FAUST Johann Wolfgang von Goethe Kes viitsib luulet ja värsse lugeda siis on kõik korras. Sest ,,Faust" on värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. on tegemist üsna tuntud teemaga võitlusega hea ja kurja vahel, Jumala ja Saatana vahel, milles tavaliselt väljub võitjna headus ja armastus. "Faust" on lugu taltsutamatust uudishimust ja kustumatust teadmisjanust, millel ei ole positiivset lahendust teadusele tuuakse ohvriks kõik inimlik, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed.On arvatud et Goethe kirjutas ,,Faust ,,-i kahes osas vaheaegadega. FAUST. FAUST saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on teadlane, kes otsib meeleheitlikult oma elule mõtet, kuid on masenduses selle üle et on kõigest inimene. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks,kuid on ainult inimene Faust on inimesena üldse tavapäraselt ...
"Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Aastal 1790 ilmus trükis "Faust. Fragment". Aastal 1808 ilmus "Faust I". "Faust II" ilmus 1833. aastal, pärast kirjaniku surma. Faust (ka dr Faustus) on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainest on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja heliloojad. On arvatud, et muistendikangelase protoüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumise...
Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Teoseanalüüs Goethe (1749-1832) oli saksa kirjanik, filosoof ja looduseuurija. Mees alustas kirjanduslikku tegevust anakreontilise lüürika ja näidendite avaldamisega aastatel 1767-1769. Ta kirjutas palju draamasid, näidendeid ja ballaade. Goethe vaimustus W. Shakerpeare`ist , suhtus samas kriitiliselt klassitsismi ning toetus oma loomingus rahvaluule traditsioonile. Üldtuntud on tema luuletused "Nõmmeroosike", "Ränduri öölaul" ning ballaad "Metshaldjas". 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus 1833.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism....
,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada." Lugedes Johann Wolfgang Goethe teost ,,Faust" leidsin, mitmeid mõtlemapanevaid tsitaate, kuid endale kõige hingelähedasemaks osutus: ,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada.". ,,Faust" on teosena üpris raskesti mõistetav oma värsside tõttu ning leian, et tegu on raamatuga, mida peab lugema mitu korda, et jõuda kõikide detailide ning mõteteni, mis seal leiduvad. Igaüks leiab sealt midagi enda jaoks, mida võib-olla teine lugeja tähelegi ei pane. Minu jaoks kujutab tsitaat ,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada," Fausti tegelaskuju iseloomu ja mõttemaailma väga otseselt. Kuigi ta oli õppinud paljusid teadusvaldkondi ning saanud doktoriks, tundis ta siiski, et keegi pole otseselt ta teadmistest kasu saanud. See oli peamiseks põhjuseks, miks Faust oli masendunud ning sügavalt õnnetu isiksus. Tema rahulolematus endaga ja oma mõistuse piiritlusega sai talle ka saatusl...
Lugemisraport Johann Wolfgang von Goethe''Faust'' Johann Wolfgang von Goethe ''Faust'' on traagiline näident.See avaldati kahes osas.''Fausti'' peetakse Goethe kõige tähtsamaks teoseks. ''Faust'' räägib kuradi(Mefistofeles) ja inimese(Faust) vahelistest suhetest ja kuidas üks teist mõjutab. Tähtsaimateks tegelasteks on Mefistofele ehk kurat,Faust ja Margaret (ehk Gretchen),kes tekitas Faustis suurt huvi ja tundeid. Tähtsamad sündmused (lk 10)Direktor palub Komödandil ja Luuletajal tööle asuda. (lk 13)Issand ja Mefistofeles veavad Fausti vooruslikuse peale kihla. (lk 31-37)Issand annab Mefistofelesele vabad käed Fausti suhtes.Faust ja Wagner jalutavad lihtrahva seas,kes Fausti kiidavad,Faust räägib oma isast.Isa oli tal võidelnud katkuga.Wagner ja Faust silmavad puudlit.Faust võtab ta koju kaasa.(lk 38)Selgub puudli tõeline pale-Mefistofeles. (lk 41-43)Saades aru,et Mef...
"Faust" teose täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. ELU MÕTE:" Ta on mu ainus siht ja kogu elu mul temata on ainult oleskelu." "On vana tarkus veelgi jõus: Nõrk olgu tugevaga nõus. Kes söandab õigust taotada, võib elu, vara kaotada." " Alt taeva poole pilke tark ei heida, ei unista seal omataolist leida." " Ei asjatu sel olnud otiskelu, kes kõige viimast tarkust teab: vaid see on väärt nii vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võitma peab, kes ohte trotsib inimeste seas nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas. See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda kaunil hetkel: veel viibi, ilus oled, viiv! Ei katta siis saa maisel retkel mu jälgi unustuseliiv. Ses aimuses täis õnne on mu vaim. Oh ülev hetk, mu elu ilusaim!" INIMESE OLEMUS: "Jah! Inimeste põlv on vaadata nii paha, et seda nähes kuratki ei taha neid enam kiusata." " Hõiska, hing, ja õlles uju! Milleks mulle vaev ja hool? Rõõms...
"Faust" Goethe teosest pärineb romantismiajastule omane tegelaskuju Faust, keda autor on kujutanud kui teadmisjanulist isikut. Faust on doktor ja õppinud mitmeid teadusi, kuid arvab, et ei tea jätkuvalt kuidas parandada inimeste olukorda selles maailmas ja ühiskonnale elu headust tõestada. Tema olemus on rahutu ja masendunud ning otsib ahastavalt oma sisemist tasakaalu. Tegelane on suhteliselt tugeva iseloomuga, kes ei lange kergesti lõksu ja jääb oma põhimõtetele alati kindlaks, kuni taevas sõlmivad Kurat ja Jumal kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge eksiteele viia. Mefistofeles on kuri deemon, kes ei pea lugu inimestest ega austa ka Jumalat. Ühtäkki ta ilmub Fausti ette puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut, et kui viimane leiab hingerahu ja hakkab elu nautima, siis võidab Kurat ning võib mehe hinge põrgusse viia. Kui Faust nõustus, siis see leping kinnitati veretilgaga. Mefistofeles p...
