Contra Maria Johanna Kull Andmeid: Kodanikunimi Margus Konnula, Sündis 22. märts 1974, Kirjanik ja luuletaja, Sündis Võrumaal Urvastes, Eesti Kirjanike Liidu ja Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige, ETV saate "Erisaade" üks saatejuhte, Luuletusi 5000 ringis. Lapsepõlv Sündis 1974. aastal agronoomi ja raamatupidaja pojana. 1981-1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9-klassilises koolis. 1989-1992 õppis Antsla Keskkoolis. 1993-1994 viibis sõjaväeteenistuses. Kirjutas esimese luuletuse 17. november, 1989. aastal. Eraelu 2 poega, Verner (7) ja Herbert (9). Töötas postiljonina. Meeldivad "jooksufilmid, kus jooksjaid ei tulistata". Esimene luuletus Valmis 15. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar aastasena. Nina otsas higitilk Kannab...
Armastuse salapärasus Doris Kareva luuletustes Esimene luuletus, kus Doris Kareva rõhutab armastuse salapärasust, on 2007. aastal ilmunud luuletus luulekogust ,,Lõige". Luuletusel pealkiri puudub. --- (Pealkiri puudub) Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata. Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata. Armastus võidab kõik. Armastus mõistab kõik, usub kõik, loodab kõik, andestab kõik. Kõik on armastus , kuni armastus läheb üle. Kuidas? --- Luuletus on jagatud kuueks erinevaks stroofiks, millest kolmas ja kuues on kõigest üherealised, kuid siiski pean ma neid selles luuletuses eraldi seisvateks salmideks. Lugedes luuletuse läbi, märkab lugeja koheselt, et neljas esimeses stroofis on kõikide ridade algussõnadeks ,,armastus", mis tõttu on selge, et läbivaks luuletuse teemaks ongi armastus. Esimeses ja teises stroofis kohtab lugeja personifikatsiooni ,,Armast...
Sissejuhatus Eesti keel kujunes välja ja seda hakati kõnelema ligikaudu muinasaja lõpul. Täpsemalt tekkis see kahe või kolme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Teada olevalt sai eesti keelt esimest korda paberil näha alles 13. sajandi esimesel poolel. Millised aga olid täpsemalt esimesed eestikeelsed kirjapanekud ja teosed? 1 Esimene ajalukku jäädvustatud eestikeelne lause Esimeseks eesti keeles jäädvustatud lauseks on ,,Laula, laula, pappi!" 1. Need on sõnad, millega Saaremaa paganlikud eestlased pilkasid vangivõetud kristlikku misjonäri Frederici Alt-Zellest ja tema nimetut kaaslast, kui nad neid 1215. aastal enne tapmist piinasid, nii nagu seda kirjeldab Chronicon Liv...
Luuleminutid Esimene luuletus mida ma vaatasin oli Elo Viidingu poolt loetud luuletus- Mälu. Luuletus tundus minule väga sünge ja sügav. Luuletuses toodi välja äärmiselt palju metafoore mis olid väga imelikud. Kokkuvõtvalt rääkis luuletus tänapäeva mälust mis ei ole võimeline erilist midagi tegema. Iga rida algas sellisete sõnadega: ,,mida teha mäluga..." nagu poleksgi mäluga midagi võimalik teha. Mulle see luuletus ei meeldinud, ja arvan et oleks linnateatrist palju paremate luuletuste osaliseks saanud. Teine luuletus esitati Mathura poolt ja luuletuse pealkirjaks oli Must. Alguses, kui ma seda pealkirja nägin, siis ootasin ma midagi sama hirmsat ja sünget kui eelmine õhtu, kuid seekord oli päris positiivne. Luuletus esitati hingeliselt ja oli võrdlemisi lühike, sõnumiks oli ,,Must on kõik" mis on omamoodi väga huvitav vaatenurk ja mille peale ise tihtipeale ei tulekski. Mull...
Ave Alavainu Elulugu · Sündis 4. oktoobril 1942. aastal Tartus · 1968.a lõpetas Vanemuise lavakunstistuudio näitlejana. · Töötas ajalehe Edasi ja ajakirja Meie Repertuaar toimetuses ning ajakirja Pikker korrespondendina. · Eesti noortemeister lauatennises. · Alates 1976. a on ta elanud Hiiumaal, kus ta on juhendanud pikka aega kooliteatrit. · Luulet hakati algselt avaldama ajalehtedes ja ajakirjades. · Tema luulet on tõlgitud vene, ukraina ja esperanto keelde. · 2005. aastal sai Alavainu Eesti Kultuurikapitali Hiiumaa ekspertgrupi peapreemia. · 2006. aastal omistati talle Eesti riiklik teenetemärk, milleks oli Valgetähe V klassi teenetemärk. · Oli nõukogude ajal nn kitsendatud väljundiga autorite hulgas. Nii ilmus tema kõige esimene luulevalimik suisa põranda all. Põhilised teemad · Lähedaste kaotus · Emadus · Isamaa/ kodu · Armastus · Sõprus · Hiiumaa Keelekasut...
