Kuivõrd mõjutas 1905. aasta revolutsioon Eesti arengut? Elisabeth Pikker 12.E1 Mis on tegelikult revolutsioon, kuidas ja kas saab üldse riigi arengut mõjutada? Kui me lähme natuke ajast tagasi, siis näeme, et tegelikult polnud Eesti enne 1905. aastat Eesti kodanikel erilisi õigusi. Puudus võimalus midagi muuta, sest nii ametiühingud, kui ka streigid olid keelatud. Keskvalitsus selles suunas samme ei astunud ja Eestlased soovisid ja ootasid muudatusi ja võis karta revolutsiooni. Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. Kvaliteet oli aga see, mida sel hetkel eestlased oma eludes ei leidnud aga miks? Kuna inimesed ei olnud enam seniste oludega nõus, siis tekkisid esimesed rahutused ja seda Tallinna töölistel. Viimaste madal palk ja pikk tööpäev võimaldasid vaevalt inimväärset äraelamist. Inimesed ei olnud nõus enam senisel viisil jätkama. S...
1905. a. revolutsioon ja Eesti Kriisi põhjused Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12 000 meest sõtta 1905.A revolutsioon Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga Levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine Nõudmised valitsusele Esialgu proovitakse siiski ka palvekirjade kaudu nõudmisi esitada - kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemist Streikivad töölised rüüstasid relvakauplusi, viinapoode, poliitvangide vabastamine jne. 16. oktoobril Tln Uuel turul avab sõjavägi rahva pihta tule Keisri 17. oktoobri manifest Lu...
1905. aasta revolutsioon Eesti elu edasiviiv sündmus? 1905. aastal 9. jaanuaril algas revolutsioon Venemaal Peterburis, mille ajendiks oli Verine Pühapäev. Sõdurid avasid tule sealse rahumeelse demonstratsiooni pihta, mille tagajärjel sai surma üle 1000 inimese ja haavata ligikaudu 5000. Seejärel puhkesid protestimeeleavaldused kogu Venemaal ja Eestis, peamiselt Tallinnas. Korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga ja muud rahutused. Rahuldused ei piirdunud vaid linnasiseselt, vaid levisid ka väljapoole pealinnast, haarates vabrikutöölisi, ametnikke ja käsitöölisi linnades, tudengeid ja õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Samaaegselt teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevasteks, maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Kuid kas sellest kujunes sündmus, m...
1905. aasta revolutsioon PÕHJUSED: Demokraatlike vabaduste puudumine, 1900-1903. aasta majanduskriis, maa puudus, venestamine, riigi valistuse passiivsus reformide ettevalmistamisel. ILMINGUD: majanduslikud vormid asendusid poliitilistega, sagenesid kokkupõrked politseiga, korraldati palju miitinguid, koosolekuid. NÕUDMISED: Eesti-keele kasutusala laiendamine omavalitsuse-kooli-, kiriku- ja maareformis, Eesti alade ühtseks ühendamine rahvuskubermangus, baltisakslaste eesõiguste piiramine, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist talurahvale, maksude tasumistest loobumine, valitsuste korralduste boikoteerimine, seniste omavalitsuste laiali saatmist, revolutsiooniliste komiteede loomist, sõjaväe ja politsei asendamist rahvamiilitsaga. jne. TULEMUSED: Paljude inimeste hukkumine/ riigist välja saatmine, Hoonete/Äride rüüstamine, Tekkisid uued poliitilised liikumised, Poliitiline ja majanduslik elu halvenes...
MAJANDUS 20. SAJANDI ALGUL · Eesti oli Vene tsaaririigi kõige arenenum osa 20. sajandil, seda kõike majanduse, kirjaoskuse ja põllumajanduse koha pealt. · Eesti majandus oli Vene tsaaririigi majandusest sõltuv. · Tooraine tööstuste jaoks tuli Venemaalt. · Tööstuste toodang turustati Venemaal. · Tööstusettevõtted olid arvestatud Venemaa jaoks. PÕLLUMAJANDUS · Kõige olulisemaks oli teraviljakasvatus. · Teraviljast toodeti piiritust viin müüd Vene armeele. · Lina kasvatus toimus peamiselt Lõuna-Eestis. · Praagaga hakati toitma härgasid. · Põhja-Eestis kasvatati peamiselt kartulit. · Levis piimakarjakasvatus piim tehti peamiselt võiks, sest puudus koht, kus piima säilitada. · Tegeleti seakasvatusega. Seal pidi olema vähemalt 10 cm pekki 1905. AASTA REVOLUTSIOON EESTIS · 1905. aasta jaanuaris algas revolutsioonile liikumine Peterburis, millega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigus...
