Minu Kaisa Kullas 8.b Epp Petrone ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja ja blogija. tütred Marta, Anna ja Maria Justin 2005 blogid 2007 petrone print Raamat Toit Maditsiin New York Amiš La famigliaga abiellumine Marta rääkima õppimine 9-11-01 Naljakaid juhtumeied “Look, this is a seal!” näitab Justin lasteraamatust pilte. Marta vahib mõtlikult hülgepilti. Ilmselt käiates peast läbi oma salvestatud informatsiooni: “viimanekord, kui ma tšekkisin, oli siil okastega mügarik ja ümmargune, nüüd on okkad kusagile ära kadunud.” “Ei ole siil!” ütleb ta siis. Me vahime Justiniga üksteisele nõutult otsa. Mis teha? Ära kiusa on Marta lemmik fraase. Eriti naljakas oli kord, kui Justin seisis turvamehena redeli all ja toetas teda hetkeks tagumikust, Marta pööras ringi ja karjus üle väljaku:”Issi! Ära kiusa Marta peput!” Õnneks olid mänguväljakul ameeriklased, kes eesti keelt ei oska, nii et keegi ei osanud Justinit milleski k...
Tsitaadid John Ruskin - Kingi lapsele natuke armastust -- saad selle kuhjaga tagasi. + Epp Petrone -Südames teab iga inimene, et mets, heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt, tanklad, autod. Hesiodoson - Maa on kõigi ema. + Arthur Schopenhauer - Usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. Willa Cather - Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesi. + Anton Hansen Tammsaare - Hirmus pole mitte surm, vaid teadmine tema saabumisest. Mark Twain - Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena. + Dorothy Parker - Kui tahad teada, mida Jumal rahast arvab, siis ainult vaata neid, kellele ta seda on andnud. Kristiine Kurema - Raha ei saa Armastada, Raha ei hooli vastu. + Karl Popper - Peame vabadust planeerima samamoodi, nagu planeerime turvalisust, juba ainuüksi sellepärast, et tõelise turvalisuse tagab vaid vabadus. Ingrid Bergman - Õnn on hea tervis ja halb mälu. + Ellen Niit ...
AMISHID! Kuna ma varem amishitest midagi kuulnud polnud, hakkaski huvitama, kes vi mis nad sellised on. Selgus, et tegu on Ameerikas ja Kanadas asuneva saksa-hollandi pritolu inimestest koosneva kristliku usulahuga, kes katoliku kiriku tagakiusamise eest Ameerikasse pgenesid. Amishid on vga usklik rahvas, nad ei pea lugu moodsate tehnikasaavutuste kasutamisest, ei tarbi elektrit ega evi televiisoreid. Haridust lubab nende religioon saada vaid kaheksa klassi, nad kannavad kik hesuguseid musti vi tumesiniseid riideid. Peale paduusklikkuse vib nende kogukonda phimtteliselt riigivabaks pidada, sealses hiskonnas praktiliselt puudub kuritegevus. Vga thtsalt kohal on perevrtused, amishid on vga hbelikud ja tagasihoidlikud (vhemalt religioonist tuleneva kombestiku tttu) ega lase end naljalt pildistada ega filmida. http://www.ekspress.ee/viewdoc/E0A53627288BFA39C22570AA004C3C6E Siin ks pikem eestikeelne artikkel nende kohta. Kui kedagi huvitab, ...
Kalli Kalde Kalli Kalde on eesti maalikunstnik, graafik, raamatuillustraator. Ta sündis 6. septembril 1967. aastal Tartus. Kalli Kalde õppis aastatel 1982 kuni 1986 Tartu Kunstikoolis kunstilise kujundamise erialal. Ta lõpetas 1991. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiõpetuse, joonestamise ja käsitöö õpetajana. Näitustel esineb ta oma töödega alates 1988. aastast. Praegusel hetkel on ta Tartu Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige. Kalli Kalde töötab joonistamise ja graafika õpetajana Tartu Kunstikoolis. Kalli Kalde näitus ,,Üle vee" oli nähtav sel kevadel ka Saaremaa Kunstistuudios. Ise ta rääkis sellest näitusest järgmiselt: "Igas pildis on peidus väike muinaslugu, igatsus sõita üle vee seikluste poole. Enamus käesoleva näituse litograafia tehnikas töid on trükitud Dresdeni Graafikaateljees. Troopiline kuumus augustikuises Dresdenis inspireeris mind joonistama Aafrik...