13. saj Henriku Liivimaa kroonika ilmumine. 1525. a Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. 1535. a Wittenbergis trükiti Wandradti ja Koelli katekismus. 16.-17. saj Saksamaa reformatsiooniliikumise ajal ilmus palju eestikeelseid raamatuid. 17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste s...
Hando Runneli luulekogude analüüs Hando Runnel on luuletaja ja kirjanik. Ta on sündinud 24. novembril 1938.aastal Järvamaal Võhmatu vallas Liutsalu külas Vainu talus.Tema isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt. H.Runneli huvi kirjanduse vastu tärkas algkoolis. Juba teisest klassist peale tahtis ta kirjanikuks saada. Alghariduse omandas Hando Runnel Jalgsema, Ambla ja Järva-Jaani koolides. Keskhariduse sai Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Aastatel 1957 - 1962 õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat ning töötas kodukolhoosis. Eesti Põllumajandus Akadeemia jäi Handol lõpetamata, sest kirjanduslikud huvid viisid ta tööle ajakirja Loomingu toimetusse, kus avaldati ka mõned tema luuletused. Sellest hetkest algas avalik ülekolimine kirjanduse poolele. Kirjanike Liitu kuulub ta 1969. aastast, mille juhatusse on teda ka korduvalt valitud. Vabakutseliseks kirjanikuks hakkas ...
Kersti Merilaasi luulekogu ,,Rannapääsuke" analüüs Markus Oliver Mädo 10.klass 2016.01.10 a) Kersti Merilaas,sünninimega Eugenia Moorberg,oli eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik(sünd.1913).Ta veetis oma lapsepõlve alguse Peterburis kuni sealt lahkumiseni aastal 1917 .Aastal 1980 autasustati teda Eesti NSV Teenalise kirjanikuna.Kõige rohkem on tema loomingus lasteraamatuid. Peaaegu kõik tema raamatud on kirjutatud kas luuletustena või värsslugudena. Ta oli tegev kuni oma surmani aastal 1986. b) Heinaaeg T-Teoses kujutatakse füüsilist ja vaimset tööd. PM-Luuletaja tahab edasi anda seda ,et inimesel on vaja tegeleda erinevate tegevustega. S-Luuletaja tahab selle luuletusega öelda seda ,et inimesel on vaja vaheldust. Minagi arvan ,et inimene ei tohiks jääda kinn...
Valm- õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus, mille tegelasteks on peamiselt loomad, kes kujutavad inimese. Valm naeruvääristab ühiskonna ja inimeste pahesid. Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise. Sonetis on 14 värsirida, ta jaguneb sisult kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes on kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge....
5 fakti elust ja 5 loomingust G. G. Byron Tema tegelik nimi oli George Gordon Noel, Robertson 6. Baron Byron. Byroni isa suri, kui ta oli kolme aastane. Lord Byron armastas loomi ja reisis koos nendega, sealhulgas koerad, kassid, ahvid, hobused ja kotkad. Lord Byronil oli ainult üks laps Augusta Ada Byron King, kes töötas matemaatikuna ja kes töötas varakute arvutitega. Üks tema sõpru kirjeldas Byroni "hulluks, halvaks ja ohtlikuks" Loomingud Hourse of Idleness oli Lord Byroni esimene luuletus, kui ta oli 19- aastane. English Bards and Scotch Reviewers see ilmus esmakordselt anonüümselt 1809. The Giaour Byron oli inpireeritud kirjutama poeemi oma Grand Touri ajal 1810 ja 1811. The Dream on luuletus kirjutatud Lord Byroni poolt 1816. Cain on draamatiline teos Lord Byroni poolt tehtud aastal 1821 Siim Mihkel Palits Percy Bys...
Häädemeeste Keskkool Luulekogu analüüs CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST CAROLINA PIHELGAS Carolina Pihelgas on sündinud 24. veebruaril 1986. aastal. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantroloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal ''Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused'' Koos Hasso Krulliga on ta eesti keelde tõlkinud...
Jüri Kolgi ja Betti Alveri luuletuste analüüs ning suhe eesti luulekaanoniga Käesoleva essee eesmärgiks on võrrelda Jüri Kolgi luuletust "Veel kord luule" Betti Alveri luuletusega "Ei vaibu" eesti luulekaanoni taustal, tuginedes Tiit Hennoste artiklile "Kaanon. Kaanan". Hennoste artikli järgi on luulekaanon teatud kogum autoreid ja tekste, aga mitte ainult - see on ka kirjandussituatsiooni sees ja väljas olevate suhete võrk. Kaanonit püütakse säilitada osana pärandist. Näiteks on üsna tihti tegu kohustusliku kirjandusega, mida lugeja õpib koolis ja mida suur osa inimestest peab "tuumikuks". Veel parem näide on autorina Tammsaare ja tema teostena "Tõe ja õiguse" esimene ning neljas osa, mida loetakse nii koolis ning mis on pea iga eestlase teadvusest läbi käinud kas mõne lavastuse, artikli või raamatu läbi. Esimene eesti luulekaanon oli rahvusromantilise tuumaga. Küll aga muutus kaanon nooreestlaste tegevuse läbi eesotsas Suitsu ja Tug...
