HERMANN HESSE Elulugu Sündis 1877.a Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ. Kodus sai religioosse kasvatuse(vanemad olid pietistid), see põhjustas Hesses hingelist segadust. Kodust sai kaasa huvi idamaade vastu, tegeles idamaise filosoofiaga. Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse. Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikatulva- ta kuulutati isamaareeturiks. 1916 suri isa, poeg haige ja naine vaimuhaiglasse. ...see kõik viis Hesse sügavasse kriisi, mõjutas tema loomingut. Pinnale aitas tõsta psühhoanalüüs. 1946 Nobeli kirjanduspreemia. 1962 suri leukeemiasse. Teosed: Alustas uusromantikun...
Hermann Hesse ,,Stepihunt" Harry märkmed: ,,Ma ei suuda ei teatris ega kinos kuigi kaua vastu pidada, ma olen vaevalt võimeline ajalehte, harva moodsat raamatut lugema, ma ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis lämmatava, pealetükkiva muusikaga kohvikutest, elegantsete luksuslinnade baaridest ja varieteedest ühtegi neist rõõmudest, mis oleksid mulle ju kättesaadavad ja mille pärast tuhanded teised trügivad ja vaeva näevad, ei suuda mina mõista ega jagada. Enesetapjale on loomulik, et ta tunnetab oma mina, ükskõik, kas siis õigesti või valesti, looduse eriti riskantse, küsitava ja ohustatud võsuna, et ta tunneb end alati kaitsetuna ja ohusolevana... teisest küljest on kõigile enesetapjatele omane ka võitlus enesetapu kiusatuse vastu. Kusagil hingesopis teab igaüks, e...
HERMANN HESSE 1877- 1962 Nime poolest sakslane, misjonäri perest, juurtelt baltisakslane (mingi vanaisa oli TÜ lõpetanud ja oli Paides arst), aga tema ise läks Indiasse misjonäriks, ema oli ka pärit Indiast misjonäri perest. Vanemad olid pietistid- eriti vagad. Kasvatati rangelt. Oma loomult kuulekas, aga kui olid reeglid, siis ta tahtis neid eirata. Koolis käis ka mingis ranges, kust pani plehku. Õppis omal käel. Oli raamatukaupmehe õpilane ja tegeles natuke sellega, aga ta saavutas kirjanikuna kohe nooruses kuulsuse ja sissetuleku. Teine vanaisa oli talle eeskujuks (idamaine onkel), kes mõjutas teda palju: Ida huvi. Suuremosa elust elas vaikselt Sveitsis, võttis ka Sveitsi kodakondsuse ja otsis ennast- sisemine tasakaal oli probleem, reisis ka Indiasse- avardas silmaringi, aga hingeline vastuolu jäi. Ilmasõja puhkedes oli see pettumus, avaldas sõjavastaseid kirjutusi, millega tal tuli pahandusi- süüdistati isamaareeturiks....
ELULUGU ·Herman Hesse oli saksa proosakirjanik, luuletaja, esseist ja kriitik. ·Sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaa misjonäri perekonnas. ·1890. aastal alustas Hesse teoloogia erialal Göppingeni Ladinakeelses Koolis. ·Järgneval aastal põgenes ta evangeelsest seminarist ja vahetas pidevalt töökohti (raamatukaupluse õpipoiss, mehhaaniku õpipoiss, antiigikaupmees, jne). ·1904. aastal pühendas ta end kirjandusele Gaienhofeni külas. ·Aastal 1905 abiellus Hesse Maria Bernoulliga, neil oli kolm poega. ·Aastatel 19101912 reisis ta palju: Austriasse, Itaaliasse, Sveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, kolis ta koos perega Berni. ·Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. ·Hesse elas Montagnolas surmani, 9. augustil 1962. aastal. LOOMING ·Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. ·Herman Hesse loomingut läbivad mälestuskil...
Kohila Gümnaasium Diana Aronia 12B Referaat Juhendaja: õp Ingrid Oksaar Kohila 2010 Sisukord ELULUGU......................................................................................................................................... 3 FILOSOOFIA .....................................................................................................................................3 LOOMING .........................................................................................................................................4 STEPIHUNT ......................................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................................6 2 Elulugu...
Stepihunt Hesse Nagu öeldud, Harry Haller on hingelt mässaja. Ta välimus ja iseloom justkui ei käi kokku. Ta näeb välja soliidne, 50-ndates härra. Ta elab korrapäratut elu. Tema korter saksa väikelinna külalistemajas on segi ja sassis. Igal pool vedelevad raamatud ja sigarikontsud ning tühjad ning pooltühjad veinipudelid (eriti Itaalia veinid, mis on kuskil maal tehtud, milles on maaharimise hõngu ja mis kergesti pähe ei hakka). Harry on justkui kahe ajastu vahel elav inimene. Ta pilab kodanlikku eluviisi, ta ei kiida seda heaks. Ometigi oma alateadvuses armastab ta sellist turvalist elu (pean silmas tema nostalgiat lapsepõlvest, kui ta trepil istub ja araukaaria lõhna naudib). Harry Haller on kahestunud isiksus. Temas on inimene (kodanlik ja tavapärane nagu kõik teised inimesed) ja hunt (loom, mässaja ja kodanlikku elu ironiseeri...
,,Stepihunt" Detsember 2009 Hermann Hesse Epiloog Harry Haller oli 50.le eluaastale lähenev töötu mees, kes nimetas ennast Stepihundiks. Mõni aasta tagasi üüris ta 9-10 kuuks Tema tädi majas pööningukorrusel katusekambri ja magamistoa selle kõrval. Haller oli haige. Tal valutasid jalad, mistõttu käimine oli raskendatud. Haller oli kiindunud kunsti, ta luges palju ning armastas veini juua. Vanahärra kohtus noore neiuga, keda peeti tema armukeseks. Enne lahkumist andis Haller Talle oma märkmed, mis olid täis fantaasiaid. Harry Halleri märkmed. Ainult hulludele. Harry käis mööda pimedat tänavat, kui äkki nägi müüri sees väravat, mille kohal rippus silt: ,,Maagiline Teater. Sissepääs mitte igaühele mitte igaühele. Ainult hulludele." Harry tahtis ka sinna pääseda, sest tema ei kuulunudki teiste hulka. Ta läks kõrtsi ning sealt tulles ei leidnud enam silti ega vära...
