RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (t...
TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2015.a. Sissejuhatus 1. Geograafia kontseptsioonid. 2. Geograafia areng (geograafidele esitatud ülesanded läbi ajaloo). 3. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja inimeste valikute mõju paigutuslikele otsustele. Erinevate osalejate majandusotsuste uurimine erinevates olukordades. Keskendutakse inimeste käitumise uurimisele. Inimeste käitumist püütakse ennustada sotsiaalpsühholoogilises kontekstis, et teha kindlaks kognitiivseid protsesse, mis toimuvad nt elukoha valikul, tarbimisel või kohtade (ka linnade) imago...
Maa areng aegkondade viisi Ürgaegkond, algas 4000 miljonit aastat tagasi. Maa kattus tahke koorega. Kujunesid välja õhk, ookeanid ja maismaa. Tekkis atmosfäär, ookeanid ja mandrid. Ürgaegkonnast on teada, et ookeanis.kujunesid välja esimesed lihtsaimad organismid. Tekkis elu. Lõuna-Aafrikast on leitud 2 9 miljardit aastat vanade primitiivsete vetikate jäänuseid lubjakivides. Need vetikad olid juba küllaltki kõrgelt arenenud, hulkraksed organismid. Vanaaegkond, algas 600 milj. a. eest ja lõppes 230 milj.a tagasi. Vanaaegkonna esimesel poolel, kambriumis, ordoviitsiumis ja siluris, oli mere valitsemisaeg. Maismaa levis ulatuslikult lõunapoolkeral ja moodustas veel ühtse hiidmandri Gondvana.Põhjapoolkera oli valdavalt vee all. Maismaa moodustas kõigest 1/6 kogu maakera pindalast ja oli masendavalt üksluine, paljas ja ...
*Teadus, tehnoloogia ja geograafia. Maailma voib tunnetada kolmel viisil 1) teaduslik l2henemine, teadmiste pohjal maailmast aru saamine. Teadus- uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine. 2) l2bi usu/religiooni. 3)l2bi enda. *geograafia: loodusgeograafia:klimatoloogia, hydroloogia, limnoloogia, geomorfoloogia. Inimgeograafia: majandusgeo, rahvastikugeo, linnastikugeo, transpordigeo, kultuurigeo. *fundamentaalteadus ehk alusteadus- majandusteadus. *rakendusteadus-tegelevad uute tehnoloogiatega. *geograafia areng: matemaatika, bioloogia, keemia, fyysika, astronoomia, psyhholoogia, meditsiinigeograafia, sotsioloogia, palentoloogia, loimumine, systeemk2sitlus, okoloogia. *Asukoha m22ramine kolmel viisol: 1) geograafilised kordinaadid [N(pl);E(ip);S(ll);W(lp)] 2)Polaarkordinaadid. M22ratakse objekti kaugusega ja asimuudiga. Asimuut- nurk pohja ja antud obj vahel. 3) ristkordinaadid. M22ratakse kaugusega ...
Geograafia kui teaduse areng minevikust kuni tänapäevani, peamised arengusuunad kaasajal. · Kirjeldav geograafia: o Kasvas välja maailma maade ja piirkondade looduse, rahvaste ning nende majandustegevuse ja kommete kirjeldamine o Uute maade ja kaubateede avastamiseks oli vaja teada, kus leidub loodusrikkusi või kus ähvardavad ohud o Et kogutud andmeid oleks lihtne kasutada, tuli need üles kirjutada o Geograafide peamiseks tööriistaks oli kaart e. kindlate reeglite järgi joonistatud pilt, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab o Kaart on piiratud vahend maailma kirjeldamiseks o Kohtade kirjeldamiseks kasutati ka teisi võimalusi: Selgitavad tekstid ...
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajam...
