Jakob Westholmi Gümnaasium GHB Referaat Autor: Kristofer Seil Juhendaja: Marge Ensling Klass: 7 A Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 1. GHB....................................................................................4 2. Tarvitamine...........................................................................5 2.1 GHB joobe tunnused...............................................................5 3. GHB mõju.............................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................7 Allikad....................................................................................8 ...
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Gregor Alton Narkootikumid Referaat Juhendaja : Endla Härm Haapsalu 2013 Sisukord Heroiin.............................................................................................................................3 GHB ja LSD.....................................................................................
ERGUTID Karl Johann Reitalu Riho Kirsipuu Mis on erguti? Stimulant Mõnuainete osa Ravimid Mida teevad ergutid? Tõstavad südame rümisagedust, vererõhku ja lihastoonust Tähelepanuvõime kasv Reaktsiooniaja pikenemine Suurendab aktiivsust Tekitab sõltuvust Peamised ergutid Kofeiin Nikotiin Kokaiin Kanep Inhalandid Amfetamiin Metamfatamiin Ecstasy GHB Kofeiin Mis see on? Mõju Nikotiin Mida endast kujutab? Mõju Kanep Mis see on ? Kanepi mõju Inhalandid Mis see on ? Mõju Amfetamiin Mida endast kujutab? Mõju Metamfatamiin Mis see on ? Metamfatamiini mõju Ecstasy Mis see on ? Mõju GHB Mida endast kujutab? Mõju Tänan kuulamast!
Enamlevinumad narkootikumid ja nende tarvitamise tagajärjed. ENAMLEVINUMAD NARKOOTIKUMID • Kokaiin • Hallutsinogeenid • Katinoonid • Kanep • Amfetamiinitüüpi stimulandid • GHB • Opioidid KOKAIIN • Lühiajaline toime • Ergutab kesknärvisüsteemi • Muudab jutukamaks ja püsimatuks • Suurte annuste puhul võivad tekkida krambid, hirmutunne, agressiivsus. • Mürgistus • Südame rütmihäired • Sõltuvus HALLUTSINOGEENI D • Toime on inimestel erinev • Ümbritsevad nähtused ja helid moonduvad • Ebameeldivad nägemused • Vahelduv meeleolu • Ebaloogilised mõtted • Sõltuvus KANEP • Muutub maailmataju, käitumine • Jutukas, naerab palju • Aja- ja ruumitaju nõrgened • Refleksid aeglustuvad • Tekitab vähki • Sõltuvus GHB • Mõju sarnaned alkoholiga • Lõbusus, jutukus. • Teeb uniseks • Suur üleannu...
Sisukord 3.....................................................................................Amfetamiin 4.....................................................................................Crack 5.....................................................................................Ecstasy 6.....................................................................................GHB 7.....................................................................................Heroiin 8.....................................................................................Kanep 9.....................................................................................Ketamiin 10...................................................................................Kokaiin 11...................................................................................Liimid lakid 12........................................................
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saad...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Mürgid Referaat Juhendaja: Ly Kukk Pärnu 2009 Sisukord: 1)Ecstasy 2)Amfetamiin 3)Metamfetamiin 4)LSD 5)Seened 6)Ketamiin 7)Kanep 8)Heroiin 9)Moonivedelik 10)Fentanüül ehk valge hiinlane 11)Metadoon 12)Kokaiin 13)Crack 14)GHB 15)Poppers 16)Rahustid Ecstasy Tabletid, mis tunduvad kahjutud, kuid mille kasutamine võib kehvasti lõppeda. Kuidas veel kutsutakse? E, komm, ketas, ratas. Mõnel tabletil on hüüdnimi sellel oleva pildi järgi. Kuidas välja näeb? Eri kuju ja värviga tabletid, millel on sageli mõni pilt peal. Mõnikord harva on ecstasy ka kapslitena. Kuidas tarbitakse? Neelatakse alla. Mõju algab umbes 20 minuti kuni tunni pärast ja kestab mitu tundi. Miks tarvitatakse? Ecstasy annab kasutajale tunde, nagu oleks tal rohkem energiat, see peletab une ja te...