Hermann Karl Hesse Elulugu ● Hermann Hesse sündis 1877. a. ● Sündis Württembergis Saksamaal. ● Hesse vanemad olid misjonärid. ● Õppis Göppingeni ladina koolis. ● Pühendus täielikult kirjaniku kutsele. ● Hesse elas Montagnolas, kuni surmani. Hessest endast ● Saksa proosakirjanik. ● Luuletaja. ● Esseist. ● Kriitik. ● Tegutses ka kujutava kunsti ja muusika vallas. ● Tuntuimad teosed on "Stepihunt", "Siddhartha" ja "Klaaspärlimäng". Teosed • "Peter Camenzind" (1904, romaan) ● "Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) ● "Gertrud" (1910, eesti keeles 1997) ● "Rosshalde" (1914) ● "Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997) ● "Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920) ● "Demian" (romaan, 1919, eesti keeles 1994) ● "Klingsori viimane suvi" (1920, eesti keeles 1965) ● • "Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986 ja 2004) • "Supelsaks" (1925, eesti keeles 2003...
TEMA TEOSED Carl Hermann Hesse alustas kirjaniku karjääri uusromantikuna, impressionistina. Tema kogumikus ,,Luuletused" avaldatakse Hesse varase luuleloomingu paremikku ,,Peter Camenzind" on Hesse esimene romaan, mis tõi talle tuntuse: see on arenguromaan, mille kangelane ei suuda kohaneda ellu seatud tingimustega ning asub otsima oma tõelist olemust. Selles teoses on olemas Hesse romaanide peamised motiivid: kohanematus ning eneseotsingud. Jutustus ,,Ratta all" ja romaan ,,Rosshalde" mõlema ajendiks isiklikud draamad: esimeses annab Hesse edasi oma koolipõlve hingelist ahistust, tesises väljendab õnnetu abielu põhjustatud kahtlusi ja arutleb kunstnikabielu võimalikkuse üle. Ehkki Hesse saavutas kirjanikuna tuntuse ja tunnustuse Saksamaal ja Sveitsis, polnud tema varasem looming novaatorlik ega lisanud midagi olulist maailmakirjanduse üldisse pilti. Esimese maailmasõja aegsed läbielamised muutsid ka Hesse loomingut. Ta on kirjutanu...
Herman Hesse "Stepihunt" Kuidas Harry muutub teose käigus? Miks? Teose alguses on Harry veendunud, et temas on kaks poolt inimese ja hundi oma , mis teineteisega läbi ei saa ja ta proovis hunti endast välja ajada, aga see ei läinud tal korda. Ta tundis, nagu ei sobiks ta maailmasse. Hiljem, kui ta oli Herminega kohtunud, hakkas ta mõistma, et meis kõigis on loendamatul hulgal erinevaid isiksusi ja temas ei olegi ainult kaks. Tähtis on, et need erinevad küljed omavahel läbi saaks, teineteist täiendaksid. Reaalne ja ebareaalne teoses Ebareaalne võis teoses olla Maagiline teater. Kõik see, mis seal toimus, ei oleks saanud päriselt juhtuda. Ja ma usun, et Harry oleks tegelikult reaalselt Hermine ära tapnud. Suur osa ülejäänud raamatust võib isegi mingis mõttes reaalne olla. Arvamus Huvitav raamat oli. Kaasakiskuv ja mõtlemapanev. Huvitavad tegelased olid ning oli huvitav jälgida Harry muutumist koos teose ja sündmuste arenguga. Teised ka...
Hermsann Hesse ja "Stepihunt" (1877-1962) Elulugu Hesse sündis Saksamaal misjonääride perekonnas. Ta sai sügavalt religioosse kasvatuse, mille autoritaarsus põhjustas Hesses hingelist segadust ning ajendas teda hiljem elus ja loomingus vaimsele allasurumisele vastu hakkama. Kodust sai ka huvi idamaade vastu, kuna ema oli pärit Indiast. Hiljem on ta kirjutanud, et idamaise filosoofiaga tegelemise on tema jaoks nagu koju naasmine. Hesse ei püsinud kaua koolis, põgenes ja hakkas omal käel ennast harima. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslik sõltumatus lubas tal jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa elust veetis eraklikuna. Sõjaväe vastase artikli ilmusise tagajärjel kuulutati Hesse isamaareeturiks. Suri i...
''Stepihunt'' H. Hesse Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste slaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revansistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis kohtub ta tütarlapse...
Kätlin Ilves 12B Mitte elu, vaid ennast tuleb kergelt võtta Elu ei ole kerge ja seda ei saa ka kergelt võtta. Elus tuleb vaeva näha, lihtsalt sellest läbi liuelda on võimatu. Tihti tundub elu liiga keeruline, sest inimene ise on enda vastu liiga karm. Enda üle naermine annab märku sellest, et inimene teab, kes ta on. Enda nõrkuste üle naermine ei ole enne võimalik kui inimene teab missugused on tema nõrkused, seega annab oskus enda üle nalja teha märku, et inimene teab, kes ta on. H.Hesse romaanis ,,Stepihunt"on peategelase Harry Halleri kõige suurem probleem leida endas üles rõõmsameelsus, naer ja optimism. Harryt ajavad endast välja inimesed, kes tunduvad võtvat elu mängleva kergusega. Naerdes, tantsides, kuulates sama m...
Stepihunt(Hermann Hesse) Teose analüüs Tegevus toimub 1920. Aastatel Saksamaal.Romaan räägib Harry elust. Peale seda, kui ta on otsustanud sooritada järgmine päev enesetappu, jalutab ta linna vahel ringi ja astub sisse kõrtsi, kus ta kohtub Herminega, kes paneb Harry-d enesetappu edasi lükkama. Tänu Herminele hakkab Harry jälle elu taluma. Esimeseks probleemiks võiks olla miks depressioonis inimesed ei soovi abi. Harry käitumisest võib välja lugeda, et ta oli depressioonis. Sellele vihjab tema enesetappu soov. asi võib olla selles, et depressioonis inimene ei suuda näha lootust, ning see tõttu ta ei leia mõtet abi otsida. Teine probleem võib olla see, et miks inimesed vajavad teisi inimesi(vaimselt). Algul oli Harry erak ja ei oleks osanud ka sellel küsimusele vastata. Aga peale Herminega kohtumist hakkas Harry inimestega rohkem seltsima. See näitab, et inimesed va...
Inimene on iseenda vang Vabadus on väärtus, ilma milleta on raske elada täisväärtuslikku elu. Vabadus annab võimaluse tunda rõõmu ning aitab inimestel kujuneda isiksuseks. Kuid nagu ajalugu on näidanud, siis mitte just kõigil pole olnud võimalust vabadusele. Nii juutidelt, ketseritelt või siis kas või neegritelt on vabadus võetud ainuüksi seetõttu, et nad olid teistsugused, erinedes ülejäänud massist oma uskumuste, kultuuri ja nahatooni poolest. Aga paralleelselt nende inimestega, kellelt vabadus on röövitud vastu nende tahtmist, elavad meie kõrval ka need, kes võiksid kõikidest elu poolt pakutavatest hüvedest rõõmu tunda, kuid kes võtavad endalt ise selle võimaluse. Inimesed, kes röövivad iseenda vabaduse. Igal inimesel on välja kujunenud enda kindel maailmavaade, mis võib vahel aga tuua rohkem kahju kui kasu. Mõni inimene on oma arusaamades niivõrd veendunud, et ei suuda aktsepteerida ...
Hermann Hesse "Stepihunt" Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise korteriperenaise vennapoja eessõnaga. Harry Haller on umbes 50-aastane erakust intellektuaal, kes ei suuda endas lepitada "inimest" ja "hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti. Kodanlikku konformismia ja heaolu ta põlgab, samas aga kuulub oma harjumustega sellesse maailma. Ümberringi valitsevad "tormilised kahekümnendad" labaste šlaagrite, kõrtside ja odava meelelahutusega ning poliitikute revanšistlikud sõjaõhutuskõned häirivad Harryt sedavõrd, et ta on otsustanud oma elule lõpu teha. Viimaseks piisaks karikasse on külaskäik tuttava professori juurde, kellega Harryl tekib tüli seinal rippuva Goethe portree pärast, mille Harry leiab olevat labase ja võltsi. Kõrtsis ...
Herman Hesse ,,Stepihunt" ,,Stepihunt" on autobiograafiline romaan, mis käsitleb inimhinge. Peategelase Harry Halleri sisemuses on võitlemas kaks vastandlikku poolt, kuid inimest ei saa käsitleda vaid kahetahulisena: hea ja paha, inimene ja stepihunt. Igas inimeses on peidus erinevaid tahke, mis avalduvad kas kogu aeg, kriitilistes olukordades, mõni vaid korra elu jooksul. Harry Haller on intelligent. Paralleel Goethe Faustiga, ta on palju õppinud ja lugenud, kuid tunneb, et sellest ei piisa. Ta näeb endas vaid kahte poolust inimest ja stepihunti. Inimene esindab intelligentsemat poolt, kedagi, kes hindab vaimseid väärtusi. Stepihunt esindab mässajat, kes on vastuolus intelligendiga. Harry tahab olla pigem inimene kui stepihunt, aga maailm tema ümber on labane ja ta võõrandub sellest. Stepihundi jaoks on selline maailm ideaalne, aga Harry jaoks mitte - ta otsustab sooritada enesetapu, kuna näeb ainult...
Hermann Hesse “Stepihunt” on raamat, mis ei ole loodud igaühe jaoks. Kõiki ta lihtsalt ei kõneta, kuna raamat on veidi kummaline. Stepihunt Harry Haller on omaette mees. Harry pelgab kõike kodanlikku, kuid elab enamasti kodanlikes kodudes üüritoas. Tema enese tuba on täis raamatuid ja tühje alkohoolsete jookide pudeleid. Tuba on täiesti sassis. Harryle meeldib see. Tema hing olevat jagatud kaheks: üks - “kiskjalik hundipool”, teine - “kodanlik inimesepool”. Kaks erinevat poolt kisuvad pidevalt üksteisega tüli ning kui Harry ühele poolele voli annab, saab teine pool kadedaks. Rahu ei ole võimalik. Ma suudan mõnes mõttes Harryga täielikult samastuda. Ma tunnen ennast vahepeal erakuna ja ei kannata inimesi välja. Mul tuleb meelde üks seik raamatust. Harry läks, vastu tahtmist, vanale sõbrale külla. Sõber tundis Harryt ajast, kus mees oli seltskondlik ja humoorikas. Harry ei olnud enam suhtlemisaldis, kuid sundis ennast sellegipoolest küll...
Hermann Hesse ,,Stepihunt" ,,Stepihundi" näol on tegemist Hermann Hesse kuulsaima romaaniga. Tihtipeale on arvatud, et tegemist võib osaliselt olla ka autobiograafilise romaaniga, sest näiteks juba peategelase Harry Halleri initsiaalid on samad nagu autoril. Harry Halleri näol on tegemist keskealise mehega, kes tunneb, et temas on kaks isiksust. Üks pool on nagu tavaline inimene, ta on haritud inimene, kes tahab nautida elu hüvesid. Samas kerkib aga Harrys esile loomalik pool, mis on kodanluse kui sellise vastu. See loomalik pool tahab hävitada kõik inimsuhted ja elada üksinduses, ta ei suuda elust rõõmu tunda. Loomaliku poole nimetab Harry stepihundiks. Ta on kui üksik kiskja keset steppi, tema ümber on küll teised inimesed, aga oma hingest on ta kõik nad välja tõrjunud. Kui Harry üle pika aja vanale sõbrale külla läheb, selgub, et ta ei suuda enam hunti endas talitseda ning see paiskub välja, hävitad...
1. Salingeri loomingu omapära(2) ja probleemid(2) V: omapära: 1.peategelased on noored inimesed oma murede ja rõõmudega 2. keelekasutus on väga noortepärane probleemid: 1. inimese vahekord teda ümbritseva keskkonnaga 2. püüdlemine armastuse, inimliku headuse ja õigluse poole 3. tundliku inimese kohanemisraskused 2. Salingeri 3 novelli ja 2 jutustust. V: novellid: ,,Parim päev banaanikala püügiks"; ,,Naerev mees"; ,,Just enne sõda eskimotega"; ,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügav...
Ernest Hemingway 1899-1961 Ta oli USA kodanik. Sõdades - kiirabiauto juht I MS-s Itaalia rindel; sõjakorrespondant Hispaania kodusõjas. Kirjanikest mõjutasid teda S.Anderson, G.Stein, E.Pound, S.Fitzgerald. Teoste ainestikku ammutas Pariisi, Aafrika ja Hispaania reisidelt. Nobeli preemia sai "Vanamees ja meri" eest Ta elu lõppes Kuubas hingelise kriisi tõttu vabasurma minnes. Teoste autobiograafilisus väljendub selles, et "Hüvasti relvad" ja "Päike tõuseb" raamatute peategelasi saab samastada ka H endaga. Biheivioristlik meetod - fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelasta käitumist ja kõnet, väliselt nähtavat - kuuldavat täpselt jäädvustades edasi anda hingeelu. Jäämäeteooria - nähtavat-kuuldavat on vaid väike osa sügavamast, peidetud tegelikkusest Jäämäe teooria seotud tekstistiiliga - ei püüa päevavalgele tuua nähtuste juuri, algeid, põhjuseid ja neid "ära seletada", vaid...
Kastaalia Meie keskel elavad andekad inimesed, kelle käest on palju õppida, kuid kes omakorda ka tavainimestelt palju õpivad. Nad arendavad oma intelligentsi, sidudes õpingud igapäevaeluga ning rakendades oma teadmisi reaalsetes olukordades. Mis aga oleks, kui vaimuinimesed koonduksid ning ühiskonnast eemale tõmbuksid? Kui intelligendid tegeleksid vaid mõistuse arendamisega ning teeksid seda lihtinimeste arvel ning maksumaksjate kulul? Hermann Hesse "Klaaspärlimäng" koondabki kokku vaimuinimesed ning paneb nad elama Kastaaliasse. Kastaalia on välismaailmast eraldatud eliit, mille tegemisi ei häiri poliitilised kriisid ega sõjad. See on justkui riik riigis, kusjuures ühe riigi tegemised ei puutu teise riigi tegemistesse. Kastaaliasse pääsemiseks peavad kasvandikud juba lapseeas üles näitama erakordset annet. Tee Kastaaliasse ei ole sugugi mitte lihtne, aga kui Kastaalias mõne e...
Enesetapp- ainuõige otsus? Petra Nook Depressioon on kurvameelsus, masendus, meeleolusurutis. Sellise kirjelduse leiame sõnaraamatust. Viimastel aegadel võib tihti uudistest kuulda, kuidas keegi noor iseendale käed külge pani ning endalt elu võttis. Tagantjärele kuuleme, kuidas nad kannatasid tugeva depressiooni all. Mis aga viib inimese nii suurde masendusse ning kas tõesti ei saa seda kuidagi ära hoida? Hermann Hesse ,,Stepihundis’’ on välja toodud, et ehk polegi depressioon nii suur, vaid pigem see mõte, et inimene saab põgeneda kõigest ja olla vaba, tundub liiga ahvatlev. Tihtipeale mõeldakse, miks pidi selline asi just minuga juhuma ning vaikselt meelt kõditav mõte, kui lõpetaks kõik, tungib esile. Inimese loomuses on midagi, mis käsib ennast kaitsta ja hoida, seega on väga keeruline sellele vastu astuda. ,,Stepihundist’’ võib lugeda...
Tsitaate Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Kui me üldse ei tea, kes me oleme homme, kas me siis ikka päriselt teame, kes me oleme täna? Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Allakäik näib inimesele nii pararamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. Artur Alliksaar, 1923-1966, Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Demokritos, eKr460-eKr370 oli kreeka filosoof Loom midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte. Kalju Kangur, 1925-1989 oli eesti kirjanik Inimesed on nagu vanad pealkirjata raamatud. Iialgi ei tea, millise sa parajasti avad. Vahel puudub neis algus või lõpp, vahel on kaante vahel säilinud vaid mõni üksik leht. Aga igaühes meist on varjul omad lood, oma maailm. Mõnes on see avaram, mõnes kitsuke, mõnda võid lugeda lõpmatuseni ja ikka ei taba päriselt tema olemust ... Erich Maria Remarque, 1898-1970 oli saksa kirjanik Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja ...
Raamatututvustus Liivika Koobakene Võru Gümnaasium 12.d 2017 “Stepihunt” ➔ Autor: Hermann Hesse ➔ Ilmumisaasta eesti keeles: 1993. Tõlkinud Mati Sirkel. ➔ Kirjastus: Kupar ➔ Originaali esmane väljalase: 1927. Eesti keeles 1973. ➔ Seosed autori elu ja isiksusega, eneseotsingud. ➔ Hesse üks tuntumaid teoseid. Inspiratsioon romaani kirjutamiseks ➔Elus läbielatu- abielulahutused ➔Meeleheide ➔Üksildus ➔Enesetapumõtted ➔Eneseleidmine ➔Kunstihuvi ➔Teised kirjanikud,muusikud, nt Goethe, Novalis, Mozart- ka raamatutegelase lemmikud. ➔Tundelised, sügavad, kogenud kirjeldused. Sündmustik ➔1920ndad, maailmasõjajärgne aeg, linnakeses Saksamaal. ➔Eessõna korteriomaniku vennapojalt- nägemus Harryst. ➔Üürib korterit pööningul. ➔Harry hingeseisundi kirjeldus, eluviisid. ➔Miks Stepihunt? ➔Maagiline teater. Sissepääs mitte igaühele. ➔Raamat tänavalt “Traktaat Stepihundist. Mitte ihaühele.” ➔Lubadus 50selt enesetapp teha. ➔Kohtub...
Teoste võrdlev analüüs Hermann Hesse teose „Stepihunt“ peategelas Harry Hallerit võib võrrelda J.W. von Goethe teose „Faust“ samanimelise peategelasega. Nad mõlemad on väga ühiskonna- ja enesekriitilised inimesed. Nad ei salli seda, kuidas ühiskond on muutunud ja kuidas inimsed on hakanud käituma. Nad ei suuda olla rahul neid ümbritseva ühiskonnaga ja oma eluga. Harry oli alguses kinni selles ajas, kus elas Mozart ja Goethe, sest see oli tema jaoks see ühiskond, kus tema oleks tahtnud elada. Mõlemad tegelased nii Harry Haller kui ka Faust on väga haritud inimesed, kuid nad tunnevad, et nende eludes on midagi puudu. Mõlemad soovivad oma ellu midagi, mis nende üksluist elu muudaks. Nende rutiinne elu on neid viinud masenduseni, ning nad hakkavad oma ellu otsima midagi uut. Faust otsib oma ellu mõtet. Ta tahab tunda armastust, olla õnnelik ja jälle noor. Harry Haller seevastu otsib aga viisi kuidas kõige piinari...
Hesse ,,Stepihunt" Armuke-.Mariaga, kellest saab Harry armuke. Mees on rahul, kuigi teab, et naine magab ka teistega. Oma keha jagab Harry Mariaga, kuid hinge ja sisemaailma Herminega. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga. Mariast saab Harry armuke, kes õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Harry blond sinisilmne armuke. Maria suudab edasi anda igasuguseid tundeid väga hästi. Tema armastus süstib Harrysse uut elujõudu ja lootust. Suhtega Mariaga suudab Harry leida romantika ja seksuaalsuse aspekte,mida ta enne oli pidanud sobimatuteks ja triviaalseteks. Maria näeb teda kui inimest kellele ei lähe korda romantika ja ta püüab harryle sisestada elujõudu ja lootust Võrdle Harryt ja Stepihunti Harry Haller on keskealine mees, elu on tema jaoks mõistetamatu ning ta ei leia selles mingit lõbu ja on jäetud täiesti üksi.Stepihunt kujutab Harry valu ja rahutust kuita...
HESSE Sündis saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane,isapoolne vanaisa oli lõetanud tartu ülikooli ja töötanud paides arstina. Kodus sai sügavalt religioosse kasvatuse. Koolis ei õppinud hesse kaua,sest ta ei suutnud kohaneda koolide liigse autoritaarsusega. Põgenes koolist ja õppis omalkäel. Kasutades vanaisa rikkalikku raamatukogu ja ametialaseid ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatu kaupmees. Esimese eduka teosega saavutatud majanduslikkus sõltumatus lubas hessel jääda vabakutseliseks kirjanikuks ning suurema osa oma elust veetis ta üsna eraklikult Sveitsis. 1916 a suri hesse isa, naine tuli närvivapustuse tõttu vaimuhaiglasse paigaldada. Kõik need üleelamised viisid hesse sügavasse kriisi ja mõjutasid ka temaloomingut. 1946 a sai nobeli kirjanduspreemia. LOOMING: luuletused, stepihunt,klaaspärlimäng. BRECHT Sündis augsburgis tehasedirektori pojana. 16ks eluaastaks oli brecht avaldanud mitte ainult luueltusi ...
,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt..."(Herman Hesse) Väikesed lapsed on väliskeskkonnast väga kergesti mõjutatavad. Vanemate tähelepanu, nende omavaheline läbisaamine ja üldine atmosfäär kodus-vastsündinu jaoks mängivad kõik tegurid tähtsat rolli. Suuremaks saades õpivad nad õigel ja valel vahet tegema, kuid sõltuvus ümbruskeskkonnast jääb alles. Samas keskkonnas asuvad inimesed elavad aga täiesti erinevat elu, pabistavad eri olukordades ning reageerivad eluseikadel omamoodi. Meedia ja ühiskonna seatud elu kriteeriumid ja normid muutuvad ühele osale koormaks kuid teisele käitumismalliks. Meedia mõjutab tänapäeva noorte mõttemaailma suurel moel. Isiksuse kujunemise protsessi käigus on meedias kajastatavad artiklid ja pildid eeskujuks nooremale põlvkonnale. Vanemad ei oma enam piisavalt suurt mõju lastele ning kangelasteks saavad kollase ajakirjanduse kuulsused. Paljud noored tütarlapsed ei hool...
STEPIHUNT 1. Harry karakteristika Harry erines teistest inimestest, seda näitab kas või tõsiasi, et esmakordselt sisendes väljaandja tädi majja, kiitis ta selle lõhna. Väljaandjal jäi mulje nagu tuleks ta teisest maailmast ja peaks kõike siin armsaks ja puhtaks, kuid omamoodi naeruväärseks. Tal oli põhimõtteliselt õigus, Harry ühtaegu imetles ja põlgas kodanlikku maailma, nt imetles kodanlikult puhast araukaariat kuid põlgas massimeelelahutust. Ta oli geniaalsem kui enamik inimesi ega suutnud neid mõista. Sellest tuleneb ka tema üksindus ja seltsimatus. Üksindus tekitab talle kannatusi, mida ta üheltpoolt ihkabki, sest üksluiset elu ta ka ei soovi. Keskpärane päev, mis ei too ei kannatusi ega ekstaasi on tema meelest kui ajaraisk. Teose alguses, kui Harry pole veel saavutanud harmooniat oma sisemise hundi ja inimese vahel, suudab ta põgeneda oma isiksuse vastuoludest ja pühenduda mõne...
KONSPEKT Marcell Proust 10 juuni 1871- 18 november 1922. Pärit rikkast perest. Õppis Sorgonnis. Elas suurlinna elu. Avaldas kunsti ja kirjandus kriitikat. Katsetas luuletamist. 35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseed...
Mitte elu vaid ennast tuleb kergelt võtta Herman Hesse romaani peategelane Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid tema sees on peidus kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võitlus hinges toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes, kuid Harry kuulub juba harjumusest sellesse maailma. Liiga kõrged eluideaalid ning kohanematus selles paigas toovad kaasa pideva masenduse. Ta nõuab elult ülimat ning ei suuda leppida tema totruse ja toorusega. Harry on elus pettunud ning püüab oma mured unustada alkoholiga, kuid ka see ei päästa. Tihe positsioonivõitlus inimeses ja hundi vahel teeb olemise veelgi raskemaks. Loomalik instinkt tahab elada omaette ning ning kõike maha põlata. Inimene aga püüdleb kõrgema vaimse oleku poole. Kumbki pool ei suuda leppida teineteisega ning Harry saab endale sobiva nimetuse stepihunt, üksi olev rahulolematu olend. Kehaliselt on iga inimene tervik,...
Õnnetus kui õnn Tänapäeva kirjandusklassika hulka kuuluvaid teoseid on lihtne iseloomustada sõnadega `morbiidne', `kurjakuulutav' või `ängi täis'. Lugedes erinevaid teoseid nagu "Stepihunt" või "Protsess" tunnetame pidevat tormi saabumist või koormat nii üksikisiku kui terve ühiskonna õlgadel. Tõeline õnnetunne ongi justkui nagu illusioon või pettekujutelm, mille endile loome, et karmis ja ebaõnne täis maailmas ellu jääda. Kuid kas kirjandusest lähtudes on õnn siiski võimalik? Sellele küsimusele keskendub ka minu Ragtime-i arutlus. 20. sajandi kirjanduse tippkuju Ernest Hemingway on öelnud "Õnn tarkade inimeste hulgas on harvim asi, mida ma näinud olen." See ütleks meile justkui, et intelligentsed inimesed omavad palju täielikumat pilti maailmas tänu tugevamale ühiskonnatunnetusele, kui keskmine inimene. See omakorda eeldaks, et maailm ongi kogu oma hädade ja probleemidega summaarselt muremer...
,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt..." (Hermann Hesse) Aastal 1766 hakkas Põltsamaal ilmuma Peter Ernst Wilde väljaandel Eesti esimene lehekene ,,Lühhike öppetus". Järjepideva ajakirjanduse ja lugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni asutatud ,,Perno Postimees". Sellest ajast saati on inimesed muutunud meedia poolt järjest rohkem mõjutatavaks. Eriti iseloomustab avatud tänapäeva noori. Mis on domineeriv tänapäeva meedias ning mida see inimestele õpetab? Mittedemokraatlikes ühiskondades läbib ajakirjandus riikliku kontrolli- see tähendab, et juhtiv valitsus otsustab, mida inimesed peaksid arvama ja mõtlema. Demokraatlikus riigis, nagu Eesti, meedia tsensuuri ei läbi, ent kui mittedemokraatlikes ühiskondades rahastab nii ajakirjandust, televisiooni kui raadiot riik, siis nii-öelda vabades riikides peab meediaettevõte end ise ülal pidama. See tähendab omakorda, et iga päev lehte lugedes v...
Tööülesanne 12.klassile H.Hesse ,,Laulik" ja A.H.Tammsaare ,,Kandlemängija" 1) ,,Laulikus" ja ,,Kandlemängijas" oli nii sarnaseid kui ka erinevaid jooni. Sarnaselt lõppesid muusikute saatused: helide kunst hukutas nad mõlemad, kuigi nad leidsid, et muusika toob palju rõõmu. Nimelt tundis Tammsaare kandlemängija ennast õnnelikuna siis, kui sai inimestele esineda, ent hetkel, mil mõistis, et keegi muusikat nii kõrgelt ei hinda, et lihtsalt seda nautida, pööramata tähelepanu esitajale, kes oli rahva silmis kõigest ,,kerjus", pettus ta kõigis, kuni kohtas rändurit, kes oli arvatavasti jumala ainus poeg, Jeesus Kristus, kes ta endaga kaasa võttis kandlemängija suri. Kandlemängija oli oma elus kohanud mõjuvõimast persooni, kes oli andnud talle võime ja käsu esineda rahvale, sarnaselt oli ka Lauliku elus tema saladuslik meister, kes õpetas talle luulekunsti ja erinevaid pille, kuni mööd...
EKSAMIKS RAAMATU NÄITED!!!!! 1. Honore de Balzac ,,Isa Goriot" lapsed armastavad isa vaid raha pärast. 2. Francois Mauriac ,, Armastuse kõrb" inimeste suutmatus üksteisega suhelda ja reaalsuse eest põgenemine 3. Hermann Hesse ,, Stepihunt" inimene koosneb tuhandetest osadest, mis kokku moosutavad terviku 4. Hermann Hesse ,, Klaaspärlimäng" inimese suurimaks kohustuseks on oma teadmiste jagamine ja vaimult peame me olema mateeriast kõrgemal. 5. E.L. Doctorow ,, Ragtime" maised nõrkused, armukadedus ja kinnisideed, mis viivad meid hukutusse. 6. Jaan Kross ,, Keisri hull" inimesed ei suuda tõde kuulata ja tsaar pigem paneb oma usaldusisiku luku taha. Armukadedus naiste tõttu 7. Anton Hansen Tammsaare ,, Tõde ja õigus" naabrite suhe. Tõde ei aita alati õigust säilitada, meie ostustest oleenb meie õnn ja saatus. 8. Lev Tolstoi ,...
Reelika Oissar 206MRA Teoseanalüüs Stepihunt-Hermann Hesse 1.) Hermann Hesse 2.) 1927 3.) Saksamaa 4.) Seal oli palju kõrtse ja baare. 5.) Minu jaoks oli põhisündmus see,kui Harry tappis Hermine , ainukese inimese, keda ta armastas. 6.) Teose probleemistikuks on Harrys esinevad kaks vastandlikku poolust, kes omavahel läbi ei saa. Alati käib võimuvõitlus hea ja kurja vahel. Seepärast leiab ta endale sobivaks nimetuseks Stepihunt. Ta on üksik ega ole sugugi rahul oma eluga, seepärast võib ta igal ajal sooritada enesetapu. 7.) Teose peategelaseks on viiekümnendale eluaastale lähenev mees. Pool oma elust juba selja taga ja ta ei ole veel õppinud naerma, elu nautima ja asjadest rõõmu tundm...
