Rahvuslik liikumine 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Poliitilised: · Pärisorjuse kaotamine - > uus põlvkond · Oli alanud talude päriseksostmine ->majanduslik iseseisvus · Soodne poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõttev...
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872...
19.saj 1pool:kaotati pärisorjus, talupojad said perek nimed, kirjaoskuse levik, teoorjus,estofiilide tegevus.Masing: Narva gümn,saksamaa halle ülikool(usuteadus). eesmärk:rahva silmaringi ja mõtlemisvõime avardamine köitva popul. teaduslike lugemismat varal. Tegevus:koostas ning andis välja rahv raamatu"Pühapäeva..." mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maade, sealse looduse ja inimestega.. Ajakiri "Marokva Näddalla-Leht".Kirjutas õppekirjandust. ped saavutused:Ärgu sunnitagu last kurjaga lugema siis,kui lapsel on parim mänguhoog, lugemine ärgu olgu karistuseks...keelealane:rikastas eesti kirja ja valmistas ette uuele kirjaviisile ülemineku . õ täht.Sentimentaalne jutukirj: lugejale, äritolu:saksa rahvaraamatud. Suve Jaan:Eesti sent. kirj. silmapaistev esindaja,elupõline kooliõpetaja. Ta tegutses Tallinas rakv, ja pärnu kreisikoolis vene keele ning joonistuse õpetajana. Peterson: Jakobi algkool>riia kreisikool>riia kuberm gümn....
Ärkamisaeg 19.sajandi teist poolt nimetati Eestis ärkamisajaks, kuna tol ajal võeti ette palju tegevusi hariduse ja kultuuri edendamiseks. Hakati teadvustama eestlasi kui rahvast, inimestel tekkis rahvustunne. Hoogsalt arenes eesti keel ja kirjandus. Ärkamisajal tegutsesid ajalehed Perno Postimees ja Eesti Postimees asutajaks oli J.V.Jannsen, ajaleht Sakala asutajaks oli C.R.Jakobson. Ajalehtede eesmärk oli levitada uudiseid ja rahvustunnet. Inimesid eri paigust leidsid, et on teisigi inimesi, kes mõtlevad nagu nemad ise. Rahval oli võimalus ajalehtedes oma arvamust avaldada. Ajalehed ilmusid eesti keeles ja neile tekkisid innukad kirjasaatjad. Ärkamisajal tegutsesid ka seltsid grupeeringud, kus on sama huvialaga tegelevad inimesed. Näiteks laulu-, teatri-, mänguseltsid. Enamus seltse olid kultuuriga seotud, kuid oli ka teisi seltse, näiteks tuletõrjujate seltsid. Haridus arenes ...
Rahvuslik ärkamine Eestis Eestlase ärkamisaeg 19.sajand keskpaigas oli rahvusliikumine hõlmanud enda alla paljud Euroopa riigid, nt 1848. Aasta revolutsioonid. Eestlase rahvusliku eneseteadvuse tõus sai alguse 1860. Aastatel ,mil valitsejaks oli Aleksander II. Eestlase eeltingimused oli pärisorjusest vabanemine, ühiskonna järkjärguline paranemine ja hariduse paranemine. Tähtis oli ka Eesti kirjakeele ja omakeelse kirjavara olemasolu. Aastaid 1860-1885 on tavapäraselt nimetatud Eesti rahvuslikuks ärkamisajaks. Sel ajal sündis Eesti rahvus. Eestlase rahvuslik ärkamine oli eelkõike kultuuriline liikumine. Seni allasurutud rahvad kujunesid küpseteks rahvusteks. Estofiilid ja esimesed eesti soost kirjamehed Eestlastele kui omaette rahvale hakkasid tähelepanu pöörama baltisaksa kirikuõpetajad ja kirjamehed, keda nimetatakse estofiilideks. Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja õpetliku sisuga kirjavara, uurisid kombeid ja tavasid. Rahv...
