahkete ainete vahel, palju väiksem ved...
Võnkliikumine Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Pendli amplituudasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis pöördub tagasi. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus koormis püsib paigal. Amplituudiks nimetatakse amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist. Täisvõnkeks nimetatakse pendli liikumist ühest amplituudasendist teise ja tagasi samasse asendisse. Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Sageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab ühe sekundi jooksul. Võnkesagedus=1/võnkeperioodiga Sagedus=T F=1/T Sagedus näitab võngete arvu ühes sekundis. Sagedusühik on 1Hz. Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul 1Hz=1/1s Keha inertsus Keha mass on keha keha inertsust väljendav füüsikaline suurus. Keha inertsuseks nimetatakse keha omadust, millest sõltub tema kiirendus vastasmõjus teiste...
Kui puuduks hõõrdejõud Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe keha kokkupuutel aatomite ja molekulidevahelise vastasmõju tõttu, kui kahe pinna konarused haakuvad. Seetõttu see pidurdab kahe kokkupuutuva keha libisemist mööda teineteist. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist. Mida suurem on pinna krobelus, seda suurem on hõõrdejõud. See jõud mõjub nii liikuvatele, kuid ka paigalseisvatele kehadele ning ilma hõõrdejõuta muutuks meie ümber palju. Hõõrdejõude on mitut sorti, üks neist on seisuhõõrdejõud. See takistab kehade liikumahakkamist ja hoiab nad kaldpinnal paigal. Seisuhõõrdejõud on maksimaalne sellel hetkel, kui kaks keha hakkavad teineteise suhtes libisema. Seda esineb siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb see paigale. Seisuhõõrdejõudu märkame näiteks siis, kui hakkame raamatut mööda lauda lükkama. Me avaldame raa...
FÜÜSIKA KT KORDAMINE JOONAS SILD Mehaaniline liikumine Trajektoor on joon, Teepikkus näitab, Mehaaniline mille kujundab kui pika vahemaa Aeg näitab vaatlus liikumine on liikuva keha mingi keha läbib kestust nähtus. punkt. vaatluse jooksul. • Mehaanilisel • Trajektoor võib • Teepikkus on • Aeg on liikumisel olla sirge või füüsikaline füüsikaline muutub keha kõver, sealhulgas suurus. suurus. asukoht teiste ka ringjoon. • Teepikkuse ühik • Aja ühik on 1s. kehade suhtes. on 1m. • Mehaanilise liikumise iseloomustamise ks kasutatakse trajektoori, teepikkuse, aja ja kiiruse mõistet Valem: kiirus=...
Hõõedumine, Hõõrdejõud Hõõrdumine Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende liikumist teiste kehade suhtes. Hõõrdejõud Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teiste kehade suhtes. Hõõrdejõud Üks kõik, kui kõrgelt me liugu laseme – ikka jääme varem või hiljem seisma. Hõõrdejõud Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal, nim...
1. Mida nimetatakse jõuks? Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. 2. Iseloomusta jõudu. Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu mõjumise suund. 3. Millist mõju jõud kehadele võib avaldada? Jõud põhjutab keha kuju või kiiruse muutumist. (Seega on jõud ka kiirenduse põhjustaja.) 4. Mis kinnitab, et jõud on füüsikaline suurus? Jõud on füüsikaline suurus, millel on oma ühik-1N ja tähis-F, seda saab mõõta dünamomeetriga ja väljendada arvuga. 5. Sõnasta Newtoni I seadus. Inertsiseadus „Vastastikmõju puudumisel või tasakaalustumisel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.“ 6. Sõnasta Newtoni II seadus. Kirjuta valem oma sõnastuse järgi. „Kiirendus, millega keha liigub on võrdeline sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline k...
Hõõrdejõud Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõu olemus Hõõrdejõu tekke põhjuseks on kokkupuutuvate kehade aatomite ja molekulide vaheline vastasmõju. Peamiselt on see põhjustatud aatomite koostisse kuuluvate elektronide vastasmõjust. Hõõrdejõud sõltub hõõrdetegurist ja keha massist kuid ei sõltu, nagu tihti ekslikult arvatakse, kehade kookupuutepinna suurusest. Hõõrdetegurit tähistatakse . Universaalne valem nii seisu-, liuge- kui ka veerehõõrdejõu arvutamiseks on F=*m*g, kus F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus. Hõõrdejõu klassifikatsioon Seisuhõõrdejõud. Kinnitame puitklotsi külge dünamomeetri konksu ja püüame klotsi dü...
Gravitatsioonijõud Gravitatsiooniliseks vastatikmõjuks e. Gravitatsiooniks nimetatakse mis tahes kehade vastastiku tõmbumise nähtust Gravitatsioonijõud mõjub mis tahes kahe keha vahel nt.Maa ja kuu, inimene ja maa, mina ja minu pinginaaber Gravitatsioonijõud sõltub: 1. Kehade massist- mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud 2. Kehade vaheline kaugus- mida suurem on kehade vaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nimetatakse raskusjõuks Raskusjõudu saab arvutada maapinna ligidal valemiga: F=mg m-keha mass g-raskus kiirendus Raskuskiirendus g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,81 g=10 N/kg Maapinnast eraldudes raskuskiirendus g väheneb Ülesanded: 1)Kui suur on keha mass Marsil kui kehale mõjub jõud 400N Andmed: F=mg m=F/g F=400N g=4 N/kg M=? M=400:4=10...
GRAVITATSIOONIJÕUD HÕÕRDEJÕUD DÜNAMOMEETER RÕHK Gravitatsioon on kehade vaheline tõmbumine Gravitatsioonijõud on kehade vaheline külgetõmbejõud See sõltub: kehade massist, mida suuremad on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud ja kehade vahelisest kaugusest, mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud Raskusjõud on Maa külgetõmbejõud Valemid tähised ühikud: F= m korda g F= raskusjõud 1 N (njuuton) m= F jagatud g m= keha mass 1 kg g= F jagatud m g= võrdetegur 9,81 N/kg ümardatult 10 N/kg Hõõrdejõud tekib siis kui kehad kokku puutuvad: seisuhõõrdejõud liugehõõrdejõud Hõõrdejõud takistab kehade liikumist ja nende kiirust Keha pindade konarluste haakumine põhjustab hõõrdejõu Hõõrdejõud...
NEWTONI SEADUSED Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. VASTASTIKJÕUD ❏ Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni seadused. Vastastikmõju tõttu muutub kehade kiirus. ❏ Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus ja kehadele antav kiirendus sõltub keha massist. ❏ Inertsust iseloomustab keha mass. ❏ Resultantjõud on kehadele mõjuvate jõudude summa. RASKUS- JA GRAVITATSIOONIJÕUD. ❏ Kehadele mõjuvad jõud on arvuliselt võrdsed, aga vastassuunalised. ❏ ❏ Kaks punktmassi tõmbavad te...
Küsimustele vastamine, mehaanika kokkuvõte 1) Kirjutage Newtoni kolmas seadus ja seletage seda ühe näite kaudu. Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed, kuid vastandlikult suunatud jõududega, s.t. . Mõjuvad jõud üksteisele sama liiki ning alati paari kaupa. Ainult samas kehas saame jõude üle kanda ja rakenduspunkte kokku viia (et jõude liita). Newtoni seadused kehtivad vaid inertsiaalsetes süsteemides, s.t sellistes, mis on kas paigal või mis liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kui ma kõnnin mööda asfalteed sirgjooneliselt, siis on mõjutavad üksteist vastastikku näiteks minu saapatallad ja maapind. Sama kehtib ka juhul, kui ma seisan. 2) Kas hõõrdejõud pidurdab alati liikumist? Hõõrdejõud sõltub peamiselt kahest põhjusest. Üheks selliseks on näiteks mõlema kokkupuutuva pinna karedus (konarlikkus) ja materjal ning määratakse eksperim...
1) Mis on hõõrdejõud?. Liigid · Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud ehk hõõre on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu ning mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud. · Hõõrdumise kaks peamist põhjust on pindade ebatasasused ja aineosakeste vaheline tõmbejõud. 2)Mis on jõud? Tema ühik · Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu ...
Gravitatsioonijõud!! Gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis o...
Elu ilma hõõrdejõuta Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad.Kui käsi mõnda aega tugevasi üksteise vastu hõõruda, tunneme, et käed muutuvad soojemaks. Sellest saame järeldada, et hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. Vanasti kasutasid inimesed seda tule tegemiseks. Samuti hõõrdumisel kokkupuutuvad pinnad kuluvad. Näiteks pliiatsidega joonistades kuluvad pliiatside tinad mõne aja pärast. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Nii et kui poleks hõõrdejõudu poleks ka maal elu. 1) Inimesed ei saaks liikud sinna kuhu nad tahaksid. 2) Kehad libiseksid mööda ka...
Lähte Ühisgümnaasium ÕHUSÕIDUKITELE MÕJUVAD JÕUD Referaat Autor: Olgert Viitak Juhendaja: Eric Virk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1.JÕUD, MIS MÕJUVAD ÕHUSÕIDUKILE...........................................................4 1.1. TÕSTEJÕUD.......................................................................................... 4 1.2. FRONTAALTAKISTUS..............................................................................6 1.3. VEOJÕUD.............................................................................................. 6 1.5. HÕÕRDEJÕUD....................................................................................... 8 1.6. INERTSJÕUD.......................................................................
Gravitatsioon, gravitatsioonijõud, raskusjõud. 1) Millist nähtust nimetatakse gravitatsiooniks? Kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. 2) Millest sõltub kehadevaheline gravitatsioonijõud? a) Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. b) Mida suurem on kehade omavaheline mass, seda väiksem on gravitatsioonijõud. 3) Millist jõudu nimetatakse raskusjõuks? Milline on raskusjõu suund? Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. 4) Kirjuta valem, mille abil arvutatakse raskusjõudu. F = mg ,kus F on kehale mõjuv raskusjõud, m on keha mass ja g on tegur. 5)Millisel planeedil mõjub kehale kõige suurem raskusjõud? Jupiterile. 6) Arvuta kui suur raskusjõud mõjub 45 kg raskusele poisile Maal, Kuul ja Marsil. Maal:F=45*9,8= 441 N/kg Kuul:F=45*1.6=72 N/kg Marsil:F=45*4=180 N/kg 7) Märgi joonistele keha liikumise suund...
Mida nim. kehale mõjuvaks jõuks, jõu tähis ja möötühik ? Kehale mõjuvaks jõuks nimetatakse njuutonit mille tähis on N ja möötühik on 1N Mida tähendab see, et jõud on vektoriaalne suurus ? Seda et jõudu rakendatakse kindlas suunas, nt kui rakendad jõudu suunaga alla poole(maa külgetõmbe jõud) Mis juhtub kehaga, kui talle mõjub jõud ? Kui kehale mõjub jõud siis keha hakkab liikuma, kuna teda lükatakse mingis suunas ja see keha saab laengu. Mis on inertsus ? Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Mis on mass, selle tähis ja mõõtühik ? Mass on füüsikaline suurus mis iseloomustab kehade inertsust.Selle tähis on m ja möötühik on 1kg Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt ? Keha on paigal kui talle ei mõju ükski keha või keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui sellele mõjuvad jõ...
DÜNAAMIKA II 1.Hõõrdejõu liigid, järjestus tugevuse järgi. Näited Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud 2.Millest sõltub hõõrdejõud? Kuidas on võimalik hõõrdejõudu suurendada/vähendada? Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust, mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem on hõõrdejõud ja vastupidi. • Hõõrdejõu suurendamisekspuistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. • Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. 3. Mis on hõõrdetegur? Hõõrdetegur on mõõtühikuta suurus, mis näitab, mitu korda on hõõrdejõud suurem rõhumisjõust. 4.Valem hõõrdejõu arvutamiseks. Fh = µ • Fr. 5.Mis on elastsusjõud? Selle liigitus. Näited Elastsusjõu abil taastab keha oma algse kuju, kui seda kuidagi muudetud on. Liigid: venitus, nihe ja ...
Dünaamika *Newtoni I seadus - kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. F=0 → a=0 *Newtoni II seadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on F võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga. a= m *Newtoni III seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete 1=¿−F2 vastassuunaliste jõududega. F¿ *Gravitatsiooniseadus - kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise m1 ×m kauguse ruuduga. ...
Dünaamika 10. klass Inertsus Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. (Inertsus aga on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks peab sellele mõjuma teatud aja jooksul mingi jõud. Mida pikem on see aeg, seda inertsem on keha.) Inerts Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu. Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et keha säilitab oma liikumiskiiruse, kui talle mõjuvate jõudude summa on null. Newtoni II seadus Newtoni 2 seadus ütleb, et keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a=F/m ( a= kiirendus, F=jõud, m=mass) F=am KUI KEHALE MÕJUB MITU JÕUDU, LEITAKSE NENDE JÕUDUDE SUMMA EHK RESUTANT Newtoni III seadusetus Kaks keh...
1. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. 2. Mis on mateeria põhivormid? Mateeria põhivormideks on aine ja väli. 3. Mis on mateeria? Kõike, mis maailmas reaalselt eksisteerib, mida me võime meeleorganite abil aistida 4. Mis on loodusnähtus? Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 5. Mis vahe on vaatlusel ja katsel? .Vaatluse käigus uurija ainult jälgib ning mõõdab, toimuvasse sekkumata. .Kui ta aga uuritava nähtuse ise esile kutsub või vahepeal tingimusi muudab, on tegemist katsega. 6. Millised on 3 reeglit füüsikaliste suuruste matemaatiliste tehete sooritamisel. 1. Liita või lahutada saab ainult samaliigilisi suurusi. 2.Füüsikaline suuruste korrutamisel või jagamisel saadakse uus...
Gravitatsioonijõud e. külgetõmbejõud kahe keha vaheline tõmbejõud Hõõrdejõud-kehade vastastikune liikumise takistamine Deformatsioon-keha kuju muutus Elastsusjõud-jõud,mis püüab keha kuju säilitada Rõhk-Füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepindala jagatisega. Resultantjõud-kehale mõjuvate jõudude summa Pascali seadus-vedelikus ja gaasis avaldub rõhk igas suunas ühtviisi Manomeeter-seade rõhu mõõtmiseks Baromeeter-seade õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud-jõud,mis mõjub kehale vedelikus ja gaasis Gravitatsioon sõltub massist(mida suurem mass, seda suurem jõud) ja kaugusest ( mida kaugemal on keha, seda väiksem gravitatsioon) Maa tõmbab mind enda poole = 10*minu mass. Hõõrdejõud on kasulik- keha liigub ja peatub lõpuks, kahjulik - kulumine Hõõrdejõud sõltub massist e.rõhumisjõust, pinna karedusest(mida karedam, seda suurem jõud),pindade kokkupuutepindalast(mida väiksem,seda väiksem jõud) Seisuhõõrdej...
Kui maailmas poleks hõõrdejõudu Hõõrdejõud on alati liikumist takistav ja suunatud liikumisele vastassuunas. Tingitud on ta pindadest, keskkonnast ja selle tihedusest mille vahel ta mõjub, näiteks, kui püüda üksteise vastu hõõruda kaht liivapaberit, oleks see raskem kui kahe tavalise paberi üksteise peal liigutamine, sest liivapaberite pind on krobeline ja need krobelisused haakuvad omavahel. Et hõõrdejõud mõjub kõigile kehadele, muutuks kogu olukord Maal põhjalikult, kui see ära kaoks (kuigi, miks ta peaks?). Siiski, kui see peaks juhtuma, siis inimesed ei saaks oma tahtmise järgi liikuda, sest puuduks jõud, mis krobeliste pindade liikumist takistaks, toimuks libisemine ja pidev liikumine, sest liikumist ei takistata (puudub seisuhõõrdejõud), kehad libiseksid mööda kaldpindu alla; olles alla jõudnud, jääksid nad seisma (raskusjõu mõjul) ja nt. maapinnas olevasse lohku vajunud loomad ei saaks...
24.Hõõrdejõu suund on vastupidin liikumis suunale. 25.Seisuhõõrdumine(mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale) Liugehõõrdumine(keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda) 26. Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega pidurdada. Rattad küll pöörleksid, kuid jääksid paigale (nagu auto libedal jääl). Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 27. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele.(kiiksuva ukselingi õlitamine). Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. 28.Dünamomeetri abil. 29. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh = µ N Fh on hõõrdejõud, µ l (müü) on hõõrdetegur ja N rõhumisjõ...
JÕUDUDE TÖÖ 10. KLASSILE 1. Sõnasta ülemaailmne gravitatsiooniseadus ja pane kirja valem selgitusega. Lk 54 2. Mille poolest erinevad keha mass ja keha kaal? Lk 56 ja 58 3. Selgita seisuhõõrdumise, liugehõõrdumise ja veerehõõrdumise erinevust. Lk 59 4. Too näiteid elust, kus hõõrdumine on kasulik ja kus ta on kahjulik ning kuidas saame hõõrdumist suurendada või vähendada? 5. Millega võrdub hõõrdejõud? VALEM selgitusega lk 60 6. Sõnasta Hooke'i seadus. Ja pane kirja valem. Lk 61-63 7. Millistes kehades tekib elastsusjõud? Too mõned elulised näited. 8. Võrdle hõõrde- elastsus- ja raskusjõudu, nende suundasid ja too näiteid nende esinemisest igapäevaelus. ÜLESANDED nelja valemi peale: F=ma, F=G, F=kl, F=µN, F=µmg g=9,8 m/s2 Raskusjõud õpikust lk 56 1. Leida Maa ja Kuu vaheline gravitatsioonijõud, kui Maa mass on 6·1024 kg, Kuu mass 7,35·1022 kg ning Maa ja Kuu vaheline keskmine kaugus o...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Eve Muna JÕUD JA IMPULSS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. NEWTONI SEADUSED 1.1. NEWTONI 1 SEADUS · Liikumine vastasmõju puudumisel. · N 1 seadus: - vastasmõju puudumisel või vastasmõjude tasakaalustumisel säilib keha liikumisolek. Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Kuna keha püüet säilitada liikumisolekut nimetatakse ka INERTSIKS, siis nimetatakse seadust ka inertsiseaduseks. · Kui liikuv keha muudab oma kiirust - hakkab pidurdama, siis tekib teisel kehal kiirendus - see hakkab esimese keha suhtes liikuma. Ilma lisamõjuta tekib kiirendus. Näiteks kinnitamata auto vagunis. Taustsüsteeme, kus kehtib N1 nimetatakse inertsiaalseteks. Rangelt võttes pole Maaga seotud taustsüsteemid inertsiaalsed. 1.2. N...
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ . KORDAMINE . KONSPEKT . 1 . Newtoni I seadus . (Inertsiseadus) Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Inerts nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Liulaskmine jääl säilib Maa külgetõmme, kuid seda tasakaalustab aga jää või põranda vastumõju, mis ei lase inimesel neist läbi kukkuda; Toolil istumine. 2. Newtoni II seadus. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. a = F/m Vektoriaalsed suurused: a, F a = kiirendus, 1m/s2 ehk N/kg F = jõud, 1N m = mass, kg a = v v0 / 2 s= t= s= a*t2 / 2 4. Newtoni III seadus. Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa ja need jõud on absoluutväärtuselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1 = - F2 Vastastikmõjus paarikaupa tekkivad jõud on alati sama liiki. Ei tasakaalusta teineteist, sest mõjuvad eri kehadele. 3. (Ülemaailmne ...
GRAVITATSIOONIJÕUD *Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguste ruuduga. *Gravitatsiooniseaduse valem. F jõud, ühik N; G gravitatsioonijõud, ;m mass *Kehad, millega saab maapealsetes tingimustes katseid teha, on grav. Tõmbejõud väga väiksed. Väikeste massidega kehade puhul on nende kaugust väga raske mõõta. RASKUSJÕUD JA KEHA KAAL *Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema läheduses asuvaid kehi. Raskusjõudu saab arvutada Newtoni grav.seaduse järgi. *Maa raskusjõu ja kiirenduse valem: Maa mass (Mm) ja raadius 6400km (maa kiirendus 9.6 m/s ruudus *Vaba langemise kehi nimetatakse raskus ja gravitatsioonikiirenduseks ja valem on F=m*g (9.81) *Keha kaal on jõud, millega Maa külgetõmbejõud rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kaal mõjutab teisi esemeid ja tähis on P. ...
Kui Puuduks hõõrdejõud Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on keha liikumisele vastassuunaline. Hõõrdejõu tekkimise peamiseks põhjuseks on konaruste haakumine kokkupuutes pindadega. Kui hõõrdejõudu poleks, siis näiteks: kelk jääkski libisema, asju kokku hõõrudes ei läheks need kuumaks. Kui hõõrdejõudu poleks siis kiviaja inimesed ei oleks saanud endale kahe puutüki abil kätega hõõrudes tuleleeki tekitada ja võib-olla elaksime praeguseni ilma tuleta. Ilma hõõrdejõuta oleksid põrandad, teed libedamad kui Lõunakeskuse liuväli ja inimesed ei suudaks püsti liikuda. Ilma hõõrdejõuta oleksid kõik asjad libedad ning neid ei saaks kätte võtta. ...
JÕUD Kehade vastasmõju tulemusena muutub kõikide vastasmõjus olevate kehade kiirus, võib muutuda ka kehade kuju. Seega põhjustab kehade vastasmõju kiirenduse (kiiruse muutuse) ja deformatsiooni (kuju muutuse). Ühe keha mõju teisele iseloomustab jõud. Jõud on füüsikaline suurus, st et seda saab mõõta (on olemas mõõtühik ja mõõtevahend). Igat jõudu iseloomustab alati: 1) suund 2) suurus 3) rakenduspunkt Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suunalt vastupidised ja suuruselt võrdsed. Jõudude mõju tulemusena saavad mõlemad kehad kiirendused, mis on vastassuunalised. Jõudude mõju kehadele uurib füüsika haru,, mida nim dünaamikaks. Dünaamika aluseks on 3 Newtoni seadust. Jõud looduses Tuntakse üldse nelja erinevat vastasmõju liiki: 1) gravitatsiooniline 2) elektromagnetiline 3) tugev 4) nõrk Nii elektromagnetilise kui gravitatsioonilise vastasmõju ulatus on lõpmatu, st et need vastasmõjud toi...
Newtoni esimene seadus vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. Määrab inertsiaalse taustsüsteemi. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Newtoni teine seadus keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Määrab millest ja kuidas sõltub kiirendus. a- keha kiirendus ( 1 ) m- keha mass ( 1 kg ) F- jõud ( 1 N ) Newtoni kolmas seadus - jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed, samaliigilised ja vastassuunalised. Määrab selle, et kui üks keha mõjutab teist, mõjutab teine keha vastu. F= - F F jõud ( 1 N ) Gravitatsioon on nähtus, et kõik maailma kehad tõmbuvad üksteise poole. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus, mis ...
Füüsika kordamis küsimused Jõud looduses 1. Mis on keha inerts? 2. Kuidas on seotud keha inertsus ja tema mass? 3. Millal muutub keha kiirus? 4. Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt? 5. Kui kaks keha üksteist mõjutavad, siis kuidas nende vastastiku mõju iseloomustada? 6. Mis on gravitatsiooni jõud? 7. Mis on raskusjõud (+valem)? 8. Mis on hõõrdejõud? Kuhu on suunatud? Millest sõltub? 9. Millega mõõdetakse jõudu? Jõu mõõtühik? 10. Mis on deformatsioon? Selle liigid? 11. Mis on elastsus jõud ja kuhu on suunatud? 12. Mida näitab rõhk (+valem+ühik)? 13. mis on resultant jõud ja kuidas seda arvutatakse? Vastused: 1. Inerts on keha omadus säilitada liikumise suund ja kiirus. 2. Mida suurema massiga on keha seda inertsem ta on. 3. Keha kiirus ja suund muutuvad vaid teise keha m...
Füüsika KT nr 5 Gravitatsioonijõud 1. Gravitatsioonijõud - (kõige üldisem jõud, mis mõjub kõikidele kehadele - universaalne jõud) jõud, millega tõmbuvad kõik kehad sõltumata kujust/materjalist/laengust jne 2. Millest gravitatsioonijõu suurus sõltub? - Massist ja kehadevahelisest kaugusest 3. Gravitatsioonijõu suund on suunatud Maa keskpunkti 4. Gravitatsiooniseadus - kaks keha tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline mõlema keha massiga ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. Raskusjõud 1. Raskusjõud - gravitatsioonijõud, millega Maa v mistahes muu taevakeha tõmbab maapinnalähedasi kehi 2. Millest sõltub raskusjõud? - See sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F=m*g 3. Raskusjõu suund on suunatud mistahes taevakeha keskpunkti poole Keha kaal 1. Kaal ja mõõtühik - jõud, millega keha mõjutab alust (ku...
2. kursus - mehaanika Dünaamika põhimõisted 1. Dünaamika - mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 2. Mass - keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Selgitus: kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Jõu tähis: F 5. Raskusjõud - jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema mõjusfääris asuvaid ...
Füüsika töö kordamisküsimused 1. Mis on nihe,teepikkus,kiirendus,kiirus,aeg,gravitatsioon. Nihe- nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta.Linnulennult punktist A punkti B. Teepikkus-trajektooriga punktist A punkti B. Trajektoor on keha või punkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Kiirendus-keha kiiruse muutumise kiirus. Füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirus-Püsiv keha liikumist iseloomustav suurus.Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Aeg- sündmuste järgnevuslik korrastatus kui ka sündmuste omavaheline kaugus selles korrastatuses. Graviatatsioon Jõud , mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. 2.Ühtlaselt sirgjooneline liikumine, ühtlaselt aeglustuv liikumine, Ühtlaselt kiirenev liikumine,vabalangemine. Peab oskama eristada. Ühtlaselt sirgjooneline liikumine- keha või massp...
DÜNAAMIKA VASTASTIKMÕJU · ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul · vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha · tagajärjel muutub keha kuju · muutub keha liikumise kiirus ja suund JÕUD ON VEKTOR kõiki jõude tähistatakse F tähega 1N. · jõudu mõõdetakse dünamomeetriga näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu · jõudude liitmine, samamoodi kui vektoreid RESULTANTJÕUD samale kehale mõjuvate jõudude summa (nt vees ujub õngekork) NEWTONI I SEADUS: Vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal. INERTS nähtus, kus kehad üritavad oma liikumisseisundit säilitada. NEWTONI II SEADUS e DÜNAAMIKA PÕHISEADUS: Kehale antav kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. INERTSUS keha omadus/võime liikumisvõimet säiltada. KIIRENDUS SÕLTUB KEHA INERTSUSEST. INERTSUSE MÕÕT ON MASS. Valem :*a= F/m NEWTONI III SE...
Newtoni I seadus Keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt ( või on paigal) kui talle ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompentseerivad. Taustsüsteeme, kus esineb neutoni I seadus nimetatakse inertsiaalsüsteemiks. Iga taustsüsteem, mis liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt iretsiaalsüsteem suhtes on samuti irentsiaal. Galibi relatiivsusprintsiip: Taustsüsteem ühtlane sirgooneline liikumine ei mõjuta mehaanikanähtuste kulgu (selles süsteemis) Kehade omadus- inertsus. Kõik kehad püüavad säilitada oma kiirust nii suuruse kui suuna poolest muutumatutena. Inetrs kui nähtus- tavaliselt väljendub kehade inertsus selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg. Intertsus [m]= 1kg, Mida suurem on inertsus seda suurem on keha mass ja seda raskem on kiirust muuta. N: tank, laev meres. '' algul ei saa pidama, parast ei saa pidama''. Keha kiiruse muutmiseks on vaja teist keha. Teist keha iseloomus...
JÕUD JA VASTASTIKMÕJU Klass: 8. 1. Mida nimetatakse jõuks? Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale.2p Jõud: tähis- F, mõõtühik- 1 N, mõõteriist: dünamomeeter.3p. 2. Lõpeta laused. Iga sisuliselt õige ja lause mõttega sobiv vastus annab punkti. 18p A) Gravitatsiooniks nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Arvuliselt iseloomustatakse gravitatsioonilist vastastikmõju gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida suurem on keha mass ja seda väiksem, mida suurem on kehade vaheline kaugus. Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal olevale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. B) Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Deformatsiooni on peamiselt kaks liiki. Mõnede materjalide puhul räägitakse ka haprast deformatsioonist. Need materjalid painduvad veidi ja purunevad kergesti. Selline on näiteks paber. Elastse deformatsiooni ...
Newtoni 1 seadus ütleb, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või sirgjooneliselt. Newtoni 1 seadust nim. ka inertsiseaduseks. Newtoni 3 seadus ütleb, et jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F = -F Keha inertsuse mõõduks on mass m. Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa mõjutab lähedalasuvaid kehi. F=mg Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikumahakkamist. Hõõrdejõud on võrdeline kokkupuutuvate pindade vahelise rõhumisjõuga ja sõltub pindade karedusest ning materjalist. Fh=N Elastsusjõud tekib kehade deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Keha liikumishulk e. impulss on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Kaks keha tõmbuvad gravitatsioonijõuga, mis on võrdeline mõlema keha massiga ja pöördvõrdeline nende massikeskme...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