Kodukirjand ,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Kui palju on meie ümber asju, mida me tegelikult ei vaja? Kas tuleb tuttav ette, et lähete poodi eesmärgiga vaid piima ja leiba osta, kuid pärast pikemat poes ringi tiirutamist jõuate lõpuks kassasse pungil täis poekäruga, kus enamiku kaubast moodustavad tegelikult täiesti ebavajalikud tooted? Kuuldes seda sama Sokratese mõttetera ,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja", seostame me selle eelkõige oma tänapäevase maailmaga, kus tarbimine on suurem kui kunagi varem. Kuid Sokrates oli Antiik-Kreeka filosoof ning elas ligi 2400 aastat tagasi. Sel ajal polnud tarbimine kaugeltki nii suur kui tänapäeval ning ilmselt olid enamikul inimestel olemas vaid hädavajalikud asjad. Kuid kui juba Sokrates leidis, et antiikaja inimesel on ebavajalikke asju, siis tänapäeval on neid kohe kindlasti kordades rohkem. Ostuhullus on läänemaailmas ...
1. "Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema." - Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus IV" 2. "Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud." - Erich Maria Remarque "Triumfikaar" 3. ,,Kui plaan A ei peaks töötama, siis on tähestikus ju veel 31 tähte" J.Palmer 4. . ,,Mitte kellegi teadmised ei saa ulatuda kaugemale tema kogemuste piiridest" J. Locke 5. ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust." Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" 6. ,,Surra pole midagi, hirmus on mitte elada." Victor Hugo ,,Hüljatud" 7. ,,Vabadus tähendab vastutust." - George Bernard Shaw, ,,Inimene ja üliinimene" 8. "Seadused olid nagu ämblikuvõrgud, millesse jäid väiksemad kärbsed kinni ja suuremad lendasid läbi." Francis Bacon, ,,Apothems" 9. Inimese esmane vajadus on olla informeeritud. ("Teada. Mõtelda. Unistada.", II osa, 2005) Marju Lauristin 10. Parem kirk...
Jäätmete kuhjumine Aastakümneid on looduskaitsjad rääkinud, et varsti jõuab kätte aeg, kus raiskava elustiili eest tuleb hakata kõrget lõivu maksma. Tavaliselt ei seata selliseid väljaütlemisi kahtluse alla, aga kohe tegutsema ka ei hakata, sest see kriitiline aeg tundub olevat veel piisavalt kauge tulevik. Kahjuks oleme probleeme eitades jõudnud olukorrani, kus mitmed keskkonnaprobleemid on meil üle pea kasvamas. Üheks suurimaks probleemiks võib tuua jäätmete kuhjumise. Allika 1 andmetel valisid looduskaitsjad 2008. aastal välja 7 keskkonnaprobleemi, mis on osutunud arvatust suuremaks. Esimese koha selles loetelus sai inimkonna ohjeldamatu juurdekasv, mida peetakse kõige suuremaks keskkonna mõjutajaks ja planeedi Maa ohustajaks. Inimesed toituvad, raiskavad ressursse, reostavad keskkonda ja sekkuvad ökosüsteemide toimimisse. Mõned kriitilisemad keskkeskkonnakaitsjad on inimesi võrrelnud maakera v...
