Füüsikalise keemia laboritö nr. 16 KONDUKTOMEETRILINE TIITRIMINE , S/m , S/m , S/m Graafikute seletused: a) tugeva happe tiitrimisel tugeva alusega, b) nõrga happe tiitrimisel tugeva alusega c) tugeva ja nõrga happe segu tiitrimisel tugeva alusega NaOH kontsentratsioon 0,1240 n CM= g-ekv/V g-ekv= CM*V 0,124 Mõõdetud Lisatud elektrijuhtivu NaOH, ml s S/m 0,5 423 1 369 1,5 308 2 259 2,5 219 3 181 Happe kogus tiitritavas lahuses: Ekvivalent- punkt 3,5 171 g-ekv= 0,434 434 mg-ekv ...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr 16f KONDUKTOMEETRILINE TIITRIMINE rjaliteaduse Instituut lise keemia õppetool MEETRILINE TIITRIMINE Töö eesmärk Määrata hapete hulgad konduktomeetrilise tiitrimise teel nõrga happe lahuse segus. Tiitrimise määratakse ekvivalentpunkt graafiliselt lahuse elektrijuhtiv Teoreetilised alused Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse m ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe tiitrimisel naatriumhüdrok vesinikioonid vähem liikuvate naatriumioonidega, sest neutralisatsioonireakt ei dissotsieeru. Neutraliseerimisel tugevat hapet sisaldava lahuse elektrijuh miinimumväärtuse ekvivalentpunktis ehk kuni kõik vesinikioonid on asendun edasisel lisamisel hakkab juhtivus kasvama ioonide, eriti aga hüdroksiidiooni Kuna hüdroksiidioonide liikuvus on väiksem vesinikioonide omast, siis on ele ek...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 16 Konduktomeetriline tiitrimine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös tiitritakse tugeva alusega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Aparatuur. Mõõteelektrood, mis sukeldatakse tiitritavasse lahusesse; juhtivuse mõõteseade; magnetsegur; bürett mõõtelahusega. Katse käik. Keeduklaas uuritava lahusega (või lahustega) saadakse praktikumi juhendajalt. Keeduklaasi paigutatakse elektrood (vajadusel lisatakse destilleeritud vett, nii et elektr...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 16. Töö pealkiri: Konduktomeetriline tiitrimine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne. Töös tiitritakse tugeva alusega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Teooria. Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe tiitrimisel naatriumhüdroksiidiga asendatakse hüdroksooniumioonid (0H3O+ = 349,8 S cm2 mol1) vähem liikuvate naatriumioonidega (0Na+ = 50,1 S cm2 mol1), sest neutralisatsioonireaktsioonis H 3O + + Cl - + Na + + OH - 2 H 2 O + Na + + Cl - tekkiv v...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" MAHEKAUBA E-POOD Üliõpilane: Allar Plaksi Õpperühm: EALB-31 Matrikli nr.: 062005 Juhendaja: Tarmo Veskioja Tallinn 2009 1 SISUKORD 1.ÜLDVAADE.................................................................................................................................................3 1.1.TAUST.....................................................................................................................................................3 1.2.LAUSENDID.................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” LOGISTIKAFIRMA Üliõpilane: xxxxxxxxxxxxx Õpperühm: EALBxxx Matrikli nr.: xxxxx Juhendaja:xxxxxx Tallinn 2015 SISUKORD 1 ÜLDVAADE ........................................................................................................................................ 3 1.1. TAUST ........................................................................................................................................... 3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID ......................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Infosüsteemide arendusprotsess" Bussijaam Üliõpilane: Anneli Kaldamäe Õpperühm: LAP-81 Juhendaja: E. Õunapuu Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. ÜLDVAADE.........................................................................................................................................4 1.1 TAUST JA ÜLDKONTSEPTSIOON........................................................................................................4 1.1.1 Sisemine kontekstidiagramm..................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” MEDITSIINILINE LABOR Üliõpilane: Natalia Novak Õpperühm: YAMB51 Matrikli nr.: 142487 Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2016 SISUKORD 1 ÜLDVAADE...........................................................................................................................................3 1.1 TAUST...............................................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” AUTORENT Üliõpilane: Birgit Albert Õpperühm: IASB30 Matrikli nr.: 134132 Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 1.ÜLDVAADE............................................................................................................... 3 1.1 Taust.................................................................................................................. 3 1.2 Lausendid...........
