Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" Eestlased" - 501 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa?

nimel. Kui algselt olid suhted venelastega kehvad, siis hiljem korraldati nii Pihkva kui ka Novgorodiga mõned ühisoperatsioonid, kuid selleks pidid eestlased venelasi meelitama kingituste ja rahaga ja taluma nende rüüsteretki. Loodeti venelaste abile ka vabadusvõitluse lõpus, kuid venelaste poolt tulev abi jäi mitmeid kordi tulemata ning see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Eestlased said muistses vabadusvõitluses lüüa, kuna neil puudus ühtne riik, sõjatehnika oli kehvem, kui vastastel, sõjavägi oli väike, suhted naabritega olid kehvad, ning abi teistelt riikidelt jäi õigel ajal tulemata....

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlased Venemaal

. . . . . , . . . 19 . . . 1880 20 . 154 . , , , c . ...

Vene keel
29 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Essee psühholoogias teemal "Eestlased kõrvaltvaates"

Relo teose lugemine avardas tugevalt mu arvamust. Nii siin riigis elavad eestlased kui venelased peaksid kas või üritama vaadata mööda stereotüüpidest, et vältida praeguseks maad võtnud ,,meie" ja ,,nemad" kategoriseerimist. Oleme siiski valdavas enamuses kõik EV kodanikud, milleks siis selline klassideks jaotamine. Samas usun, et aastatega juurdunud võõristamist pole niisama lihtne leevendada. Eestlased on välisvaatlejale tuntud eelkõige oma reserveerituse ja külmuse poolest, kuid lähemal tundmaõppimisel ,,sulab jää" ning sõnaahtrast inimesest saab hea vestluskaaslane. Sellised me eestlased olemegi- väikese rahvusena umbusklikud võõraste suhtes, sest maailmas on kõigest miljoniringis meiesuguseid ning enese alalhoiuinstinkt on meile sügavalt sissekodeeritud. Seesama instinkt on meid alal hoidnud tuhandeid aastaid ning ilmselt hoiab ka edaspidi. Tunnistan ausalt, et...

Psühholoogia
77 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eestlased olümpiamängudel

Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine...

Kehaline kasvatus
34 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Eestlased 1. maailmasõjas

Eestlased I maailmasõjas Tauri Busch 10B TTG Sõja algus Algselt ,,Maailmasõda" Algas 28. juuli 1914 Eestisse jõudis otsene sõda alles 1917 Eestisse koondati 250 000 sõjaväelast pärast Riia all Saksamaalt lüüa saamist Eesti osalus sõjas Vene armeesse ligi 100'000 sõdurit kellest langes 10'000 Eesti sõdureid pandi kõigile rinnetele Mobiliseerimse tõttu jäid põllud sööti ja hobused ning kariloomad rekvireeriti Sõjategevus Eestis 1912 aastal hakati ehitama rannakaitsepositsiioni, et kaitsa Peterburgi võimalike mererünnakute eest 1917. aastaks valmisid 57 suurtükiga rannakaitsepatareid, 13 õhutõrjepatareid ja mitu merelennukite baasi. Sõja algusest lasi Venemaa merre 38'500 meremiini ja Irbe väina ainuüksi 10'000 m...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Kas eestlased oleksid võinud Vabadusvõitlust võita ?

aastal ja lõppes 1227. aastal. Eestlased võitlesid sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelastega. Taanlased vallutasid Põhja-Eesti 1219. aastal. rootslased vallutasid Läänemaal Lihula linnuse 1220. aastal aga saarlased lõid nad välja. Venelased olid alguses vaenlased aga 1224. aastal Tartu kaitsmisel võitlesid nad koos eestlastega. Sakslased olid aga põhilised vaenlased. Arvan, et eestlastel oleks olnud küll natukene suurem võimalus võita, kui eestlased oleksid leidnud endale kindla liitlase, kes oleks koguaeg kindlalt nende poolel ja kaitseks kindlalt koguaeg eestlasi. Või kui eestlased oleksid enda kaitse teinud nii, et see oleks mõeldud pikemaajalisemaks, mitte nagu neil oli - lühemaajaliseks. Ka kui eestlased oleksid koondunud kõik kokku ühiseks suureks armeeks, mitte ei oleks võidelnud eraldi aladena, oleks neil olnud väikene võimalus võita...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestlased muistses vabadusvõitluses