Faust oli teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadustest bioloogia, keemia, arstiteadus ja astronoomia. Ta oli õppinud palju, saanud doktorikraadi. Saadud tarkuse juures tundus tale, et midagi on ikka puudu. See tunne ei jätnud rõhumist. Ta jõudis selgusele, et tarkuste ammutamine ei paku talle enam rahuldust. Talle näis, aastad mida ta oli pühendanud õppimisele on justkui raisatud. "Ja kõrged seinad siin täis riiuleid ja tühiasju igat liiki! Eks ole seegi tolm ja põrm, mis meid seob siia koide, pehkimise riiki! Kas seda, mis mul puudu, leian siin, et veenduda, et kõikjal ootab piin, et mõnikord on olnud pisut õnne?..." Lk22 Võib eeldada, et Faust oli üsnagi romantiline inimene. Ta tundis puudust armastusest, kellegi õrnast hingest kes jagaks temaga muresid ja rõõme. Ta muutus järjest õnnetumaks ning otsustas Mefistofelesega lepingu sõlmides. Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner. Ta on väga uudish...
FAUST · ,,Kes otsib, ikka eksib teel" Keegi meist ei ole täiuslik. Ja me kõik peame õppima ja otsima. Olla inimesi tähendab olla ebaperfektne, teha vigu, eksida. · ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head" See tsitaat meeldis mulle sellepärast, et on ju ka selle sama lause kohta vanasõna, öeldud veidi täpsemalt ja lühemalt Pole kurja, pole head. · ,,Ära laksuta nõnda oma õgardilõugu!" Tõin selle tsitaadi välja vaid sellepärast, kui humoorikalt see öeldud on. Võttes selle tekstist välja, kujuneb see lause hoopis teistsuguseks. See muutub naljakas. Aga ega kõik ei saagi olla tõsine töö, vahel peab ka töö ajal nalja tegema või juttu ajama. Ka kõige süngematel hetkedel. · ,,Ei ole täius inimlapse osa." Selle tõttu, et inimlaps ei ole täiuslik, suri Kristus meie rahva eest ristil. Isekalt öeldes me ei pea, e...
Faust Faust läheb koos Homompluse Hellasesse et pääseda. Et pääseda katseklaasist ja saada Hellases inimeseks.Ta viskub merre, et läbida evolutsiooni kõige lihtsamatest vormidest inimeseni. Faust asub otsima Helenat , selle käigus kogeb ta seda , et klassikaliste viirastuste tundma õppimine on rõõmsa elutunnetuse allikas. Mitte keegi ei suuda teda aidata Helena leidmisel. Paljud aitavad tal mõista et Faust on arust ära. Ta viidi Sibüll Manto juurde ( selgeltnägija). Manto mõistis Faustimuret ja aitas teda. Ta viis Fausti allilma- surnute riiki , kust Faust pidi oma hinge jõuga Helena maa peale tagasi tooma.Ta suudab seda. Helena tuleb tagasi Menelaose lossi, kuid Mesfisto viskab ta sealt välja. Dsiis võõrustab Faust Helenat oma lossis. Pärast pidustusi suunduvad Faust ja Helena maalilisse kaljukoopasse , neil sünnib poeg Euphoris( Eufooria-illusioon). Aga Eufooriusel tekkis soov lennata. Ta läheb...
FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat. Millest esialgu soovis kirjutada tragöödiat, kuid see kasvas liiga mahukaks (2osa) ja seda pole võimalik lavastada(liiga palju sündmusi). Mitmeid kordi on lavastatud Margareta ja Fausti armastuslugu. Idee teose kirjutamiseks sai ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel oli sidemed saatanaga. Sellest teosest sai lugemisdraama(tavaliselt kirjutatakse lavastamiseks). Eelmäng teatris: Selles sõnastab Goethe oma suthumist kunsti. Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi. Proloog taevas(eelmäng): Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab, et inimene on oma põhiolemuselt hea, ei soovi kellelegi halba ja kui eksibki siis püüab selle heastada ( või heale teele tagasi saada). Jumal ...
,,Faust" Faust on rahutu kangelane, kes on masenduses. Taevas sõlmivad Mesfitofeles ja Jumal lepingu, milles Mefistofeles peab Jumalale tõestama, et suudab Fausti õiglt teelt eksitada. Ühel päeval jalutavad Faust ja Wagner tänaval, kui nende juurde tuleb puudel. Teada saades, et koer ei ole tige, viib Faust ta enda juurde. Koer on tegelikult Mefistofeles. Ta pakub Faustile diili, et ta suudab teha Fausti õnnelikuks. Teades, et seda ei juhtu, Faust nõustub. Nad kinnitavad lepingu verepiisaga. Kui Mefistofeles võidab, siis võib Mefistofele Fausti hinge põrgusse viia. Esimesena minnakse kööki, kus nõid annab Faustile võlujooki, mis ta palju nooremaks teeb. Peale seda kohtub Faust kena tütarlapse Margaretiga. Ta saadab Margaretale terve karbitäie ehteid ning esimese korraga ei julge Margareta neid vastu võtta ning Faust saadab talle veel ühe karbi. Lõpuks Margareta armub Fausti Sama päeva õhtuks korraldab Mefistofeles...