UIMASTID REFERAAT Juhendaja:Liina Birnbaum Roman Tukmatsov 7.c Mis on uimastid ? Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsub esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske. Paljudes peredes on igapäevane, et üks vanematest suitsetab või tarbib alkoholi.Uima...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT INIMESEÕPETUS P2NC.00.495 KONSPEKT ,,Uimastid ja sõltuvused" Kodutöö 4 Yulia Shipitsyna Juhataja: Marge Grauberg NARVA 2011 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2) LÜHIKE ÜLEVAADE UIMASTITEKASUTAMISE OLUKORRAST EESTIS...............4 3) UIMASTITE KASUTAMIST ALUSTAMISE PÕHJUSED..............................................5 4) NARKOOTIKUMIDE KASUTAMISE PÕHJUSED................................................6 5) TARBIMIST MÕ...
DRUGS-your enemy! Drugs-What are they? · Banned by law · Really dangerous and unhealthy · People use them to get high or feel better · Affect our behavior and senses completely · There are natural and chemical drugs What is a drug addiction? · Constant need to have it again and again · Physical addiction · Mental addiction Main reasons to start · Your friends use it · Curiosity-new and interesting · Symbol of independents,rebellious and being an adult · The feeling of being high · Easy to get · Symbol of money and fame What is what? · Ecstasy · Methadone · Meth · Cocaine · Heroin · Crack · Amphetamine · GHB · LSD · Nervines · Cannabis · Glues and varnishes · White Chinese The risky part · Pure or not? · What's in it? · The level of strongness · Making a coctail · Unpredictable ...
NARKOOTIKUMID Ained, mis mõjutavad inimese psüühikat nii soodsas kui ka psüühikahäireid põhjustavalt, nimetatakse psühhoaktiivseteks. Nende ainete hulk on väga suur ning osa neist on igapäevaselt kasutusel ilma seadusandlike piiranguteta (näiteks kohv), mõnede kättesaadavuse üle on kehtestatud piirangud (näiteks vanuseline piirang alkoholi ja tubaka puhul) ning suurt hulka aineid (nende valmistamist, tootmist, levikut, kasutamist jne) kontrollitakse rahvusvaheliselt ja/või siseriiklikul tasandil. Tihti kasutatakse narkootilistest ainetest rääkides vaid sõnapaari ,,narkootiline aine", samuti on levinud termin ,,uimasti". ,,Narkootilised ained kasutavad keha tagavarasid, need ei sisalda toitaineid, vaid kurnavad keha ja vähendavad selle vastupanuvõimet haigustele ja stressile." (www.folklore.ee..) Viimasel aga puudub ühemõisteline sisu. Laiemas mõistes on uimasti aine, mida võidakse kuritarvitada, sõltu...
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilo...
Narkootikumide puhul on ainult üks nõuanne - ära proovi ühtegi narkootikumi. · Narkomaania on pahe, mis rikub paljude, eeskätt noorte elu ja tervist. · Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja emotsionaalsetes talitustes. · Sa ei tea, kui vähesest võib sulle piisata, et sa sellest enam lahti ei saa. Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: 1. depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana 2. stimulandid - kokaiin, crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy 3. hallutsinogeenid - LCD Manustamise viisid · Suitsetamine või sissehingamine · Versoonde või lihasesse süstimine · Allaneelamine ning mõningatel juhtudel aine närimine ja sülje allaneelamine · Nuusutamine Narkomaani tunnused: 1. imelik pilk ja ebakindlad käeliigutused 2. silmaterad kas laienevad või ahenevad...
