Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
Ehitusmaterjalid. Jagunevad: · Looduslikud ehitusmaterjalid,-puit ja kivi. · Metallid. · Keraamika. · Ehitus sideained. · Ehitussegud- betoon,mört. · Raudbetoon. · Tehiskivimaterjalid. · Bituumenid ja nende baasil valmistatud materjalid. · Asfaltbetoon. · Plastmassist tooted. · Isolatsiooni- ja viimistlusmaterjalid. Ehitusmaterjalide suurt tähtsust iseloomustavad järgmised faktid: · Materjalid on baasiks, millele rajaneb kogu ehitustegevus. · Materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa. · Ehitise kvaliteet ja iga sõltuvad väga palju materjalidest. · Materjalid mõjutavad väga suurel määral hoone arhitektuuri. Oma standardeid (EVS) pole kaugeltkikõikide materjalide kohta. Importmaterjalide testimine toimub peamiselt tootjamaa normaktiivide põhjal. nt. Soome-SFS, Rootsi-SS, Saksa-DIN jne. Päris kadunud pole ka veel NSVL-I standardid (GOST).Üh...
Leelis- ja leelismuldmetallid. Leelis- ja leelismuldmetallid: Lühiiseloomustus Lihtaine omadused Leidumine Tuntum ühend ja selle iseloomustus Leidumine organismis Kasutamine Leelismetallid IA rühma metallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr IA rühm => väliskihil 1e => o.a +I Väliskihi elektronvalem ns1 s-metallid Kõige aktiivsemad metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Mida suurem aatomiraadius, seda aktiivsem, sest kergem elektrone loovutada Leelismuldmetallid IIA rühma metallid alates kaltsiumist: Ca, Sr, Ba, Ra IIA rühm => väliskihil 2e => o.a +II Väliskihi elektronvalem ns2 s-metallid Aktiivsed metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Lihtaine omadused: (leelismetallid) Füüsikalised omadused. Kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged. Keemilised omadused. Liikudes rühmas ülalt alla suureneb aatomiraadius, järjest kergemini loovutatakse väliskihi elektron ja metallilised omadused tugevne...
· Leelis- ja leelismuldmetallid Leelismetallid I Asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" on tuletatud sellest, et nende metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). II Leelismetalliühendite kindlakstegemine Leelismetallid ja nende ühendid värvivad leeki. Na-ühendite toimel värvub leek kollaseks, Kühendite toimel violetseks, Li-ühendite toimel punaseks. III Leelismetallide omadused Füüsikalised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata) · hõbevalged · madala sulamistemperatuuriga · hea elektri- ja soojusjuhtivusega Keemilised omadused · Keemilise aktiivsuse tõttu ei leidu neid looduses lihtainena (ehedana), vaid ainult ühendite koostises. Näiteks NaCl kivisool. · Õhus oksüdeeruvad kiiresti, metalli hõbedane pind tuhmub ja seepärast hoitakse neid õli- või petrooleumikihi all. · Reageerivad vee...
Väävel Aatomi ehitus Elektronskeem: S:+16|2)8)6) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p4 Väliskihi ruutskeem: Leidumine looduses Väävlit leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse Väävli füüsikalised omadused Väävel on kollase värvusega rabe kristallaine Vees praktiliselt ei lahustu Väävli allotroopsed teisendid Rombiline väävel (püsivaim) (a) Monokliinne väävel (b) Plastiline väävel (c, d) Väävli keemilised omadused Enamiku metallidega reageerib väävel alles kuumutamisel Käitub nii redutseerija kui ka oksüdeerijana Väävli reageerimisel metallidega tekivad sulfiidid : Al+S= ......... Zn+S= .......... Väävli keemilised omadused Reageerimisel vesinikuga tekib ..... ...
EHITUSMATERJALIDE OMADUSED STANDARDID JA SERTIFIKAADID • Standardid on dokumendid, milledega kehtestatakse nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 –loomul...
Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G ...( g / cm 3 ), kus V - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G 0 ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega > 0, täiesti tihedatel materjalidel = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puistetihe...
1.Leelis-, leelismuldmetallide, p-elementide ja d-elementide aatomite ehitus (elektronvalem, elektronskeem), oksüdatsiooniastmed ühendites. *Leelismetallid on 1. A rühm v.a. H. Lihtainena looduses ei leidu. nt. Na +11/2)8)1) *Leelismuldmetallid on 2. A rühm v.a. Be ja Mg.Lihtsainena ei leidu looduses oma aktiivsuse tõttu. nt. Ca +20/2)8)8)2) *P-elemendid- tuntumad plii, alumiinium ja tina. Leidub ainult ühenditena. nt. Al +13/2)8)3) o.-a. võib olla neil +2 või +4. *Siirdemetallid ehk d-elemendid on B rühm, tuntumatest kuuluvad 4. perioodi nt.raud, vask, tsink, nickel, kroom jt. Leidub nii puhtalt kui ka ühenitena. nt. Fe +26/2)8)14)2) 2. Tähtsamate esindajate omadused ( füüsikalised ja keemilised)- Na, K, Ca, Mg, Al, Sn, Pb ja Fe *Na ja K-hõbe valged, hästi pehmed, madala salamis temperatuuriga, veest kergemad, väikse tihedusega, väga head soojus- ja elekrtijuhid. / Üli aktiivsed, nende aktiivsuse tõttu tuleb neid hoida suletud anuma...
Leelismuldmetallid Üldist q Leelismuldmetallide hulka kuuluvad kaltsium, strontsium, baarium ning ka raadium. Et aga viimane ei ole stabiilne element, jäetakse ta mõnikord muldmetallide hulgast välja q Peale nimetatute kuuluvad IIA rühma veel magneesium ja berüllium, mis mõningate erinevuste pärast enamasti ei arvata leelismuldmetallide hulka Iseloomustus o Aatomite väliskihi elektonvalem on ns 2 o Loovutaavd 2 väliskihi elektroni kergesti o Väga tugevad redutseerijad o Moodustavad hüdroksiide, mis lahustuvad hästi vees o Looduses esinevad eranditult ühenditena, (liiga reaktiivsed) eelkõige karbonaatide, aga ka sulfaatide, silikaatide jtga o Leegis annavad iseloomuliku värvuse Keemilised omadused Leelismuldmetallid reageerivad hapniku ja veega intensiivsemalt rühmas allapoole liikudes o Be, Mg, Ca ja Sr pinnale tekib õhu käes kaitsev oksiidikiht, Ba korral seda ei teki...
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2017/2018 Tiheduse määramine EAEI-31 Tanel Tuisk Tiheduse määramine 1. Töö eesmärk Kehade tiheduste ja poorsuste määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Keha ruumala (V) arvutatakse keha mõõtmete abil, mida mõõdeti nihiku või joonlauaga. Nihikut kasutat...
1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Si...
1. Töö eesmärk: Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. Kasutatud materjalid: graniit, silikaattellis. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus: 2.1 Töö esimeses pooles olid kasutusel korrapärased kehad. 2.2 Teises pooles uuriti ebakorrapäraseid kehi (graniidi-, silikaattelliskivi tükid). 3. Töö metoodika 3.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki kolme külge kolm korda (a, b, h), seejärel arvutati iga külje jaoks keskmine mõõt. Mõõdeti väljalõigete suurused. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutati keha maht valemiga (1) ning väljalõigetega kehade puhul lahutati sellest maha väljalõike suurus. Seejärel kaaluti kehad laboratoorsel kaalul täpsusega 0,01 g. Peale seda arvutatakse keha tihedus arvutusvalemiga (2). Mõõtmis ja arvutustulemused on toodud tabelis nr...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 1 2017/2018 Materjali tiheduse määramine Õpperühm nimi Mart.number Mattias Põldaru 28.september 2017.a SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 1Töö eesmärk..............................................................................................................................2 2Katsetatavad ehitusmaterjalid...................................................................................................3 3Kasutatud t...
a) CaO Nimetused: Kaltsiumoksiid, kustutamata lubi, põletatud lubi. Toidulisandina (happesuse regulaator) on aine koodiks E529. Leidumine( tootmine): Kaltsiumoksiidi (CaO) toodetakse tööstuses tavaliselt lubjakivi või muude kaltsiumkarbonaati sisaldavate ainete termilise lagundamise teel. Põletatakse lubjakivi Omadused: Kaltsiumoksiid on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. Tööstuslikult toodetud kaltsiumoksiidil on rauasisalduse tõttu kollakas või pruunikas varjund. Kaltsiumioksiid on kristalne aine (kõva teraline mass või pulber). Struktuur on tahkkesendatud kuubiline. Molaarmass on 56,08 g/mol. Normaaltingimustel on ta tahke, sulamistemperatuur on 2572 °C (2845 K). Keemistemperatuur on 2850 °C (3123 K). Tihedus on 3,37...3,38 g/cm³. Aur on veeaurust 1,9 korda tihedam. Auru rõhk on 1455 °C juures 1,8×10-6 mmHg. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Soojusp...
1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused -Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades).Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. -Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). - Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu -Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua ...
Materjalide absoluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine 1. Töö eesmärk Korrapäraste ning ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2.Kasutatud materjalid Kasutatud korrapärased kehad 1) keraamiline telliskivi 2) õõneskeraamiline telliskivi Kasutatud ebakorrapärased kehad 1)graniit 2)silikaattellis 3. Töö käik 3.1 Korrapärased kehad Korrapärased kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Mõõtmise teel saadi iga keha igale küljele kolm mõõtu nine neist arvutati aritmeetilised keskmised (pikkus a, laius b ja kõrgus h).Mõõdetud keraamilise telliskivi ja õõneskeraamilise telliskivi andmed on tabelis 1.1.Ruumala arvutati kõikidele kehadele valemiga (1). Esines kehi, millel olid väljalõiked. Väljalõiked mõõdeti sarnaselt kehadele ja nende ruumala lahutati terve keha ruumalast. Kõik kehad kaaluti kaalul, saadi mass m. Tuginedes saadud andmetele (ruumala, mass...
1.1.Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Ehitusmaterjalide klassifitseerimine on vajalik, et tootmise, töötlemise või kasutamise eesmärgil koondada ühesuguseid materjale gruppidesse, määrata nende iseloomustamiseks vajalikud näitajad ja võrrelda neid omavahel. Klassifikatsiooni alusel on võimalik valida materjaligrupile sobivad tootmis- ja töötlemistehnoloogiad. Ehitusmaterjalide klassifitseerimine võib toimuda mitme tunnuse järgi olenevalt - kasutamise otstarbest - materjali saamiseks kasutatud lähtematerjalist (näiteks puit, looduskivi, savi), -materjali keemilisest algupärast: näiteks orgaanilised või anorgaanilised ained 1.1.1.Kasutamine Klassifikatsioon kasutuse järgi on oluline, et praktilise ehitamise seisukohalt hõlbustada kõige erinevamate materjalide hulgast sobivate materjalide leidmist. Samuti saamaks teada materjali keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi ja tehnoloogilisi omadusi ning nendest lähtudes kasutada neile omadustele...
II A RÜHMA METALLID: moodustavad veega reageerides leeliseid. loovutavad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on. Leekide värvused: Ca- telliskivi punane, Sr- punane, Ba- kollakasroheline Füüsikalised omadused: värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Keemilised omadused: keemiliselt aktiivsed, keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Hapnikuga reageerimisel süttivad metallid heleda leegiga põlema ja tekivad vastava metalli oksiidid. Reageerimisel happega tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik. Leelismuldmetallid reageerivad veega ning saadusteks on vastava metalli hüdroksiid ja vesinik BERÜLLIUM: on kergete, kor...
Ehitusmaterjalid ja-konskursioonid Standardid ja sertifikaadid · Standardid on riiklikud dokumendid,milledega kehtestatakse antud riigis nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. · Standartidte ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi,nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. · Standardi kehtivuseaeg on piiratud. · Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat,mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt. Füüsikalised omadused erimass · Erimass(või absoluutne tihetus) on materjali mahuühiku mass tihedas olekus(ilma poorideta) P=G/V kg/cm3 G-aine mass;V- tihedus,poorideta aine ruumala · Portlandtsement 3100kg/m3 s.o3,1 g/cm3 · Teras 7850kg/m3 s.o 7,85g/cm3 Mahumass · Materjali tihetus on loomuliku struktuuriga materjali mahu (ruumala-...
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide...
1. Mis on.....? (ühe lausega) · Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) · Adaptatsioon on organismised kohanemie keskkonnaga · Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm. · Akuutne toksilisus on äge mürgilisus · Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) · Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. · Biootiline - Suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme mis on vastastikus seoses...
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta kesk...
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-, MATERJALIDE KUJU JÄRGI · kujusad tükkmaterjalid (silikaatkivid, keraamilised tellise, plaadid) · rullmaterjalid (katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid) · puistematerjalid (täitematerjalid, puistematerjalid) · vedelad materjalid (värvid, lakid) · pul...
ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 1...
Anorgaaniline keemia 1. Aine ehitus Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihlie kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Anorgaaniliste ühendite hulka kuuluvad vesi, soolad, happed ja alused. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust (s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste o...
TAllINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2014/2015 Tiheduse määramine Rühm: EAUI31 Sofya Smirnova 131790 Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. ...
1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) 2. Adaptatsioon on organismi kohanemine keskkonnaga 3. Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" vorm, mis nõuab hapnikku 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8. Bioloogili...
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
Vasta pikemalt 1. Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja bioloogilised komponendid, aine ja energia allika ning organismide kooslused, kus igal organismil on oma niss. Biotsönoos taimede, loomade ja mikroorganismide elukooslus. Toitumine Autotroofsed (isetoituvad), Heterotroofsed (toituvad valmis orgaanilisest ainest) 2. Mis on kasvuhooneefekt ning kuidas see tekib? Kasvuhoone efekt põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemi sisenev ja sealt väljuv energia on võrdsed. Atmosfääri sisenev kiirugs jaguneb neeldunud ja peegeldunud osaks. Peegeldunud osa vähenemise arvel suurenenud neelduv osa tõstab süsteemi (Maa) temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, a...
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ ...
Tallina 32. Keskkool Mittemetallid referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Mittemetallide omadusi ja erinevusi Mittemetallid on lihtained, millel ei ole metallidele iseloomulikke omadusi. Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma e...
Hoonete konstruktsioonid Vajalikud materjalid; www.mkm.ee/index.php?id=1727 www.ehitusteave.ee/tooted.htm www.evs.ee Eesti standardikeskus www.riigiteataja.ee www.ehituskeskus.ee T.Masso ,,Väikemajad" 1990 E.Neofert ,,Architekts Data" igasugused möödud Ehituskonstruktori käsiraamat Ehitiste planeerimine ja projekteerimine Reguleerib planeerimisseadus. Planeeringute koostamine on avalik, avalikustamine on kohustuslik. Planeeringute liigid: - Üleriigiline planeering asustuse arengu üldistatud käsitlus. Säästava ja ruumilise areng asustuse arengu suunamine, üleriigiline transpordivõrgustik, eri tüüpi maastike säilitamise tagamine, maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine - Maakonnaplaneering arengu tingimuste ja oluliste strateegilist objektide asukoha määramine, ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine, riiklike ja kohalike huvide tasaka...
Ehituskeemia Sissejuhatus Ehituskeemia selgitab materjalide keemiliste koostisosade tähtsust, nende olulist rolli materjalide koospüsimisel või lagunemisel toetudes anorgaanilise ja orgaanilise keemia põhimõistele LCA- elutsükli analüüs -Erinevate materjalide ja toodete hulgast valides teostatakse elutsükli hindamine, et süstemaatiliselt hinnata toote võimalikku keskkonnamõju kogu selle eluea jooksul -Aitab välja selgitada võimalused potentsiaalsete mõjude vähendamiseks ja ressursikasutuse vähendamiseks toote elus -Aitab tuvastada kompromisse, näiteks, kas mõne toote keskkonnamõju võib juhuslikult põhjustada teise keskkonnamõju suurenemise EPD toodete keskkonna deklaratsioonid -on mitmeotstarbeline avalikustamisvahend, mis pakub toote kohta standardiseeritud ja kontrollitud keskkonnateavet -eesmärk muuta toote keskkonnamõjud ja kompromissid läbipaistvaks ja võrreldavaks. Kasulik vahend toote säästvuse hindamiseks ja optimeerimiseks -pak...
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8...
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
Müüritöödel kasutatavad materjalid Müüritöödel kasutatakse loodus ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. ...
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde...
Anorgaaniline keemia Iseseisev töö 1. Temperatuuri mõju reaktsiooni kiirusele: temperatuuri tõusmisel reaktsiooni kiirus kasvab. See on tingitud asjaolust, et kõrgemal temperatuuril on aineosakestel suurem energia ja liikumiskiirus. Kontsentratsiooni mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda intensiivsemalt eraldub vesinikku, s.t seda suurem on reaktsiooni kiirus. Rõhu mõju reaktsiooni kiirusele: gaasiliste ainete puhul rõhu tõstmisel reaktsiooni kiirus suureneb, kuna rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumaalaühikus (s.t nende kontsentratsioon). Peensusastme mõju reaktsiooni kiirusele: mida suurem on reageerivate ainete kokkupuutepind, seda suurem on reaktsiooni kiirus. Katalüsaatori mõju reaktsiooni kiirusele: aktivatsioonienergia vähenemine katalüsaatori juuresolekul ongi reaktsiooni kiirenemise...
Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavalisel...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi l...
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub rask...
I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (valgus, temperatuur niiskus) 2. Adaptatsioon ehk kohastumine - organismide ehituse ja talituse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na . 4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi ...
Küsimustik ehitusakustika arvestuse andmiseks Teema: heli ja selle omadused 1. Kuidas heli edasi kandub: a) õhus; b) tahkes aines? Heli on õhus v muus keskkonnas esinev rõhu võngetena muutumine, mis kulgeb lainelise liikumisena ning mida inimesel on võimalik kuulda. Õhu osakeste (tahke aine puhul aine osakeste) liikumine lainetena. Heli levimiseks peab olema mingi keskkond, vaakumis ei levi. 2. Mis on heli sagedus? Lainepikkus? Heli kiirus õhus? Heli sagedus on heli võngete arv sekundis. Ühik on herts (Hz). f = n / T. Lainepikkus on teekond, mille läbib helilaine ühe kordumisperioodi (võnke) jooksul. Ühik meeter (m). = c / f. Toatemperatuuril c=344 m/s, madalsageduslik 100 Hz heli läbib sekundis 3,4m. Heli kiirus sõltub keskonna tingimustest (temperatuur, rõhk). Mida tihedam aine, seda kiiremini heli levib. Õhus c=344 m/s. 3. Missugune on kuuldava heli sagedusvahemik? Inimhääle sagedusvahemik? Kuuleme 20...20000 Hz, teravalt 1000.....
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu. Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid). Hoone fassaadid ei pea omama kõik ühesugust fassaadikatet, nt. on levinud looduslike materjalide (kivi ja puit) kombinee...
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga,...
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügros...
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud:1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