,,Faust" Johann Wolfgang von Goethe 1.1 Teose algul vaevavad Fausti mitmed probleemid. Elu jooksul oli ta omandanud filosoofia-, arsti- ja õigusteaduse, kuid olenemata sellest, ei suutnud ta leida hingerahu. Faustile tundus, et kuigi ta on nii palju omandanud, poleks ta justkui üldse targemaks saanud. Teoses avaldub see nii: ,,Magistriks sain, doktoriks isegi ja aastat kümme järjesti ma siia-sinna, ratastringi vean ninapidi vaeseid hingi ja näen, et midagi ei tea." (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 22). Lisaks sellele probleemile ei anna talle rahu ka teadmine, et on kogu oma elu pühendanud õpingutele ja lõbutsemiseks pole üldse aega jätnud. Sellest probleemist kasvab välja juba ka järgmine probleem. Faustile ei andnud hingerahu see, et tal polnud naissooga kunagi olnud intiimset ja lä...
FAUST Teos nr3 Rain Paloson 10c Johann Wolfgand von Goethe värsstragöödia täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. On arvatud, et teose prototüübiks on 15.-16. sajandi paiku Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Goethel töötas oma teose kallal üle kuueküme aasta. Peategelane Faust on teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadusvaldkondadest ja palju õppinud. Oliomastanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid ikkagi valdas teda rahutus. Faust oli inimesena tavapärasest erinev -- teda huvitasid sündmuste põhjused ja üldpilt rohkem kui detailid. Talle on ülitähtis asja mõte, küsimus: miks?! Faust leidis, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning et inimesed ei suuda oma pisiprobleemidest näha kaugem...
Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Tahab endalt elu võtta mürki võttes, kuid mõtleb otsustaval hetkel ümber, kuuldes laulu noorpõlvest. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Mefistofeles arvab, et Faust pöördub kurjuse teele. Issand on aga temast hoopis teistsugusel arvamusel, tema arvates Faust valib lõpuks ikka õige tee. Issand ja Mefistofeles sõlmivad kihlveo. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette. Faust ja Wagner istuvad kivipeal, kui neile läheneb musta värvi puudel. Faust võtab puudli endaga koju kaasa, tuleb välja, et see polnud koer vaid Mefistofeles. Faust ja Mefistofeles sõlmivad lepigu. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Faus...
,,Fausti" lühikokkuvõte Jutt algab teatri direktori, luuletaja ja komödianti vestlusega. Põhisisuks on see, et luuletaja mõtleks välja uue teose, et rahuldada rahva soove tihedamini teatris käia. Luuletaja on sellega nõus, kuid vaieldake selle üle, missugune peaks olema etenduse sisu. Komödiant soovitab midagi niisugust, mis oleks piisavalt meeltlahutav ja samas mitte liiga raske sisuga. Direktor lisab veel, et näidend peaks olema võimalikult pikk ja mitmetaoline, et sellega leiaks samastamist igaüks võimalikust publikust. Selle vestluse lõpptulemusena sünnibki luuletaja sulest ,,Faust". ,,Faust" algab stseeniga taevast, kus kohtuvad jumal, inglid ja kurat, kelle nimi on Mefistofeles. Mefistofeles esitab jumalale palve, et ta saaks võimaluse Fausti hing endale võita, pakkudes talle kõikvõimalikke maiseid naudinguid. Kuna jumal usub, et faustisugust meest ei anna jumalast ja vaimuannetest eemalepeletada üks...
Faust Issand ja Mefistoteles sõlmivad taevas kihlveo. Saatan nimelt väidab, et inimene on oma loomult õnnetu ja armetu, igavesti nurjuv ja loodudki kannatama. Jumal aga usub inimese õilsusesse ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Mefistoteles pakub Faustile oma teenistust, andes talle kasutada oma võimed ja lubades talle igasuguseid imesid näidata. Vastutasuks peab Faust andma oma hinge kuradile hetkel, kui tunneb, et on eluga rahul. Kuna Faust on oma ebaõnnestumise tõttu asja tuuma otsingul sügavas depressioonis, on ta kokkuleppega nõus. Mefistotelese tegevus jääb siiski vähetulemuslikuks, sest just tema kurjus ja hävitustöö, eriti Fausti armastanud noore Margarita surm, sunnivad Fausti enda põhimõtetele kindlaks jääma. Ka Mefistoteles ise ...
,,Faust" I osa I osa alguses kohtame Fausti tema gooti stiilis kabineti vaikuses. Meie ees on teadusjünger, kes pärast kauaaegset askeetlikku endasalgamist peab mõrult tõdema inimesele pile midgai teada antud. Neid pettumis mõtteid väljendab ta oma kuulsas monoloogis. Monoloogis väljenduv ahastus haihtub, Faust elab üke seesmise kirgastumise ja tunnistab oma vaimusugulust sellega, kes kuulutab. Fausti otsimis rahutus selgineb veelgi teise teadlasetüübi Wagneri najal, kes tuimas rahulolus sulgub oma kabinetti nagu tigu karpi. Taas kisub faust kõhklustesse. Teda vapustab maailma kurjus, mis pesitseb inimestes. Meeleheites ulatub käsi mürgipeekri järele, ent peatub oamti meenuvad elu kaunidus ja inimväärtused. Olla või mitte olle, - see küsimus on ka Goethe kangelase kellele. Mis on õieti olemise algus? Olemise algus on tegu! selle tõega läheb Faust uude ellu, saatjaks Mefistofeles. Viimane ...