KERGETÖÖSTUS Kergetööstus hõlmab 30 allharu (nt rõiva-, naha-, jalatsi-, trikoo-, jpm tööstus) suurim allharu on tekstiilitööstus Arenes alguses manufaktuuridena vabrikutööstusena Kergetööstus 17 saj. paiknesid ettevõtted kaevanduste piirkonnas Tooraine mõjutab ettevõtte paigutust vähe olulisem on odav tööjõud Väga laia levikuga tööstusharu, rohkem ettevõtted Lõuna riikides Kergetööstuse areng 1765 a ketrusmasin 1785 a aurumasin 1803 a kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine Põhja riigid kvaliteetne toodang, kallid tellimustööd, maine, paigutus, naha ja jalatsi- tööstus Kergetööstus Klassikalised moekeskused Milano, Pariis, London Kaubamärkidega toote omahind 5% lõplikust hinnast Suurimad puuvillase lõnga ja kanga tootjad : Hiina, India Suurimad jalatsitootjad: USA ja Itaalia Kreenholm Suurimaid tekstiiliettevõtteid Euroopas rajas...
Geograafia teaduse areng e. maateadus -kirjeldav geograafia (avastati uusi maid, valimistati väga palju kaarte) Kaart- maapinna vähendatud, mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud kujutis. -geograafia spetsialiseerumine (tekkisid geograafia erinevad harud) Geograafia: 1) Loodusgeograafia Uurib looduses toimuvaid protsesse a) Geomorfoloogia (teadus mis uurib erinevaid pinnavorme) b) Klimatoloogia (tegeleb eri paikade kliima uurimisega) c) Imnoloogia (järveteadus) d) Maastikuteadus (uurib nende ehitust, teket ja seaduspärasusi) e) Petroloogia ( uurib kivimite ehitust, levikut, teket jne) 2) Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia Uurib ühiskonnas toimuvat protsessi ja nende ruumilist levikut a) Poliitiline geograafia (uurib poliitilise kaardi kujunemist) b) Majandusgeograafia (majanduslike geosüsteemide, nende kujunemise ja toimimise iseärrasusi) c) ...
M aakera siseehitus ja areng Maa siseehitus maakoor vahevöö tuum Maapinda kujundavad jõud Sisejõud Välisjõud Vulkanism Tuul Maavärinad Vesi ja jää Aeglased Temperatuuri kõikuvliikumised kõikumised Vulkaanid Vulkaani ehitus laava lõõr magmakamber magma vahevöö Kuulsad vulkaanid Vesuuvi St. Helena Etna Maavärinad Fookus ehk hüpotsenter maavärina tekkekoht maakoores Epitsenter koht maapinnal fookuse kohal kus maavärin on kõige tugevam Murrangud ülang murrang alnag pangased Laamad ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandrite tri...
Suur Pauk The Big Bang Theory Teooria loonud Belgia Paisumine on vaadeldav astronoom George Lemaitre Hubble'i seose järgi, mis ütleb, 1927 et mida kaugemal on meist Suur Pauk ehk hüpoteetiline galaktika, seda kiiremini ta sündmus (u. 13,7 mld a meist eemaldub. tagasi ) Teooria kohaselt erineb Toimus üliväikese ja tiheda universumi praeguni seisund mateeriakogumi plahvatuslik tema kunagisest ja tulevasest laialipaiskumine. Plahvatuse seisundist. Kunagi oli aine nii ajal olevat temperatuur tihe ja kuum, et selles valgus küündinud 100 miljardi ei levinud. kraadini. Suure Paugu teooria käsitleb mahukalt ka plahvatuse järgset arengut. ...
Pindala : 2007 aasta seisuga 70 272 km2 Rahvaarv : 2007 aasta seisuga 4 104 354 inimest, Iirimaa on väikeriik. Pealinna elanike arv : Dublini elanike arv 2006 aasta seisuga 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. Keel : Iiri keel ( ametlik ), Inglise keel Rahaühik : Euro RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND Riik katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest ( Põhja - Iirimaa ) on osa Suurbritannia ja Põhja - Iiri Ühendkuningriigist. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Iirimaa loodus jätab koduse tunde. Kõik on ainult pisut suurem. Pinnamood: 5 tuhande aasta tagasi elanud inimesed väga kaugele ette ei osanud vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soo...
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine..............
GEOGRAAFIA I kursus. Rahvastik ja majandus (35 tundi) GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID (2 tundi) Õppesisu: 1. Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad. 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias Põhimõisted: inim- ja loodusgeograafia, kaugseire, GIS, Eesti põhikaart Inimgeograafia- geograafia haru, mis tegele ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia-geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja loodusprotsesside uurimisega kaugseire-andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis GIS- geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem Eesti põhikaart- Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;Geograafia on väga mitmekesine ja sisu muutub ajas pidevalt Kui tekkisid vajad...