Muistine Vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Sellel ajal oli ristisõdadeaeg ja võitlus algas sellega, et Idamaade sõjakäigud luhtusid. Seejärel otsustasid sakslased tulla põhjamaade riike vallutama. Eestlased alistati, kuid miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Neid põhjuseid on palju. Sõjalise taseme erinevus. Saklased olid elukutselised sõjamehed, ning neile ei olnud mingiks mureks, minna rahuliku südamega lahingusse. Eestlased aga see vastu ei olnud nii hea väljaõppega kui nemad, ning seetõttu sattusid eestlased kiiresti hätta. Samuti oli ka sakslasi rohkem, kui eestlasi ja sellepärast oli samuti sakslastel eelis Muistses Vabadusvõitluses. Relvad polnud head. Tollel ajal ei olnud ka eestlastel veel arenenud päris korralik relvastus, ja seetõttu oli raske vastu astuda elukutselistele saksa sõjameestele, kellel oli korralik relvastus. Võitluse käigus nad muidu...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Eestlased

Kuid siinne rahvas on täis imeväge ja kummalised on nende laululood." Eesti see on kui pärl kaelakeest.Oma ilusate metsade,järvede ja soodega paitab ta inimeste silmi ja toob südamesse sooja kodutunde.Kõik inimesed armastavad ja imetlevad meie ilusat ja puhast loodust ent nendeks armastajateks ei ole mitte eestlased, vaid välismaalased,turistid.Kurb on see,et meie,eestlased,ei oska hinnata oma kodumaa väärtusi,vaid kritiseerime kõike.Sellepärast peame me kõigepealt märkama väärtusi, mis on meile kingitud, ja siis alles muutma Eesti riigi majandust ja ühiskonda,sest südames teab iga inimene,et mets,heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt,tanklad ja autod. Toomas Hendrik Ilves,Eesti president,on öelnud,et riigi majanduse heaolu on tähtis,kuid niisama tähtis on ka meie vaimne heaolu, põhiväärtust...

Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Artlus teemal: Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Ka sõdurite arv erines kahel vastasel väga suuresti. Ristisõdijatel oli sõdureid justkui lõputult, samal ajal kui eestlasi oli väga vähe. Ma arvan, et eestlaste sõjaline tase erines seetõttu väga palju ristisõdijate omast, et eestlased ei teinud eriti koostööd naabritega, kellelt saaks üle võtta uuendusi ja eestlaste majanduslik seis polnud kiita. Eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse, sest eestlastel puudus oskus teha koostööd, nad ei omanud head relvastust, neil puudus rahaline toetus ja mis põhiline, neid rünnati erinevate riikide poolt. Leian, et muistse vabadusvõitluse kaotus oli eestlastele väga suur kaotus, sest neile suruti peale ristiusk, mis suuresti kaotas ära vanad tavad ja kombed ning seetõttu, et Eesti jagunes mitme maa vahel, mis pidurdas märgatavalt Eesti arengut....

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kuidas eestlased endale perekonnanimed said

Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed. Taani hindamisraamatus on mainitud eesti soost vasalli Clemens Esto rahvust osutav lisanimi (Kahk 1992: 199, Saareste I: 139). Leo Tiik on osutanud mõnele lisanime oletatava pärandamise juhtumile XIV sajandi Tallinnas. 1333-1337 esineb allikates Nicolaus Agewalke, 1370 Albertus Abbentrode. Tegu võib olla isa ja pojaga, kusjuures poeg on pärinud isa lisanime saksakeelse kuju. 13...

Eesti keel
27 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Esitlus - Kuidas eestlased endale perekonnanimed said?

