1837 Morse elektritelegraaf. 1847-1854 George Boole, de Morgan. 1857 perfolint(Wheatstone).1867 "Type writer" sholes,glidden,soule.1879 Kaasaegse loogika alus: Gottlob Frege(öloob kaasaegse predikaatarvutuse). 1890 - Hollerith'i perfokaardid->sellest firmast tekkis IBM.1845-1918 elas, Hulgateooria: Georg Cantor.1920...Enigma kodeerimiseks Saksa lennu-,merevägi.1935-1937 Turingi masin1936: Churchi lambda-arvutus.1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded releed,150 mootorit,2000lampi). 1889-1951Ludwig Wittgenstein. 1938, Shannon'i magistritöö sidus: Boole algebra. Elektrilülitid ja -skeemid. Bitid ja info kodeerimise. Info otsimise algoritmid.1939-1942 Atanasoff. esimene elektronarvuti?1939-44 Mark I (Aiken) IBMi elektriline(releed)digitaalne arvuti(5t).1941-1944:Konrad Zuse. Z3, Z4. Releedega digitaalarvuti.1948 I transistor(Shockley)- müüma hakkas Bell Corp.1949 - Maurice Wilkes koostas EDSAC, the...
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Prot...
IEEE 802.x Indrek Salm Ajalugu 1980. aastal käivitus USA-s IEEE (The Institute of Electrical and Electronics Engineers) Projekt 802, mille eesmärgiks oli kohtvõrgu ühtse standardi loomine. Üpris pea jagunes projekt erinevateks alamprojektideks vastavalt praktikas kasutatavate võrgutopoloogiate ja andmeedastusmeetodite alusel. Projekti käigus stabiliseerusid teatud võrgutehnikad ja omandasid konkreetseid piire ja ettekirjutusi, mis omakorda võimaldasid kogu lokaalvõrgu intensiivse ja laia kasutuselevõtu. IEEE 802 esimesed standardid määratles standardid võrgu selliste füüsiliste komponentide jaoks nagu interfeisid (liidesed) ja kaablid, mis esinevad OSI-mudeli 1 ja 2 kihil Standardid kehtivad: Võrgukaartidele globaalsete võrkude komponentidele koaksiaal- ja keerupaarikaabli võrkudele CSMA/CD Carr...
IBM System x3300 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2400 seeria protsessorit; Kõige rohkem 8 tuuma, 2.3 GHz · 12 siini UDIMM/RDIMM kuni 192 GB · 16 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot või tavaliselt swapitavaid SAS/SATA kõvakettaid · PSU võimsus 460W · Integreeritud 3 Gb/s tarkvara RAID-0, -1, -10 standard, valikuline 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10 või RAID-5, -50 või -6, -60 · Siinid kuni 6 PCIe laiendussiini · Pordid: 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT IBM System x3500 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2600 seeria protsessorit, kuni 3.3 GHz, Kõige rohkem 8 tuuma · 24 siini UDIMM/RDIMM/LRDIMM kuni 768 GB · 32 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot-swappitavaid SAS/SATA HDD-si · PSU võimsus 550W/750W/900W · Integreeritud 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10, valikulised RAID-5, -6, -10, -50, -60 ·...
Kooli nimi kursus ARVUTITEENINDUS SINU NIMI LÕPUTÖÖ Juhendaja: aasta Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 = MPLS (MultiProtocol Label Switching) =...................................................................................3 SDH (Synchronous Digital Hierarchy..............................................................................................5 Ethernet.............................................................................................................................................5 TCP (Transmission Control Protocol............................................................................................... 7 IP (Internet Protocol).................................................................................................................
* ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600*8/48=1600 1600*53/0,01 V:8,48Mbit/s * ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600*8/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s * ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baidi kordne, et tekiks t2is arv pakette. * Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000...