Faust · Millise kokkuleppe sõlmisid Saatan ja Jumal? Issand ning Mefistoteles veavad kohla, et Mefistofeles (ehk saatan) ei suuda Fausti õigelt teel kõrvale kallutada. · Millise kokkuleppe sõlmivad Faust ja Mefistofeles? Kokkuleppe, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombekson, siis see leping kinnitati veretilgaga. · Miks Faust teose alguses enesetappu tahab teha? Ta jõuab järeldusele, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel on ta pettunud oma õpilases Wagneris, keserinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutusega. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab mürki juues enesetappu teha, aga inglid peatavad teda. · Kuidas saatan üritab Fausti pahale teele viia? Ta viib teda näiteks õllekeldrisse, aga saab ruttu aru, et see ei ole Fasutile koh...
Goethe ,,Faust" 1) Goethe võttis rahvalegendi filosoofilises käsitluses 2) Töötas teose kallal 60 aastat 3) Faust I ilmus 1808, Faust II ilmus 1832 4) Faust I - Faust väikeses maailmas, Fausti isiklikud tunded. Faust II Faust suures maailmas, laiahaardelisemad probleemid 5) Teosel mitu tasandit: 1. autori aeg 2. üldinimlikkus 3. Goethe seisukohad, mis on seotud kirjandusega- Goethe kui kunstnik. ,,mitte koor vaid tuum" ,,tõeline kunstnik ei tohi kohaneda publiku maitsele" 6) Seisukohad- ,,otsingustes ja püüdlustes on edasiviiv jõud" - Jumal; ,,inimese piinad tulenevad mõistusest" Mefistofeles. Teoses kohtuvad 2 elufilosoofiat. Jumal- humanism, eluarmastuse filosoofia. Mefistofeles- pessimism. Jumal usub Fausti. 7) Olulised tegelased: 1. Faust ...
Mis on Faustlik ellusuhtumine? Paljud inimesed ei suuda mõelda oma elu eesmärkide peale ja püüelda millegi poole. Kid Faustile oli suureks probleemiks oma elutegevuse tähtsus ja mõju teistele inimestele. Paljudel pole huvi asjade vastu, mis maailmas aset leiavad, kuid Faust oli erinev. Faust oli tark ja ta oli teadur. Ta tahtis, et inimesed jääksid teda ja tema tegusid mäletama. Ta püüdis alati edasi õppida, kuid lõpuks jõudils järeldusele, et temast pole olnud abi mitte kellegile ja ta hing oli rahutu. Tema suurimaks sooviks oli tunda hinges rahuldust ja olla oma eluga rahul kuna ta ei suutnud seda siis ta kippus oma elu kallale. Ta oli vaimselt ebastabiilne ja nõrk. Fausti tarkus aitas teda teoses tekkindu probleemides. Faustil oli oma elust ükskõik ja ta sõlmis lepingu kuradiga. Lepingu järgi pidi Faust saama oma hinge rahulduse, kuid peale maise elu teekonda pidi ta suunduma põrgu. Mefistoteles vedas ...
Elu on alati võitlus hea ja kurja vahel Inimesed peavad igapäevaselt langetama raskeid otsuseid, olgu need head või halvad. Mida saab aga valida on see, kas olla oma otsusega pigem isekas või mõelda ka teiste peale. Tihti juhtub seda, et keegi kaotab midagi, olgu selleks siis telefon või rahakott. Tavaliselt oodatakse, et keegi selle tagastaks, aga seda ei juhtu nii sageli. Sellest võib järeldada, et inimesed on pigem ahned. Üks hea näide kurjusest on aga katoliku kiriku laste ahistamise skandaal, mis on just nüüd teemaks tulnud. Kuidas on võimalik, et inimene, kes peaks olema headuse kehastus, saab olla nii võigas.Sellest saab järeldada, et kõik inimesed teevad pattu, ometigi on ka häid inimesi, kes kogu selle kurjuse sees paratamatult ära kaovad. Kuid millest siis oleneb inimese headus ja kurjus ? Iga inimene peab siseheitlust heatahtlikkuse ja õeluse vahel. Arvan, et meie hulgas p...
Faust elu mõtte otsinguil KOOSTAJA: KÄDI PIHOLAAN X KLASS Teosest Johann Wolfgang von Goethe - saksa kirjanik ja loodusteadlane Näidendi valmimiseks kulus üle 60 aasta I osa valmis aastal 1806, ilmus aastal 1808 Kuulub valgustusajastusse Valgustusajastu Sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse ning hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele Filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud Tegelased Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast h...
Kas Faust on Goethe moodi? Goethe ja Faust autor ja tema looming. Kindlasti on neil sarnasusi, sest kuna Fausti karakter antud versioonis on Goethe poolt loodud, siis peab temas olema üle kantud kirjaniku enda olulisemad iseloomujooned ja eripärad, miks muidu tahaks Goethe nii täpselt kujundada iseloomu, mis juba välimäärajatest lähtudes tema enda omale nii sarnane. Ma usun, et kuna ,,Faust" on Goethe elutöö, tähtsaim teos, siis otsustabki autor oma mõtteid avaldada just selle tegelase läbi ning tema ise peegeldub kõige rohkem maailmale just selle karakteri kaudu. Raamatu kangelane doktor Faust oli küll ametilt arst, aga oli ka sinasõber kirjandusega ning omahakatuslik filosoof, viimased kaks täpselt nagu autorgi. Just tänu Fausti filosofeerimisele ja monoloogidele saamegi võrrelda nende kahe ühiseid jooni. Faust oli ülikooli õppejõud, ta oli valgustaja ning kuna Goethe oli romantismi kirjanik, siis p...
Goethe "Faust" Kokkuvõte teosest "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see lepi...