Luuletuse analüüs Contra "Seletuskiri" midagi ei tea ma vannun nendest neljast padrunist tean vaid toime ma ei pannud nende ärakadumist mina pole näppinud salve ei saa üldse aru sest kes teeb tühjaks piirivalve laskemoonavarudest tunnistan vaid viga lolli ma ei mõelnud et läeb nii pole salve eal kontrollinud usaldanud pimesi Luuletuse autoriks on Contra, kodanikunimega Margus Konnula, kes on sündinud 1974. aastal. Contra on tuntud eesti kirjanik, kes on üks tänapäevaluule lipulaevadest. Kirj...
Luuleanalüüs Paul-Eerik Rummo ,,Saatja aadress" Paul-Eerik Rummo on sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas ning ta on Eesti kirjanik ja poliitik. Tema isa, Paul Rummo, on samuti kirjanik. Paul-Eerik Rummo isa suri 1981 aastal. Paul-Eerik Rummo õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Ta on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, veel on ta olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja ka poliitik. Rein Veidemanni sõnul Paul- Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset. 1972. aastal valminud kogu "Saatja aadress ja teised luuletused 19681972" avaldamine keelati ära. Keelati ära sest, sellel ajal oli Nõukogude aeg. Kuid lõpuks ilmus tervikuna see ikkagi 1989. aastal. Selles kogus Paul-Eerik Rummo loobus oma traditsioon...
Teema:L.Koidula luulelooming. Eesmärk:tutvuda Koidula luuleloominguga. Meetod:individuaalne ja rühmatöö. Abivahendid:Luulekogu,L.Ruud,E.Mihailova"Eesti luule antoloogia"(venekeelne);õpik"Vanem eesti kirjandus". Sõnavara:põrm-,neiupõlvenimi- Tunni eesmärki õpetaja ei ütle.Õpilased peaksid tunni lõpus ise sõnastama tunni eesmärgi. I Evokatsioonifaas Korratakse eelmise tunni materjali L.Koidula elust.Selleks võib olla kordamisküsimused ; 10 väidet ,millele õpilased ainult jah või ei vastavad.Samuti võib olla eluloost tehtud lünktest.Töölehed nr 1-3. II Luuleloomingu ülevaade.Teema käsitluse faas. Lugeda õpikus lk 61-66.Koostada loetu põhjal lühikonspekst Koidula loomingust.Seose sellega,et õpikus olev materjal on liiga mahukas vene kooli lastele on vaja aidata neil leida tekstist kõige olulisem info.Selleks võiks olla kas lünktest ,kontrollküsimused või tabel.Tööleht nr 4. III Ühe luuletuse analüüs. Luuletus"Eesti muld ja Eesti süda" ...
Luuletuse ,,Küsija tütarlaps"(1912) luuleanalüüs Jnis Rainis (1865 1929) Luuletus ,,Küsija tütarlaps" on küsimustele ülesehitatud lüüriline luuletus. Tegemist on sonetiga (14 värssi). Riimiskeem on a-b-a-b, a-b-a-b; c-d-c-d, c-d-c-d (ristriim). Näiteks, ,,Kust sa nii kirevaid sõnu said?, ma rahvahulka kaua vaatasin." Järjepidevalt esitab esimene pool küsimuse ja teine pool vastab sellele. Iga küsimus algab alati sõnaga ,,Kust..?". Sellele järgneb vastus, mis algab alati sõnaga ,,Ma..". Luuletuses toimub kogu aeg kordus. Luuletuse meeleolu on kõikuv. Soneti esimene osa ehk luuletuse algus on rõõmus ja elav, kuid luuletuse lõpp on mõtlik ja sünge. Hellitavalt kasutab nii alguses kui ka lõpus sõna ,,armsam". Esimeses soneti osas kasutab küsija värvikaid omadussõnu. Vastaja vastab neile küsimustele positiivselt. Näiteks, et säravaid sõnu saab taevapäikest vaadates. Sone...
Rääkides Gustav Suitsust, räägime kohe kindlasti ühest Eesti nimekamast luuletajast. Ta kirjutas oma elu ajal mitmeid tänini väga tuntuid ning sügava mõttelisi luuletusi. Gustav oli edukas, mida tõestavad ka faktid, et just tema oli see, kes oli eesti modernse luule rajaja. Samuti kuulus ta rühmitusse ,,Noor-Eesti´´. Ta oli selle rühmituse vaimne juht ja asutaja. Tutvusin mitmete Gustav Suitsu luuletustega ning loetute seast jäid nii mõningad mulle oma mõtete poolest meelde. Võiksin lausa mitmetest Suitsu luuletustest rääkida, kuid pean tegema oma valiku ning valima ned kolm kõige erilisemat minu jaoks. Kohe kõige esimene luuletus, mida ma tema repertuaarist lugesin, oli ,,Lõpp ja algus´´. See puges mulle kohe kuidagi hinge. Luuletus tundus selline rahutu, see oli võimas. Võib võrrelda mingisuguse vulkaaniga. Paistes algus rahulik, mida aeg edasi, seda metsikumaks muutub. Tunduks nagu kohe-kohe oleks lähedal l...