Raamatukõne Herman Hesse romaan "Stepihunt" ilmus aastal 1927. Teos väljendab nii isiklikku kui ka ajastu kriisi ja on autobiograafiline. Palju on kaasa aidanud Hesse tolleaegne kirjavahetus. Romaani "Stepihunt" kirjutamise ajal tegi autor läbi sügava hingelise kriisi. Tema perekond oli laiali ja ta tundis end üksiku ja läbipõlenuna. Teos on valuliselt irooniline ja tähenduslikult mitmekihiline, salakaval ning esineb ka interpretatsiooni riskantsus. Hesse tahtis oma loominguga "anda inimelule kõrge ja vaimustava mõtte", teha nähtavaks tõeline tegelikkus, millel tema jaoks oli igavikuväärtus. Resigneerunud nihilismist päästis teda tugev traditsiooniside, vaimusugulus saksa klassika ja romantikaga, lisaks juba vanematekodust alguse saanud lähedane tutvus idamaise, India ja Hiina mõttemaailmaga. Ühisjooneks romantilise esteetikaga tuleb kahtlemata pidada eraldusjoone puudumist tegeliku ja kujutletu,...
KUNST, KIRJANDUS JA ARHITEKTUUR 20. SAJANDIL Nimi Kool Klass 2014 Olulised tegurid 20. sajandil Teaduse areng Globaliseerumine Sõjad Psühholoogia Rahvuslus Filosoofia Kadunud põlvkond Massikultuur KUNST Fovism Suprematism & Ekspressionism konstruktivism Dadaism Abstraktne kunst Sürrealism Kubism Popkunst Futurism Kunstnikud Henri Matisse Kazimir Malevich Edvard Munch Tristan Tzara Franz Marc Max Ernst Georges Braque Salvador Dali Pablo Picasso Joan Miro Umberto Boccioni Dali ...
ABSTRAKTSIONISM: hans hartungi jackson pollock rothko punane maroonil INFORALISM dubuffet dimpled cheekS POP Oldenburg Tordilõik floor burger Rauschenberg monogramm Segal Hamliton mis ikkagi teeb tänapäeva kodud nii eriliseks ja nii meeldivaks Warhol Marilyn monroe ja soup can Lichtenstein maybe Koons Wesselman KINEETILINE Calder Tinguely hammasrattad PERFORMANCE Beuys OP Vasarely Riley MAAKUNST Christo piiratud saared Smithson ANTIVORMILINE Hesse contingent Merz triplo igloo Morris Serra MINIMALISM Smith KONTSEPTUALISM Kosuth üks ja kolm tooli
Mein Held Guerrilla Girls · Die Guerrilla Girls sind eine seit 1985 anonym operierende Künstlerinnengruppe aus New York, deren Markenzeichen Gorillamasken sind. · Die Mitglieder verwenden als Pseudonyme die Namen toter Künstlerinnen, wie etwa. Frida Kahlo, Eva Hesse, Paula Modersohn-Becker, Käthe Kollwitz, Gertrude Stein, Georgia O'Keeffe. · Sie nutzen Fakten, Humor und empörend Visuals zu Sexismus, Rassismus und Korruption in Politik, Kunst, Film und Popkultur aus. · Sie haben fünf Bücher, zuletzt "der Guerilla Girls 'Art Museum Activity Book", mit "Fun Facts" über Kunst Museen veranstaltet Workshops, montiert Plakate, Aufkleber und Plakate für andere Aktivisten Pflaster auf Bad Stall Türen konzipiert und veröffentlicht und verteilt in Souvenirläden. · Die...
Mein Held Guerrilla Girls · Die Guerrilla Girls sind eine seit 1985 anonym operierende Künstlerinnengruppe aus New York, deren Markenzeichen Gorillamasken sind. · Die Mitglieder verwenden als Pseudonyme die Namen toter Künstlerinnen, wie etwa. Frida Kahlo, Eva Hesse, Paula Modersohn-Becker, Käthe Kollwitz, Gertrude Stein, Georgia O'Keeffe. · Sie nutzen Fakten, Humor und empörend Visuals zu Sexismus, Rassismus und Korruption in Politik, Kunst, Film und Popkultur aus. · Sie haben fünf Bücher, zuletzt "der Guerilla Girls 'Art Museum Activity Book", mit "Fun Facts" über Kunst Museen veranstaltet Workshops, montiert Plakate, Aufkleber und Plakate für andere Aktivisten Pflaster auf Bad Stall Türen konzipiert und veröffentlicht und verteilt in Souvenirläden. · Die...
,,Ei ole midagi huvitavamat kui inimene" Kolm miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemusena on välja arenenud tänapäeva inimene, kelle intellektuaalsed võimed ületavad mitmekordselt iga teise Maal elava liigi omi. Ta on võimeline korda saatma imekspandavaid tegusid, näiteks korraldama kosmoseekspeditsioone, ehitama pilvelõhkujaid, viima läbi üliraskeid meditsiinilisi operatsioone ja palju muudki. Siiski eristab kõige enam inimesi teistest Maa asukatest tema loomus ja mõttemaailm, mis on paelunud nii kunstnikke kui ka kirjanikke. Ka eesti üks kuulsamaid kirjamehi Anton Hansen Tammsaare on öelnud: ,,Ei ole midagi huvitavamat kui inimene." Mitmekülgset ja huvitavat inimest tutvustab Anton Hansen Tammsaare oma epopöa ,,Tõde ja õigus" esimeses osas, kus autor kirjeldab, kuidas ümbritsevate inimeste sunnil võib muidu korralik ja heade kavatsustega tööinimene oma isikuomadused minetada. Pentaloogia alga...
Optimeerimine majanduses 2011 sügis, kt nr 1 vastused/vihjed Ülesanded Optmajkt1A_11 1(2p). Firma kulufunktsioon on C = a q 3 + 3 q 2 + 3 q . Kuidas sõltub marginaalkulu parameetri a muu- tumisest ? Millise a korral on marginaalkulu alati mittenegatiivne? Tehke marginaalkulu graafik a = ¾ ja q > 0 korral. 2(2p). . Näidake, et y = 1 / ln (a / x ) (a > 0, x > 0) jaoks elastsus (y; x ) = y. Millise y korral (y; x ) = x ? 3(4p). Olgu nõudlusfunktsioon D n = 5 4 p n2 ja pakkumisfunktsioon S n + 1 = 1 + p n2 . a) Koostage hinna diferentsvõrrand. b) Leidke tasakaaluhind. c) Tehke "ämblikuvõrgu" analüüsi. d) Hinnast p 0 = 1 lähtudes leida kolm järgmist hinda. Vihje: x 2 / a 2 + y 2/ b 2 = 1 on ellips. 4(6p). Käsitlege Cournot' duopoli mudelit juhul diferentsvõrrandis TC i = (i c ) q i (i = 1, 2). Leidke q1*, q2*, Q*, P*. Tehke q1* võrdlevat staatikat kulumarginaali c suhtes ning sõnastage saadud tulemus. 5(6p). Monopolisti toodangule on n...