Johann Wolfgang von Goethe sündis õigusteaduse doktori pojana ja sai kodus mitmekülgse hariduse.Ta alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletuste ja näidendite avaldamisega.Goethe oli saksa mitmekülgne geenius,loodusteadlane ja kirjanik.TAlle meeldisid aforismid.Enamjaolt oma teostes kasutas ta hea ja kurja rolle.Kõige paremini on need hea ja kurja rollid välja toodud teoses ,,Faust" .Goethe esimesed kirjanduslikud teosed olid ,,Wilhem Meistri õpiaastad",Götz von Berlichingen",,,Iphigeneia Tourises", ,,AlgFaust", ,,Egmont", ,,Torquato", ,,Tasso" , ,,Rooma eleegid", ,,Noore kunstniku kannatused",,Wilhem Meistri rännuaastad" ja ka loomaeepos ,,Reinuvader Rebane".Goethe tegi teostest järgesid.Algul valmis näiteks ,,AlgFaust" ja siis alles ,,Faust" I ja II. FAust Raamatu peategelaseks ongi Faust ise. Fauston klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõi...
Analüüs Faust Kokkuvõte/ülevaade Faust- inimene, kes haletses ennast ja arvas, et pole oma õppimistest targemaks saanud. Tal puudus ka au ja toredus, maja ja oma maa. Ta tahtis ühendust võtta mõne imeväega nagu vaimuga, et poleks enam vaja teeselda oma tarkust. Ta leidis raamatust maavaimu märgi ning lausus seal juures olevad sõnad. Vaim ilmus, kuid varsti lahkus, kuna Faust tardus ta nägemisest ja ta arvas, et Faust ei mõista teda. Faust märkas ühel päeval puudlit, kel justkui helgiks taga hele tuleke, kuid Wagner selgitas Faustile, et see on tavaline koer. Mees otsustas siiski puudli endaga kaasa võtta. Hiljem ilmutas puudlist ennast välja Mefistofeles, kes lausus enda kohta: ,, Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Faust otsustas temaga lepingu sõlmida, et saaks Kuradit teenida. Tingimuseks oli, et ta ei...
Goethe - ''Faust'' I Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli see Fausti põhiline probleem. Ta ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta on väga tuntud teadlane ja tal on palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Tema teadmata on aga Jumal ja Saatan (nimega Mefistoteles) sõlminud taevas kihlveo. Omamoodi huvitav on ka fakt, et Jumal ja Saatan on omavahel väga sõbralikes suhetes ja otsustavad koos inimeste saatuse üle. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, vastupidi aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jä...
J. W. Goethe ,,Faust" 1. Pühendus, eelmäng teatris, proloog taevas, Faust ja Mefisto, Faust ja Margarete. 2. Faust otsis meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid oli masenduses kuna tajus oma mõistuse inimlikku piiratust. Ta teadis väga palju, kuid sellest ei piisanud temale. Ta tundis, et ei tea veel midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Tal oli taltsutamatu uudishimu ja kustutamatu teadmisjanu. 3. Faust juurdles probleemide üle sügavuti, Wagner oli rahul iga saavutusega. Faust oli saavutanud oma elus kõik, mida saavutada andis, kuid ta ei suutnud siiski leida hingerahu. Ta õppis erinevaid teadusi, ise ei teadnudki mida elult tahta. Wagneril olid see-eest eesmärgid paika pandud, ta tahtis saada samasuguseks teadlaseks nagu Faust. Wagner vaatas kõigele ratsionaalse inimese pilguga. Kui puudel neil järel hakkas käima, arvas Faust et too teeb nõiaringe, juurel...
Goethe ,,Faust" Raamat algab sellega, kui taevas sõlmivad lepingu kurat Mefistofeles ja jumal. Mefistofeles peab tegema Fausti(teadlane) õnnelikuks, siis saab ta tema hinge põrgusse viia. Lugu ise algab sellega, kuidas Faust istub oma kabinetis ja haletseb ennast. Peagi läheb ta oma sõbra Wagneriga tänavale ja peagi saabub nende ette puudel. Puudel läheb koos Faustiga tagasi kabinetti ja seal tuleb välja, et see puudel on hoopis Mefistofeles. Nad sõmivad lepingu, et Mefistofeles teeb Fausti õnnelikuks ja kui see hetk saabub, siis asub Faust Mefistofelese teenriks põrgus. Nad asuvad teele ja esimene koht kus nad peatuvad on kõrts, kus on kari tudengeid ja Mefistofeles ja Faust ühinevad nendega. Üks tudeng arvab, et nad on petised. Mefistofeles laulab neile ja seejärel teeb ta ühe triki nii et kõik saavad selle joogi mida nad tahtsid. Üks aga ajab natuke maha ja sellest süttib leek ja siis nad saavad a...
Retsensioon "Faust" Käisin 12. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas Aare Toikka lavastust "Faust". See on uues võtmes tehtud dramaatiline näidend, mis räägib vanamehest nimega Faust, kellel on aastatega tekkinud kopsakas teadmistepagas. Paraku pole mees leidnud midagi, mis suudaks inimkonda täielikult aidata. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mõjutab teda võrgutama ja petma süütut Margaretat. Lõpuks noor neid hukkub ja Faust ei suuda teda päästa. Lavastaja Aare Toikka on teinud minu arvates suurepärast tööd. Ta on suutnud vaatajateni tuua midagi enneolematut ja fantastilist. Terve näidend on tehtud põnevaks erilisi vahendeid kasutamata. Samuti huvitav oli see, et näitlejad ise ei rääkinud enda teksti, vaid seda kõneles keegi teine lava kõrval. Pidevalt mängis ka kla...
1. Eelmäng teatris (tegelased ja nende seisukohad) Direktor – Tahtis, et luuletaja teeks näidendi, kus oleks hästi palju näidata kuid sügavus puuduks. Et siis saaks luuletajast populaarne mees. Luuletaja – Tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma. Luuletajale direktori sügavuseta idee ei meeldi, ütleb et see on käperdus. Peab tähtsaks sisu mitte välimust. Komödiant – keskenduda tuleb kõigile(nii noortele kui ka vanadele). Välja tuleb tuua kõik – kirg, tunded, teravmeel, tarkus. 2. Proloog taevas. Millest kõnelevad inglid? Miks Mefistofeles nendega nõus ei ole? Mille üle vaidlevad jumal ja Mefistofeles? Milles seisneb nende vaheline kihlvedu? Kuidas õigustab jumal Mefisofelese ees inimest? Kuidas kavatseb Mefistofeles vastupidist tõestada? Inglid kõnelevad Issanda loomingust ja sellest kui ilus ja hea kõik Maa peal on. Raafael räägib sellest kuidas Päikese laul taeva all toob ingleile jõudu. Gaabriel räägib sellest, kuidas Maa ring...
FAUST On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat ja millest ta esialgu soovis kirjutada näidendit nimelt tragöödiat,kuid see kasvas liga mahukaks ( I ja II ),et seda tervikuna lavastada polnud võimalik. Mitmeid kordi on aga lavastatud Fausti ja Margareta armastuslugusid. Idee teose kirjutamiseks sai Goethe ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel olid sidemed saatanaga ning kes oli selle läbi väga hea mustkunstnik. Sellest teosest sai lugemisdraama ( tavaliselt kirjutatakse draama lavastamiseks) EELMÄNG TEATRIS Selles eelmängus sõnastab Goethe oma suhtumise kunsti. Kunst on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest põlvkondadest ja jääb sajanditeks püsima. Kunst peab tulema inimese südamest ja kunstis peab leiduma midagi igaühe jaoks. PROLOOG TAEVAS ( EELMÄNG) Jumal ja kurat (Mefistoteles ) arvavad inimesest erimoodi. Jumal arvab,et inimene on oma põhiolemuselt hea,ta ei...
"Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faus...
"Faust" Johann Wolfgang von Goethe Auli Lass ja Alice Post "Faust" · Värssdragöödia · Algvariant 1773- 1775 · Trükki ilmusid "Faust. Fargment" 1790 "Faust I" ja "Faust II" 1833 "Faust" Romantism · Teose tegevis varieerub nii ajas kui kohas · Huvituti paljudest teadustest ja maagiast · Looduse ülistamine Tegelased · Faust · Margareta · Mefistofeles Faust · rahutu tegelane · Teadlane · Masenduses inimliku piiratuse tajumisest · Soovib näidata inimsoole teed paremusele · Ei ole oma tööga rahul · Jääb alati oma põhimõtetele kindlaks Margareta · Tänu temale pääses Faust taevariiki · Märkas, et Mefistofeles pole see, kellena ta näib · Sügavalt usklik Mefistofeles · Kuri deemon · Ei pea inimestest lugu · Ei austa jumalat · Siiski ei suuda ta kõiki i...
`'Faust'' See on värsstragöödia mida peetakse Goethe peateoseks. I. osa 1808, II. osa 1832. Ainet sai Goethe 16. Saj legendist. Kirjanik kasutab folkloorile omaseid tegelasi(groomed, nõiad, nümfid, inglid jne..). Teose filosoofiline alus Filosoofia põhiküsimus on teaduse ja mateeria vahekorrast. idealistide arvates on primaarne teadus, mis on loonud kui avastanud mateeria. Materialistic avadavat, et primaarne on mateeria, mille pika arengu tulemuseks on teadus. Faust arutleb filosoofia põhitõe üle ja jõuab järeldusele, et tõeline väärtus on vaid TEGU. Pühendus Goethe kirjutab, et fausti tegelased on teda juba varem huvitanud. Ta on tahtnud neid püüda, kuid need on hajunud. Eelmäng teatris teatri direktor, kirjanik ja näitleja vestlevad teatrist. Direktorit huvitas ainult raha. Näitleja unistuseks on see, et talle plaksutatakse. kirjanik esitab lavastusele kõrgemad nõuded. Proloog taevas issand ja Mephistopheles räägi...
Faust I osa Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub vaimu välja. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa siss. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: “ On ilus hetk, viibi veel” siis peab ta surema. Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles ...
Kodukirjand Otsida, kahelda, leida ? J W. von Goethe ,,Faust" Kõik siin elus otsivad midagi. Tähtis on teada, mida tahetakse leida. Inimesed soovivad kogeda erinevaid asju ning seega on ka tee avastamiseni kõigil erinev. Soovitu saamiseni jõutakse ka erineva ajaga, kui üldse. Päris paljud inimesed usuvad, et miski mõjutab leidmise kiirust. On ka inimesi, kes mõtlevad põhjalikult järgi enne tegutsemist. Vahel kaheldakse, kas tahetu saavutamiseks vajalik läbitav tee on ikka õige. Inimestel on palju erinevaid soove. Mõnda neist on lihtsam täita, teisi aga võib olla isegi võimatu. Leida tahetakse päris palju. Kes tahab leida teed edukama karjäärini, parema pereeluni, rohkemate elukogemusteni jne. Faust otsis ülimat õnne ning selle kogemiseks müüs ta oma hinge kuradile. Sell...
Teatrietenduse retsensioon Aare Toikka ,,Faust" Käisin 11. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas VAT Teatri etendust ,,Faust". Teatrimäng oli tehtud Friedrich Wilhelm Murnau tummfilmi ning Johann Wolfgang Gothe ja Christopher Marlowe samanimeliste teoste ainetel. Goethe on ise ,,Fausti" kohta kirjutanud järgmiselt: ,, Mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum?" ning just selle küsimuse lahendamisele oli õpetlane Faust terve oma elu pühendanud. Kuigi eakas doktor aitas tihti kohalikke nende igapäevaste murede lahendamisel, ei suutnud ta leida ravimit katku vastu ning sõlmis paganliku Mafistofelesega saatusliku lepingu. Kui kirjeldada lühidalt Aare Toikka tehtud lavalist kujundust, võib julgelt öelda, et lihtsuses peitub geniaalsus. Heili Sibrits on Postimehes kirjutanud: ,,Visuaalselt toetub Toikka ,,Faust" aga saksa filmikunsti suurteosele, mis oma...
Armastuse valu Tavaliselt inimesed ei mõtle ise oma elu põhjuste ja mõtte üle, kuid see oli Fausti jaoks peamine probleem. Ta oli väga tark mees, tuntud teadlane, kellel oli palju õpilasi. Ta leidis, et see ei ole üldse tähtis ning otsustas asuda oma elumõtte otsingule. Tema ,,abiliseks" oli kurat Mefistoteles, kes sõlmis jumalaga kihlveo, et suudab viia Fausti hinge halvale teele. Kurat andis Faustile võlujooki, mis muutis ta nooruslikumaks ning selle tõttu võrgutas Faust ära noore neiu, kes sai tunda nii armastuse võlu kui ka valu. Margareta oli väga nooruke neiu, kui Faust teda tänaval kohtas. Mehele meeldis tüdruku vooruslikkus, puna huultel ning sära silmis. Isegi Margareta nipsakus ei häirinud teda vaid hoopis vastupidi. Faust käskis Mefistotelesel see tüdruk temani toimetada. Peale võlujoogi joomist oli Faust hoopis teine inimene, ta tahtis igat tüdrukut, keda nägi. Naiivse Margar...
,,Faust" I osa Johann Wolfgang Goethe 1972 Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Ta oli väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida rohkem ta õppis, seda kindlamalt kasvas teadmine, et ta ei suuda midagi olulist korda saata. Tal oli nii magistri- kui ka doktorikraad, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta leida rahu või tunda elust rõõmu. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Margareta, tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, on ainuke tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügava...
Goethe ,,Faust" kokkuvõte Faust algab proloogiga taevas, kus Mefistofeles ja Issand vaidlevad hea ja kurja üle, mis lõppeb kihlveoga Mefistofeles arvas, et Faust pöördub kurjuse teele ja Issand ütles, et Faust valib ikka õige ja parema tee. Faust on väga austatud doktor, kes on elu jooksul väga palju raamatuid lugenud. Ta on meeletult haritud ja tark, kuid ta arvab, et elul pole mõtet - miski ei ole hea ning ei suuda hingerahu tuua. Ükski tark raamatki ei vasta talle, mis on elu mõte. Olles elust tüdinud, kavatses ta mürki juua ja endalt elu võtta, kuid viimasel hetkel kuulis ta laulu, mil ta noor oli ning ta mõtles ümber. Wagneriga jalutamas olles, juhtusid nad kokku musta puudliga, kelle Faust endaga koju kaasa võtab. Koer tundus Faustile kuidagi imelik ja kahtlane. Kodus muutus koer Mefistofeleseks, kes tahtis Fausti olukorda ära kasutada. Ta üritas Fausti halvale teele juhtida, et ta hing lõp...
Faust J. W. Goethe Tegelased: Peategelaseks raamatus ,,Faust" on nimitegelane Faust. Faust on haritud, palju õppinud doktor, kes on aga tüdinud elust, nägemata oma teadmistel, ja ka elul, enam mõtet. Ta oskab manada vaime ja tunneb erinevaid nippe, muuhulgas suudab ta ka Kuradit vangistada. Ta haaras kohe kinni pakkumisest minna reisile, et leida elu mõte. Faust oli valmis end tapma, kuid siis meenus talle tema nooruspõlv. Fausti huvitavb üldpilt, mitte detailid. Ta on kindel oma põhimõtetes ja ta ei kaldu teelt kõrvale. Teiseks oluliseks tegelaseks pean Fausti juhti tema rännakul, Kuradit ehk Mefistofelest. Ta on vedanud kihla Issandaga, et tema juhatusel läheb Faust halvale teele. Ta ilmub musta puudlina, Kuradi märgina, kuid Faust püüab ta kinni. Ta teeb hiljem Faustiga lepingu: Mefistofeles teeb kõik, mis tema võimuses, et Faus elu naudik...
Rakvere Gümnaasium Maris Toomel, 10B Margareta- võõraste valikute ohver Goethe teos ,,Faust" räägib teadlasest, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Nii saabubki Mefistofeles Fausti juurde ja pakub teadlasele lepingut: Faust on kohustatud Kuradit teenima ning leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial. Et meelitada Fausti ütema sõnu "Oh ilus hetk, oh viibi veel!" , pakub Mefistofeles talle noorendavat võlujooki ning õhutab teda võrgutama süütut ning vaga Margaretat. Sellega on tehtud esimene valik muuta Margareta elu loomulikku kulgu. Alust...
Minu kooli nimi CHAR-LES GONOUD’ OOPER “FAUST” Retsensioon Nimi ja perekonnanimi klass õpetaja Tallinn 2017 Möödunud aasta 5.mail külastasin koos ema ja isaga Rahvusooper Estoniat, et oma silmade ja kõrvadega kogeda Charles Gounod’ klassikat, ooperit “Faust”. Ooper oli kahes vaatuses ning kirjutatud Jules Barbier’ ja Michel Carré libreto Carré näidendi „Faust ja Margarita“ ning Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia „Faust“ põhjal. Dirigendiks oli Jüri Alperten, lavastajaks Dmitri Bertman ning peaosades astusid lavale Oliver Ku...
Kui teadlikud me oleme maailma eksistensiaalsetes küsimustes ja loomingu hindamises. Eksistensialism on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis lähtub inimese mõistmisel tema eksistensist. Eksistensialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus. Läbi aegade on inimesi konstantselt vaevanud mitmed tähtsana kõlavad küsimused, sellised, mis käsitlevad selliseid probleeme nagu: elu, surm ja armastus. Näiteks: Miks enne surmamõistetule surmava süsti tegemist see süstal steliseeritakse. See on selline küsimus millele õiget ega vastust ei ole olemas. Samamoodi on näide tuua Bulgakovi teosest "Meister ja Margaritast", kui teose alguses arutavad Mihhail Berlioz ja Ivan Nikolajevits jumala olemasolu pärast. Nemad on arvamusel, et pigem ei kui kui nende vestlusesse sekkub tundmatu, kes räägib kõik võimalikud teooriad ja võimalused ja üldse räägib maailmaelust palju asju, siis Ber...
Inimloomuse keerulisus Inimloomus on väga keeruline termin. See kujuneb välja mitmete teiste tegurite kaasabil kuid siiski on ta ainulaadne – igal ühel oma jagu. Kirjanik Goethe teose „Faust“ abil saamegi mingi aimduse inimloomusest ja selle keerukusest. Mina arvan, et inimene sünnib siia maailma juba välja kujunenud iseloomuga. On inimesi, kes on kindlad, et inimene sünnib maailma justkui valge lehena ja et kõik, mis temas hiljem head või halba on, on perekonna, keskkonna ja ühiskonna koosmõjud. Ma usun, et kui inimene sünnib, on tema iseloomu kõik algmed juba välja kujunenud. Kindlasti kohaneb inimene ka teda ümbritseva keskkonnaga, aga selline kohandumine ongi inimese muutumine ajas. Raamatu alguses võib mõista Fausti all kui üht väga heatahtlikku vana meest, kes on pühendanud kogu oma elu teiste inimeste aitamisele. Raamatu keskosas saame teada, et tegelikult kui Mefistofeles andis talle võimaluse...
Faust kokkuvõttev töö 1. Eelmäng teatris sõnum on see, et tööst, teenimisest.Nad arutavad selle üle, milline peaks olema saksa ideaalne näidend. Teatri direktor tahab, et rahvas tuleks teatrisse, komödiant väljendas kirge, tundeid, teravmeelt ja tarkust- kõik on head, kuid meeles pea- ka narrust sekka sega, Luuletaja tahtis seda, kes palju toob, see meeldib paljudele ja rahul olles lahkuvad siis kõik. 2. Faust on kõik läbi uurind: mõtte-, arsti- ja õigusteadusest ja ka uut ja vana seadust. Teadlase pettumuse põhjuseks võis olla see, et Faust ei saanud enam targemaks ja tahtis teadmisi juurde saada. 3. Faust oli rahulik ja tema hing oli õigel teel, Mefistoteles aga kurjajuur ja üritas Fausti halvale teele viia. Fausti ja Mefistofelese leping lõppeb siis, kui Faust kiidab ennast õnnelikuks, siis võib Mefistofeles Fausti hinge põrgusse viia, siis on Faust kohustatud kuradit teenima....
Otsiv ja eksiv Faust Fausti 1808. aastal ilmunud esimene osa kujunes populaarseks juba autori eluajal. Kakskümmend aastat hiljem alustas autor teise osa kirjutamist, mis ilmus postuumselt 1833. aastal. Faust on maag ja õpetlane, kes on teelt eksinud, leidmata lohutust ka Jumalast. Ta on elus pettunud ning depressioonis. Kuigi suurte teadmistega, tundub talle, et ta pole suuteline neid edasi andma oma õpilastele. Teose algul veab langenud ingel Mefistofeles Issandaga kihla, et on suuteline hukutama Fausti hinge. Issand lubab mitte vahele segada, kuid on kindel, et Faust leiab ise õige tee ning teeb vahet hea ja kurja vahel. Mefistofeles ilmutab end Faustile musta puudli kujul ning teenib sellega mehe usalduse. Faust viib koera oma töötuppa, kuid see segab tal töötamast. Faust tahab looma välja ajada ning selle peale ilmutab Mefistofeles end skolaarina ning Faust saab aru, et tegu pole enam maiste...
Maria Faust Group 17. aprillil külastasin Arensburgi restorani, kus toimus saksofonist Maria Fausti kontsert. Esitajateks oligi M. Faust ja tema kaasmängijad ehk Group. Teised liikmed olid pärit Taanist, kus noor neiu sai muusikahariduse. Kontsert oli üles seatud uue plaadi tutvustamiseks, mis on peagi välja tulemas. Üle Saaremaa oli kohale tulnud üsna palju rahvast, kuna restoran oli täis. Tegemist oli siiski kuulsa saarlannaga, kes ,tema sõnul, esines Saaremaal esimest korda. Bändi kuuluvad Maria Faust, kes on altsaksofonist, Tormod Melaas Holm baritonsaksofonist, Thomas Caudery trompetist, Lars Greve tenorsaksofonist, Markus Pesonen kitarrist, Morten Pedersen klaverist, Adam Pultz Melbye kontrabassist ja Håkon Berre trummar. Enim meeldisid minule trummar ja kotrabassist. Trummar just sellepärast, et tal olid kasutusel erinevad vahendid. Näiteks neljanda loo ajal olid pulkade ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