Lydia sünis 24.detsembril 1843 Vana-Vädnras.Lydia oli eesti kirjaniku J.V.Jannseni tütar.Lydia sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen.Lisanime ,,Koidula" andis ärkamisajategelane C.R Jakobson,kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi.19.novembri 1873 abiellus Lydia läti rahvusest üliõpilasega Eduard Michelsoniga. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. Aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 t oodi tema põrm Tallinnase ja sängitati Metsakalmisutle. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Katkendeid Luuletustest . Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul ke...
päev.kuu.aasta Luuleraamat Oma nimi klass kool ( NT . Merilin Redik 10 A/Õ PTG ) Villem Grünthal-Ridala Villem Grünthal-Ridala sündis 30. mai 1885 aastal Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas.Villem Grünthal-Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, ...
9.a klass Luulekogu analüüs Anna Rosalie Haavakivi – kirjanikunimega Anna Haava - sündis 15. oktoobril 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Haavakivi põlises ning jõukas talupojaperes. Oma kooliteed alustas ta 9- aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Ta elas kasinat elu, jäi elu lõpuni üksikuks ja tal ei olnud lapsi. Alates aastast 1906 Anna Haava elas ja töötas ülikoolilinnas Tartus, olles olnud enne Esimest maailmasõda mõnda aega „Postimehe” toimetuse liikmeks ning tegutsenud hiljem vabakutselise kirjanikuna ning tõlkijana. Alles 75. sünnipäevaks 1939. aastal sai seni ühest üürikambrist teise kolinud Anna Haava Tähtvere pargi lähedal Koidula tänavale is...
Liivi luule analüüs 2. Millest luuletus räägib ning mis on selle teema? ,,Pääsuke" Luuletus räägib loodusest, spetsiifilisemalt pääsukesest, kes on äsja lõunamaalt tagasi jõudnud ning laulab kevadisel ajal õues. ,,Sina ja mina" -Tegu on armastusluuletusega. Liiv kirjeldab luuletuse abil, kuidas üks kindel inimene on talle väga tähtis ning ilma selle isikuta on ta elu mõttetu. ,,Noor-Eestile" See isamaaluuletus on kirjutatud austuseks Eesti riigile ja selle töisele rahvale. Luuletuses kirjutab Juhan Liiv, et teda pole mõtet väärtustada ning lisaks veel haletseb ennast, kuid ülistab Eesti rahvast, Eesti loodust ning Eesti riiki üldiselt. ,,Emale" Tegu on autobiograafilise luuletusega, mille on kirjutanud Liiv oma emale. Luuletuse tekstist võib välja lugeda, et Liiv on kõige eest, mis tema ema talle teinud on ning kuidas ta teda kasvatas, väga tänulik ja on tunda ka ...
Juhan Liiv Juhan Liiv sündis Benjamin Liivi ja Mari Liivi peres. Ta oli pere seitsmest lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks.Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal.Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses.Aastatel 18871888 töötas Liiv Viljandis Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus "Päästetud".1902 ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, külastades Tartut ja Tallinna. 1903 kogusid "Noor-Eesti" liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904. aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma tuttava Mihkel Neumanni juures, kes toimet...
Helen Kahur Luuleanalüüs Penelope Doris Kareva A. Iseloomusta allpool toodud punktide kaupa luuletuse värsitehnikat ja sõnastust, kasutades täpseid poeetikaalaseid termineid. Põhjenda oma määratlusi ning too vajadusel näiteid. 1 Määra luuletuse värsimõõt (tegemist on silprõhulise värsisüsteemi mõõduga). Tegemist on jambi luuletusega. Luuletuse algusest on näha, et lause algus on enamasti ühesilbiline, nt 'öö', 'su', 'mu', 'nii' jne. Kõik eelnimetatud sõnad on lühikese silbiga, millele enamjaolt järgneb pikem silp, millele on rõhk pandud. 2 Iseloomusta luuletuse stroofilist ülesehitust. Luuletus koosneb ühest pikast salmist, mille laused on ridadeks murtud kas komadega või sidekriipsudega, ja kahest lõpulausest. Luuletuses on kaheksa lausealgust, st kaheksa suure tähega algavat lauset. Iga lause algaks justkui mingi uue teemaga. Luuletuse esimene rida ...
Luuleteksti analüüs: „Lapsetapp“ (Kätlin Kaldmaa) Kätlin Kaldmaa luuletus „Lapsetapp“ pärineb 2012. aastal ilmunud luulekogust „Armastuse tähestik“. Luulekogu hõlmab endas nii eesti- kui ingliskeelseid luuletusi, enamik neist on kirjutatud armastusest otseselt ja sellest, kuidas armastust võib leida väga lihtsatest ja väikestest asjadest. Kuues pikas armukese-luuletuses iseloomustab autor võõraid maid ja rahvaid, ühtlasi on need reisikirjad. Ülejäänud luuletused on erinevad, ent pea kõigis on läbivaks teemaks armastus. „Lapsetapp“ erineb minu jaoks ülejäänud luulekogu loomingust selle poolest, et konkreetselt armastust luuletekstis ei mainita, ning on üsna keeruline aru saada, kas kõneleja on autor ise või keegi teine. Samas sarnaneb luuletus autori ülejäänud loominguga nii oma kompositsiooni, väljendusviisi kui emotsionaalsuse poolest. Esmamulje Kaldmaa luuletusest „Lapsetapp“ on minu jaoks kahtlemata negatiiv...