Miks sõltuvust tekitavad ained on minu arvates kahjulikud? Kõige levinumad sõltuvust tekitavad ained on suits ja narkootikumid, ka alkohol on sõltuvust tekitav aine. Sõltuvust tekitavad ained jagunevad kahte gruppi legaalsed ja illegaalsed. Legaalsete hulka kuuluvad alkohol, tubakas ja tubaka tooted, ravimid, energiajook, kohv, must tee, tugeva lõhnaga ained (bensiin). Illegaalsete ainete hulka kuuluvad moka-ja nuusktubakas, kanep ja kanepitooted, GHB ja LSD, heroiin, amfetamiin, EXTASY, kokaiin, moonivedelik, hallutsiogeenid. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Narkootikumid on kõige kahjulikumad sõltuvust tekitavad ained. Narkootikumides ei saa kunagi kindel oll...
Sõltuvust tekitavad ained 1. Uimasteid võib jagada erinevatesse rühmadesse lähtuvalt nende toimest KNS-le: - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi pärssivad e rahustavalt mõjuvad ained? Alkohol, uinutid ja rahustid (bensodiasepiinid, barbituraadid), GHB, ketamiin. Pupillide suurus ei muutu, kuid reaktsioon valgusele aeglustub. Silmad hüplevad edasi-tagasi ning ei jää pidama konkreetsele objektile. Pulss aeglustub, vererõhk langeb. Lihastoonus nõrgeneb. Kehatemperatuur ei muutu.Aja kulg aeglustub. - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi stimuleerivad e ergastavalt mõjuvad ained? kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ectasy, crack Pupillid suurenevad ning reageerivad valgusele aeglaselt. Silmade fokuseerimine ei ole häiritud. Pulss kiire, vererõhk kõrge. Lihastoonus on tugev, lihased on pinges. Ajataju on kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad nimesele hallutsinogeenid? LSD, meskaliin, ps...
INIMESE ÕPETUS Noored ja uimastid Jana Smirnova ja Kärt Kool 7.klass Miks noored üldse teevad algust uimastite tarvitamisega? nende sõbrad tarvitavad uudishimust uimastid on kergesti kättesaadavad uimastid sümboliseerivad noorte jaoks mässumeelsust, iseseisvust ja igapäevareeglite rikkumist Uimastite tarvitamine on alati riskantne. Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul, on järgmised: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas ja pole teada, millega seda segatud on et uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitatakse koos alkoholiga Uimastitega seotud nakkushaigused ...
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused)...
Tervislik elu- ja käitumisviis Sport on olnud inimeste elus tähtsal kohal väga pikka aega, juba vanad kreeklased pidasid sportimist võrdväärselt tähtsaks õppimisega. Küll aga ei pea osad noored spordist lugu või ei leia selle jaoks aega. Samas leiavad paljud aega alkoholi ja narkootikumide jaoks. Milline võiks olla tervisliku elu- ja käitumisviisiga noor ning miks paljud sellist elu omaks ei taha võtta? Ideaalis on noorel paigas unereziim. Kuigi on tavaline, et pärast nädalavahetust on jälle öö ja päev sassis, sest tahetakse käia sõpradega väljas või lihsalt kauem üleval olla. Järgmisel päeval magatakse lõunani, mõni ehk isegi õhtuni. Nii kerge ongi unereziimist lahti saada. Teiseks oluliseks kriteeriumiks on tervislik toitumine. See tähendab, et tuleks süüa palju valke, süsivesikuid ja häid rasvu, mida saab näiteks kalast ning vältida tuleks halbu rasvu. Toidukordi võiks olla regulaarsete vah...
Tervislik elu- ja käitumisviis Sport on olnud inimeste elus tähtsal kohal väga pikka aega, juba vanad kreeklased pidasid sportimist võrdväärselt tähtsaks õppimisega. Küll aga ei pea osad noored spordist lugu või ei leia selle jaoks aega. Samas leiavad paljud aega alkoholi ja narkootikumide jaoks. Milline võiks olla tervisliku elu- ja käitumisviisiga noor ning miks paljud sellist elu omaks ei taha võtta? Ideaalis on noorel paigas unerežiim. Kuigi on tavaline, et pärast nädalavahetust on jälle öö ja päev sassis, sest tahetakse käia sõpradega väljas või lihsalt kauem üleval olla. Järgmisel päeval magatakse lõunani, mõni ehk isegi õhtuni. Nii kerge ongi unerežiimist lahti saada. Teiseks oluliseks kriteeriumiks on tervislik toitumine. See tähendab, et tuleks süüa palju valke, süsivesikuid ja häid rasvu, mida saab näiteks kalast ning vältida tuleks halbu rasvu. Toidukordi võiks olla regulaarsete vah...