Maailmavaade – igale ühele oma Maailmavaade – kõlalt juba aupaklik, vaade kogu maailmast – pakub palju mõtlemisainet kõikidele ühiskonnaliikmetele, kõik soovivad maailmavaatelist selgust. Tihtipeale öeldakse „meie maailmavaated on liiga erinevad“, eriti esineb seda paarisuhetes, aga mida selle all tegelikult silmas peetakse, mis on maailmavaade? Kuidas maailmavaade kujuneb ning millest see sõltub? Nüüdisajal, kus kõik on pidevas muutumises, on väga keeruline üheselt defineerida mõistet „maailmavaade“. Minu arvates on maailmavaade viis, kuidas inimene ümbritsevat maailma tunnetab ja mõtestab. See aga koosneb mitmetest aspektidest, nagu mis on indiviidi jaoks elu kõrgeim väärtus, mis defineerib edu ning kuidas ta põhjendab sündmusi, mille toimumise tõenäosus on väike. See mitmetele aspektidele toetumine on viinud meid sinna, et erinevaid maailmavaateid on mitmekümneid, sõna tõlgendatakse vastavalt kontekstil...
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Planeet Maa funktsioneerib kui elav organism, kes end ise reguleerib ja optimeerib. Maa ei ole kiht kive ega mulda, mille peal on juhtumisi elu, vaid keha, kelle toel kasvab kõik muu. Sellise teooria sõnastas pea 50 aastat tagasi inglise keemik James Lovelock. Inimesed on muutunud mugavaks ja laisaks, sest majandus areneb ning kõik tuuakse koju kätte. Ei mõelda tagajärgedele ning juhindutakse Louis XIV ütlusest: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Mis paneb inimesi nii julmalt looduse vastu käituma? Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu. Maakera, mis on juba 4,5 miljardit aastat vana, immuunsus on tänu antro-pogeensetele teguritele nõrgenenud. Loodusel ei ole midagi viga, inimestel on. Keskkonna probleemide algpõhjus ei seisne mitte moderniseerimises, vaid inimese geenidega mä...
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" (Mati Unt) 19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang-- algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama fossiilseid maavarasid paljudes erinevates eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Loomulikult on tõusud ja mõõnad ning igas riigis olukord erinev. Hea elujärje tõttu on suurenenud tarbimine ning kõikvõimalike tarbe-ja muude kaupade tootmine on muutunud massiliseks. Selline inimtegevus jätab endast maha tohutud hulgad jäätmeid. Nende ümbertöötlemine ja taaskäsitlemine keskkonda kahjustamata on saanud tänapäeval üheks tõsisemaks probleemiks. Ometi on inimesed veel kuidagi hoolimatud. Vi...
Vesiniksõidukid Vesiniksõidukid on transpordivahendid, mis sõidavad vesinikkütuse peal. Teadlased arvavad, et sellel kütuseliigil on suur tulevik, kuid tegelikkuses esineb veel siiski palju probleeme. Hoolimata sellest, et kliima soojenemise kohta lisandub negatiivseid uudiseid pea igapäevaselt ning naftatootmise tipu järel ähvardab tootmise langus, näib vesinikul põhinev majandus kaugel (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Ennustus, et 2025. aastaks sõidab teedel juba 5-10 miljonit vesiniku kütuseelemente kasutavat autot, näib kõiki takistusi arvestades vägagi utoopiline. Vesinikelemendiga töötavate autode masskasutamist takistavad mitmed tegurid Autoostjate üheks suurimaks probleemiks täna on vesinikkütusega liikuva auto hind, mis ulatub praegu 7,5 miljoni kroonini. Väidetavalt langeb see kümne aasta pärast juba kõigest 77 500 kroonini (,,Au...
KRIITILINE VAADE VÄIKESTELE TÜDRUKUTELE MÕELDUD RAAMATUTELE Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Eesmärgid ja ootused............................................................................................. 4 Raamatute illustratsioonid...................................................................................... 4 Lasteraamatute pealkirjad...................................................................................... 5 Lõpetamata tegevused........................................................................................... 5 Palju roosat............................................................................................................. 5 Lugejate vanus..............................
Kodune töö nr. 7 Mis saab pärast nafta lõppemist? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftaga koo...
TAASKASUTUS Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Taaskasutuse olemus...............................................................................................................4 1.1. Taaskasutuse vajalikkus.......................................................................................................4 2. Materjalide kasutamise võimalused........................................................................................5 2.1. Paber ja papp........................................................................................................................5 2.2. Tekstiil........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