Üld ülevaade maailma kirjandusest, aja järkutest ja pea esindajad. Periood Sajand Olemus põhitunnused anrid Peaesindajad Toes Antiik 8saj. Põhiliste Eepos,lüürika, Homeros ,,Ilias";Odüsseia" eKr kirjandusliikide välja filosofia,draama Aischylas 5;6saj kujunemine, esimene Sophakles "kuningas pKr Euroopa kultuur(riik Euripides Oidukus" Kreeka) Aristophanes Sappho Keskaeg 4-14saj. Klerikaaline(kiriku) Eepos, lüürika,draama Villon ,,Suur- ja väike kirjandus, hakkavad rüütli- ja ...
Aita Kivi Aita Kivi sündis 20. detsembril 1954 aastal Tallinnas. Ta õppis keskkooli ajal kunstikallakuga klassis, 1973ndal aastal Tartu Ülikoolis kolmveerand aastat ja lahkus siis sealt Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1981 ehitusinsenerina. 1983. aastal sai Aita Kivist kirjastuse Valgus tehnilise kirjastuse toimetaja aastani 1990, kui ta läks üle ajakirjandustööle, olles kultuuritoimetaja ajalehtedes Rahva Hääl, Eesti Sõnumid ja Sõnumileht ning stiilitoimetaja ajakirjas Kodustiil. Alates 1997. aasta lõpust on ta ajakirja Anne peatoimetaja. Lisaks on Aita Kivi teleseriaali Kired üks stsenariste. Alates 1983. aastast on Aita Kivi Tallinna NAKi liige ja 1993. aastast KL- i liige. Aita loomingu hulka kuulub nii luulet, proosat kui ka novelle. Luule kuulub aga tema loomingu paremikku. Aita Kivilt on ilmunud viis luulekogu: "Usaldades" (1986), "Lendutõusja" (1988), "Kalender - päevik Aita Kivi luuletustega" (1994), "Aknals...
Anna haava Pille-Riin Järv Reelika Koskora Marete Hüdse 9A Elulugu Anna Rosalie Haava 15.10.1864 13.03.1957 Kasvas Tartumaal, Kodavere kihelkonnas Alustas kooliteed 9- aastaselt 1884 lõpetas tütarlastekooli koduõpetaja kutsega 1886 tuli kirjandusse 1906 aastast vabakutseline kirjanik Tartus Töötas ka õpetaja, kasvataja ja halastajaõena Tartus, Saksamaal ja Peterburis Looming Esimene luuletus ilmus aastal 1886 Kokku on temalt ilmunud 9 luuletuskogu: ,,Luuletused" (1897) ,,Peotäis tõtt" (1900) ,,Lained" (1906) ,,Ristlained" (1910) ,,Põhjamaa lapsed" (1913) ,,Meie päevist" (1920) ,,Siiski on elu ilus" ,,Laulan oma eesti laulu" Luuletus Anna andeks, anna andeks, Et armastan sind, Et ainult sinule tuksumas rind. Ei iialgi loota küll tohi vist ma, Et sina mind, armas, võiks armastada ka Anna andeks, anna andek...
Sappho naine ja luuletaja Elulugu Luuletaja sünniaeg jääb vahemikku 630-612 eKr ning surma ajaks dateeritakse 570 eKr. Sündis Lesbose saarel Väike-Aasia rannikul. Rajas üliklikku päritolu tütarlaste ringi Õpetas aristokraatlike kombeid, luulet, tantsu ning muusikat. Lesbose saarel oli kasvatus vabamas vormis. Lesbose saarelt pärineb mõiste lesbism ehk sapfism, mida seostatakse Sappho tegevusega Lesbose saarel. Teda imetleti väga ning selle auks vermiti tema pilt saare rahadele. Looming Kirjutas kokku 12 000 värssi, millest on säilinud vaid 193 fragmenti. Ainuke tervikuna säilinud luuletus, mis on ühtlasi ka ta esimene luuletus, kannab nime "Palve Aphroditele". Sappho vastandas armastuse meestemaailmasõjalistele väärtustele. Ta on kirjutanud ka palju pulmalaule ning hümne. Sappho stroof koosneb 3 üksteistsilbikust ja neile järgnevast adoneusest. Kokkuvõte Äärmiselt täh...
Alveri ja Kolgi luuletuste kuulumisest eesti luulekaanonisse Kirjanduslikuks kaanoniks peetakse kirjandusteoste valikut, mida ühendab kirjanduslik kvaliteet ning tähtsus. Kaanonisse kuuluvad teosed tõstetakse tihti tähelepanu keskmesse: neist kirjutatakse rohkem, nende põhjal koostatakse uurimusi ning nad kuuluvad tihtipeale koolide ning ülikoolide kohustuslikku õppekavasse. Seega on mõistetav, kuidas see mõjutab erinevate kirjanike töökvaliteeti kaanonisse kuulumine tähendab suuremat autoriteeti ning on ehk üks olulisemaid mõjutajaid teoste loomisel. Eesti luulekaanoneid on olenevalt tõlgendusest olnud kaks kuni kolm. Esimene, 19. sajandil valitsenud rahvusromantilise tuumaga kaanon asendus 20. sajandi algul uusromantilise tuumaga luulekaanoniga. Viimase muutjad saab jagada kahte suurde rühma. Ühe rühma moodustasid need, kes soovisid kaanonit muutes selle aluseid säilitada. Nende eesmärk oli üldiselt kaanoni muutmine sedasi, et nem...
Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Robert Faehlmann sündis 31 detsembril 1798 aastal Ao mõisas mõisa valitseja Heinrich Johann Faehlmanni perekonnas viienda lapsena. Ta suri 22. aprill 1850 Tartus tuberkuloosi. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on ta lemmik lause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Ta on tuntud kirjamees ja arst. 7 aastaselt suri ta ema ja teda hakkas kasvatama mõisaomanik von Paykull. Ta austas väga Eesti ajalugu ja mõistis hukka sakslaste julmuse. Haridus Ta õppis Liigivalla mõisa koolis aastatel 1807- 1809, Rakvere kreiskoolis alates 1810 aastast kuni 1814 aastani, peale seda läks ta Tartu Kubermangugümnaasiumisse kus ta õppis kuni 1817 aastani, ta astus ülikooli ja hakkas õppima arstiteaduskonnas. Ülikoolis hakkas ta huvi tundma eesti keele vastu. Töö Alates 1824 aastast hakkas Faehlmann töötama arstina. Ta oli esimene eestlasest doktorikraadiga arst maailmas. Hiljem oli ta ülikoolis...
Luulekogu analüüs Doris Kareva "Ööpildid" Kalev Seilmaa Luuletajast Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966 1977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlike ringkondadele. Ta on kirjandusrühituse Wellesto liige ning üks selle rajajaid. Looming - Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Riimi analüüs Lõppriim: Kas sel...
Marie Under Marie Underi elulugu Marie Under sündis; 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri septembril 1980 Stockholmis. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under (1843-1930) ja Leena Under (1854-1934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4-9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassilises, saksa keelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast ...
Anna Haava Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Elulugu.....................................................................................................4 Luule........................................................................................................5 Kokkuvõte................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..................................................................................7 Sissejuhatus Anna Haava oli on ja jääb kindlasti üheks Eestimaa oluliseks luuletajaks. Oma traagilisest nooruspõlvest hoolimata -kaotades isa, ema, õe kui ka oma armastuse- kirjutas ta palju kauneid luuletusi, põimides looduse ilu ja armastust. Välismaa...
Kool ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA''ANALÜÜS Uurimustöö Koostaja Klass Juhendaja Koht ja aasta SISUKORD 1. SISSEJUHATUS lk 3 2. ELULUGU 2.2 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS lk 4 2.3 HAIGUS lk 4 2.4 NAASMINE TAGASI ÜLDSUSE ETTE lk 5 3. ÜLEVAADE LOOMINGUST lk 6 3.1 PROOSA lk 6-7 3.2 LÜÜRIKA ...
GUSTAV SUITSU LUULE 1905.aasta välja tulnud ,,Elu tuli" oli vabadusliikumise tõusuperioodi langenud loominguaastate vili. Suitsu esimene luulekogu oli mitmepalgeline, sisaldades võitlusvaimustusest kantud ülipidulikke luuletusi, armastus- ja looduslüürikat ning mälestuslaule. Enamasti lüürilise laadi kõrval esineb ka eepilisi värsse. Keskse mõttena läbib luulekogu usk inimese tegevusse, tema võimesse elu uueks, avaramaks ja kaunimaks luua, mis annab lüürilistele kujunditele rõõmsa, tulevikku sihtiva optimismi. "Elu tuli" oli kõige enam levinud eesti luulekogu nõukogude-eelsel ajajärgul. Osa "Elu tule" värsse elab koorilauludena ("Noored sepad" R. Tobia ning "Oma saar" J. Simmi viisistusel jt. ,,Aeg juua joobunuks armastusest" Mina mõistan seda luuletustnii, et Ta on justkui armastanud noort neidu, kes polnud veel naine. Nüüd kui naine on küps, ei pea ta end enam tagasi hoidma. ,,Näe, küpsed viinamarjad ju. Küll oled keeland end ammu...
Betti Alveri luulekogu „Tolm ja Tuli” analüüs Siim-Markus Post 15.12.2014 10.D klass, Audentes 1. Valisin Betti Alveri luulekogumiku, kuna see oli esimene ettejuhtuv luulekogumik ning sain selle kõrvalt toast Helary käest ning sealt luulekogumikust valisin luulekogu „Tolm ja Tuli”. Pole sellisest luuletajast enne kuulnud ja tahtsin lugeda, milliseid luuletusi tema kirjutab. Tahtsin lugeda ja kogeda tema loomingut. Tavaliselt luulet ei loe, aga kui on vaja lugeda, siis parem valin midagi selliselt autorilt, kes on mulle tundmatu. 2. Betti Alver oli Eesti luuletaja. Tema lulekogu „Tolm ja Tuli” räägib enamjaolt inimeste tunnetest ja inimestevahelistes...