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte Loodusgeo ja inimgeo on omavahel tugevas seoses. Mõlemad teadused on ruumilised teadused. Kui teadusi kirjeldatakse pole erinevus oluline, kui aga seletatakse on erinevus suur, sest ühte nähtus juhivad loodusseadused, teist aga ühiskonnareeglid. Erinevus põhihuvides: Inimgeograafia põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis. Loodusgeograafia põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise koospaiknemise alusel. Inimgeograafia on teemateadus. Tegeleb inimtegevusega. Loodusgeograafia on objektiteadus. Tegeleb loodusnähtusega. Inimgeol oma uurimisvaldkonda pole, on hoopis oma teema ruumikorraldus. INIMGEOGRAAFIA KOOSSEIS JA TÄHTSAMAD TEEMAD Fundamentaalteadus otsib uusi teadmisi Rakendusteadus uurib nende teadmiste praktilise kasutamise võimalusi ja ületada tekkivaid raskuski. Rakendusteadusest areneb välja rakendus. Fundametaalse inimgeo puhul ...
Maailma majandus- ja poliitiline geograafia 1. Kaasaegse poliitilise geograafia kujunemine ja areng. Friedrich Ratzel Poliitiline geograafia tekkis koos esimeste riikide kujunemisega. Rajajateks olid J. Bodin, C. Montesquieu, Turgo. Eelkäijateks loetakse Immanuel Kanti, J. M- Frants’i, Büschingut. Aluseks oli kameraalstatistika, mis alguses hakkas käsitlema riigisiseseid, seejärel ka rahvusvahelisi poliitilisi seoseid. Tolleaegsed teadmised olid, et riigid on kui organismid, kes sünnivad, arenevad ning ka surevad, sõltudes oma rahvastiku tihedusest, koosseisust, maa-ala suurusest, põllumajandusest jms. Kaasaegse poliitilise geograafia rajajaks on Friedrich Ratzel (antropo- ja pol. Geograafia). Sündis 1844 Karlsruhes, suri 1904. Õppis geoloogiat ja zooloogiat, oli Münchenis 1975 eradotsent geograafias ning 1976 ka professor. Tegi Saksamaa kohta mitmeid töid, ka Ameerika ühendatud linnade kohta. Ta on öelnud: „Poliitiline geogra...
Geograafia kirjalik arvestus 1. GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID Mõisted: Inimgeograafia- ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru haru, mis tegeleb ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia- ehk füüsiline geograafia on geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja protsesside uurimisega. Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Näiteks maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt. GIS- ehk geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Eesti põhikaart- on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart, mis valmib digiversioonis mõõtkavas 1:10 000 ning paberkaardina mõõtkavas 1:20 000. 2. RAHVASTIK Mõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus on teadusharu, mis uurib rahvastikk...
Tapa Gümnaasium 2009 Referaat ITAALIA http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Italy_looking_like_the_flag.svg Koostaja: Mirjam Pikki 10.b Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa Gümnaasium 2009 1 SISUKORD: Tiitelleht lk 1 Sisukord lk 2 - 3 Sissejuhatus lk 4 Riigi üldiseloomustus lk 5 - 8 Üldandmed lk 5 Geograafiline asend lk 6 Looduslikud tingimused ...
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahe...
Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass Õpetaja J. Vidinjova Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004; Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003; www.wikipedia.org Inimteadmiste vormid Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - väide ei vaja põhjendamist Teadus : MA ARVAN, et ........ - väide vajab põhjendamist Mis on maailmapilt? Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles. Teaduslik meetod on terviklik lähenemine, mis võimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks Maailmapildi kujundamine Loodusteaduse teke Geograafilised avastused /maadeuurijad / Meetodite revolutsioon Geoteaduste teke Seletus loodusteadustes Murran...
Uudo Pragi "Sissejuhatus inimgeograafiasse" KOKKUVÕTE Kolm põhiteemat: inimgeograafia olemus, ajalugu ja kontseptsioonid. Need on tihedalt seotud. I osa INIMGEOGRAAFIA OLEMUS, KOOSSEIS JA RAKENDUSED Inimgeograafia nimetused Inimgeograafia = ühiskonnageograafia (human geography). Eesti k kasutatakse ka majandusgeograafia, kultuurigeograafia, antropogeograafia, kuid need on tegelikult vaid inimgeograafia komponendid, mille tähendust ei saa võrdsustada. Ei soovita kasutada sõna "sotsiaalgeograafia". Loodus-ja inimgeograafia seosed ja erinevused Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö. Seosed: · Ühine ajalugu (üh...
Teenindusmajandus Teenustesektori kiire kasvu maailmas on teinud võimalikuks side ja tehnoloogia kiire areng, vaba aeg, transpordiareng jne. Teenuste jagunemine Tootja- ehk äriteenused (osaline töötsükkel, ettevõte, firma,tootmisotstarbel) : kaupade vedu poodi; turu- uuring; raamatupidamine; kontoriruumide koristamine; kinnisvara konsultatsioon; tööjõu koolitamine; ETV uudistesaadete tegemine; laste õpetamine Isikuteenused (lõpptarbija) : maniküür; raamatupidamine; kinnisvara konsultatsioon; laste õpetamine; arstiabi Avalikeks teenusteks nim. Teenuseid, mida korraldatakse kogutud maksumaksija raha eest. Avalikud teenused, mille kulud kaetakse riigi eelarvest: haridus, arstiabi, televisioon, raadio, looduskaitsealad, politseiabi, piirivalve jne A.t, mille eest maksab kohalik omavalitsus: koolimajandamine, ühistransport, teedekorrastus, valgustus, haljastus, raamatute laenutus vms, sotsiaalabi Teenuste üleilmastumist soodustavad: üha suur...
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjut...
Geograafia - Töötlev tööstus (sekundaarne majandussektor) Tööstus on majandustegevus, mis toodab toormest kaupu. Tööstus lõi tööstusajastu, töölisklassi ja ametiühingud, mille tegevus viis kogu ühiskonna sotsiaalsetele reformidele. Tööstust on jagatud kerge- ja rasketööstuseks: inimese tarbitavat kaupa tootvaks ja vajalikke masinaid valmistavaks tööstuseks. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Tööstusharud saab jagada kolmeks: 1. Vanad harud : toiduaine- ja tekstiilitööstus ning laevaehitus. (18-19 saj)/ nende tehnoloogia enam eriti ei uuene. Samas toetavad riikide valitsused eri poliitikate abil neid harusid, säilitamaks tööhõivet ja enesevarustamist. 2. Uued harud : masinaehitus, keemiatööstus . (tekkis 20 saj ja on jõudsasti arenenud) . Need tööstused sad kogu majanudse toimimise aluseks. Karmi globaalse konkurentsi tõttu on nend...
Loo Keskkool Põllumajandus Referaat Nimi: Kauri Vaab Klass: XI Loo, 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses................................................................. 4 Inimkonna toitlustamise ülevaade..............................................................................................4 Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid............................................................5 Looduslikud tegurid.............................................................................
Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks...
Geograafia kodune kontrolltöö 1.Mis on globaliseerumine ja mis on selle eeldused? Globaliseerumine on kogu maailma haarav majandus ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena . Globaliseerumise eeldused: · Riikide vaheline majanduskoostöö · Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine · Side-ja infotehnoloogia areng · Transpordi areng · Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Kuidas on turism seotud teiste majandustegevustega? Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandusharudega nagu transport, majutus, toidlustus, meedia, meelelahutus jm . Turism annab u 9% maailma SKT-st . Turismitoote eripära seisneb selles, et seda ei veeta kliendi juurde, vaid klient sõidab ise toote või teenuse juurde . 3.Miks turistide arv nii kiiresti kasvab ? Tugeva tõuke turismi edenemisele on andnud transpordi areng, eriti odavlennufirmade jõuline tulek transporditurule ,mis võimald...
Geograafia majandus I riigi arengutaseme näitajad: 1 kogutoodang: sisemine kogutoodang 2 rahvamajanduse kogutoodang 2 rahvastiku hõivatus erinevates majandussektorites 3 majanduse struktuur 4 energia tarbimine 5 sotsiaaldemograafilised näitajad II 1)kõrgelt arenenud põhja riigid: USA, Kanada,Austraalia,Jaapan,Iisrael,peaaegu kõik Euroopa riigid 2) arengumaad:Aafrika, riigid Aasias ja LõunaAmeerikas. III maailmamaj kujunemine agraarühiskonnast infoühiskonnani: üks tähtsamaid aluseid on olnud erinevate tootmisviiside vaheldumine *agraarühiskondpõllumaj on tähtsaim haru, algelised tootmisvahendid, üksikute kaupade vahetamine piirkonniti, elatusmajandus. Tootmisviisid: 1)korilus 2)taimekasvatus 3)põlispõllundus, loomakasvatus. *industriaalühiskondtehnoloogilised uuendused, masinate kasutusele võtt, tra...
MAJANDUSE ALUSED Kersti Ojassalu Viimsi Keskkool GEOGRAAFIA MAJANDUS ( ühiskonna vajaduste tootmine ja tarbimise korraldamine) MAJANDUSGEOGRAAFIA (tegeleb majanduse ruumilise korraldusega- ehk. territoriaalsete küsimustega) MAJANDUSE ARENGU MÕJUTAJAD LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aher...
Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teaduslik analüüs, mis hõlmab rahvastiku suurust, struktuuri/koosseisu ja arengut/muutusi, keskendub ajadimensioonile ning küsimustele palju on? Kes on? Kuidas ajas muutuvad? Allharud- geograafia, majandus, sotsioloogia,...
Geograafia kontrolltöö 1. Mõisted: 1) Maailmamajandus – maailma kõikide riikide rahvamajandusi ja nende seoseid nimetatakse maailmamajanduseks. 2) Rahvusvaheline firma – firma mis tegutseb rohkem kui ühes riigis. 3) Klaster – geograafiliselt lähestikku paiknevate sarnast või lähedast toodet pakkuvate ettevõtete kooslus. 4) Logistika – majandusharu, mille eesmärk on tagada, et veosed viidaks õigel ajal õigesse kohta minimaalsete kuludega. 5) Turism – aktiivse puhkuse vorm 6) Rahvusvaheline tööjaotus – tööjaotuse kõrgeim vorm, mille puhul iga riigi majandus keskendub sellisele toodangule mille tootmiskulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui teistes riikides. 7) Kapital – väärtus (raha) või materiaalne omand, mida kasutatakse kaupade osutamiseks. 2. Millest poolest erineb RKT SKT-st? – 3. Hiina areng majandusturul. – On ...
MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- j...
ITAALIA MAJANDUSLIK GEOGRAAFIA s Tallinn 2009 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sisukord 2 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sissejuhatus Itaalia on unitaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946. aastal rahvahääletusega (referendum). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid. 3 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Asetus ja naaberriigid Itaalia asub Lõuna-Euroopas. Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Va...
Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM...
teenused - ärteenus tootmisprotsessis osutatud teenused, mille hind kajastub lõpp toodangu hinnas, (uurimus ja arendustegevus, ramatupidamine, turu uuring), isikuteenus lõpptarbimine, kus tarbija maksab teenuse eest (juuksur, maniküür, arstiab), avalikud teenused teenus, mida riik või omavalitsus korraldab kogutud maksude eest, riigieelarvest: politsei, haridus, riigikaitse, omavalitsusest: sotsiaalabi, tänava valgustus, teede korrashoid, teenuste globaliseerumine suurem kauplemine teenustega, infotehnoloogia areng, rahvusvaheliste firmade konkurentsi eelised, teenuste osatähtsuse suurenemine nõudluse kasv, uute teenuste tekkimine, tootmise spetsialiseerumine, teenuste tootmisprotsess uurimus ja arendustegevus, kvaliteedi kontroll, toodete müük, teenuste rahvusvahelistumine kõige enam finantsteenused, kuna tehnoloogia on kiiresti arenenud. transport veondus, mis tegeleb kaupade või inimeste veoga, kaubavedu jaguneb logis...
Geograafia KT – Turism, Teenindusmajandus 1. Teenuste liigitus ja osatähtsuse kasvu põhjused. Isikuteenused – osutatakse otse tarbijale – juuksur, takso, fotograaf Äriteenused ehk tootjateenused – teenused, mis on osutatud kaupade või isikuteenuste tootmisprotsessist – uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport Avaliku sektori teenused – osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt – haridus, politsei, SMIT 2. Inimeste rakendatus erinevatel ühiskonna arenguetappidel. Agraarühiskond – valdav osa töötajatest põllumajanduses Tööstusühiskond – osa masintööstuse teha, valdav osa tööstuses Infoühiskond – valdav osa teeninduses 3. Üleilmastumist soodustavad tegurid. Kasvav rahvusvaheline kaubandus, tihenev kultuurivahetus, muutused tehnoloogias (transpordi ja kommunikatsiooni areng), energia odavnemine 4. Transpordiliikide eelis...
NÜÜDISAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS (1) 1. Teadus, tehnoloogia ja geograafia * teadus- tegevus, mille eesmärk on uute oluliste teadmise saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. jaguneb teadusharudeks. sisaldab FAKTI, TEOORIAT nt seaduspärasusi ja SOOVITUSI teadmiste kasutamiseks. * teaduslikud uurimismeetodid- annavad igale teadusharule oma veetlus-, katse-, ja analüüsivahendid, seavad kindlad reeglid. koosneb PROBLEEMI PÜSTITAMISEST (olemasolevad teooriad + praktiline vajadus), HÜPOTEESI SÕNASTAMISEST ja KONTROLLIMISEST (taustinfo kogumine, katsed ), TULEMUSTE PUBLITSEERIMISEST. Kokkuvõtteks UUS TEOORIA. * geograafia areng- kasvas välja Maa looduslike tingimuste, paikade, maade, piirkondade iseärasuste, looduse, rahvaste, majandustegevuse ja kommete uurimisest ja kirjeldamises. uurimismeetodina kasutati kaardistamist. (esmalt idamaade tsivilisatsioonides, kreeklased töötasid välja. )arengu käigus toimus spetsi...
Geograafia Demograafia- ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rahvastikurühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. )uurib rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi) Demograafiline üleminek- rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Inimarengu indeks(HDI)- Kasutatakse riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. (olulised koponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng) Traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Nüüdisaegne rahvastikutüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus ...
Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud Koostasid: Emma-Lotta Kägo Siret Bugajev • Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud moodustavad kõrgtehnoloogilise majanduse juhtiva osa. • Kõrgtehnoloogiline majandus eeldab, et tootmises või teeninduses on suur tähtsus teadus- ja arendustegevusel ning innovatsioonil. • Arvuti-, meditsiinitehnika-,kommunikatsiooniseadmete, elektroonika-, roboti ja mikroelektroonika, ravimite- jms tööstus. • Kõrgtehnoloogilise majanduse arendamine nõuab tihedalt ja operatiivset koostööd teadlaste ja tootjate vahel. • Viimaste aastakümnete kogemus on kinnitanud, et kõige paremini saab see toimuda ülikoolide juurde asutatud tehnoloogiakeskustes, nn tenoloogia- või teadusparkides. • Maailma kuulsaim tehnoloogiakeskus on USA California osariigis Silicon Valley . • Eestile on kõige lähemal näide Soomes firma Nokia ja Oulu linna, täpsemalt sealse ülikooli koostöö....
ÜLIKOOLID KESKAJAL 10.Klass ÜLIKOOLIDE TEKE Ülikoolide ja hariduse teket soodustasid: · Lääne- Euroopas kasvasid linnad kiiresti · Vajadus oli kaitsta linnaõigusi · Kirik vajas kirikuõigust · Kiire kultuuri ja majanduse areng · Huvi teaduse ja hariduse vastu · Nõutus haritud inimeste järgi ERINEVAD KOOLID · Kloostrikool- õppeasutus, mis kuulub kloostri juurde. · Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ...
GEOGRAAFIA 11.november . 2008 Rahvusvahelised firmad : Rahvusvaheline firma ehk hargmaised firmad on sellised ettevõtted , mis tegutsevad mitmes riigis või isegi kümnetes riikides . Mõned neist (Coca-Cola , Pepsi jne ) omavad tootmisettevõtteid pea igas riigis . Peakorter ühes riigis Tootmine ja teises (mitmes ) riigis Turustamine . Globaliseerumine ehk üleilmastumine . Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist . GLOBALISEERUMISE +ja - : plussid on : Tänapäeva maailmas liiguvad raha , tehnoloogia , informatsioon ja kaubad üle riigipiiride seninähtamatu kiiruse ja kergusega . miinused on : Süveneb kihistumine maailmamajanduse tugevamate ja nõrgemate osade vahel : mõned regioonid saavad globaliseerumisest suurt kasu ...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks maailmamajanduse kujunemine. Tootmisviis ühiskonna eluks ja arenguks vajlike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Traditsioonilised tootmisviisid: a) korilus b) elatusmajanduse olemus (toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel) c) varaagraarne tootmisviis (põlluharimine, loomade kodustamine, vahetuskaubandus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Tööriistad.) d) hilisgraarne tootmisviis ( taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Arenevad muud majandusharud as in käsitööndus, kaubandus) Industriaalsed tootmisviisid: a) Varaindustriaalne tootmisviis (15.saj Euroopas. Maailmamaad arenesid koos üksteisega koostööd tehes.) b) Hilisindustriaalne tootmisviis (19.saj tehnoloogiline murrang. Telefon, elekter, lennukid, raadio, auto jne. Nafta, väetised. Masinaline suurtootmine...
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED. 1) tootmisviis - selle moodustavad majanduses kasutavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus *jaotus: tehnoloogiad ja töökorraldus *traditsiooniline tootmisviis e. eelindustriaalne (15.saj Indias ja Hiinas) - levinud väikestes inimgruppides; olulisi hüvesid toodetakse oma tarbeks ning tarbitakse eneste poolt; elatusmajanduslikud ja maailmamajanduses ei osale; jaguneb koriluseks, varaagraarseks(Aasias ja Aafrikas) ja hilisagraarseks. *industriaalne tootmisviis - levinud suuremates inimhulkades; vajalik ühiskonna riiklik korraldus; olulisi hüvesid toodetakse müügiks; tootmine pole enda tarbeks; saadud raha eest endale midagi kasulikku; tehnoloogia pidev areng; aktiivne osalemine maailmamajanduses; sai alguse Euroopas 15.saj. Arenes kahel viisil: iseseisev, sõltuv. Jaguneb varaindustriaalne ja hilisindustriaalne. *postindustriaalne - väga hästi arenenud geograaf...
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: ...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Tootmisviisi mõiste-moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelisi suhteid ja töökorraldus. 1.1. jaotus-Traditsioonilised, Industriaalsed ja Postendustriaalne 1.2. traditsioonilistel- Toodetakse väikse grupi või ühe inimese poolt, toodetakse endale söögiks 1.3. industriaalsetel- Saavad alguse seoses industrialiseerimisega. Levinud suurtes inimgruppides. Esineb tööjaotus. Toodetakse müügiks. Tekivad riigid. Tehnoloogiline areng. Tekib maailmamajandus.---Varaindustriaalne-Alates 15,saj . Teine 18/19-saj vahetusel. Hilisindustriaalne-seoses kolmanda tehnoloogilise murranguga 19/20-saj vahetusel. 1.4. postindustriaalsel- Levinud suurtes inimgruppides. Esineb väga hästi arenenud riikides. Info kiire levik. Toodetakse müügiks. ...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. (õp. lk.72-131) 1. Põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. Iseloomulikud jooned eri ühiskondades. Tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. Tööstusühiskond e. Industriaalühiskond: Masinatega töö Tarbimine Linnastumine e. Urbaniseerumine Tööliste organiseerumine aja jooksul – võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid Infoühiskond: Globaliseerumine – ettevõtted võivad ja saavad tegutseda kõikjal maailmas Kapital ei tunne riigipiire – investeeritakse sinna, kus kõige soodsam Võõrtöölised Põllumajandusühiskond e. Agraarühiskond: Naturaalmajandus – suurem osa toodangust tarvitatakse enda ...
RAKK 9. klass Koostas: Kristel Mäekask Raku mõiste Rakk on organismi väikseid ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Inimese kehas on üle 200 erineva raku. Rakkude uurimine Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene valgusmikroskoop Inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Robert Hooke´i joonis korgi rakkudest Antony van Leeuwenhoek Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. (1632 - 1723) Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. (1792-1876) munarakk Karl Ernst von Baer on Eestis sündinud ja õppinud saksa päritolu teadlane, keda peetakse embrüoloogi...