Ketamiin Ketamiin (raviminimi Ketalar® või Ketanest®, slänginimetus "K-vitamiin", "K") on narkoosiaine, mida meditsiinis veel praegugi kasutatakse. Süstimislahuseid valmistatakse apteegis ja hoitakse klaaspurkides. Ketamiin tekitab joovet, kuid ta toime ei ole nii tugev kui PCP1. Ketamiini hakati kontrollima pärast seda, kui ELis tekkis 2000. a mure nende uimastite kuritarvitamise tõttu meelelahutuslikel eesmärkidel.(130) ÜRO rahvusvaheline uimastite kontrolli büroo (International Narcotics Control Board, INCB) lisas 2001. a märtsis GHB rahvusvaheliselt reguleeritavate uimastite nimekirja ning seejärel on kõik ELi liikmesriigid ajakohastanud oma vastavaid õigusakte. Hiljuti, 2006. a märtsis, soovitas ÜRO rahvusvaheline uimastite kontrolli büroo Maailma Terviseorganisatsioonil kiirendada oma revisjoni selles kohta, kas ketamiin peaks olema rahvusvahelise kontrolli all ($fn,$fn). Siseriiklikul ...
TUNTUMAD ILLEGAALSED UIMASTID Marihuaana Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine, lihtsaim kanepitoode valmistatud kuivatatud õitest ja lehtedest. Tarvitamisel, nii suitsetamisel kui suukaudsel, tekib eufooria ja lõdvestustunne, kaob reaalsustaju, tekib ajas mitteorienteerumine ja tundemaailma intensiivistumine, sageli pidurdamatu naer ja jutukus, muutused koordinatsioonis ja kontsentreerumises. Kasutajal on jutukas, võib tekkida depersonalisatsiooni tunne, kuid siiski on tõestatud, et samas väheneb inimestevaheline suhtlemine. Lühimälu ja tähelepanu, reaktsiooni aeg ja käelised oskused on häiritud. Kõige sagedamad ebameeldivad kõrvaltoimed on hirm ja paanika, kuid võib esineda ka paranoia ning hallutsinatsioonid. Kanepi suitsetamine on vähkitekitav ja põhjustab mutatsioone, kuna marihuaana sigaretid sisaldavad rohkem tõrva ja kantserogeenseid aineid kui tubakas. Hasis (kanepivaik) Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pak...
Riskikäitumine Eesti noorte hulgas. Riskikäitumise mõiste ja liigid. Riskikäitumiseks nimetatakse käitumist, mis omab või võib teatud tingimustel omada käituja enda või tema kaaskodanike tervisele ebasoodsat mõju. Riskikäitumise tagajärjed on enamasti lisaks tervishoiukuludele seotud ka kuludega majandusele, ühiskonnale jne. Riskikäitumise liigid: * suitsetamine * alkoholi (liig)tarvitamine * uimastite proovimine/tarvitamine * kaitsmata seksuaalvahekord mitteusaldusväärse partneriga * liikluseeskirjade eiramine * ohutusvahendite kasutamise eriamine * ohutusreeglite eiramine jt Miks noored käituvad riskivalt? * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) * e...
Uimastid Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski n...