Sisukord 1. ÜLDVAADE.....................................................................................................................3 1.1. TAUST........................................................................................................................3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID........................................................................3 1.3. PROTSESSIDE LOETELU........................................................................................3 1.4. TOIMIMISOBJEKTIDE LOETELU..........................................................................4 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU.......................................................................................4 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU..................................................................................4 2. INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID...............................
FÜÜSIKA 1 Kodutöö Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Õppejõud: P. Otsnik Tallinn 2015 1 ÜLESANNE NR 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrgel oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit? m t1 = 5 s t2 = 10 s g = 9,807 s2 v0 = 0 x0 = 0 2 gt h1= , 2 gt2 h2=x 0 + v 0 t + , 2 10² h1=9,807× =490,35 m 2 9,807 ×5 s ² h2=490,35 m− =367,76 m 2 Vastus: Peale 5 sekundit oli keha 367,76 m kõrgusel...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Infosüsteemide õppetool SPORDIASUTUSEPROTSESSI MODELLEERIMINE Tallinn 2009 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev iseseisev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................3 Diagrammid....................................................................................................................4 1. Olemasolevad protsessid............................................................................................5 1.1.Protsessi taust...............
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Infosüsteemide strateegiline analüüs” Solaris Kino Infosüsteem Õpilased: Maksim Nikiforov 132274 Vassilina Matvejeva 132553 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2013 © TTÜ Informaatikainstituut Contents 1. PROJEKTI SPETSIFIKATSIOON 2 1.1 PROJEKTI TAUST 2 1.2 PROJEKTI EESMÄRGID JA TULEMUSED 2 1.3 TÖÖJAOTUS 2 2. INFOSÜSTEEMI ÄRI- EHK TOIMIMISE VAADE 3 2.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Projekt aines ,,Sissejuhatus infosüsteemidesse" Videolaenutuse infosüsteem Üliõpilane:***** Õpperühm: **** Üliõpilaskood: ***** Juhendajad:****** Kohtla-Järve 2010 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev töö on minu iseseisva töö tulemus ja selle alusel ei ole varem antud aines hinnet/arvestust taotletud. Nimi: Allkiri: Sisukord Üldvaade..................................................................................................................................... 4 Taust........................................................................................................................................ 4 Lausendid...................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoologia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Stones Health spordiklubi infosüsteem Julia Visnapu 094244IABB Vassilina Matvejeva 094076IABB Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2012 Sisukord Esimene Iteratsioon 1.1 Taust................................................................................................................................................................3 1.2 Lausendid .......................................................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid ..........................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” FOTOTELLIMUS Tallinn 2012 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev projekt on valminud minu iseseisva töö tulemusena ning selle põhjel ei ole enne arvestust taotletud. ... ... ... 2 SISUKORD 1 ÜLDVAADE..........................................................................................................................................4 1.1 TAUST...................................................................................................................................... 4 1.2 LAUSENDID....................................................................................................................
TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt sügis 2008 23.10.2008 v 1.3 1 (19) TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU0090 "Juhtimise infosüsteemid" Deklareerimisprotsessi modelleerimine Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2008 TTÜ Informaatikainstituut Juhtimise infosüsteemid Infosüsteemide õppetool Näidisprojekt...
Sisukord 1.Üldvaade............................................................................................................. 1 1.1 Taust.............................................................................................................. 1 1.2 Lausendid...................................................................................................... 2 1.3 Organisatsiooni eesmärgid............................................................................2 1.4 Põhiprotsesside loetelu.................................................................................. 3 1.5 Põhiobjektide loetelu..................................................................................... 3 1.6 Tegutsejate loetelu........................................................................................ 3 1.7 Infovajaduste loetelu...............................................
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Statistiline töö Mitu raamatut loeb täiskasvanud inimene ühes aastas? Kristiina Viljandi 2006 Arutame selle üle, mitu raamatut loeb läbi täiskasvanud inimene aasta jooksul. Küsisime meestelt ja naistelt eraldi. 1. Kogusime andmeid: Küsisime kahekümnelt mehelt ja kahekümnelt naiselt mitu raamatut loevad nad aastajooksul läbi? Mehed 3; 1; 0; 0; 2; 3; 5; 6; 7; 3; 3; 3; 2; 3; 2; 2; 1; 3; 3; 3; 2; 2; 4; 6; 5; 5; 3; 3; 3; 6. Naised 8; 6; 5; 5; 7; 3; 4; 3; 6; 7; 0; 3; 6; 4; 2; 1; 3; 3; 2; 7; 8; 7; 3; 6; 7; 2; 3; 0; 6; 1. 2. Koostasime variatsioonirea ehk kirjutasime arvud kasvavas järjekorras. Mehed 0,0,1,1,2,2,2,2,2,2,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,3,4,5,5,5,6,6,6,7. Naised 0,0,1,1,2,2,2,3,3,3,3,3,3,3,4,4,5,5...
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime...................................................
Tallinna Tehnikaülikool Mehhaanikateaduskond Masinaelementide ja peenmehhaanika õppetool Plokiratas Kodutöö Juhendaja: Emer. Prof. M. Ajaots Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Trossi va...
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3....
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 5 LAHUSTUNUD ELEKTROLÜÜDI ISOTOONILISUSTEGURI KRÜOSKOOPILINE MÄÄRAMINE Üliõpliane: Kood: Töö teostatud Töö ülesanne. Töös mõõdetakse vee ja teadaoleva kontsentratsiooniga elektrolüüdi vesilahuse külmumistemperatuurid. Lahuse külmumistemperatuuri langusest arvutatakse isotoonilisustegur. Nõrga elektrolüüdi puhul arvutatakse ka dissotsiatsiooniaste. Teooria Lahjendatud lahuste üldised füüsikalised omadused Lahjendatu lahus koosneb vedelast lahustist ja temas lahustunud mittelenduvast ainest. Lahjendatud lahuste üldiste omaduste all mõistetakse neid lahjendatud lahuste omadusi, mis sõltuvad lahustist, kuid ei sõltu lahustunud aine omadustest. Raoult'i seadus: Mittelenduva aine lahjendatud lahuse aururõhk p on võrdne lahusti aururõhuga lahuse kohal. 0X p = p1 = p 1 ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus PK-09 Viivika Ilisson Referaat LEIB Õpetaja: Pärnu 2009 Eesti leib Leib on eestlaste jaoks olnud aastasadade vältel oluliseim toiduaine, ega asjata nimetata kõike muud leivakõrvaseks. Sadakond aastat tagasi sai Eesti talupoeg leivast üle poole päevasest energiavajadusest ja põhilise osa eluvajalikest toitainetest. Leiba söödi ka märgatavalt rohkem, leiva hulka suurendati veel aganate ja kartuli lisamisega. Meie põhjamaise kliima tõttu kasvatati põhiliselt rukist, kaera ja otra. Leivategemisel tõrjus rukis teised teraviljad välja, kuna must leib hapnes paremini ja säilis kaua. Maailma mastaabis on alati olnud esikohal nisu, algselt kasvas rukis nisupõldudel umbrohuna ja kui külmale tundlikum nisu hävis, jäi rukis kasvama. Ees...
Katseandmed: Kasutatud mõõtelahus 0,1035 n NaOH TUGEV HAPE Liisatud mõõtelah use ml Elektrijuhtivus , S/m 0 500 0,5 420 Tugev Hape 1 372 1,5 330 600 2 280 500 2,5 233 S/m 3 195 400 3,5 152 Elektrijuhtivus , 4 141 300 4,5 150 5 166 ...
1. Loo tabel LAENUTUS järgmiste väljadega: Laenamise_id PK, Kuupaev (kuupäev), Lugeja_ID (täisarv) FK, Raamatu_ID (täisarv) FK, Tahtaeg (kuupäev), Tagastamine (kuupäev). Tabeli kirjelduses näita ära primaarvõti ja ka võõrvõtmed. mysql> CREATE TABLE LAENUTUS( -> Laenamise_id int unsigned not null auto_increment, -> Luupaev date not null, -> Lugeja_id mediumint(8) unsigned not null, -> Raamatu_id mediumint(8) unsigned not null, -> Tahtaeg date not null, -> Tagastamine date, -> PRIMARY KEY(Laenamise_id), -> FOREIGN KEY(Lugeja_id) REFERENCES LUGEJA (Lugeja_id), -> FOREIGN KEY(Raamatu_id) REFERENCES RAAMAT (Raamatu_id)); Query OK, 0 rows affected (0.01 sec) mysql> DESCRIBE LUGEJA; +-----------+-----------------------+------+-----+---------+----------------+ | Field | Type | Null | Key | Default | Extra | +-----------+-----------------------+------+-----+---------+...
1 - Ülevaade digitaalsidesüsteemidest. Edastuskanalite - - - , . 2- , , , tüübid. . 2- .. .: inf.source and input . , . ( , transducer -> source encoder -> shannel encoder ()-, . ) 0 ->digi.modulator -> channel -> digi.demodul. -> channel -Eg=(-,)g^2(t)dt. - 255 decoder -> sourc...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" VARUOSADE HANKIMINE JA ANDMEBAASI SISSEKANNE Üliõpilane: Miko Allikmäe Õpperühm: IASB31 Matrikli nr.: 061643 Juhendaja: Tarmo Veskioja Tallinn 2007 SISUKORD 1 Üldvaade.................................................................................................................................3 1.1 Taust...............................................................................................................................................................3 ...
/¯¯ ülesanne: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ 1. Katame kaardil asuvad 1de ruudud suurimate kontuuridega, kasutades seejuures võimalikult vähe kontuure. ( 0-lle ei tohi valida 1-de kontuuridesse ) 2. Määramatuse ruute tohib seejuures kontuuridega katta, kuid ei pea katma. Ü Määramatusi katame kontuuridega ainult siis, kui see aitab kasvatada T Leida Karnaugh' kaardiga MDNK MKNK 4-muutuja funktsioonile: veelgi suuremaks mõnda niikuinii vajalikku kontuuri. T f ( x1 . . . x4 ) = ( 1, 4, 5, 9, 11, 12, 13, 15 ) 0 ( 3, 14 ) — ...
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Tallinn 2007 Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Leida mehaanikalise süsteemi sidemereaktsioonid kasutades d'Alembert'i printsiipi ja kinetostaatika meetodit. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Seda, millised sidemereaktsioonid süsteemi antud asendis tuleb leida, on samuti täpsustatud iga variandi juures. Variantide järel on lahendatud ka rida näiteülesandeid koos põhjalike seletustega. Näiteülesandeid d'Alembert'i printsiibi kohta võib lugeda ka E. Topnik' u õpikus ,,Insenerimehaanika ülesannetest IV. Analüütiline mehaanika", Tallinn 1999, näited 14-17, leheküljed 39-49. Kõikides variantides xy-tasapind on horisontaalne, xz- ja yz-tasapinnad aga on vertikaalsed. Andmetes toodud suurused 0 ja 0 on ...
LTMS.00.022 ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS Loengukursus Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna üliõpilastele 2019./2020. õppeaasta Toivo Leiger Joonised: Ksenia Niglas Pisitäiendused 2016–20: Märt Põldvere, Natalia Saealle, Indrek Zolk, Urve Kangro 2 Sisukord 1 Reaalarvud 6 1.1 Järjestatud korpused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.1 Korpuse aksioomid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1.2 Järjestatud korpus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.1.3 Täielik järjestatud ...
Edited with the trial version of Foxit Advanced PDF Editor To remove this notice, visit: www.foxitsoftware.com/shopping Füüsika I kodune töö Ülesanne 1 Vabalt langev keha jõudis maapinnale langemise alguspunktist 10 s jooksul. Kui kõrge oli keha maapinnast, kui langemise algusest oli möödunud 5 sekundit. t1 m := 5s a := g = 9.807 2 t 2 := 10s v0 := 0 ...
Elektromagnetism KT 1.1 Mis on elektrilaeng? Mis on elektrilaengu jäävuse seadus? ● Elektrilaeng ehk laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. ● Elektrilaengu jäävuse seadus - elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 2.1 Mis on p-n siire? Kuidas see töötab? Kus me seda kasutame? ● Kui tekitada pooljuhis kaks erineva juhtivusega osa, siis p- ja n- juhtivusega osade üleminekupiirkonda nimetatakse p-n siirdeks. ● Selline olukord saavutatakse erinevate lisandite sisseviimisega pooljuhtkristalli. Siirdel hakkab toimuma laengukandjate vahetus. Elektronid hakkavad soojusliikumisest põhjustatud difusiooni toimel liikuma p-osas olevatele vabadele kohtadele, mille tulemusel enne neutraalne p-osa saab negatiivse laengu ja n-osa, kaotades elektrone, samasuguse positiivse laengu. ● P-n siiret kasutatakse põh...
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA2 (kaugõppele) 2. DÜNAAMIKA 2.1 Newtoni seadused. Newtoni seadused on klassikalise mehaanika põhialuseks. Neist lähtuvalt saab kehale mõjuvate jõudude kaudu arvutada keha liikumise. Newtoni I seadus Iga vaba keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Vaba keha all mõistame keha, millele ühtegi jõudu ei mõju või millele mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist. Newtoni I seadus tähendab, et me vaatame keha liikumist inertsiaalsest taustsüsteemist. Rangelt võttes on inertsiaalsüsteemiks mistahes kinnistähega seotud taustsüsteem, paljudel juhtudel võime ka maapinnaga seotud taustsüsteemi lugeda inertsiaalsüsteemiks. Iga inertsiaalsüsteemi suhtes ühtlaselt liikuv taustsüsteem on samuti inertsiaalsüsteem. Newtoni II seadus Kehale mõjuv jõud määrab keha kiirenduse. Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiiren...
TTÜ materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool KYF0080 Füüsikaline ja kolloidkeemia Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 16 FK Konduktomeetriline tiitrimine Töö teostaja: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll K. Lott 14.03.2001 21.03.2011 arvestatud: Töö ülesanne Töös tiitritakse tugeva leelisega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Töö teoreetilised alused Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendamisest teistega. Konduktomeetrilisel tiitrimisel määratakse ekvivalentpunkt elektrijuhtivuse muutuse järgi, mis on tingitud ühtede ioonide asendumisest teistega. Soolhappe...
KARNAUGH' KAARDID Karnaugh' kaart on funktsiooni tõeväärtustabeli sihipärane topoloogiline ümberpaigutus tasandil või ruumis. T Ü Tõeväärtustabeli igale reale vastab kaardil üks ruut. T Karnaugh' kaartide topoloogia 2muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega 2 2 (või 1 4) ruutu ; 3muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega 2 4 = 8 ruutu ; 4muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega 4 4 = 16 ruutu ; e h n ik a t või i 6 - muutuja Karnaugh' kaart v ut Karnaugh' kaartide põhiomadused r 2 - muutuja 3 - muutuja 4 - muutuja Karnaugh' kaart ...
JALGPALL Sisukord Sissejuhatus Jalgpall (ka assotsiatsioonijalgpall, Euroopa jalgpall) on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada Jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul (jalgpalliväljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Selle teema valisin, kuna jalgpall on mulle äärmiselt huvipakkuv spordiala ja huvitab mind sügavalt igas mõttes. Olen proovinud käia regulaarselt jälgimas ka oma koondise kodumänge ning samuti jälginud ka jalgpalli mänge televiisorist. Ajalugu Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 23 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja 19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängure...
Soojus ja massilevi I 1. Soojuse leviku viisid ja nende lühiiseloomustus. Soojusjuhtivus keha sisene või kehadevaheline soojuse levik. Mis on tingitud erinevatest temperatuuridest keha eri osades või kehade erinevast temperatuurist. Konvektsioon gaasi või vedelas keskkonnas. Näit. külma ja kuuma gaasi segunemine tiheduste erinevuse tõttu. Soe gaas/vedelik on hõredam ja tõuseb üles, kus jahtub ja vajub alla. Soojuskiirgus soojuse levik kiirguse abil. Segajuhtivus olemas nii konvektiivne kui kiirguslik soojusjuhtivus. 2.Soojuse, massi ja liikumishulga (impulsi) ülekande sarnasus. Soojus ja massilevis kasutatakse sageli arvutuste tegemisel sarnasusteooriat ja sarnasusarve. Sarnasusarvud on näiteks Re (Reynoldsi) ja Nu (Nusseti). Massi ja soojuse levikut kirjeldatakse vahel kui elektri levikut, soojustakistus asendatakse elektrilise takistusega. Vahel ei saa seda meetodit kasutada. Nu= *l/ ...
Deutsches Gymnasium Kadriorg WIRTSCHAFTPLAN DES PRODUKTS "3S" Praktische Arbeit Autoren: Rainer Paisujõe 12SM Johannes Nermann 12SM Lehrer: Michael Kirschinger Tallinn 2018 INHALTSÜBERSICHT EINLEITUNG........................................................................................................... 2 1. PRODUKTVORSTELLUNG..................................................................................... 4 1.3. Break Even Point.......................................................................................... 9 2.1. Werbebudget / Zeitplan..............................................................................11 2.2. Werbemittel...
1. Topograafiliste kaartide iseloomustus. Topograafiline kaart ehk topokaart on maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristko...
Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool Töö 24 Töö pealkiri ETAANHAPPE ANHÜDRIIDI HÜDRATSIOONI KIIRUSE nr (FK) MÄÄRAMINE ELEKTRIJUHTIVUSE MEETODIL Üliõpilane MIHKEL HEINMAA Õpperühm YAGB41 Töö teostatud 07/02/2011 Arvestatud 2 TÖÖ ÜLESANNE Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH 3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. APARATUUR Vesitermostaat; juhtivusmõõtja anduriga; lihvkorgiga 50-ml kolb; 6-ml pipett; stopper. TÖÖ KÄIK Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile (lubatud temperatuurikõikumised 0,1 - 0,2°C). 50-ml mahuga mõõtekolbi mõõdetakse 6 ml etaanhappe anhüdriidi ja täidetakse kriipsuni eelnevalt termostateeritud (vajaliku temperatuurini soojendatud) dest...
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL¨ Informaatikainstituut Infos¨usteemide o ˜ppetool Projekt aines ”Sissejuhatus infos¨ usteemidesse” Moeateljee ”ANADI ” ¨ opilane: Ana Linnam¨ Uli˜ agi-Elmanova ˜ Opper¨ uhm: IASB 30 Matrikli number: 146586CTF Juhendaja: lektor Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD ¨ 1 ULDVAADE 2 1.1 TAUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 1.2 ORGANISATSIOONI EESMARGID ¨ . . . . . . . . . . . . . . 2 1.3 PROTSESS...
Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks. 1. Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised 2. Superpositsiooniaksioom. Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 3. Jõurööpküliku aksioom. . Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutmata asendada resultandiga, mis võrdub nende geomeetrilise summaga. Aksioom kehtib ka deformeeruva keha juhul. 4. Mõju ja vastumõju aksioom (Newtoni III seadus ). Kaks keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega, millel on ühine mõjusirge. 5. Jäigastamise aksioom. . Deformeeruva keha tasakaal ei mu...
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja ...
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
I kontrolltöö kordamisküsimused (YFR 0011) 1. Kuidas leida kahe vektori liitmisel tekkiva vektori pikkust kui on teada liidetavate vektorite pikkused. Liidetavad vektorid on o a) samasuunalised; liitmine nt a(2;3;4) + b(2;4;1) = c(4;7;5) o b) vastassuunalised; sama o c) üksteisega risti. 2. Kuidas peavad olema vektorid suunatud, et nende o a) skalaarkorrutis oleks 0; risti o b) vektorkorrutis oleks 0? Samas suunas/ vastassuunas 3. Mis on kohavektor? Mis on nihkevektor? Kuidas nad on omavahel seotud? Kohavektor on vektor, mis on tõmmatud koordinaadi alguspunktist etteantud punkti. Nihkevektor on vektor, mis on tõmmatud liikumise alguspunktist liikumise lõpp-punkti. Nihkevektor on kohavektorite muut, nihkevektor tähistab kohavektori juurdekasvu ajavahemikus delta-t 4. Mis on nihkevektor? Mis on trajektoor? Millal ühtib keha trajektoor nihkevektoriga? Nihkevektor on ...
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised .......................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” EHITUSKAUPADE HULGIMÜÜGIFIRMA Üliõpilane: Õpperühm: Matrikli nr.: Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL........................................................................................................1 INFORMAATIKAINSTITUUT.............................................................................................................1 INFOSÜSTEEMIDE ÕPPETOOL.........................................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Amiinide praktilisest tähtsusest Referaat Koostaja: Minu Nimi Eriala Õppejõud: Õppejõu nimi Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................2 Amiinide üldised omadused ja jaotamine...................................................................................2 Amiinide leidumine looduses..................................................................................................... 2 Amiinide kasutamine tehnikas.............................................
EKSAMIKÜSIMUSED 2009 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeemid. Üksikute osade: infoallikas, kooder, edastuskanal jne ühtsed kirjeldused. Infoedastuse põhiseadused. (Slaididelt: paragrahv 1) Struktuurskeem: info allikas -> kodeerimine -> edastuskanal -> dekodeerimine -> info tarbija Info allikas edastamisele kuuluvad teatud sõnumid ajalise järjestikuse jadana, siia lisandub ideaalne vaatleja, kes saab sõnumis aru; info allikad on pidevad (elektrilised signaalid) ja diskreetsed (lõplik arv teateid, diskreetsed allikad võivad olla lihtallikad ja kahendallikad); diskreetsed lihtallikad võivad olla mäluta (üksteiele järgnevad sümbolid on teineteisest statistiliselt sõltumatud) või mäluga (sümbolid on stat. sõltuvad); diskreetsel kahendallikal on kaks võimalikku väljundsümbolit null ja üks; Kodeerimine kooder on sobituste kogu; Edastuskanal edastuskanalil on välismõjud; edastuskanal on tehniliste vahendite kogum, toimib teatud reaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