Kalju Lepik (1920-1999) Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus 7. oktoober kontoriametniku pojana Ta oli eesti luuletaja. Ta isa oli kontoriametnik. Alghariduse sai Kalju Lepik Aruküla algkoolist. Pärast seda läks ta õppima Tallinna Kaubanduskooli ja Tartu Kommerts Gümnaasiumi. 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus ta õppis veel lühemat aega Stockholmi Ülikooli humanitaarteaduskonnas. Rootsis töötas Lepik algselt Mörby haigla köögis, siis raadiovabrikus. Ta oli ajakirja ,,Kodukolle" toimetuse sekretär, tööline trükikojas, ametnik Statistika Keskbüroos ja 1966 kuni pensionile minekuni 1985 Balti Arhiivi juhataja. Alates 1982. aastast oli Lepik Välismaise Eesti Kir...
EESTI KIRJANDUSE LÄTTEIL Kirjandus avaramas tähenduses: rahvaluule ja kõik kirjapandu (teaduslik, teatme- ning õppekirjandus) jm., Kitsamas tähenduses ilukirjandus ehk belletristika, s.o. kirjutatud sõnakunsti. Põhiline vorm on rahvuskirjandus, mis ei välista kontakte teiste rahvuskirjandustega (nt kreeka motiivid rooma kirjanduses) Maailmakirjandus- universaalsema tähendusega teosed, mille levik ühe rahva juures teise juurde toimub tõlgete vahendusel. Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Eesti kirjandusloo algust hakatakse arvama alates 13.sajandist, oli sel ajal tegemist vaid üksikute eesti isiku- ja kohanimedega. Alles 16.sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eesti keelsed raamatud. 19.sajandi alguses tekkis esimene eestikeelne teadlik kirjandus. Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse Kr. J. ...
DORIS KAREVA Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate ...
DORIS KAREVA Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja. Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 1966–1977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate ...
Luulekogu analüüs 1. Heiti Talvik „Palavik“ 2. a) Valisin valikkogust „Mu südamelt murti pitsat“ kogu pealkirjaga „Palavik“. Mulle tundus, et luulekogu üldine meeleolu on pisut sünge, ängi täis ja rusuv. Autor kasutab palju irooniat ning võllahuumorit. b) „Paaria“ „Blasfeemiline ballaad“ Must jäänud vaid kõle kompleks Oo võllas, hüppetorn siit Hädaorust, Luuvaludes puusi ja reisi, su kitsas redel viipab otse taeva! Mis edasi elab vaid seks, „Eleegia“ Et vihata ennast ja teisi Mu süda meeltekoldes tuhastub „Ahastus“ Ning aju söestub nikotiini vingus Kui karidele paisat laevakere Mu maja täis on ahastust ja puudust Sääl elutseb vaid hiirte kisklev pere Ja vihma katkisest lööb sisse ruudus...
Eesti kirjandus 1. Varaseim kirjalik allikas eesti keelest 13.saj läti Hendriku Liivimaa kroonika, mis kirjutatud ladina keeles. Esimene eesti keelne raamat katekismus ilmus 1525. Esimene säilinud eesti keelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. Piibel ilmus täielikul kujul 1739, selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kirjutatud põhja eesti keeles. Tänu sellele pääses võidule põhja eesti keel. ,,Lühike õpetus" 18. saj väljaanne, kus jagatakse talupoegadele õpetusi talupidamiseks ja haiguste raviks. Luule kirjutati põhiliselt juhuluulet, autoriteks haritud sakslased, vaimulikud. Luuletused kirjutati mingi tähtpäeva puhul, seltskonna lõbustamiseks. 2. Kristjan Jaak Peterson teadaolevalt esimene eesti autor, kes rohkem teoseid lõi. Elu ajal polnud ta kirjanikuna tuntud. Elas põhiliselt Riias, õppis Tartu Ülikoolis-. Pidas luulevi...
KOOL Referaat Debora Vaarandi NIMI KLASS 2013 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................lk1 Debora Vaarandi looming...........................................................................lk2 Teosed.................................................................................................lk3 Luulekogu üldiseloomustus.........................................................................lk4 Ühe luuletuse analüüs.......................................
Kuressaare Gümnaasium DEBORA VAARANDI Luulereferaat Liinu Tuust XIIf klass Kuressaare 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Luuletaja elulugu.............................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................................6 Luuleanalüüs....................................................................................................................................7 Enim meeldinud luuletus.................................................................................................................9 Kokkuvõte...................................
Eestlaste rahvuslik ärkamine Lydia Koidula (1843 - 1886) isamaalaulik, kirjanik, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sünd. 24.12.1843 Vändra Surn. 1.08.1886 Kroonlinn 1864. aastal kolisid Lydia Koidula koos isa Johann Jannseniga Pärnust Tartusse. Tütar Lydia Koidula(1843-1886) oli suureks abiks rahva eluolu edendamisel. 1865. aastal loodi nende pere algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine. Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgema hariduse. Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Teda hakati kutsuma Emajõe ööbikuks Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti rahvusliku ärkamise kulminatsiooniks oli esimene eesti rahvuslik laulupidu 1869. aastal Tartus. Esmakordselt esitati sellel laulupeol J.V. Janseni sõnadele loodud laul Mo isamaa, mo õn ja rõõm, samuti Lydia Koidula luuletus...
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12. K klass Kalju Lepik referaaat Tallinn, 2009 SISUKORD Autorist 1. Kalju Lepik..................................................................................... ..................... 3 2. Looming................................................................................ ............................... 3 3. Valik luulekogusid.......................................................................... ................. 4 Luuleanalüüs 4. Mets...................................................................................... ................................. 5 2 Kalju Lepik (1920-1999) Kalju...
KIRJANDUS 03.09.09. Johann Wolfgang von Goethe (1749-1832) Elas 18. Saj. Isa oli jurist, kohaliku keisri n]unik, maj kindlustatud, sai hea hariduse (hea koduõpe, isa õpetas). 16.a läks Leipzig'i ülikooli ja õppis seal JUURAT (isa). Oli laialdaste huvidega: huv kirjanuds, füüsika, loodusteadused(botaanika). Haigestus ja jäi ülikool lõpetamata. Tervenes aasta kodus ja läks Strasbourgh'i ülikooli, kus lõpetas edukalt igusteaduste kursuse. Seal tutvus ta HERDERiga, kes oli sakslane, uuris rahvaluulet (`'Torm ja tung'') ja kõik rahvad on oma rahvaluulelt erinevad. Seda mõttekäiku vahetas ta oma sõbra GOETHEga. Kirjanik avastas enda jaoks ka SHAKESPEARi. Ülikoolipäevil alustas luuletajana. ARMASTUS on temale väga iseloomulik: oli palju naisi, armumisi, kes teda inspireerisid, õhutasid luuletama. Esimene suurem teos: `'GÖTZ VON BERLICHINGEN'', mis iseloomustab `'Torm ja tungi'' kangelaskuju. Enne `'Torm ...
“Eluhelbed” Betti Alver 1. Luulekogu tutvustus raamatumüüjana: Betti Alveri luulekogu “Eluhelbed” tuli välja 1971 aastal, mil Alver on 65 aastane, mis võib selgitada ka luulekogu pealkirja. Ma ütleks, et kogu tema luule on nagu habras müsteerium. Luulekogu on jagatud neljaks suuremaks peatükiks “Ja see oligi kõik,” “Väike perekonnalugu,” “Õhukivi” ja “Eluhelbed.” Kogu tema luulekogu on tugevalt seotud loodusega, kõige enam esimene osa. Väikeses perekonnaloos on ta teinud luuletuse emast, isast, külalistest ja tuulelastest. Üleüldiselt on tajutav pigem negatiivsus ja minu arust kõige enam “Õhukivis,” kus on väga palju nukrameelseid epiteete ja seda ka põhjusega, et seal on luuletatud sõjast. “Eluhelbed” arutleb läbi elu kulgevate teemade üle, näiteks rõõm, haigused ja murde ning mis on üldsegi elu. 2. Välimus ...
TEGEVUSE KAVA Kuu/nädala eesmärgid Üldoskused: Laps teab, millised loomad magavad talveund ja millised mitte. Laps oskab ehitada lumememme ja meisterdada paberist lumehelbeid. Laps teab erinevaid jõulutegelasi ja oskab neid paberile joonistada. Keel ja kõne: Laps oskab tähelepanelikult kuulata luuletust ja seda ümber jutustada. Laps tunneb häälikut J. Teab peast vähemalt kuue realist luuletust. Muusika: Laps teab laulu "Oh kuusepuu," oskab seda peast. Matemaatika: Laps tunneb erinevaid geomeetrilisi kujundeid, eristab suurusid, omadusi, loendab asju, jagab gruppidesse omaduste järgi. Mänguoskused: Laps mängib nii iseseisvalt kui grupis, teab pähklimängu reegleid. Kuupäev(ad) 4. detsember Lasteaed Mesimumm Rühm Sumisejad Laste vanus 6-7 Üliõpilased: Eesmärgid (vt: KELA RÕK-i juurde kuuluvad käsiraamatud Üldoskuste areng koolieelses eas ja Õppe- ja kasvatust...
Doris Kareva Armuaeg" ,, 2013 Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Praegu on luuletaja 54 aastane ning ta on luuletaja, tõlkija, kirjanike liidu liige ja ajakirja Sirbi toimetaja. Doris Kareva esimene luuletus avaldati koolialmanahhis ,,Trükitähed". 1966 1977. aastal õppis Doris Kareva Tallinna 7. Keskkoolis. 1974. aastal jõudsid suurema lugejaskonna ette tema luuletused ajakirjas Noorus. 1977. aastal astus ta Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda, kuid lahkus sealt 1979. aastal. 1978. aastal avaldas luuletaja oma esikkogu ,,Päevapildid". 1979. aastal töötas Kareva kultuurilehe Sirp ja Vasar korrektorina. 1982 aastast sai Dorisest Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas luuletaja kaugõppes Tartu Ülikooli inglise keele filoloogina. 1992 2003 aastal oli ta UNESCO peasekretär. Praegusel hetkel on ta ainult kultuurilehe Sirbi peatoimetaja. Doris Kareva on saanud ka mitmeid luuletunnustusi. Kokk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