Party drugs and party people: examining the `normalization' of recreational drug use in Melbourne, Australia Referaat Anna Klimovits Duff, C. (2005). Party drugs and party people: examining the `normalization' of recreational drug use in Melbourne, Australia. International Journal of Drug Policy, 16, 161-170. Antud artikkel käsitleb Melbourne'is, Austraalia linnas, läbiviidud uurimust narkootikumide ja alkoholi tarbimise kohta noorte inimese seas. Küsitleti 379 inimest, kellega saadi kontakti külastades Melbourne'i baare ja ööklubisid. Keskseks uurimisteemaks oli joovet tekitavate ainete kasutamise sagedus käies sõpradega väljas ning kui normaalne selline nähtus on. Duffi uurimus tugineb sarnastele Howard Parkeri ning tema kolleegide uurimustele Põhja-Inglismaal. Duffi põhilisteks hüpoteesideks on Parkeri jt. uurimiste tulemused näiteks, et enamik küstletavaid on narkootikume pr...
Meelemürgid. Meelemürkide hulka kuuluvad alkohol, uimastid ja suitsetamine. Kõik need on väga tervist kahjustavad. Uimastid Uimastite kuritarvitamise problemaatika on Eestis küllaltki uus nähtus, millest viimase kümne aastaga kasvanud kiiret lahendust vajavaks probleemiks. Statistikast nähtub, et viimastel aastatel on narkootikumide tarvitamine järsult suurenenud just laste ja noorte hulgas. Lisaks sellele, et uimastite tarbimine halvendab inimese tervist ja toimetulekuvõimet, on uimastite tarbimise laiem tagajärg suurenev kuritegevus ja nakkushaiguste, sealhulgas HIV-viiruse levik. Toime järgi peaajule jaotatakse narkootikumid kolmeks: 1.depressandid - moonivendelik, morfiin, oopium, herohiin, kanep, hasis, marihuaana 2.stimulandid - kokaiin, crack (suitsetatav kokaiin), amfetamiin, ecstasy 3.hallutsinogeenid - LCD Manustamise viisid · Suitsetamine või sissehingamine · Versoonde või lihase...
Narkootikumid ja narkomaania Koostaja: Kaire Lanno Täiendanud: Merike Lippmaa Tunne vaenlast! Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid kahjustavad keha ja aju. Nad võivad tappa. Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit üha uuesti. Ainuüksi narkootikumide olemasolu ei anna põhjust nende proovimiseks! Ohud, mis kehtivad iga uimasti puhul: kunagi ei saa päriselt kindel olla, mida tegelikult tarvitatakse; ostetud uimasti ei ole kunagi täiesti puhas, pole teada, millega seda segatud on; uimasti tegelik kangus ei ole täpselt teada, võib kogemata saada üledoosi; uimastite toimes ei saa kunagi päriselt kindel olla, ka siis kui seda on varem tarvitatud; uimastite läbisegi tarvitamine võib olla äärmiselt ohtlik, see kehtib ka juhul, kui neid tarvitata...
SASASASA 10A klass Raino Teemu NARKOOTIKUMID Referaat Juhendaja:assa KASAAA 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest........................................
5. loeng tümostabilisaatorid ja nootroopikumid LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium on Mendelejevi tabelis 3., aatommass 7 · Imendub seedekulglast täielikult, max c 0,5-3 t · Seondumine valkudele minimaalne · Eritub muutumatult neerude kaudu · Vähendab loomkatsetes reageerimist välistele ärritajatele · Ei pärsi närvisüsteemi LIITIUM: SPETSIIFILISELT PSÜHHOAKTIIVNE METALL! · Liitium(karbonaat) ravib maania 2-5 nädalaga · Toimib bipolaarse häire puhul hooge ennetavalt · Sobib ka unipolaarse depressiooni ennetamiseks · Raviv kontsentratsioon veres 0,7-1,2 mM · 2 mM: oksendamine, ärrituvus; häiruvad tähelepanu, mälu, neerude talitlus; kehakaal suureneb; värinad; krambid; kooma Mõju monoamiinidele: tugevdab serotoniini- ja noradrenaliinimehhanisme, nõrgendab dopamiinimehhanisme · Tugevdab atsetüülkoliini toimet · Mõjustab ka aminohape-virgatsainete ja neuropeptiididetoimeid · Need mitmekesised efektid võivad olla põhj...