Optimeerimine majanduses 2011 sügis, kt nr 1 vastused/vihjed Ülesanded Optmajkt1B_11. 1(2p). Kui hinnaga P kauba iga ühiku q pealt makstakse aktsiisi t, siis kauba pakkumisfunktsioon on qS = (P t )/ 2 c (c>0 ). Olgu nõudlusfunktsioon qD = a - P/ 2 (a>0 ). a) Leida tasakaaluhind P* ja tasakaalukogus q*, mis sõltuvad aktsiisist t. b) Leida kogu maksutulu T = t q* maksimaalne väärtus t suhtes. 2(3p). Hinnaga P kauba nõudlusfunktsioon olgu Q = P 1/a (a>0 ). a) Millise a korral on nõudlus väheelastne, ühikelastne või elastne hinna suhtes. b) Näidake, et antud nõudlusfunktsiooni korral tulukuse R = P Q marginaal MR ( Q suhtes) rahuldab seost MR = P (1 + 1/ (Q; P ) ) 3(3p). Olgu nõudlusfunktsioon D n = 5 p n2 ja pakkumisfunktsioon S n + 1 = 1 + 4 p n2 . a) Koostage hinna diferentsvõrrand. b) Leidke tasakaaluhind. c) Tehke "ämblikuvõrgu" analüüsi. Vihje: x 2 / a 2 + y 2/ b 2 = 1 on ellips. 4(6p). Käsitlege Cournot' duopoli mudelit juhu...
1.Modernism tekkis 19.saj teisel poolel ja kestis 20.sajandi esimese pooleni. Modernism tekkis Prantsusmaal. 2. Modernismis võib eristada dekadentsi, sümbolismi ja impressionismi, need vastandavad end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Modernismi iseloomustavad eelkõige uue otsinguid nii väljendusvahendites kui ka ühiskonnas. 4. Dekadents-kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE. Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik, sümbol on kui igavese olemise salapärane ...
SakSAMAA SISUKORD ÜLDISELT SAKSAMAAST RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS GEOGRAAFILINE ASEND KLIIMA PINNAMOOD MAJANDUS TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS KULTUUR VAATAMISVÄÄRSUSED SPORT ÜLDISELT SAKSAMAAST PEALINN BERLIIN PINDALA 357 023 km2 RAHVAARV 82 002 400 RIIGIKEEL SAKSA KEEL RAHAÜHIK EURO PARLAMENTAALNE RIIGIKORD LIITVABARIIK RAHVASTIK JA HALDUSJAOTUS Rahvastik numbrites: Paiknemine: Saksamaa on suurriik, kus Saksamaal on elab 82 422 299 inimest rahvastikutihedus 227 inimest Rahvaarvult suurim riik ruutkilomeetri kohta Euroopa Liidus. Rahvastikutihedus varieerub riigisiseselt. Haldusjaotus: Saksamaa koosneb 16 liidumaast GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa piirneb: Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiir...
Tsitaadid 1. ,,Olgu tegemist maja, tähtede või kõrbega, see, mis nad ilusaks teeb, on nähtamatu." Antoine de Saint-Exupéry 2. ,,Kõige tähtsam on silmale nähtamatu." Antoine de Saint-Exupéry 3. ,,Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru." Antoine de Saint-Exupéry 4. ,,Maailm ise aga, see, mis on meie ümber ja meie sees, ei ole iial ühekülgne. Iial ei ole inimene ainult pühak ega ainult patune." H. Hesse 5. ,,Armastust võib paluda ja osta, võib kingiks saada ja tänavalt leida, aga vägisi võtta seda ei saa." H.Hesse 6. ,,Ühe inimese tarkus ja vara näib teistele ikka narrusena." H.Hesse 7. ,,Kui omakasu mängus ei ole, siis on luuletamine, aga kui omakasu tuleb mängu, siis on valetamine." E.Salumäe 8. ,,Kehakultuurlane see on keha ilma kul...
Jõhvi linn IR.kursus Gregor Kustav Köster Sisukord 1. Jõhvi linna üldiseloomustus...........................................................................................3 2. Jõhvi linna geograafiline ehitus ja pinnavormid............................................................5 3. Jõhvi linn Ida-Virumaal. Ortofoto...................................................................................5 4. Jõhvi linna põhikaart......................................................................................................6 5. Jõhvi ajaloolistel kaartidel..............................................................................................7 6. Jõhvi maanteedekaart....................................................................................................9 7. Jõhvi Looduskaitsealad. Ortofoto................................................................................10 8. ...
Retsensioon „Mündi lõhn“ Käisin 15. märtsil vaatamas Kuressaare Linnateatri teost „Mündi lõhn“, mis etendus Kuressaare Linnuse Kapiitlisaalis. Tüki oli kirjutanud teartri direktor Piret Rauk ja lavastajaks oli teatri loomejuht Aarne Mägi. Näidend koosnes kahest vaatusest. Näitlejateks olid Olavi Pets, Urmas Lehtsalu, Mati Talvistu, Piret Rauk, Merilin Kirbits, Hannes Prikk ja Priit Lõhmus. Esimeses vaatuses toodi meieni sündmused, mis juhtuvad lossis tänapäeval. Vaatus algas juhustaja sisse tulekuga (Olavi Pest), kes rääkis lossi seisukorrast. Lossi on müüki pannud Härra Hesse (Urmas Lehtsalu) ja selle ostab ära minister (Mati Talvistu), kes oma perega sinna ka elama kolib. Ministril on naine proua Anna (Piret Rauk) ja tütar Luise (Merilin Kirbits). Elades lossis, hakkab peretütart huvitama kummaline lugu vaimust, kes jutu järgi elavat selles lossis. Ühel õhtul raa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