Rahvuslik ärkamine 19. Sajandi lõpp Sisukord Rahvuslik liikumine Seltsid Tähtsus Eeldused Rahvuslik liikumine Eesti Rahvuslik Liikumine on eestirahvuslaste poliitiline liikumine, mis nimetab oma põhiliseks eesmärgiks Eesti Vabariigi kodanike aktiviseerimist ja kaasamist demokraatliku riigivõimu teostamisse, et tagada sellega iseseisva Eesti riigi püsimajäämine ning areng rahvusriigina. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise keskuseks kujunes Tartu Eestlaste kultuurielu hingeks oli Johann Voldemar Jannsen(1819 1890),kes Pärnust tartusse asus 1869.a. 1864.a. Tartu Postimehe veergudel propageeris Jansenn mitmehäälset laulu,avaldas sõnumeid muusikapidustuste ja sündmuste kohta välismaal. Jannseni kogumikud ,,SioniLauloKannel" ja ,,Eesti laulik" ,,SioniLauloKannel" Seltsid Vanemuise selts asutati 1865.aasta jaanipäeval. Asutaja Johann Voldemar Jannsen 1865.aastal sündis Estonia selts Eesti esimene lauluselts oli Revalia Vanem...
Ärkamisaeg Õpilane: Marii Malinen Klass: 10.a Juhendaja: Mart Kand Mida ärkamisaeg endast kujutas? · Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna areng. Mis on iseloomulik 19. sajandi Eesti arengule (ehk ka eeldused) ? · Eestimaa talurahvaseaduse ja Liivimaa talurahvaseaduste vastuvõtmist · Pärisorjuse kaotamine · Eestlastest maaelanikkonna eneseteadvuse areng · Linnastumine · Industrialiseerminine · Esimesed eesti soost harilased · Natsionalismi (rahvusluse) ideoloogia levik (prantslased sakslasedbaltisakslasedeestlased). · Estofiilide (Die Gelehrnte Estnische Gesellschaft) tegevus. Rahvuslikult tähtsad sündmused ärkamisajal · 1861 "Kalevipoja" rahvaväljaanne · 1865 Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine · 1867 Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist...
RAHVUSLIK LIIKUMINE Eeldused: 1. majanduslik arenemine (takude ost, orjuse kaotamine jt.) 2. Eesti haritlaste I põlvkonna teke 3. Koolihariduse levik 4. Omaalgatuslik organiseerimine 5. Kultuurilise aktiivsuse tõus Eesmärgid: 1. Saada rahvuseks, Eesti identiteedi kujunemine 2. Arendada emakeelset haridust 3. Saklastega võrsed poliitilised õigused 4. Organiseerijad õpetajad, vallaametnikud, kõrgemalt haritud eestlased Keskused: 1. Tartu (Jannsen ,,Postimees" 2. Peterburg (J.Köler, Carell tsaariarst) 3. Viljandi (Mulgimaa) Aleksandrikooli loomine ja Palverkirje aktsioon (oli vaja luba ja raha) Tähtsus: 1. organiseeriv 2. muuta maarahvas moodsaks ja teadlikuks rahvaks 3. ajakirjanduse e. kommunikatsiooni levik (Jannsen postipapa) ETAPP EESTI Elitaarne kirjanikud, kunstnikud jt. ...
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: ...
1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kuj...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Bert Rotberg ja Ken Rakki Rahvuslik liikumine Eestis 19. sajandil Referaat Juhendaja: Õp. Kadri Kelner 2011 1. Sisukord 1. Sisukord ..........................................................................................2 2. Sissejuhatus ...................................................................................3 3. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus ........................4 4. Rahvuslik ärkamine ........................................................................5 5. Kokkuvõte .......................................................................................6 6. Kasutatud kirjandus ...............................................................
PT.23 VAIMUELU. TARTU ÜLIKOOL. · Tartust kujunes kiiresti üks venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimaid õppe-ja teaduskeskusi. · Tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. · 1802 taasavati ülikool Tartus. · Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond. · 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkora...
VAIMUELU JA ÄRKAMISAEG 19. TARTU ÜLIKOOLI TAASAVAMINE Soov hoida ära valgustusideede levikut Lubatud juba 1710. kapitulatsiooniaktis 1802 esmalt rüütelkonna, siis riigi alluvuses Eestlased Professorid 1826- 1850:2; 1876-1900:15 Üliõpilased 1871- 1880:68; 1881- 1890:155 Parrot primo rectori Neli klassikalist teaduskonda EELÄRKAMISAEG JA ESTOFIILID Baltisakslastest eestihuvilised ja vähesed eesti haritlased Romantism, eksootikaihalus Teaduslikud seltsid rahvakeele uurimiseks Otto Wilhelm Masing Õ-täht; Marahwa Näddala- Leht 1821-1823 ja 1825 Esimene ajaleht juba 1806! 1838 Õpetatud Eesti Selts Faehlmanni juhtiv roll Eduard Ahrensi uus kirjaviis 1843 Aluseks soome keel FAEHLMANN JA KREUTZWALD 1839 tutvutakse ÕESis "Kalevalaga" "Andke rahvale eepos ja ajalugu, ja kõik on võidetud...
Kordamise Küsimused Ajalugu 1. Rahvusliku liikumise( ärkamisaja) eeldused?( majandus, poliitilised, kultuur) Eesti ala majanduslik arenemine, restiharitlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kommunikatsiooni võrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. 2. Mida nim Rahvuslikuks liikumiseks (millal? Mida nõuti?) ? Toimus 19 sajandil eesmärgiks oli sisendada eestlastele et ,,eestlane olla on uhke ja hea" 3.Ärkamisaja seltsid ja nende tegevus( ka uue rahvusliku tõuse ajal) ? 1872 Eesti kirjameeste selts *uue kirjaviisi juurutamine *kooliraamatute väljaandmine *keele edendamine. 1870 Eesti põllumeeste selts *tõu ja sordi aretuse edendamine * 1865 Vanemuine *laulupeod *harrastus teater EÜS * eesti lipu sisseõnnistamine *rahvaluule kogumine * panid aluse eesti rahvamuuseumile 4. Nimeta Rahvusliku liikumise üritusi, organisatsioone! Nende tähtsus? Esimene Üldlaulupidu 1869. Eestve...
Kas 19.saj 40-80 oli Eestis esimene ärkamisaeg? Käsitlen arutluses 19. sajandil esile tõusnud rahvuslust Eestis, Vene impeeriumi koosseisus. Käsitlen teemasid: laulupidu, rahvaluule kogumine, seltsid, ajakirjandus ja haridus. Seltsiliikumine aitas hästi kaasa rahvuslike ideede kiirele levikule. Algselt oli eestlaste jaoks see au küsimus, seltsi astumine oli kui ,,olla sakslane", seepärast olid esimesed seltsingud ka saksa kõrgkihtide hoolduse all, nagu näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. Seltsid hakkasid järk-järgult elama omaette elu, need ühendasid rahvast ja korraldasid rahuvuslikke üritusi ja kooskäike. Näitena, 1870. aastal asutatud Eesti Põllumeeste Selts, mis sai oma iseseisvuse ja tegutsemise poolest eeskujuks paljudele analoogilistele edaspidi rajatud seltsidele. 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mis seisis eesti keele edendamise eest, uuele kirjaviisile ülemi...
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
Rahvuslik ärkamisaeg 19. saj keskpaigast kuni u 70-ndate lõpuni oli kõige intensiivsem aeg. Kuni 19. sajandini domineeris kogukondlik mõtlemine. Napoleoni sdade järel levis natsionalism esimene rahvusriik oli Kreeka. Rahvusriikide teine laine 60.-70.ndail Balkanil (Rumeenia, Bulgaaria, Serbia). Suurim laine 20. sajandil esimese maailmasõja järel (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia). Viimane laine oli Nõukogude liidu lagunemisel Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg langes 19. saj keskpaika. Hakati tunnetama ennast kui rahvust seda soosis eestikeelse kirjanduse levik, pärisorjuse kaotus, majandusliku elu edenemine, eesti soost haritlaste tekkimine, omamoodi võitlus vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel. Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid: - 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees, mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis - 1864. Eesti Postimees - 1857. 18...
Eesti Ärkamisaeg Eestlased nimetasid ennast ikka veel maarahvaks, aga vaikselt hakkas ka levima eestlase nimetus. Eestlased 19. saj. teisel poolel, kes olid äsja vabanenud mõisaorjusest, ei saanud alul eesmärgiks seada omariiklust ja iseseisvust. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Kui Venemaal hakati vaidlema balti aadli privileegide üle Eestis, siis hakkasid sündmused aktiivsemalt liikuma. Sakslased tahtsid nüüd põlisrahvast rohkem endaga siduda, venelased lootsid ,,põlisrahvaste õiguse kaitsmise" sildi all sakslastega toime tulla, et seejärel eestlased venestada. Et talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva usul heasse keisrisse, siis ärkamisaja algul 1864.a. loodeti palvekirjadega tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata eesti talurahva probleemidele. Palvekirjade kampaaniat algatasid Peterson ja Köler. Esimene käik Peterburi lõppes Petersonile aga aastase vangla...
ÄRKAMISAEG EESTIS Tegi Elina Sissejuhatus Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on riiklus Miks ärkamisaeg? Ajakirjanduse areng Rahvusliku kirjanduse algus Kultuurielu tõus - seltside teke - laulupidude algus Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti ra...
Rahvuslik liikumine Eestis 19.sajand ja 20. sajandi algus Rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused mõiste Rahvuslik liikumine-eestlaste rahvusliku ärkamise ja enseteadvuse tõusu periood, mille käigus: · Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena · Tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu · Hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest · Nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis loodud eeldused: · Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) · Sunnimaisuse tühistamine · Talupoegade majandusliku olukorra parandamine · Talude päriseksostmine · Koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv · Talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemuse · Esimese eesti haritlaste põlvkonna kujunemine, kellest said ka rahvusliku liikumise tegelased Peamised keskused: Pete...
Rahvuslik ärkamisaeg 9. klass Ärkamisaeg · Ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse tõus ning rahvuslik liikumine. · Ärkamisaja eeldused talurahvaseadustest tulenevad õigused ja soodne poliitiline olukord Venemaal. Tähtsamad sündmused · 1857 Perno Postimees · 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine · 1869 I üldlaulupidu · 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1878 Sakala · Tähtsaimad isikud: J. V. Jannsen, J. Hurt, C. R. Jakobson · Ühtsustunde tekitamisel oli kesksel kohal enese eestlasena teadvustamine, mis 19. sajandi jooksul järk-järgult muutus olulisemaks kohalikust (kihelkondlikust, maakondlikust või piirkondlikust) identiteedist. · Eesti rahvusliku liikumise vedavaks jõuks kujunes uus eliit tärkav haritlaskond ning riigiteenistujatest, kaup...
Ajaloo kordamis küsimused Balti erikord: · Paul I kaotas asehalduskorra ja taastas Balti erikorra. · Koostati Balti provintsiaalseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. · Endised priviileegid taastati. · Vastuseis Venemaal- need seisid vastu, kes tahtsid imeeriumit üheks tervikuks muuta. Kubermangu valitsemine: · 1801.a loodi ühtne kindralkubermang (Eesti- ja Liivimaa kubermang) · Kõrgeim ametnik administaratiivametnik; kõrgeima võimu esindaja kuberner · Järelvalve funktsioon kõigis tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle · Kubermangule allus sõjavägi · Kubermanguvalitsus, kroonupalat (maksude kogumine, hankis riigile toiduaineid ja materjale), sisekaitseüksused ( korra kaitsmine, vastuoanude mahasurumine) Nimed: 1. Filippo Paulucci kindralkuberner, kes paistis silma diktaatorliku valitsemisega, tema ...
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Tema juhtimisel peeti esmatähtsaks eestlaste rahvuslike eneseteadvuse edendamist, astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Räägiti demonstratiivselt igal pool eesti keelt. Postimees ü...
Rahvuslik ärkamisaeg ja venestus (Johann Köler- aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. 1871- loodi Tartus Peakomitee) Rahvusliku liikumise eeldused ja sihid Eesti rahvuse väljakujunemise eeldused: o Eesti ala majanduslik arenemine o Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke o Koolihariduse levik o Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine o Kommunikatisioonivõrgu avardumine o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid: o Emakeelse rahvahariduse edendamine o Rahva kultuuriharrastuste toetamine o Üldise silmaringi laiendamine o Kutseoskuste omandamise soodustamine Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis p...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11ÕB Katrin Koger EELÄRKAMISAEG ÄRKSMISAJA TAGANTLÜKKAJAD ÕPETATUD EESTI SELTS KALEVIPOEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA ALGUS SILMAPAISTVAD ISIKUD: JAKOB HURT CARL ROBERT JAKOBSON JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 2 SELTSILIIKUMINE I ÜLDLAULUPIDU ALEKSANDRIKOOL PÕLLUMEESTE SELTSID Kurgja talumuuseum SAKALA JA NN. SUURLÕHE SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine Kirjaoskuse levimine- eestikeelse trükisõna kasv Elavnemine vennaskogudustes ...
JAAN TÕNISSON Anette Evisalu 2017 JAAN TÕNISSON 1868-1941 Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane. Üks Eesti poliitilise rahvusliku ideoloogia loojaid ja selle mõõduka suuna juht JAAN TÕNISSON Tema auks on nimetatud Jaan Tõnissoni tänav Tartus ja püstitatud Jaan Tõnissoni monument. Tegutseb Jaan Tõnissoni Instituut. NOORPÕLV Sündis Viljandi vallas Mursi talus 1878–1886 Tusti külakool Tallinna kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli õigusteaduskond ÜHISKONDLIKU TEGEVUSE ALGUS Andis välja ajalehte Postimees ja oli periooditi selle peatoimetaja. 1891–1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi 1894–1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. SELTSID JA ORGANISATSIOONID Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor Van...
RAHVUSLIK LIIKUMINE periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teistelt rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke · Estofiilide (baltisakslastest eestihuvilised) tegevus · Sobiv poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid:...
Ärkamisaeg Mis on ärkamisaeg eesti kultuuris? Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. Väljapaistvad rahvusliku kultuuri viljelejad olid pastor Jakob Hurt, Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. ...
19. sajandi teisel aastakümnel (1819 a) muutus põhjalikult Eesti põlisrahva õiguslik olukord, sest talupojad vabanesid pärisorjusest. Sellega kaasnes eestlaste iseteadvuse tärkamine ja rahvustunde kasv. Eestikeelse kirjaoskuse üldine levik lõi eeldused kogu rahvust hõlmava ühtse suhtlusruumi tekkeks, sest oli võimalik kirjasõna levimine (ajalehed, raamatud jne). Vallad vabanesid mõisade eestkoste alt ja eestlased hakkasid iseseisvalt korraldama vallaelu (valima vallajuhte, koosolekuid pidama, kohut mõistma jne). Asutati palju uusi seltse (põllumeeste seltsid, "Vanemuise" selts Tartus, "Estonia" selts Tallinnas, Aleksandrikooli selts jne). Valla ja seltsitegevus oli oluliseks sammuks omariikluse tekke poole, sest see õpetas ühistegevust ja levitas rahvuslikkuse ideid. Vändra köster ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) hakkas välja andma eestikeelseid raamatuid, mis said väga populaarseks. Ta a...
24.RAHVUSLIK LIIKUMINE.VASTUSED (2016,Eesti ajalugu I, Avita 2005,lk.152-157) 1.Millal algas rahvuslik liikumine? 1860 2.Millised olid liikumise eeldused? Majanduslik arenemine. Eesti haritlaste teke, koolihariduse teke 3.Mis oli rahvusliku liikumise tulemus (eesmärk)? Olla eestlane, emakeelse rahvahariduse edendamine, 4.Kes olid väljapaistvamad juhid? Johann Voldemar Jannsen Jakob Hurt Carl Robert Jakobson 5.Millised linnad ja piirkonnad kujunesid liikumise keskusteks? Tartu, Peterburi, Viljandimaa 6.Kes olid nn. Peterburi patrioodid? Johann Köler 7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8.Keda hüüti Postipapaks? Johann Voldemar Jannsen 9.Millised olid olulisemad ärkamisaja üritused ja ettevõtmised (aasta ja sündmus) (6-10)? Üldlaulupidu ...
1.1)Kui Arno Tal Soome Urho Kaleva Kekkoneniga Toompeale Eesti Vabariigi Jorch Adniel Kiirele Rätsepmeistrite Suurristi Haige Pea 2)Venemaal Joosep Toots Vene Tallinna Paide Aleksandri Napoleoni Känd Saepuru Purjus Laevakapten Microlinki Nobeli. 3)Arno Tali Contra eesti Jimmy Ivanovi Soome Ivan Orava ,,Kuidas..." 4)Neljas Aste Värska Eesti Televisiooni ,,Reisile .." ,,Kuulus..." Erki Kõlu anekdoote. 5)Setumaa Postimees ,,Kõik in. televiisorite ette" Eesti 6)Jaan Tatikas Sirp ja Vasar Ümera Talvesõja 7)ÜRO Julgeolekunõukogus Beneluxi Parlamentaarse Nõukogu Tartu HugoTreffneri Gümn 2. revansi, kotletti, õnnelikkus, efektid afisid renessansiajastu, defitsiit, arhitektuur, blufi, abstraktne, konstateerima, klisee, psüühiline, türanlik, standardne. 3.Eesti Panga president; soome-ugri hõimupäevadest osavõtjad; Emakeele Seltsi esimees; riiklik inglise keele olümpiaad, eesti keele tulevik, lihavõttepühad ja suur reede, Eesti T...
1. Vene keisrid 19. sajandil kuidas mõjutasid Venemaad ja Eestit Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Nikolai II? Aleksander I Jätkas Katariina II poliitikat ja tühistas Paul I reforme. Kõrvaldas raudse eesriide, lubati Venemaale reisida, pehmendati tsensuuri. 1802. aastal taasavati Tartu ülikool. Tema eestvedamisel kaotati pärisorjus Balti provintsides, Eestis 1816. Aleksander II Hakkas Venemaal läbi viima reforme, nt. keelas kehalise karistuse ja edendas ülikooliharidust. 1861. aastal kaotas Venemaal pärisorjuse, teda kutsuti Vabastaja Aleksandriks. Aleksander III Soovis Venemaal võimu koondada keisri kätte, tema valitsusaeg oli venestamise kõrgaeg. Karmikäeline ja jõuline valitseja. Nikolai II Otsustusvõimetu ja selgrootu valitseja, oma populaarsuse tõstmiseks ründas 1904 Jaapanit, aga sai lüüa. Venemaa viimane keiser, Venemaast sai kommunistlik riik. 2. Valgustus ja ideed pärisorjuse kaotamisest Ve...
EESTI ÄRKAMISAEG EESTI ROMANTISM Rahvusliku liikumise eeldused 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus. 1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed. Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris p...
Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu...
Rahvusliku liikumise põhjused: Pärast pärisorjuse kaotamist (1816 / 1819) ja teoorjuse kaotamist (1856) hakkasid Eesti talupojad talusid päriseks ostma.(Olid saanud kodaniku staatuse, omasid perekonnanimesid ja passe). Taluperemehed pidasid oma elu eesmärgiks kasvõi mõnegi lapse saatmist TÜsse. Nendest said eestlaste I haritlaste põlvkond. Pärast hariduse omandamist läks selle põlvkonna tee kahte suunda. Järeltulijad kas häbenesid oma vanemaid ja saksastusid või hakkasid võitlema eesti keele ja kultuuri arendamise eest. Rahvusliku liikumise perioodid: I periood : 18401850 (palvekirjade saatmise aeg) II periood : 18601870 kõrgperiood(I ajalehed, laulupidu, näitemängude seltsid) III periood : 18801890 (rahvusliku liikumise langus ehk venestusaeg) I periood : 1840 1850 Sellel perioodil uskusid talupojadnaiivselt, et nende poliitilised ja majanduslikud olukorrad on seotud sellega, et tsaaril puudub ülevaade baltimaa provintist. T...
Ärkamisaeg, Venestusaeg ja 1905. aasta revolutsioon Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Rahvusluse ideedele andis tõuke Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Eelärkamisaeg ( 19.saj II pool ) Peamine põhjus, miks Eestis hakkas toimuma rahvuslik liikumine oli see, et võõrvõimu all olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, m...
Jannsen, Hurt, Jakobson, Ajutine Maanõukogu(Maapäev), Johan Laidoner, enamlased(kommunistid), Jaan Anvelt, K. Päts, J. Vilms, K. Konik, Jaan Tõnisson, 1857 ,,Perno Postimees" asutamine (Jannsen) 1865 Vanemuise asutamine (Jannsen) 1869 juunikuus 1. laulupidu (Jannsen) 1878 ,,Sakala" (Jakobson) 1888 ,,Postimehe" kampaania folkloori kogumiseks ~1400 KIRJA (Hurt) 30. märts 1917 autonoomia 15. november 1918 - Maanõukogu tunnistas end Eestimaal kõrgeima võimu kandjaks ning kutsus kokku Asutava Kogu 23. veebruar 1918 iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus ,,Endla" teatri rõdult Hugo Kuusnevi poolt 24. veebruar 1918 Vabariigi väljakuulutamine, hakkas tööle Ajutine Valitsus 11. november 1918 Kaitseväe moodustamine, Ajutine Valitsus taasalustab oma tööd, I MS lõpp 28. november 1918 Narva ründamine, vabadussõja algus 31. jaanuar 1919 Paju lahing (Kuperjanovi surm + võit) 23. juuni 1919 Võnnu lah...
Eesti alal rahvusliku liikumise eeldused, eesmärgid, juhid, seltsiliikumine. Tekkisid vabatalupojad, kes ei olnud enam pärisorjad. Hakkas kujunema eesti rahvus. Sellega hakkas Eesti ala majanduslik arenemine, tekkisid Eesti haritlaskonnad, kooliharidus levis, kohalik põliselanikkond hakkas omaalgatuslikult oraganiseeruma, kommunikatsioonivõrk avardus ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Olulist rolli hakkasid etendama rahvakooliõpetajad. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omaduste soodustamine. Esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajateks 1864. aastal Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler ( keisri õuemaalija), k...
19. sajand kui Eesti rahvuskultuuri säravaim aeg Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist. 19. sajandil oli Tartus aastail 1808-1810 ehitatud tähetorn, mis oli 19. sajandi esimsesel poolel tollal maailma suurim ning täiuslikum teleskoop Fraunhoferi refraktor. Väljapaistvad rahvusliku kultuu...
Rebeka Vähi 10 b klass Valga Gümnaasium VAIMUELU TARTU ÜLIKOOL 1802. aastal taasavati ülikool Tartus. Tartu Ülikoolis oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õiguse- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. 1805. aastal immatrikuleeriti üliõpilaseks esimene eestlane. 19. sajandi jooksul sai Tartus kokku kõrghariduse üle 430 eestlase. 1892. aastal muudeti ülikoolis õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõu...
Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg 19.saj keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike...
Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme XIX sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eestlaste rahvuslik ärkamine algas XIX sajandi keskel ning kulges üldjoontes sarnaselt teiste Ida- Euroopa väikerahvastega (tsehhid, soomlased, lätlased jt), kellel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest. Rahvusliku ärkamisaja all mõistetakse ühe rahva eneseteadvustamise algust, kus hakatakse mõistma oma keele, kultuuri ja ajaloo eripära ning hakatakse ennast ühtsena tundma. Muidugi pole lihtne läbida selliseid muudatusi kultuuris. Kogu Eesti kujundati modernseks ja euroopalikuks peaaegu ühe inimpõlve jooksul. Sellega kaasnes eesti rahvale palju raskusi samuti ka rõõme kuid kumba rohkem? Kiirelt muutuvad ühiskondlikud olud ning 1840. aastatel maad tabanud vapustused (väljarändamine, rahutused, eriti aga usuvahetusliikumine), sundisid rahvast senisest sügavamalt juurdlema ...
Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike n...
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpet...
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölise...
Eesti kultuurilugu 19 sajand Teemad Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde. Talurahvaseadused. Traditsioonilise külaühiskonna lagunemise algus. Urbaniseerumise algus. Rahvusliku liikumise üldkultuurilised eeldused: Tartu Ülikooli taasavamine; haridusreform, koolivõrgu väljakujunemine; teaduse areng, teadusseltsid; ajakirjanduse sünd. Rahvuslik liikumine. Liikumise pluralism. Kultuuripoliitilised üritused. Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde sündmusi 19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre. Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda. Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor 1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti) 1712 Newcomen´i aurumasin 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s 1839 Fotograafia sünd 1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee rah...
Priikslaskmine ja ärkamisaeg 1819- 1885 a. Laura Peets Priikslaskmine Riigivõimu mõjutusel võttis Eestimaa rüütelkond 1816 a. ja Liivimaa rüütelkond 1918a. vastu pärisorjust kaotavad talurahvaseadused, millega talupoeg sai isikliku vabaduse, kuigi järk-järgult, 14 aasta jooksul ja koos liikumisvabaduse piiranguteta Talupojad said kohustuslikus korras perekonna nimed (Liivimaal 1826. ja Eestimaal 1836. aastaks) Mõisnikud säilitasid kodukariõiguse ning kontrolli talurahva omavalitsuse ja kohtu üle. Talumaal moodustati mõisade kaupa seisuslike omavalitusüksustena vallad Kogu maa kuulutati mõisniku piiramatuks eraomandiks Talupoja senine maakasutusõigus ja koormisenormid kadusid Talupoeg oli sunnitud vaba lepingu põhimõtete kehtimisest hoolimata tegelikkuses rentima mõisnikult lühiajaliseks kasutamiseks maad, tasudes teotööga Taluperemehed kasutasid mõisateoks maata talupoeg Vilja- ja viinahindade langus tõi mõisamaja...
Ajaloo eksami küsimused 1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti muinas-ja keskaega. Henriku Liivimaa kroonika Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid) Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid. Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227) Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561) Uusaeg – 16.saj-20.saj Rootsiaeg – 1561-1710 Veneaeg – 1710-1917/1918 Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944 Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled, muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad sündmused ( nimeta 2) Muistne Vabadusvõitlus : Aeg : 1208-122...
Vaimuelu 18saj. 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik. Tuntud koht Tegutsesid Struve, Jacobi, von Baer jpt. 1828-1839 töötas Proffesorite Instituut. Kultuurielu Keskendus TÜ ümber, asutati joonistuskool, kus õpetaja oli Senff. Tuntuim Tallinnas tehutses Kügelgen. Seltsid XIX olulisemad koostiosad. Üle 50 baltisaksa seltsi. Arhitektuur Valitses klassitsim, seega kõik oli il...
Imperialism – levis 19. saj lõpupoole, suurriiklikud püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas Tunnused: 1.)koloniaalvallutused 2.)sõjalised liidud 3.)(sõja)tehnika areng 4.)mõjusfääride laiendamine 5.)suurriikide vastuolu rahvuste enesemääramisel 6.)agressiivsus, sõjakus Tehnikasaavutused: auto- Henry Ford, õhulaev-Zeppelin, lennuk-vennad Wrightid, raadiosignaal üle Atlandi- Marcon Teadussaavutused: kvanttehnika-Plank, planetaarne aatomimudel-Rutherford, relatiivsusteooria-Einstein, psühhoanalüüs-Freud 90% Aafrikast oli Euroopa suurriikide võimu all Koloniseerimise põhjused: odav tööjõud, tooraine, maavarad. Inglise-Buuri sõda: Hollandi päritolu Lõuna-Aafrika elanikud surusid maha Inglismaa katse kehtestada võim Transvaali ja Orjanje vabariigis. Bokserite ülestõus: Hiina üritas võõrvõimust lahti saada, kuid Euroopa riikide omavahelise koostöö tulemusena see ebaõnnestus. Ühiskondlikud liikumised:*revisionistid-Marxi õpetus on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