Keila Gümnaasium 7c klass Juhan Juurikas Uimastite kahjulikud mõjud Referaat Juhendaja H. Israel Keila 2009 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas uimastid inimest mõjutavad 4-5 2. Uimastitekahjustused 6 3. Enamlevinud narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained. 7-11 3.1. Rahustava toimega uimastid 7-8 3.1.1. Opiaadid 7 3.1.2. Kanepi produktid 8 3.2. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 8-10 3.2.1. Kokaiin ja crack 8-9 3.2....
Sõltuvused Alkohol Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Kas oled vahel neid jutte kuuldes mõelnud, et mis selles alkoholis siis nii halba on? Võib tunduda uskumatuna, mida kõike alkohol mõjutab- tervist, suhteid, kuritegevust, varajast suremust, vara hävimist jne. Alkoholi poolt tekitatud kahju on kordades suurem kui alkoholiaktsiisist saadav riigitulu. Miks alkohol nii ohtlik on? Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada. N...
NARKOOTIKUMID Mis on uimastid? • Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, ...
Kogu tõde narkootikumidest! Miks noored üldse hakkavad narkootikume tarvitama? Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse nark...
Uimastid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist suhtumist , meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantiedeks, stimulantideks ja hallutsinugeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust ehk narkomaaniat. Uimasti on tegelikult aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on uimastav mõju. Samuti on selles registris palju aineid, mis ei ole uimastava toimega vaid on ergutid. Narkootukumideks loetakse ka neid aineid, kus on tegemist seguga ja millel ei ole uimastavat toimet. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, kuid on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. N...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Referaat: Sõltuvused Laur Langeproon Klass: 10 A Sõltuvused Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike: · Psüühiline · Füüsiline · Sotsiaalne · Seksuaalne · Majanduslik Sõltuvusi on erinevaid. Need võivad olla põhjustatud ainest või olla käitumuslikud. Ained võivad omakorda olla legaalsed või illegaalsed. Käitumine võib olla aktsepteeritav või tau...
TEADVUSE SEISUNDID psühholoogia referaat TEADVUS Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist (1).Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Kõige selgemalt iseloomustab sellist teadlikkust ärkvelolekuteadvus kui oleme ärkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda. Ka ärkvelolekul ei teadvusta inimene kõike. Pikaajalise harjutamisega võib osa tegevusi muutuda automaatseks (me ei teadvusta neid enam): arvutil trükkimine, jalgrattaga sõitmine. Muutuse olulisust kogeme kohe, kui püüame mingile hästiõpitud oskusele keskenduda selgub, et võime kergesti eksida: trükkida vale tähe, kukkuda jalgrattalt jne (1). Võime kogeda ka teistsuguseid teadvuse seisundeid, mis on iseeneslikud (spontaansed): unistamine, uni ja unenäod või tahtlikult esile kutsutud: hüpnoos, meditatsioon ja mitmete ainete tarbimisest tingitud se...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond NARKOMAANIA Uurimustöö Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2009 2 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1.NARKOLOOGIA...........................................................................................................5 2.NARKOOTIKUMID......................................................................................................5 3.NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID.............................................................................5 4.NARKOOTILISE AINE TOIME...................................................................................8 5.NARKOOTILISE AINE MANUSTAMISE VIISID......................................................
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetil...