38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. Aasta revolutsioon 1890. aastate keskel hakkas venestussurve nõrgenema. Rahvusliku liikumine kandus linnadesse. Rahvusluse tõus sai alguse Tartust. Tartu renessanss. 1896. lahkus esimese eestikeelse lehe ,,Postimees" toimetaja K.-A. Hermann ning et vältida lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte, müüs ta selle Tartu rahvuslaste juhtidele Villem Reimanile, Oskar Kallasele ja Heinrich Koppelile. Uueks toimetajaks sai Jaan Tõnisson. Jaan Tõnisson (21.dets.1868-1941) sündis Viljandimaal rikkas peres. Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning samal ajal oli EÜS-i esimeheks. Tegutses ,,Postimehe" toimetaja ning siis läks Venemaale kohtuametnikuks. Tagasi tulles Tartusse, koondas ta ,,Postimehe" ümbert rahvuslikult meelestatud haritlased. Tõnisson seadis oma tegevuses esikohale rahvusliku eneseteadvuse arendamise, astudes välja nii vene...
37. Majanduse areng 1870-1914 Majanduslikud eeldused omariikluse kujunemiseks Raudteede rajamine – arenes kaubavahetus, suhtlemine, uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine 1870 – Balti raudtee • laiarööpmelised (Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburg; Tapa-Tartu-Valga-Riia; Valga-Võru- Pihkva; Tallinn-Haapsalu) • kitsarööpmelised (Pärnu-Valga; Mõisaküla-Viljandi-Tallinn; Türi-Paide-Tamsalu) Põllumajandus – mõisamajandus Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine ...
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Mõisnike eeskostest vabanemine 1866. aasta vallaseadus vabastas lõpuks talurahva mõisnike eeskostest. Valiti valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsa asus vallavanem(...
1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. Asus Eesti Postimehe lis...
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sah...
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtad...
Eesti poliitiline areng 1905-1918 a. Referaat Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. 1905 aasta revolutsioon...........................................................................................................4 2. Olukord pärast revolutsiooni...................................................................................................5 3. Esimene maailmasõda.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Sissejuh...
1905. aasta revolutsioon Jaan Tõnisson 1890ndate teisel pooles algas Eestis uus ühiskondlik - rahvuslik tõus, mis sai alguse Tartust. 1896. aastal sai ,,Postimehe" toimetajaks noor õigusteadlane Jaan Tõnisson (1868-1941?), mitmekülgne aatemees, kellest kujunes eesti rahvusluse tähtsamaid juhte. Hurda kultuurivalikud ja Jakobsoni poliitilised ideed sulatas Tõnisson oma vaadetes ühte. Erinevalt oma eelkäijatest ei seadnud ta eesti rahva tulevikku sõltuvusse üksnes välimistest teguritest saksa või vene orientatsioonist vaid eelkõige rahva enda sisemisest tublidusest, kõlbelisest jõust ja isetegevusest. Ta oli üks 20. sajandi tähtsamaid poliitikuid Eestis, omariikluse peamisi rajajaid. Mõõdukad ja radikaalid 20. sajandi algul olid peamised poliitilised voolud rahvuslus ja sotsialism. Eesti rahvusluses eristus mõõdukas ja radikaalne tiib, nn aatemehed ja majandusmehed. Mõõdukate (J.Tõnisson, V.Reima...
Milline oli 1905. aasta revolutsiooni mõju Eesti arengule? 1905.aasta revolutsioon oli Eesti ajaloos pöördepunktiks. Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja asus aktiivselt võitlema oma õiguste eest. Revolutsioon oli suunatud baltisaksa ülemkihtide vastu, peamine põhjus oli poliitilise vabaduse puudumine, feodaalkorra jäänused, aadlite seisuslikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Revolutsiooni sündmused toimusid samal ajal Venemaaga. 1905-1907. aasta kodanlik- demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi töölised, talurahvas- tsaarivalitsus, kodanlus. Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale. 1900 – 1903 oli Venemaal suur majanduskriis. Inimestel olid väga halvad elu- ja töötingimused ning nad hakkasid endale seda nõudma ja suuremat palka. Inimestel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused ning puudus demokraatlik vabadus. Eestis lisandus sellele veel üldine vaen...
20. saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" ...
Eesti 20.saj alguses 1905. a. revolutsioon 1905. aasta revolutsioon haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematult suure ulatuse. Murrang ja politiseerimine puudutas nii maad kui ka linna, haritlaskonda, keskkihte, proletariaati. Esile tõusid poliitilise ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-1903. a. majanduskriis · Maa puudus · Riigi valitsuse passiivsu...
1905.a revolutsioon Eestis. 20. sajandi alguses jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine -- poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine, industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng. . 1904. aastal saavutasid eestlased esimese suure poliitilise läbimurde: eesti-vene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiires tempos laienes nii eesti akadeemiline haritlaskond kui ka suurtööstustööliste kiht. Samal ajal kerkis jõudsalt kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Üldise kirjaoskuse juures oli eestlaste ühiskondliku aktiivsuse kasvus keskne koht ajakirjandusel; suurt rolli mängis ka aktiivne seltsitegevus: Revolutsiooniline liikumine Eestis saavutas aasta joo...
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine. Selle eeldused olid mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus. Jutus on veel sellel aja perioodil Eesti tähtsamad tegelased. ...
1905 aasta revolutsioon 1900 1903 oli Venemaal suur majanduskriis. Inimestel olid jõhkrad elu-ja töötingimused ning nad hakkasid endale nõudma paremaid töötingimusi ja suuremat palka. Inimestel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused ning puudus ka demokraatlik vabadus. Eestis lisandus sellele veel üldine vaen balti parunite vastu ja pettumus venestamise pärast. 1904 1905 toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes Venemaa jaoks häbistava lüüasaamisega ning paljastas impeeriumi nõrkuse. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest. Tänu kõigele sellele kasvas üha enam revolutsiooni oht. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9. Jaanuaril. Surma sai üle 1000 inimese ning haavata 5000 inimest. Teated Peterburist aktiveerisid ka Tallinna töölisi. Korraldati streike ning miitinguid. Rahutused levisid kiiresti ka Tallinnast väljapool...
1905. a. revolutsioon 10. klass Eesti ajalugu Iseseisvaks läbitöötamiseks, mille põhjal tuleb teha kontrolltöö Tiina Pikamäe 1905. aasta revolutsioon haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematult suure ulatuse. Murrang ja politiseerimine puudutas nii maad kui ka linna, haritlaskonda, keskkihte, proletariaati. Esile tõusid poliitilise ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-19...
Venemaa 20. sajandi algul 12. klass ajalugu Urmas Persidski http://paraspiracy.com/viewtopic.php?f=246&t=7347 20. saj alguseks oli Venemaa läbi teinud kiire majandusliku arengu. Rahvaarv 170 milj. 19. saj keskel 60 milj 1914. a 100 000 km raudteid, arenes tööstus jne. kogu võimutäius koondunud keisri kätte (1894 aastast Nikolai II heatahtlik ja tahtejõuetu). Venemaa keiser ja isevalitseja, Poola kuningas, Soome suurvürst. http://02varvara.wordpress.com/2008/07/16/ Demokraatlike vabaduste puudumine tekitas alamates rahulolematust. Karikatuur vene ühiskonna püramiid http://www.johndclare.net/Russ2_Social_Pyramid.htm 19041905 VeneJaapani sõda. Vene propagandaplakat http://riowang.blogspot.com/2010/01/mod...
Revolutsioon algas 12. jaanuaril, kui streigiga alustasid ,,Dvigateli" töölised. Nendega ühinesid veel paljud teised. Puhkes suur streigilaine, kus streikis 15 tuhat tööstustöölist. Alanud revolutsiooniga läksid kaasa haritlased ja õppivad noored, eriti üliõpilased. Töölisliikumise mõjul elavnes võitlus mõisnike vastu. Nõuti tööpäeva lühendamist, rahapalga ja moona suurendamist. 1905. aasta sügisel astus revolutsioon oma kõrgeimasse, otsustavasse faasi, kus algas poliitiline üldstreik, mis haaras kogu Tallinna. Meeleavalduses osales 40 tuhat osavõtjat. Oktoobri poliitiline üldstreik haaras ka Tartu ja Narva. Osa võttis sellest üle 20 tuhane tööstustöölise ja raudteelase. Novembris jätkus revolutsiooni areng tõusujoones. Uue ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid Tallinna töölised 3. novembril. Suurimaks väljaastumiseks oli ülevenemaaline posti- ja telegraafitöötajate streik, millega Tallinna sidetöötajad ühinesid 15. novembril, mille t...
20. sajandi algus Esile kerkisid uued isikud, kes asusid Eesti asjade edasiviimist. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse areng eestlaste seas oli väga kiire. Jaan Tõnisson - astus välja nii saksastumise, kui ka venestamise vastu. Oli üks esimesi, kes ütles, et eestlased saavad oma riigi valitsemisega ka ise hakkama. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ning oli ka ,,Postimehe" peatoimetaja. Tema toimetamise ajal oli ,,Postimees" rahvuslaste jaoks väga tähtis. Tõnisson tugines oma rahvusluses pigem eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele ja linnakodanlusele. Samal ajal ei pööranud ta tähelepanu vaesematele kihtidele töölistele ja maatameestele. Propageeris eesti keele kasutamist. Tõnisson ei mõistnud, et on tekkinud sotsiaalsed vastuolud ning kihistumine. Konstantin Päts Seadis rahvusluse õhutamise kõrval esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse. Leidis, et eestlaste rahvustunne ...
Venemaa ja Eesti 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses 1. Venemaa valitsejad 19. saj. II poolel ja XX sajandi alguses. AleksanderII 1855-1881; mõistis, et muutused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud, kaotas pärisorjuse Venemaal, vabastas talupojad, tegi uued reformid: seisuslikud vahed vähenesid majanduselu elavnes kultuurielu elavnes ühiskond "vabanes vaimselt" AleksanderIII 1881-1894; muutis Venemaa sisepoliitilist olukorda, valitsemise põhisihiks oli: mitte kunagi lubada isevalitsusliku võimu piiramist, hakkas looma oma lähikonda n-ö tõelistest vene inimestest, liberaalsete vaadetega ministrid ja poliitikud vallandati, eesmärgiks oli tsaarivõimu kindlustamise kõrval paljude suurte reformide piiramine või tühistamine. ...
1905. aasta revolutsioon Eestis 1. Uus sajand · Kapitaalsed muutused: kihistumine, uued liidrid, baltisakslaste osakaal, põllumajanduskriis, eestlaste esimene rahaasutus 1902 Eesti Laenu-ja Hoiuühisus · Muutused linnades: eestlaste positsioon ja osakaal kasvab · Pessimistlikud meeleolud seoses venestusega (Grenzstein versus Tõnisson) · Ajakirjanduse areng: "Postimees", "Teataja" ja "Uudised" · Areneb poliitiline mote: konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia · Kujunevad erisuunalised poliitilised arusaamad Konservatistid Liberalistid sotsiaaldemokraadid Mõttekandjad Baltisakslased Mõõdukad Venelased ja Jaan Tõnisson eestlased Radikaalid Konstatin Päts eesmärk Kord ...
1. Selgitage mõistet imperialism ning tooge selle kohta näide 20.saj alguse maailmast. Imperialism . saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas.(Maailmas oli 3 suurvõimu: Euroopa,USA,Jaapan) Üksgi väike ega suur riik ei tahtnud enda territooriumi lahku lüüa. 2. Millised tehnilised uuendused aitasid kaasa imperialismi levikule? Miks? · Hakati tootma kõrge tootlikusega tööpinke · Konveierid-autosid toodeti mitme päeva asemel 12 tunniga · Arenes lennundus · Leiutati raadiod,telegraaf,telefon näiteks sidetehnika areng oli hea , sest nii sai lihtsamini ja kiiremini infot vahetada 3. Miks osades riikides majandus arenes 20.saj alguses kiiremini kui teistel? Tooge näide. Osa riike suutis muutunud olukorda teistest paremini ära kasutada,näiteks avastas Inglismaa insener sünteetilised värvid,aga nad ei osanud seda kuidagi kasutada.Neid hakkasid tootma hoopis Sakslased.Eksport hakkas kasvama ja peagi oli Saksamaa teis...
1905. AASTA REVOLUTSIOON JA PÕHJUSED Kriisi põhjused: - Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel - Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel - Keskvalitsuse huvi puudumine rahva elujärje parandamiseks - Kaotus Vene Jaapani sõjas, mis puudutas ka eestlasi mobiliseeriti 12000 meest sõtta 1905. a revolutsioon: - Verine Pühapäev Peterburis Teade revolutsiooni puhkemisest jõuab Tallinna töölisteni ja hakkavad toimuma streigid, miitingud, konfliktid politseiga. Levib kiirelt Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja ka taluomanikke. Maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine. Nõudmised valitsusele: - Esialgu proovitakse ka siiski palvekirjade kaudu nõudmisi esitada- kooli ja omavalitsuse reformi, eesti keele kasutusala laienemine. - Streikivad töölised rüüstavad r...
1. Vene keisrid 19. sajandil kuidas mõjutasid Venemaad ja Eestit Aleksander I, Aleksander II, Aleksander III, Nikolai II? Aleksander I Jätkas Katariina II poliitikat ja tühistas Paul I reforme. Kõrvaldas raudse eesriide, lubati Venemaale reisida, pehmendati tsensuuri. 1802. aastal taasavati Tartu ülikool. Tema eestvedamisel kaotati pärisorjus Balti provintsides, Eestis 1816. Aleksander II Hakkas Venemaal läbi viima reforme, nt. keelas kehalise karistuse ja edendas ülikooliharidust. 1861. aastal kaotas Venemaal pärisorjuse, teda kutsuti Vabastaja Aleksandriks. Aleksander III Soovis Venemaal võimu koondada keisri kätte, tema valitsusaeg oli venestamise kõrgaeg. Karmikäeline ja jõuline valitseja. Nikolai II Otsustusvõimetu ja selgrootu valitseja, oma populaarsuse tõstmiseks ründas 1904 Jaapanit, aga sai lüüa. Venemaa viimane keiser, Venemaast sai kommunistlik riik. 2. Valgustus ja ideed pärisorjuse kaotamisest Ve...
1905. a REVOLUTSIOON Gerda Nurmeots 27.01.2011 PÕHJUSED 19001913. aasta majanduskriis VeneJaapani sõda Maa puudus Sõjakulud Soov saada eesti keelele kohaliku keelena võrdset staatust Streigilaine ESTONIA TEATRI KOHAL ASUNUD TURG 16. OKTOOBER 1905 SUUR RAHVAKOOSOLEK MIS JUHTUS? § "Veresaun" Tallinnas, Uuel Turul, 16. Oktoober 1905 a. Inimestele (8000 10 000) korraldati streike: Koosolekud keelati, ajalehed suleti, juhid viidi vangi, töölised läksid maale Traagiline lõpp: Umbes 100 inimest sai surma, 20 haavata. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level REVOLUTSIOONILISED VORMID Palvekirjade esitamine: Korraldati koosolekuid ...
ÄRKAMISAEG(1860.-70ndad) VÄLISED EELDUSED SISERIIKLIKUD EELDUSED 1. Napoleoni sõjad ning rahvuslusideed 1. Eestlastest haritlaskond 2. Slalofiilide liikumine 2. Pärisorjuse kaotamine 3. TÜ taasavamine 4. Talurahva omavalitsuse kujunemine(vallaseadus 1866) 5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus). 6. Seltsitegevus 7. Passiseadus (1863) 8. Majanduslik olukord paranes, oli tekkinud kihistumine. 9. Eestikeelse kirjasõna levimine. ...
18501918. Ärkamisaeg Rahvuslik ärkamine Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühisko...
Ajaloo kokkuvõte 20.sajandi alguses nõrgenes venemaa surve eestile ja tekkisid mitmed seltsid. Kui rahvuslik liikumine laienes, siis tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud :liberaalne ja sotsialism. Nii Tartu liberaalid kui Tallinna radikaalid olid oma eesmärgiks seadnud eesti riigi loomise. Tartu liberaalid olid selle juures aga tugevalt vastu venemaale ja pidasid avalikes kohtades kõnesid. Tallinna radikaalid aga kasutasid vene demokraate ära , kelle abil nad tõrjusid baltisakslased linnavalitsusest välja.Sotsiaaldemokraatiat aitas eestis levitada sotsialistid , kes tegutsesid illegaalselt ja pidasid salakoosolekuid ja levitasid keelatud kirjandust. Nendega liitus palju tudengeid ja gümnaasiumi õpilasi.Eesti rahvuslikud sotsialistid nõudsid demokraatliku riiki ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.1905.aastal oli venemaal ikka veel troonil Vene keiser ja ametnikud , kes olid venemeelsed ...
Tsaari-Venemaa Sissejuhatus. Asukoha tõttu sai laieneda mööda maismaad. Vallutusi nimetati vabastamiseks. Vallutustraditsioone jätkasid ka enamlased. Arengutasemelt mahajäänud. Mahajäämuse põhjuseks võib pidada iganenud poliitilist süsteemi. Kui mujal oli tulnud võimule kodanlus, siis Venemaal polnud seda juhtunud. Dekabristide ülestõus oli isevalitsuse ära hirmutanud (dekabristid aadlikud, kes võitlesid isevalitsuse vastu 1825. a.). Ülestõusu järel võimule tulnud Nikolai I ei julgenud ette võtta mingeid reforme (valitses 1825 1855). 1861. a kaotas tsaar Aleksander II Venemaal pärisorjuse siit nimi Tsaar-Vabastaja. Eestis oli pärisorjus kaotatud Aleksander I poolt 1816. a Eestimaa kubermangus, 1819. a Liivimaa kubermangus Baltikumi jaoks oli Tsaar-Vabastaja Aleksander I. Venemaal on olnud läbi aegade tugevad diktatuuri traditsioonid. Näit Aleksander Nevski surus rahva ülestõusu maha mongol...
Ajalugu Millised olid rahvusliku liikumise eeldused ? Olid alanud talude päriseksostmine. Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles. Sellega enamiku eestlaste haridus ka piirnes. kreiskool - õppimine toimus saksa keeles. gümnaasium - õppimine toimus saksa keeles. Tartu ülikool - õppimine toimus saksa keeles. ÄRKAMISAJA TEGELASED: Ärkamisaja tegelane ...
Eesti ja Venemaa enne 1905 1905 Eestis ja Venemaal Eesti ja Venemaa I maailmasõjas Aasta 1917 Venemaa kodusõda Eesti iseseisvumine Vabadussõda · Eesti ajaloo õpik lk 7-39 · Lähiajaloo õpik lk 19-25, 55-59, 66-71 Kordamine ajaloo kontrolltööks See, mida juba teate Eestist · 19. Sajandi lõpus vaibub rahvuslik liikumine ning ägestub venestamine pessimism · Venestamissurve väheneb uus rahvuslikkuse tõus (jõuab massidesse; muutub poliitiliseks) · Uue rahvusliku liikumise kolm eristatavat suunda: Tartu liberaalid, avatumad, keskenduvad rohkem kultuurile jne. (nende eestvedaja Jaan Tõnisson/ Postimees), Tallinna radikaalid-konkreetsemad, keskenduvad majandusele rohkem (eestvedaja Konstantin Päts/ Teataja), Sotsiaaldemokraadid-kõik on võrdsed(eestvedaja Peeter Speek/ Uudised) Venemaa 20. Sajandi alguses · Troonil tsaar Nikolai II (valitses 1894-1917) · Linnad moodsad ja võ...
Maailm 20 saj algul 20. saj algul elas maailmas 1,6 mlrd inimest tänapäeval elab 6 mlrd inimest. Suurriigid olid: suurbritannia, prantsusmaa, saksamaa, jaapan, austria-ungari, venemaa, USA, itaalia. Riik Riigikord Sisepoliitika Välispoliitika majandus Suurbritannia Põhiseaduslik Kahe partei 1899-1902 Esialgu oli monarhia süsteem inglise-buuri sõjaliselt ja Konservatiivid ja sõda mille majanduslikult liberaalid lõppes inglased võitsid võimsaim riik viktoriaallik suurte periood järelandmiste iiriküsimus hinnaga suurim ...
Eesti 20. sajandi I pool 1905.a. puhkesid kogu Tsaari-Venemaal sisemiste vastuolude tulemusena rahutused; need rahutused, mis hõlmasid ka Balti kubermange (st. ka Eesti ala) on saanud koondnimetuse 1905.a. revolutsioon. Revolutsiooni puhkemist kiirendas Venemaa kaotus Jaapanile 1904-1905 toimunud sõjas. Revolutisooni tulemusena lubati Eestis tegutsema hakata parteidel. Eestis kujunesid välja mõned vaskpoolsed ja liberaalsed erakonnad. Eestlased said 1905. aasta revolutisooniga esimese tõelise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks. Teatud edu saavutasid eestalased ka kohaliku omavalitsuse tasandil eestlaste kontrolli alla läksid paljud linnaomavalitsused. Eesti Vabariigi iseseisvumisprotsess: Eesti iseseisvumise eeldused: 1. Kultuurilised eeldused: · kirjakeele ühtlustumine · eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik · rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks laulupeod) pidamine ·...
1. Konservatism - Balti-saksa rüütelkonnad ja linnakondanlus. Liberalism - Jaan Tõnisson ja K. Päts. Tõnissoni vaated olid mõõdukad, rahvusrealistlikud. Pätsi omad olid palju radikaalsemad. Sotsiaaldemokraatia - Kutsus ülesse sotsiaalsetele õigustele. Astus välja rahvusliku, seisusliku, majandusliku rõhumise ja eraomanduse vastu. Mihkel Martna. 2. Verine pühapäev toimus 22. Jaanuaril 1905 aastal, mille käigus sõdurid tulistasid Talvepalee ees Peterburi tööliste demonstartsiooni. Surma sai üle 1000 inimese. 3. Eestis toimusid selle sündmuse tagajärjena solidaarsus streigid. Tuldi välja peamiselt majanduslike nõudmistega, inimesed avaldasid oma arvamust ja soove. Lõpuks tuldi välja ka oma poliitiliste eelistustega. 4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905 *Tsaar lubas oma alamatele kodanikuvabadusi. *Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) rahvaesindus *Vastu võtta põhiseadus 5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahva...
Gustav Suits(1883-1956) Andekas laps, õppis lugemise varakult selgeks, eelistas mängudele lugemist. Õppis Võnnu külakoolis, gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis, Helsingi ülikoolis, andekas keelte alal, töötas ja elas Soomes, huvitus poliitikast, elas ka Eestis ja Rootsis, . 1924.a asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 20.saj moodsa luule rajaja, "Noor-Eesti" asutaja, viis uuele arenguastmele eesti kirjandusteaduse; luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane; 1.luuletus "Vesiroosid" 1899, kirjanduslikud vihikud "Kiired", 1.luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934) Õppis vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu Reaalkoolis, Riia Polütehnilise...
Soome ja Baltimaade erinevad ja sarnased jooned Kairi Sepp, 12A Soome ning Baltikum asuvad küll lähestikku, kuid Venemaa Keisririigi võimu all olles ei omistatud neile samaväärseid õiguseid ja kohalikud omavalitsusedki polnud sarnaste tõekspidamiste ning käitumismaneeridega. Sellest tulenevalt arenesidki käsitletavad piirkonnad erikiirusega ja erinevalt süvendatult isevaldkondades. Eelnimetatud iseärasused on tänapäevalgi nii Soomes kui ka Eestis-Lätis-Leedus tajutavad. Järgnevalt leian, kumb osa pool on kahe piirkonna, Soome ja Baltimaade, vahel suurem: erinevused või sarnasused. Soome sai Venemaa Keisririigi osaks järk-järgult, tervikuna 29. märtsil 1809. a. Vene ajal (1809-1917) sai soome keel enam tunnustust, esialgu selleks, et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel. Baltikumis(Vene aeg 18.saj. Algus 20.saj. algus) seevastu aga tauniti kohali...
? Venemaa 20. saj algul $8, lk 19-20, lk 67-71 ABSOLUTISM (1905.a revolutsioon) ?Romanovite dünastia (alates a 1613). Nikolai 2. isikuvõim POOLABSOLUTISM (1917.a veebruari revolutsioon) ?Ehk duuma monarhia; Nikolai 2. allkirjastas (17. 10. 1905) manifesti riigikorra täiendamisest: lk 20 õpikust KODANLIK DEMOKRAATLIK VABARIIK (1917.a oktoobripööre) ?3. märts Nikolai 2. Loobumine troonist. Monarhia asendumine vabariigiga. ?Toimus venemaa demokratiseerimine. 1) Kõik parteid legaliseeriti 2) anti poliitiline amnestia 3) kaotati surmanuhtlus Rahulolematus kodanliku AJUTISE valitsusega: 1) maaküsimus lahendamata 2) jätkus majanduslik kaos 3) ebaedu 1. MS'is. September oktoober 1917 okupeerisid saksa väed riia ja lääne-eesti saared. Enamlased vastukaaluks lubasid rahu, leiba ja maad. TOTALITAARNE DIKTATUUR (1985.a märts) ?Mihhail Gorbatsovi võimuletiulekuga demokratiseerimise algus ?1991 august - detsember Nõukogude Liidu kokkuvarisemine ?...
AJALUGU 1. 20. s algusele iseloomulikud jooned. • Tööstuse arengu kiire tempo • Tekkis juurde uusi tööstusharusid (autotööstus,elektrotehnika, raudtee...) • Teaduse ja tehnika saavutused (konveierlint jne) • Teaduse areng • Progress (pilvelõhkujad, linnastumine) • Globaliseerumine e üleilmastumine – riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem > pinged, kriisid 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. • Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas • Suurriikide vahelised vastuolud – võitlus turgude ja asumaade pärast, nt Inglismaa ja Prantsusmaa • Suurriikides vastuolud valitseva rahva ja vähemusrahvuste vahel, nt soomlased Venemaa kooseisus • Kapitalistlikes riikides vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahe...
1905. aasta revolutsioon eestis 9. jaanuaril Peterburis Verise Pühapäevaga alanud revolutsioon vallandas esimesed meeleavaldused ja streigid Eestis juba kolm päeva hiljem. Valdavalt rahumeelse protestiliikumisega ühinesid peale tööliste ka tudengid, haritlased ja õpilased, aga ka mõisatöölised ja taluperemehed maal. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks jäi siiski rahumeelne palvekirjade esitamine, milles taotleti peamiselt eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud ülevenemaaline streik, mis haaras muu hulgas ka Tallinna- suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid ja ametiasutused. Nõudmiste toetuseks toimunud suur rahvakoosolek Tallinna Uuel turul lõppes aga traagiliselt: kohale ilmunud sõjaväeüksus avas rahva pihta tule. Veretöö toimus 16. oktoobril ning selle tulemusena sai surma 94 inimest, haavatuid ja v...
1 VII. RAHVUSLIK LIIKUMINE. EESTI KUNI 20.SAJANDI ALGUSENI: 1. RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS: 1. Rahvusliku liikumise kujunemise eeldused: 19.sajandi algul tärkas Euroopas paljudel rahvastel rahvuslik eneseteadvus ning huvi oma rahvuse eripärade ning kultuuri vastu. Saksamaal ja Itaalias kulmineerus rahvuslik liikumine väikeriikide ühendamise ning Saksamaa keisririigi (1871) ja Itaalia kuningriigi (1870) väljakuulutamisega. Venemaal, Austria-Ungaris ja Türgis alustasid paljud väikerahvad võitlust oma poliitiliste ja kultuuriliste õiguste eest. Mõiste: rahvuslik liikumine- eestlaste rahvusliku ärkamise ja eneseteadvuse tõusu periood, mille käigus: - hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena. - tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu. - hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest. ...
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
10 olulisemat sündmust, mis kindlustasid Eesti iseseisvumise väljakuulutamist . 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilise aktiivsuse. Hakati looma parteisid ja erakondi ning esile kerkisid eestlastest poliitikud. 2. Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. See oli eestlastele vastukarva ning tekitas rahva seas rahutusi. 3. 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti hakati tegutsemiskava täiendama salajastel koosviibimistel ning küsiti nõu ja abi teistelt riikidelt, loodi välissaatkond. 4. Üleminek eestikeelsele asjaajamisele aitas poliitikasse kaasa haarata rohkem inimesi. 5. 1917. aas...
Kuidas sai võimalikuks Eesti omariikluse saavutamine? Igal riigil ja rahvusel on rääkida oma lugu ja nii ka meil. Oma ajaloo jooksul oleme olnud erinevate riikide okupatsioonide all, kuid ometi 1918. aastal õnnestus meil iseseisvaks riigiks saada. Kuid mis olid selle eeldused ning kuidas see juhtus? I Maailmasõja eel ja käigus kujunesid välja kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised eeldused Eesti iseseisvumiseks. Kultuurilisteks eeldusteks olid ühtlane kirjakeel, raamatute ja ajakirjanduse laialdane levik, samuti kirjaoskuse tase, mis tollal oli rahvastikus koguni 97%-il. Meil oli oma rahvuslik haritlaskond, kes organiseeris igasugu seltside ja ühistute tegevusi. See kõik oli äärmiselt vajalik, suurendamaks rahva eneseteadvust ning hoidmaks inimestes usku ja lootust, olla midagi enamat kui lihtsalt üks väike osa Venemaast. Vähem tähtsad polnud ka majanduslikud eeldused. Kujunesid välja tööliste ...
Ajalugu Suurriigid XIX sajandil Viktoriaanlik Inglismaa Kuninganna Victoria *Valitses 1837 – 1901 *Viktoriaalsus – siivsus, väärikus Tööstusrevolutsioon 19. saj *Napoleoni sõjad 18. saj > 1. kolooniaid juurde, impeeriumi teke 2. vajadus relvade ja tekstiili järele Inglismaal edenevad kaevandused ja kaluritööstused *1816. a. leiutati „Buffing Billy“ söe vedamiseks, algab raudtee-ehitus Vabrikute rajamine *1830 – trei-, frees- ja höövelpingid *Tööpäeva pikkus 16-18 tundi *Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus Poliitilised parteid *Inglismaal tegutseb Parlament 13. sajandist *Kahekojaline parlament: lordidekoda ja alamkoda *Majoritaarne valimissüsteem *Toorid > konservatiivid, >...
§14 Eesti põhjasõja järel Rahvastiku olukord pärast Põhjasõda: rahvastik oli langenud kuni 150 000 inimeseni. Kõikide aadlite, linnade ja kirikute eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida-Euroopas ja sadamad. Balti erikord: luteri usk, saksa keel säilis, baltisakslastel privileegid, kohalikud seadused säilisid, tollipiir jäi kehtima, rüütelkondade omavalitsus säilis. Balti erikorra posit küljed Balti erikorra neg küljed · Ei tulnud vene õigeusk(see ei · Pärisorjuse taaskehtestamine soosinud haridust) · Mõisate restitutsioon(talurahva · Säilis tollipiir,seega vene olukord halvenes) sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva oluk...
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM TIINA LUHT 11c klass EESTI POLIITILINE ARENG 1905- 1918 REFERATIIVNE KOKKUVÕTE Juhendaja: Õp Liia Vijand PÕLVA 2009 Sissejuhatus Selle referatiivse kokkuvõtte teemaks on "Eesti poliitiline areng 1905- 1918", sest selles on käsitletud erinevaid tähtsamaid sündmuseid, mis puudutasid Eestit, mõjutasid iseseisvumise arengut ja mis on seotud Eesti poliitilise arenguga selles ajavahemikus. Teema käsitlus algab 1905. aastast, kuna sel aastal puhkes Venemaal revolutsioon, mis ei jätnud kõrvale ka Eestimaad ning pani aluse edasistele sündmuste käigule. Teema käsitlus lõpeb 1918. aasta veebruariga, Iseseisvusmanifesti ettelugemisega. Arvan, et see teema on tähtis ja vajab käsitlemist, et teada, kuidas saavutati tee iseseisvumisele ning millised on olnud meie maa varasemad suhted välisriikidega. Samuti võib näha, kuidas on suudetud hoida koos oma rahvast ning säilitada ühtekuuluvustunne...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