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekand...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel (Simplified communications model) : -, -, , , . - / , - - , - . -, , - -, 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded (Communications tasks). Transmission system utilization Interfacing Signal generation Synchronization Exchange management Error detection and correction () Flow control Addressing Routing Recovery Message formatting Security Network management 3. Mitmekiheline arhitektuur postisüsteemi näite basil : , , . . . : , , . . . , . , ( ..) . 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide. , . , , . , , , . , , . : . , . (timing) , . 5. OSI mudel. Application- OSI ( ) ...
oData transparency: In bit and byte oriented protocols, there is a problem if a control character (for ETX (End of Text) ·Same as ETB, only no more blocks will follow. ITB (End of > Differences with HDLC length of protocol field (1B or 2B) byte-oriented protocols) or the start-of-frame flag (for bit-oriented protocols) appears in the actual data. Intermediate Transmission Block) ·Same as ETB, except that the receiving statio Differs from HDLC because of multiaccess MAC that provides · Maximum payload length (default: 1500) This was not likely to happen in ASCII text, but is very likely with binary data. This is known as a data will not acknowledge after the error checking. EOT (End of Transmission) framing/error detection: · Type of CRC (2B or 4B) transparency problem an can be...
1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE PÄIS ETHERNET 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53(5-, 48-.). 9600:48=200 *5=1000 . 9600+1000=10600/0,01=1/ = 8/ 2. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti....
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrg...
Arvutivõrgud Evert Veinberg Arvutivõrk • Mitmest arvutist koosnev süsteem, milles arvutid on andmevahetuse või ressursside jagamise eesmärgil telekommunikatsiooniseadmete abil omavahel ühendatud. Ulatus • Arvutivõrgud jaotatakse ulatuse järgi kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks. • Arvutivõrgud võivad olla privaatsed. • Intranet on sisevõrk, milles kasutatakse Interneti protokolle ja teenuseid. • Selliseid võrke, kus koos on mitmed arvutivõrgud, nimetatakse Internetiks ehk ülemaailmseks hajusvõrguks. Laivõrk • Laivõrk (WAN) on üksteisest füüsiliselt kaugel asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. • Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. • Maailma suurim laivõrk on Internet. • Laivõrke kasutatakse kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks. Kohtvõrk • Kohtvõrk ehk LAN (Local Area Network) on arvutivõrk, mis ühendab piiratud maaalal, hoones jne asuvaid arvuteid ja võrgu...
1. Kihiline arhitektuur: kuidas see tekib ja milleks see hea on? 3-kihiline mudel: *rakendused, *arvutid, *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkih...
Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaot...
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144...
Arvutivõrgu topoloogiad Arvutivõrgud z Tavaliselt ehitatakse arvutivõrk jälgides mingit kindlat topoloogiat. z Võrgu topoloogia on võrgukomponentide omavahelise ühendamise füüsiline ja loogiline viis. z Peamised variandid on täht-, siin-, ring- ja puuvõrk. Siinvõrgud (bus network) z Siinvõrk on võrk kus arvutid on ühendatud jadamisi. z Siinvõrk on selline võrgustruktuur, kus igal võrguseadmel on oma sideprotokoll ja keskne juhtarvuti (host) puudub. z Host ehk juhtarvuti on server arvuti, mis juhib konkreetse võrgu tööd. Siinvõrgud 2 z Kõik teelesaadetud sõnumid rändavad mööda ühissiini. z Iga võrguseade kontrollib kas see info on temale. z Info mis on mõeldud sellele arvutile võetakse vastu, kuid vale info jäätakse puutumata ja see liigub edasi teise arvuti juurde. Siinvõrgud 3 z Siinvõrku on mõtet kasutada siis kui on suhteliselt väike arv mini- või mik...