Kuidas eestlased endale perekonnanimed said? Ajalugu · Pärisorjusest vabastamine · Euroopa ­ keskaeg · Lisanimeks seni talu või tabav hüüdnimi Nime panek · Toimus mitmeti · Pastori/mõisniku otsus · Piirasid osade nime panemist · Arutluse teel · Käidi talust tallu küsimas · Saksapärased nimed, osad eestistasid pärast Perekonnanimed · Talu järgi · Elukoha järgi · Ameti järgi · Loomaliigid · Mõttemaailma peegeldavad · Ümbritsevat maailma kirjeldavad Top 10 · 1. Saar · 2. Tamm · 6. Karu · 3. Juhanson · 7. Mägi · 4. Lepik · 8. Peterson · 5. Sepp · 9. Kukk · 10. Kask. Jüri Parijõgi · Laupäeva õhtul käinud mõisa tallimees mööda küla ja käskinud kõigil meestel pühapäeval mõisa tulla, kus nad saavad uued nimed, sest nad on nüüd priid. Nimi lastud igaühel ise valida. Nii küsinud m...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arutlus-Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid?

aastast 1227. aastani kui langes Valjale maalinn. Tagajärjed oli üpriski mõrud. Sõda tõi rohkelt kannatusi nii lahingus langejate kui ka rüüsteretkede näol. Eestimaa ristiusustati ja jagati mitme valitseja vahel. Samas tuli Eestisse inimesi kes tutvustasid kohalikele Lääne- Euroopa väärtushinnanguid, traditsioone ja norme. Järgnevalt toon välja tähtsamad põhjused ning tagajärjed. Kindlasti sai määravaks sõjalise taseme erinevus. Vabadusvõitluse käigus oskused ja relvastus täiustus, mida oli näha madisepäeva lahingus, kuid sellest ei piisanud vaenlase hävitamiseks. Võrreldes ordu-rüütlitega ei olnud eestlastel väljaõpet ning nad ei pidanud kinni lahingukorrast. Ordurüütlid elasid koos ja seega oli neil ühiseid kogemusi ja nad võisid nimetada üksteist vendadeks, samas eestlased tulid kokku vaid juhul kui oli vaja...

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eestlased Venemaal

Kuni 19. sajandi keskpaigani toimus varajane stiihiline lhirnne philiselt Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse. Massilise vljarnde aastatel 1855-1905 kutsus esile Vene Impeeriumi poliitika koloniseerida impeeriumi inimthjad, aga viljakad maa-alad. Aastaid 1906-1914/1917 iseloomustab nn. stolpinlik organiseeritud vljarnne, mil Siberi populaarsus vljarndekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama. Siia lisanduvad deporteeritud (enamasti vangid). Seoses massilise vljarndega loodi rohkem kui 300 eesti asundust le kogu Venemaa. Kige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse...

Vene keel
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlased Antarktikas.

-ndal aastal Lõunamandri avastaja baltisakslasest mereväeohvitseri Fabian Gottlieb von Bellingshauseni juhitud Vene ekspeditsioonist, kuhu suure tõenäosusega kuulus ka eestlasi: nimed Olev Rannakoppel ja Paul Jakobson vihjavad sellele. Veel on teada, et 20. sajandi algul sai Vihula valla mehest Gustav Hämalasest Lõunaookeanis hülgeid küttiva Norra laeva kapten, maetud on ta Lõuna-Georgia saarele. Teise maailmasõja ajal põgenes Eesti perekond Oona USAsse sõjapakku. Perepoegadest said esimesed eestlased, kes Antarktikas talvitusid, kuid ajalukku kirjutasid nad end oma teadussaavutustega: Henn tegeles eri tüüpi virmaliste füüsikaliste tagamaade väljaselgitamisega, osales jääkihtide vanuse määramises ja isegi pingviinide koduinstinkti uurimises ning Haini erialaks oli ionosfääri uurimine. Mount Oona ja Oona Cliff on nimetatud...

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Referaat: Eestlased Vancouver'i taliolümpiamängudel.

KOOL Eestlased Vancouver'i taliolümpiamängudel Koostaja:Sinu Nimi Juhendaja:Õpetaja Nimi Tartus, 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avatseremoonia...................................................................................................................... 3 Olümpiakoondis..........................................................................................................................4 Iluuisutamine ja jäätants..........................................................................................................4 Maria Sergejeva ja Ilja Glebov...