Bioloogilise psühholoogia arengusuunad. Uni ja ööpäevarütmid. Bioloogiline rütm on ajas korduv, ühesuguse järjestuse ja intervalliga toimuv bioloogiline sündmus või funktsioon. Tsirkannuaalsed – tsükli pikkus ligi 1 aasta (loomade paljunemistsüklid, ränne-aastaaegade vaheldumisega seotud). Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (nt inimese menstruaaltsükkel). Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkeloleku tsükkel) Ultradiaansed -tsükli pikkus alla ööpäeva Ööpäevaste rütmide tunnused : 1. Säilivad ka konstantsetes tingimustes ligi 24h perioodiga – „vabajooksu “ periood 2. Temperatuurikompensatsioon – erinevalt paljudest bio protsessidest ei sõltu tsükkel kehatemperatuurist 3. Teatud keskkonnatingimustes – vb bio fn tsüklilisus muutuda 4. Ööpäevaseid rütme reguleerivad 24h perioodiga keskkonnatsüklid Ööpäevarütmid on endoge...
Psühhofarmakoloogia loengukonspekt 1.-2. loeng sissejuhatus Psühhofarmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjuga psüühikale, eeskätt selliste ravimitega, mille mõju psüühikale on nende toimetes kõige olulisem; (psyche; phramakon vs toxicon; logos) Psühhofarmakonide rühmad jaotatakse psühhiaatrias tavapäraselt kasutatavateks & väljaspool med. kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) ...
Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid). Vastus B klassi põlengud: PÕLEVVEDELIKUD JA TAHKED SULAVAD AINED - ÕLI, BENSIIN, LAHUSTID, VAIGUD, LIIMID, RASV, ENAMIK PLASTE JM Vastus A klassi põlengud: TAHKED, PEAMISELT ORGAANILISE PÄRITOLUGA JA PÕLEMISEL HÕÕGUVAD AINED - PUIT, PABER, TEKSTIIL, PÕLEVAD KIUDAINED JM 4. Millised tulekustutid sobivad A klassi tulekahju kustutamiseks ? Vastus: pulberkustuti, vahtkustuti, vesikustu...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohan...
Bioloogiline psühholoogia I LOENG Ülevaade bioloogilise psühholoogia ainest ning teemadest; Käitumise ja kogemuse füsioloogiliste evolutsiooniliste ja arenguliste mehhanismide uurimine. Bioloogiliste seletusviiside neli kategooriat: - Füsioloogiline – kuidas aju jt organid käitumisega on seotud - Ontogeneetiline – kirjeldab struktuuri või käitumise arengut - Evolutsioonline – rekonstrueerib struktuuri või käitumise evolutsiooni ajaloo - Funktsionaalne – miks struktuur või käitumine selliseks kujunes Ülevaade aju ehitusest ja funktsioonidest; Ajukoore all olevad sügavamad osad on eluliselt kõige olulisemad, kus asuvad lihtsaimad asjad nt südametegevus, hingamine. Selgroo otsast hakkavad tulema. Saab võrrelda jäätisega. Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu ja motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja une-ärkveloleku rütm ...
Kuressaare Gümnaasium UIMASTITE KAHJULIKKUS INIMESE TERVISELE JA PEREKONNASUHETELE Uurimustöö Koostaja: Kätriin Tamm Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 ...
NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA AASTANI 2012 SISSEJUHATUS Eestis on narkootikumide kuritarvitamisega seonduv problemaatika suhteliselt uus nähtus, kasvades 20 sajandi lõpuaastail Eesti ühiskonnas kiiret lahendust vajavaks probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik...
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname...
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
PRAISE FOR The 4-Hour Workweek "This is a whole new ball game. Highly recommended." --Dr. Stewart D. Friedman, adviser to Jack Welch and former director of the Work/Life Integration Program at the Wharton School, University of Pennsylvania "It's about time this book was written. It is a long-overdue manifesto for the mobile lifestyle, and Tim Ferriss is the ideal ambassador. This will be huge." --Jack Can eld, cocreator of Chicken Soup for the Soul®, 100+ million copies sold "Stunning and amazing. From mini-retirements to outsourcing your life, it's all here. Whether you're a wage slave or a Fortune 500 CEO, this book will change your life!" --Phil Town, New York Times bestselling author of Rule #1 "The 4-Hour Workweek is a new way of solving a very old problem: just how can we work to live and prevent our lives from being all about work? A world of in nite...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