I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Arvutivõrk (computer network) – koosneb kolmest osast: kaabeldus, võrguseadmed ja võrgukaardid. Võrguseadmed (network devices) on ruuter (router - tegemist võrgu keskseadmega. Tavaliselt on ruuteri ülesandeks ühendada erinevaid võrke), modem (on seade mis moduleerib digitaalandmed analoogsignaaliks ning vastupidi), kaabel (hermeetilise kestaga painduv isoleeritud juhe), hub (jaotur - lihtne võrguseade, mis ühendab kõik seadmed omavahel. Tehniliselt on tegemist signaalivõimendiga. Hubi kasutades on võrk kõigi kasutajate vahel sotsialistlikult jagatud), switch (kommutaator), võrgukaart e võrguadapter (network interface controller NIC - arvuti lisakaart võrku ühendamiseks. Seade, mille abil arvuti suhtleb arvutivõrguga), server (võrgu opsüsteemi komponent, mis teenindab kliente ja avab juurdepääsu erisugust...
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja ...
Printerite kasutusalad 1) Raamatupidamine Canon LBP-3460 Regioon: Universaal Prindimeedia tüüp: ümbrik, LASER TRANSPARENCY, paber Meediavorming: A4, A5, B5, executive, legal, letter Prindilahutus: 600 x 600 Prinditehnoloogia: laser Etteandesõlmede maht (lehte): 250 Väljundusalvede maht (lehte): 250 Prindikeeled: PCL 5e, PCL 6 Maksimaalne mälumaht (MB): 64 Standardmälu: 64 Võrgukaart: 10/100 TX ETHERNET Ühendused: RJ-45, USB 2.0 Operatsioonisüsteemid: windows 2000/98 SE/ME/NT 4.0/server 2003/XP Paberi vorming või maksimumsuurus: A4 First page out (s): 8 Mõõtmed (KxLxS): 27,3x44,5x41 Kaal (kg): 16,1 Põhjendus: Sobib mitmele op. Süsteemile, meediavorminguid on palju ja kiirus on hea. 2) Raamatukogu Canon LBP 3370 LCD-monitor: LCD 16 characters x 1 line 8 LED i...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Urmas Saare Arvutivõrkude alused Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste konfiguratsioon, kuigi neil võivad olla erinevat tüüpi ühendused, erinevad sõlmedevahelised kaugused, andmeedastuskiirused ja signaalitüübid. Levinumad võrgutopoloogia tüübid on: 1. siinitopoloogia kõik sõlmed (tööjaamad) on omavahel kokku ühendatud üheainsa siini abil 2. lineaarne topol...
configure //l�heb config reziimi hostname nimi //muudab nime line con 0 // saad sellesse reziimi password // paned parooli show running-config //n�itab seadistust show startup-config // n�itab t��tava configi write // kirjutab configu �ra ip address address mask erase // kustuta �ra reload // paneb k�ima umbes nagu tehaseseadete taastamine interface ethernet 0 ip asi otsa telnet teisse ruutersisse sisse minek enable //ruuterisse sisenemine
Karl Hendrik Bachmann FTP serveri (ehk pilve) valmistamine Juhend Tallinn, 2015 Sisukord 1. Mis asi on FTP server? 2. Vajalik ud ligipääsud ja programmid. 3. Seadistamine. 4. Serverisse ühendumine. Mis asi on FTP server? FTP server on server, kuhu saad laadida üles oma faile, jagada neid teistega ja uuesti allalaadida. Näiteks on tuntuimad FTP serverid Dropbox, Google Drive. Vahepeal kutsutakse neid ka pilve serveriteks, või pilve teenusteks. Kasulik on FTP server selleks, kui sa soovid ligipääseda oma failidele väljaspool kodu, kui sa soovid oma faile kellegagi jagada, või neid hoiustada kusagil mujal, mitte sinu arvutis. Vajalikud ligipääsud ja programmid Vajalikud on: • FileZilla client, • Ligipääs ruuterile, • Ligipääs isp (ehk internetipakkuja) poolt pakutavatele teen...
Võrgutehnoloogiad Arvuti ühendus: võrguadapter(network adapter, network interface card, NIC) PCI- käib laiuskaart Sülearvutites PC CardBus WiFi modem Bluetooth, IrDa+mobiiltelefon Arvutivõrgu koostisoasad järgur e .repiiter (repeater) Kasutatakse limiitide suurednamiseks jaotur-mitmepordiline järgur HUB · Passiivne jaotur- käitub sisuliselt harukarbina · Aktiivne-lisatud on haldus- ja seirefunk kommutaator (switch) edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad iga pordi taga eraldi võrgudomeen levisaated(broadcast)-kõigile jaamadele adresseeritud saadetised multisaated (multicast)- mitmele jaamale adresseeritud saadetised jõuvad ikka kogu võrguni paigutakse seina peale ruuter-router, broadcast domain, tegelevad parima tee valimsega (võike hüpete ,hop, arv) lüüs-gateway, protocol coverter. IP-võrgus saadetakse kõik paketid, mis jäävad väljaspoole alamvõrgu maski lüüsile. Võrgutüübid LAN-Local Area Network HAN-Home Ar...
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, mil...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Kaur- Joosep Laur OSI KIHID Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2012 OSI (OPEN SYSTEMS INTERCONNECTION) ARCHITECTURE Avatud süsteemide sidumise arhitektuur OSI on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende k...
Arvutivõrgud 3.12.2012 Merilin Kutser AT07-b http://www.vallaste.ee/ KOKKUVÕTTE Klient- Arvuti, mis kasutab andmetöötluseks serveri ressursse. Server- Võrguga ühendatud arvuti või seade, mis haldab võrgu ressursse. Klient/server võrk- Kliendid kasutavad läbi võrgu serverite poolt pakutavaid ressursse. Peremehelt-peremehele võrk(P2P)- Selline võrk, kus kõik laua- ja sülearvutid töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste võrgus olevate kasutajatega ilma keskse serverita. Switch- Võrguseade, mis valib välja trakti või ahela, mida mööda andmeüksus saadetakse järgmisse võrgusõlme. Kommutaator võib lisaks teatud määral täita ka marsruuteri funktsioone, s.t. määrata kindlaks andmete liikumise marsruudi ja eekõige selle, millisesse lähimasse võrgupu...
Emaplaat Emaplaat on PCB plaat (Trükkplaat), mis on olemas suuremosa elektroonikas mingil kujul. Tema tööks on enda küljes hoiustada erinevaid komponente ning tagada nendevaheline suhtlus näiteks protsessori ja RAM-i vaheline andmeside. Nimi tuleneb sellest, et ta käitub seadmetes nagu kõikide komponentide emana. Erinevad komponendid, mis võivad olla kinnitatud/ühendatud emaplaadi külge on graafika kaart, protsessor, RAM, võrgu kaart, kõvaketas, toiteplokk ja nii edasi. Tähtis osa iga emaplaadi puhul on millist emaplaadi kiibistik. Tegemist on spetsiaalsete kiipidega emaplaadil, mis tagavad liidese protsessori ning erinevate siinide, ning sellekaudu erinevate komponentide vahel. Kiibistik paneb rangelt paika milliseid komponente ja lisaseadmeid on võimalik emaplaadi külge panna. Kiibistik mõjutab ka arvuti võimekust. Tavaliselt iga kiibistik on mõeldud mingi kindla protsessorite perekonna jaoks. Sed...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVÕRGUD Timo Kasemaa AA-09 2009 1 Sisukord PÕHIMÕISTED..............................................................................................................................3-4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID....................5/6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID....................................................................................................7/8 TRANSPORDIKIHI PROTOKOLLID...........................................................................................8 RAKENDUSKIHI PROTOKOLLID............................................................................................8/9 2 PÕHIMÕISTED Telekommunikatsiooni mudel Kodeerimine Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvk...
USB (Universal Serial Bus) Martin Appo Tanel Sokman Contents 1. History 2. System design 3. Devices 4. Physical appearance 5. Comparisons History Developed in the mid-1990s Designed to standardize the connection of computer peripherals Compaq, DEC, IBM, Intel, Microsoft, NEC and Nortel. USB 1.0 USB 2.0 USB 3.0 USB1.0 USB 1.0: Released in January 1996 USB 1.1: Released in August 1998 1.5 Mbit/s - "Low Speed" 12 Mbit/s - "Full Speed" USB 2.0 Released in April 2000 Higher maximum bandwidth of 480 Mbit/s (60 MB/s) Other modifications Mini connectors On-the-go Battery charging Micro usb USB 3.0 transfer speed more bandwidth power management improved bus utilization System design Asymmetrical in its topology Hubs Sub devices Pipes (stream, message) First connect c l ass e s De v i c e Various US B devices regular USB fla...
Arvutivõrgud ja andmeside Üldine Osi mudel - on ISO ja ITU-T koostöös 1977.a. valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel. OSI 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele. Tegelikus elus on andmesidevõrkudes kasutusel terve rida erinevaid protokollistikke (TCP/IP, NetWare, AppleTalk, DECnet, ATM, SNA ja SS7 jne.), mis ei vasta täpselt OSI mudelile (näit. on paar OSI kihti ühendatud üheks kihiks vms), kuid põhimõtteliselt täidavad need kõik ühtesid ja samu funktsioone ning OSI mudel on heaks õppevahendiks ka teiste protokollistike tundmaõppimisel. 1982.a. said ISO ja ITU-T valmis ka OSI protokollistandardid, kuid esiteks oleks nende kasutuselevõtt nõudnud täielikku loobumist kõigist teistest protokollidest ja teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõuping...
VLAN Joonis: Miks seda kasutatakse? VLAN-i kasutatakse võrgu jagamiseks mitme grupi vahel. Mis on VLAN? Virtuaalse kohtvõrgu VLAN teenuse eesmärk on ühendada kaks või enam Ethernet-i punkti ühiseks virtuaalseks kohtvõrguks. Ühendamine käib pordi põhiselt ja võimaldab porti läbivat andmesidekiirust kontrollida megabitipõhiselt. VLAN andmevahetuses osalevatel Enthernet raamidel on lisaks juures spetsiaalne VLAN silt, mis sisaldab andmeid selle kohta, millisesse VLANi raamistiku kuulub. VLAN siltide abil saavad võrgus osalevad seadmed kontrollida kõnealuse raamistiku liikumist. Kasutaja jaoks esinevad VLAN märgid positiivsete täisarvude kujul, mida nimetatakse VLAN ID'deks. VLAN seadme nimede esitamisel on üldiselt levinud sellised kujud: ·VLAN_PLUS_VID - vlan0005 ·VLAN_PLUS_VID_NO_PAD - vlan5 ·DEV_PLUS_VID - eth0.0005 ·DEV_PLUS_VID_NO_PAD - eth0.5 Virtuaalset kohtvõrgu kasutamis tasuks k...
1968 Moore ja Noyce teevad Inteli 1625 Schickard 1969 AMD 1640 Blaise Pascal-aritmeetiline masin 1970 esimene mikroprotsessor ->Intel 4004, esimene SQL andmebaas 1646-1716 Leibniz. Leibnizi arvuti(1671)liitis, lahutas, korrutas, jagas 1971 ARPANET ->interneti eelkäija, PASCAL, Kenback-1 1714 Kirjutusmasin, Henry Mill, 1972 Inteli 8008, 5 ¼ Disketid, esimene e-mail, SMALLTALK, PROLOG, esimene 1800 Perfokaardid, Jacquard, ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 3 aines Side (IRT3930) Traadita kohtvõrk WLAN ARUANNE Töö tegija: Juhendaja: Töö tehtud: 20.oktoober 2008 Aruanne esitatud: 4. detsember 2008 1. Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 2. Kasutatavad vahendid Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", arvuti nr 5 ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohtadel WLAN tugijaam, vajalikud ühenduskaablid (võrgukaabel), kaks lauaarvutit. 3. Töö käik 3.1 WLAN tugijaama seadistamine Algseadistasime enda WLAN tööjaamad. Seejärel ühendasime arvuti kas Ethernet kaabli (või WLA...
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise vaheaegadel saatjast väljakiirguv konstantse väärtusega võimsus on kandevlaine ehk kandevsagedus, mida on vaja vaid selleks, et temas moduleerimisprotsessi kestel tekitatud muutused üle kanda vas...
Sidekanalite kasutus: . . , , , , . . , . , : ( ), ( ) ( ). Ethernet, -- wifi, bluetooth, GPRS . , (, ) . , . , , . , , , ( ) ( ). :( ) (ADSL,GPRS,GSM) . 1. " " ; 2. "". , , ; 3. "" , , ; 4. , ; 5. . , , . ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond Elsa Senina IT-16E WINDOWS OS HALDUS Juhendaja: Mart Marandi Tallinn 2017 20.10.17 Töö VirtualBoxis Teen Windows 10 masina ja sellest clone’i Mõlemas masinas: Devices – Insert Guest Additions CD image Mõlemas masinas: Devices – Shared Folders alt jagan folderit ning panen linnukese Auto- mount ja Make Permanent koha peale. Mõlemas masinas: Devices – Shared Clipboard – Bidirectional Mõlemas masinas: Devices – Drag and drop – Bidirectional Teen mõlemale masinale restardi Kontrollin File Managerist, kas folderite jagamine toimis Avan Computer Management’i – Local Users and Groups – Users, loon sinna kasutaja nimega "opilane" Opilane Properties – Member of – Add – Guests Teine variant: Local Users and Groups – Groups – Guests – Add - opilane Control Panel – System S...
Wi-Fi Wi-Fi Wi-Fi Wireless Fidelity on võrk mille abil jagatakse tavaliselt Interneti teenust. Kohtvõrguna on ta mõeldud ühes ruumis suure hulga arvutite teenindamiseks. Wi-Fi kasutab andmeedastuseks sagedust 2,4Ghz. Edastuskiirus on 11Mbit/s või ka 22 ja 54Mbit/s. Wi-Fi 2 Wi-Fi maksimum edastuskaugus kohtvõrgus on umbes 100 meetrit. Ühendus on sellisel juhul piiratud kiirusega ja seda saab kasutada väga lühikese maa tagant. Kiirust ja kvaliteeti segavad palju ka välised mõjutajad Wi-Fi 3 Wi-Fi ühenduse saamiseks peab olema access point, mis pakub seda ühendust ja arvutis vastav kaart, mis suudab suhelda Wi-Fi abil. Laptop arvutitel on see ühendus tänapäeval sisse integreeritud, kuid tavaarvutisse peab ostma selleks lisakaardi. Wi-Fi standardid IEEE 802.11b IEEE 802.11a IEEE 802.11g IEEE 802.11n Wi-Fi (Wireless Fidelity) Kasutatakse k...
Võrgukaart ja arvutivõrk, OSI mudel Merilyn Renser 11A Arvutivõrk Arvutivõrk on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (nt välisseadmeid) ühiselt jagada. Internet ja internet Internet - võrkude, lüüside, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku (TCP/IP) internet - mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus Millal ja milleks? 60ndatel aastatel suurarvutitel põhinevates ajajaotusega süsteemides - inimesed pidasid omavahel võrgukaudu sidet 1969. a. käivitas USA Kaitseministeerium katseliselt ARPANET-võrgu, mille ühiseks eesmärgiks oli luua andmesidevõrke, mis funktsioneeriksid edasi ka osalise kahjustuse järel ja et teadlastel oleks ühendusvõimalus kaugete suurte arvutuskeskustega 70ndate alguses lisati elektronpost Ühendusteed ...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut TOKEN RING: VEATÖÖTLUS Aruanne 1. iseseisev töö õppeaines "Arvutivõrgud" LAP3731 Koostajad: Anneli Kaldamäe 991476 Priit Kahn 992505 Õpperühm: LAP-61 Esitatud: 01.04.2002 Juhendaja: R. Paluoja Tallinn 2002 Animatsiooni asukoht webis http://www.zone.ee/tyddruk/tty.html Arvutivõrgud (LAP3731), R. Paluoja 1. kodutöö animatsioon Animatsiooni kirjeldus Kuna Token Ring sisaldab mitmeid mehhanisme võrgu tõrgete avastamiseks ja kõrvaldamiseks, valisime meie neist animatsiooni tegemiseks ühe. Saatva jaama rikke korral võib ta saadetud andmekaader jääda lõputult ringlema. Selle vältimine on üks aktiivmonitori funktsioone: I. Jaamad edastavad üksteisele ringi järjestuses token'i ehk loa pöördusõiguse saamiseks. Kui ...
IT-Süsteemide riistvara Arvutitehniku ametikoht ja töövahendid Arvutitehnik (ing.k - Computer Technician) on isik, kelle põhilisteks tööülesanneteks on arvutite, serverite, mobiilide, tarkvara, arvuti lisaseadmete (ing k - Peripheral) ning muude seadmete hooldamine ning remont. Paljud arvutitehnikud pakuvad ka kasutajatuge ning aitavad töökohal tehnikaga seotud muudatuste puhul inimestel kohanduda. Tegelikkuses varieeruvad arvutitehniku tööülesanded tohutult olenevalt kus ta töötab ning tema kogemustest ja kvalifikatsioonist. Heade kogemustega ja haridusega arvutitehnik võib olla täiesti näiteks ettevõttete tehnoloogiaosakonna nõustajaks. Arvestades põhilisi tööülesandeid, saab välja tuua arvutitehnikute üleüldise liigituse. Tuleb arvestada, et tegelikkuses võib antud ametikohal töötav inimene kokku puutuda neist kõigiga. Parandustehnik – Tegeleb tehnika riistvaraliste vigade tuva...
Samsung Ativ Book 9 Lite (NP905S3G-K02EE) Sissejuhatus/Eelvaade Ülevaate teen sülearvutist Samsung Ativ Book 9 Lite. Antud arvuti puhul on tegemist nn. UltraBookiga ehk õhukese sülearvutiga mille peamisteks omadusteks on selle kergus, suur portatiivsus, ruumisäästlikus ja pikk aku kestvus säilitades samal ajal multimeedia sülearvutile võimalikult lähedased võimsused. Kuigi aku kestvuse pealt hoitakse muude asjade pealt võimalikult palju kokku. Arvuti spetsifikatsioonid · Protsessor: AMD Quad Core A6 1450 · Ekraan: 13.3", resolutsiooniga 1366*786 · Video: AMD Radeon HD 8250 · Andmekandjad: 128 GB SSD ketas · Muutmälu: 4 GB süsteemimälu kiirusega 1066 MHz · Pordid: Mini-VGA, mikro-HDMI, USB 3.0/2.0, 3-in-1 kaardilugeja, kõrvaklapi väljund, mini Ethernet · Toide 40W · Kaal 1.44 kg Ülevaade Disain/Kere Samsung Ativ Book 9 Lite on odavama variant Samsung Ativ Book Plus- i...
Ülesanne 1 - Windows Loetud materjalide põhjal vasta järgmistele küsimustele (vajadusel otsi internetist infot juurde). 1. Nimeta kõik Windowsi versioonid mida tead. Server versioon: Windows NT 1993-2000, Windows 2000 -2003, Windows Server 2003- , Kliendi versioon: Windows 1.01-3.2 1985-1993, Windows NT 3.1-4.0 1993-1996, Windows for Workgroups 3.11 1993, Windows 95 1995-1998, Windows 98 1998-2000, Windows 2000 2000-2001, Windows ME 2000-2001, Windows XP 2001-2007, Windows XP Professional x64 2005-2007, Windows Vista 2007-2009, Windows 7 2009-2012, Windows 8 2012-2013, Windows 8.1 2013-2015, Windows 10 2015- , 2. Kirjuta, kuidas saab Windowsis vaadata milline pro...
Minu unistuste arvuti Minu unistuste arvuti on just see arvuti mis mul endal olemas on. Ma olen juba enda arvutiga tutvunud ja harjunud kasutama seda nii nagu mina seda oskan. Ma ei tahagi endale mingid teist arvutit, sest ma arvan, et just minu arvuti on mulle parim mis olemas on. Mina kasutan HP arvutit. Mulle on seda soovitatud palju ja öeldud, et see on just kõige parem arvuti ja ma usun et see on ka kõige parem. Mul on olnud teisi arvuteid, aga ükski pole nii väga meeldinud kui see. Minu arvutil on kaasas erinevad tarkvarad mida kasutada saan. Näiteks on viirusetõrjetarkvara, muu kaasasolev tarkvara, op.süsteem ja kontoritarkvarad. Viirusetõrjetarkvarana kasutan ma Kaspersky Internet Security tarkvara, sest seda on hea lihtne kasutada ja see on turvaline. Muidu oli arvuti tarkvaraga kaasas Symantec Norton Internet Security 2009 millel oli 60päevane proovi versioon, aga selle ma vahetasin k...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTI JA ARVUTIVÕRGUD Gerli Paap Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed Referaat Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2011 1 SISUKORD sISUKORD.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Tarkvara eriliigid.......................................................................................................................... 4 Serverid....................................................................................................................................... 7 Klientarvutid................................................
Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................................................3 Võrgukaart.................................................................................................................................................................4 Võrgukaardi ühendused emaplaadile:...............................................................................................................5 Võrgutüübid:.....................................................................................................................................................5 Võimalikud kiirused:.........................................................................................................................................5 Tuntuimad tootjad:...........
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Traadita kohtvõrk WLAN Aruanne Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", sülearvuti ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohal 2 on kasutada üks WLAN tugijaam, arvuti nr 4 WLAN jaoks ja arvuti nr 3 Ethernet jaoks. 1.Marsruuteri sisevõrgu DHCP serveri seadistus Variant Võrgu aadress Maski bittide ar...
[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning ku...
1. Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse? a. Etherneti 10 Mbit/s ja 100 Mbit/s ühenduste puhul kasutatakse informatsiooni edastamiseks keerdpaarkaablite esimest ja teist traati ning vastuvõtmiseks kolmandat ja kuuendat traati (2 paari pole kasutusel). Et andmevahetus kahe osapoole vahel saaks toimuda, on tähtis, et otspunktide vahel oleks traadid õigesti ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva järjestusega signaali inverteerimiseks – ühe poole saatja kontakt jõuab teisele poole vastuvõtvasse kontakti ja vastupidi. Kaab...
PKHK OSI mudel Referaat Kristiina Veelaid IT-14 Pärnu 2015 Sisukord 1 OSI mudel ........................................................................................................................... ........................ 3 Füüsiline kiht ........................................................................................................................... ................... 4 Andmelülikiht ........................................................................................................................... .................. 5 Võrgukiht ............................................................................
Algoritmilised: Basic - 1964, John Kemeny и Tomes Kurtz Pascal - 1971, Niklaus Wirth C - 1969-1974, Brian Kernighan и Dennis Ritchie C++ - 1983 Bjarne Stroustrup GNU Project - 1984 Richard Stallmann – tasuta operatsioonsüsteem, kõik GNU produktsiooni saab kopeerida, saata teistele ning teha muutusi. Teadmised ja tarkvara peavad olema kõikidele avatud. Kopeerimine ning selle levimine suurendab majanduslikku tugevust ühiskonnas. TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbeline...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