Kehaline kasvatus
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlased Venemaal

, . 1700--1721 . . , . , 1918 . . 1940 . . 1991 . . 1820- . : (1850) (1861). XIX . - . 1897 . 1,4 . 1920 . 9,3 , 5 . - . 1925 . 11 ( . . ) . . 1940 . 30 . 1950- . . - . . , , . , . , . . « » . , , , . : · - , 13 1890 , , , . · - , , . · - , . · - ,-10(22).4.1899, ], , . (1848-55) . . . 1857- 62 , . ...

Vene keel
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Muinas- ja tänapäeva eestlased

Sama rahvas on selle paigas tänase päevani säilinud. Säilinud on ka paljud traditsioonid, arvamused ja uskumused kuid rohkemgi veel on uut ja erinevat, mis eristab meie esivanemaid meist endist ­ tänapäeva maarjamaalastest. Üheks tähtsaimaks jooneks, mis iseloomustab eestlasi läbi aegade, võib kindlasti lugeda armastust oma isamaa vastu ning soovi elada maal ­ omas talus, kus otsustaja on taluomanik ise ja ei keegi muu. Sarnaseks võib ehk ka lugeda ennustamise kunsti. Tõsi küll, igal ajal on selleks omad moodused ja viisid kuid põhimõte on see, mis jääb. Vanad eestlased pidasid ennustamist väga tänuväärseks ning tulemusi võeti täie tõsidusega. Palju pole muutunud ka tänapäeval. Oleme siiski rahvas, kes tõsimeeli usub horoskoope ja muud nõiatarkust. Samamoodi, nagu meil praegu, olid vanade...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlased Venemaal

sajandi algul elas ligi kuuendik eestlastest väljaspool oma rahva etnilist levikuala. Seoses ümberasumisega on Siber eestlastele tähenduslik olnud mitmel erineval ajaloolisel perioodil. Antud juhul ei räägi me massilisest represseerimisest ning Siberisse saatmisest 1941. ja 1949. aastal, vaid eestlaste minekust Siberisse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Väljaränne Eestist Venemaale sai suuremas ulatuses alguse 19. sajandil, mil asutati külad esmalt Peipsi-tagustele aladele, Volgamaale ja Krimmi. Siberisse jõudsid esimestena alates 18. sajandist kuritegude eest süüdimõistetud. Seoses massilise väljarändega loodi rohkem kui 300 eesti asundust üle kogu Venemaa, 90% eestlastest elas siiski Venemaa Euroopa-osas. Kõige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pih...

Vene keel
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

aastast 1227.aastani. Tagajärjed polnud eestlaste jaoks head, kuna eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse. Arutluses räägin täpsemalt põhjustest, miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse. Ordurüütlitel oli parem relvastus ja sõjatehnika. Arenenud varustusega oli lihtne võidelda mitte nii hea varustusega eestlaste vastu. Lihtne näide on amb, millega oli võimalik eestlaste linnuseid kaugelt nooltega pommitada. See oli suur eelis ordurüütlitel eestlaste vastu, kellel olid kõige tavalisemad vibud, millega polnud võimalik pooltki nii kaugele lasta. Peale ambude kastutati ka katapulte, et purustada linnuse müüre ja müüride vahel asuvaid ehitisi. Seega olid ordurüütlid võimelised linnuseid hävitama lausa ilma sinna sisenemata. Eestlaste relvastus ja sõjaväe korraldus oli kohandatud üksikute sõjakäikude ja...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlased - rändav rahvas

Eestlased - rändav rahvas Miks väljaränne nii suur on? Mis saab kui väljaränne aina suuremaks läheb? Kas seda saab kuidagi peatada? Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimestel on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima. Näiteks kui inimene on töötu, siis kuidagi saab soojal maal ikka hakkama. Kõige rohkem emigreeruvad eestlased naaberriikidesse. Sinna rändavad põhiliselt inimesed, kelle haridustase on madal ja nende hariduse kohta on seal paremad palgad kui Eestis. Kolmas suurem põhjus miks eestlased välja rändavad on maailma näha ja kogeda uusi elamusi oma elus. Enamus eestlastest t...

Ühiskonnaõpetus
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun