Taliharjapäev ehk kanutipäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 14. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918). Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918). Tõnisepäev on nime saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnise...
KADRIPÄEV KOMBED Kadripäeval lõppes tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd.Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö- ketramine,kudumine,nõelumine,sest arvati,et nii võib lammastele kahju teha.Soovitatav oli lambaid pügada.Paiguti oli kombeks laudas süüa. Kadripäeva eelõhtul käisid ringi kadrisandid,kelleks olid külanoored,nii tüdrukud kui poisid.Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega.Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega.Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid.Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse.Kadrid käisid ringi perena,juhtijaks kadriema. Kadriemal oli käes vitsakimp või kepp.Vitsakimbuga löödi igale pe...
Tähtpäevad Tõnisepäev Tõnisepäeva nimetused viitavad kahele olulisele poolele selle päeva tähenduses: vana kultuspüha ja talvepoolitaja. Selleks päevaks pidi olema alles pool inimeste ja loomade toiduvarust. Nagu muudelgi talvistel tähtpäevadel peeti oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra. Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu. Tuntuim ütlus on: kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg. Pikki sajandeid ühendati tõnisepäeva koduhaldjale ohverdamise ja sigadeõnne tagamisega. Seejuures on omavahel põimunud pühast Antoniusest lähtuv pärimus ja koduhaldjas Tõnni kultusega seonduvad kombed. 20. sajandi alguses olid Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju, temaga seonduvad ohvrikombed ja uskumused. Lääne- ja Lõuna- Eestis, eriti Setumaal tähistati tõnisepäeva seapea ja kruubisupi söömise ja austavate, vargsi viidud ohvriandidega 20. sajandi lõpuni. Selle juure...
Emakeelepäev! Emakeele päeva hakati pidama Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil. Aastast 1999 on see riiklik tähtpäev. Igapäevaselt rääkides eesti keelt ei mõtle keegi KEELE peale. Pigem kui täiesti tavaline suhtlus vahend, millest me kõige paremini aru saame. Jaanipäev Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõulust hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Jaanipäeval saavad kokku koit ja eha. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem juba ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sünd...
Jaanipäev-24.juuni Jaanipäevonüksaastatähtsaimpüha. Jaaniõhtulsüüdatijaanituli.Tulisüüdatimäepeal,kiigeplatsilvõipikateibaotsas. Lõkkeplatsehitijaanikaskedega.Kasedviidikatuppa.Kaseokstesttehtijaanisauna vihad,sestjaanipäevalolitavakskäiasaunas. Kunajaanitulesuitsolitervendav,siisinimesedkäisidläbisuitsujahüppasidüle tule. Jaanitulejuurestantsiti,lauldi,kiiguti,mängitiringmänge,peetijõukatsumisi. Tuleääressöödipühadetoitu(sõir,korbid,piimatooted)jajoodijaaniõlutvõikalja. Järve, jõe ja mere ääres sõideti jaanilaupäeva öösel ka paadiga ja põletati seal tõrvikuidvõiküünlaid. Kunajaaniööolimaagilineaeg,siissaiselöölennustadajaomatulevikkumäärata. Üksvõimalusolijaaniöölsõnajalaõitotsida.Sõnajalaõisõitsebainultjaaniööl.Kes selleõieleidis,pidisaamarikkaksjaõnnelikuks,samutihakkastamõistmakõigi lindude,loomadejainimestekeeltningsaiteadmisedkõigimaailmaasjadekohta. Sõnajalaõit tuli reeglina otsida üksinda ja leitud õis tuli viia kohe mets...
Mardi-kadri eelmäng Mardi ja kadripäeva rahvusvaheliseks vasteks on tänapäeval ka meie mail üha enam juurduv halloweeni tähistamine. Teades mardi ja kadripäeva sügavamat tähendust, võime tähistada halloweeni mardi ja kadripäeva eelmänguna. Kõigi nimetatud tähtpäevade ühiseks mõtteks on astuda rõõmu ja naeruga vastu süvenevale pimedusele ja külmale. Mardid ja kadrid sopsutavad kase, kuuse ja kadakaokstega virgeks pererahvast. Nii nagu igas pungas on ootel järgmisel kevadel puhkevad võrsed, lehed ja õied, nii on ka meist igaühe südames ootel uus puhkemine. Kadripäev, 25. november Kadri? Kadripäev on nime saanud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18 aastane noor haritud neiu, kes astus vastu imperaator Maximusele, kes kristlasi hukkas. Keiser proovis ta usku proovile panna, kuid Katariina pööras oma veenjad hoopis ristiusku. Legendi kohaselt lagunesid koost piinariistad, millega teda piinata püüti. Lõpu...
Hingedepäev (2. november) Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud oma uskumustele tugineva hingedeaja varju. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad. Hingesandid Võrr...
Referaat Valentinipäev 10 klass 2008 Lühike ülevaade ajaloost Vanas Roomas oli 14. veebruar Juno austamise päev. Juno oli Rooma jumalannade kuninganna. Roomlased tundsid teda ka kui naiste ja abielu kaitsjat. Tema pühale järgneval päeval algas lupercalia ehk hundi pidustused, mis oli üks keiserliku Rooma tähtsamaid sündmusi. 800 aastat enne valentinipäeva tähistasid roomlased paganlikku traditsiooni, mille kõrgpunktiks oli loterii, mille käigus noored mehed tõmbasid loosiga välja teismelise tüdruku nime, kellest sai tema partner ülejäänud aastaks. Sageli need paarid armusid ja abiellusid. Püüdes paganlikke rituaale ohjeldada, andis paavst Gelasius korralduse loteriid muuta. Tüdrukute nimede asemel tõmbasid nii noored mehed kui naised vaasist sedeli pühakunimega, kes oli nende teenäitajaks antud aastal. Arvatagi...
SEITSMEVENNAPÄEV Merilys Kängsepp & Helena Kullasaar Seitsmevennapäev- 10.juuli Seitsmevennapäev on kirikupüha, millega mälestati märtritena hukatud vendi. Rahvakalendris on aga seitsmevennapäev ja seitsmemagajapäev lootusetult segunenud, eriti kalendrireformi mõjul, kui tähtpäevad sattusid lähestikku. Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. Heinategu oli keelatud. Seitse venda Seitse poega on kaotanud mitmed legendaarsed emad. Imperaator Hadrianus (117-138) lasi hukata lese ja ta seitse kristlasest poega uue palee valmimise puhul. Legendaarse loo kohta puudusid pikka aega ajaloolised tõendid. 17. sajandil avastati varemetes palee, mida kutsuti Seitsmeks vennaks ja mis asus Via Tiburtinal, Rooma lähistel. See osutuski seitsme hukatud venna matmispaigaks....
Madisepäev Madisepäevi on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev on nime saanud apostel Matteuselt, veebruarikuine aga Kristuse reetnud Juudas Iskarioti asemele valitud apostel Mattiaselt. Talvine madisepäev (24. veebruar) Madisepäeval ei tohi metsast puid või hagu tuua, muidu tulevat suvel palju usse maja juurde. Samuti ei tohtivat nõelatööd teha, et mitte ussi käest nõelata saada. Lumesadu ennustab suveks palju marju ning putukaid. Selleks päevaks viidud vokk silma alt ära või kaetud kinni, sest usuti: kes vokki näeb, näeb suvel hunti. Sügisene madisepäev (21. september) Vanemates kirjalikes allikates on sügisene madisepäev kevadise vastand ehk aeg, millal putukad ja ussid teevad talvepesa, suiguvad talveunne või lähevad maa sisse; sääsed ja kärbsed kaovad. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Apostel Mattias Kreeka Matthias tuleneb nim...
Mardipäev Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. +Mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. +Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Linnades maskeeruti 20. sajandi keskpaiku poe- või omavalmistatud maskide abil loomadeks, ametimeesteks, kuraditeks, nõidadeks, kuulsateks sõdalasteks või muudeks...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Peterson 011PK SUUR LEVAPÄEV Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Leivapäeval olid kohal paljud Eesti leiburid, kes olid tulnud oma leibu esitlema. Olid kohal näiteks Eesti pagar, Leibur, REHEPEKS Vilja lõikasid peamiselt naised sirpidega. Vili köideti peale lõikamist vihku. Vilja lõigati sirbiga. Vihus kuivasid viljad. Peale kuivamist pandi viljad rehe alla põrandale ja peksti kootitega. Terad murti teistest taimeosadest lahti lüües, muljudes, hõõrudes, senikaua kui viljaterad välja pudenesid, seda nimetati terade eraldamiseks. Pekstud sasi hulgast saadi terad käte rehitsedes, sõeludes ja tuulates. Vanim viljapeksuviise, on viljavihkude rabamine 8 vastu kivi, seina, pinki vm.), maha laotatud viljalademe peksmine koodiga või tallamine ( pahmamine) inimjõul või koduloomadega. Rehepeksu tehti rehe all, sest seal...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 JAANIPÄEV.................................................................................................................. 2 KUS SAI ALGUSE JAANIPÄEV.................................................................................2 JAANIPÄEVA TALGUD..............................................................................................3 TULE TEGEMINE.........................................................................................................4 SÕIR............................................................................................................................... 4 MÕNINGAID LAULMISE TRADITSIOONE............................................................. 5 JAANIPÄEVA LAULUD..............................................................................................6 ...
Mihklipäev Miks tähistati vanasti? · Lõppes karjatamishooaeg ja karjalaste tööleping. · Lõppesid kaubeldud teenijate lepingud. · Lõppes valge ja soe suveaeg. Uskumused · Lõuna-Eesti karjus vedas mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb tööst. · Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Mihklipäev tänapäeval Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva vanapärase ütluse "igal oinal oma mihklipäev" kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem äpardus, karistus või töö. Tavad · Mihklipäevaks tapeti lammas ja valmistati õlut. · Visati õlut 19. sajandil ohvrianniks laudaseintele. · Mihklipäeva tavade hulka kuulus ka Mihklite ülestõstmine. Ohvriloomad · Üheks oluliseks ohvriloomaks on olnud ...
Jaagupipäev Kaili Helü Keili Kull Tep07 Sai nime Eesti rahvakalendri järgi on 25. juuli jaagupipäev, millega lõppeb heinatöö ja algab viljalõikus. Päev on oma nimetuse saanud Uue Testamendi apostli Jaakobuse järgi. Jaagupipäev on oma nime saanud ka kirikukalendri järgi. 25. juulil mälestatakse Jeesuse jüngrit Jaakobust, kelle hukkas 44. aastal tema uskumuste tõttu Juudamaa valitseja Heroodes Agrippa. Ilm Milline ilm on jaagupipäeval lõunani ehk hommikupoolikul, selline talv on jõuludeni; õhtupoolne ehk pärastlõunane ilm ennustab jõulujärgset ilma. Käole hakkab odraokas kurku minema ja ta lõpetab kukkumise. kui on udu, tähendab see head kartulisaaki. Rituaalsed toidud Uudseleib ja uudsepuder, värske kartul, kala. Värske leib Töökeelud Keelatud oli maasikate korjamine jääd uniseks. Üldiselt ei tohtinud käia kapsaaias. Mida te...
KADRIPÄEV Kadripäeva nimetus tuleneb Lääne-Euroopas üsna populaarse naispühaku Katariina nimest. Legendi järgi on 25.november pühakuks kuulutatud neitsi Katariina märtrisurma mälestuspäev. Nimi Kadri ongi aja jooksul Katariinast tekkinud. Eestlastel pole see päev aga kunagi kirikupüha olnud.Katariinat austati kui lammaste hooldajat ja kaitsjat. Kadripäeva peeti naiste pühaks. Kombestikus on esikohal karjaga seostuv, oli ju kari naiste hoole all. Kadripäeval olid keelu all kõik n-ö villased tööd, nagu kudumine, ketramine, kraasimine, õmblemine. Lubatud ja soovitatav oli karja eest hoolitseda: loomi tuli tavalisest paremini sööta, sel päeval ei tohtinud ühtki neist tappa, sead aeti aedikusse nuumale, et nende kasvamisel oleks hoogu. Keelatud oli ka jahipidamine. Kui aga ikkagi jahil käidi, ei pidanud oüss hiljem märki laskma. Kadripäeva paiku oli paras ette võtta lammaste pügamine. Algselt olid kadrideks naisterahv...
Mari-Liisa Reigo Jaanipäev Jaaniõhtu, also called Jaanilaupäev and Jaanipäev are the most important days in the Estonian calendar, apart from Christmas. The short summer seasons with long days and brief nights hold special significance for the people of Estonia. Jaanipäev is celebrated in the night between 23rd and 24th of June, a few days after the summer solstice, when night seems to be non-existent. For Estonians, Jaanipäev celebrations were merged with the celebration of Võidupüha during the War of Independence when Estonian forces defeated the German troops on 23 June 1919. After this battle against Estonia's traditional oppressors, Jaaniõhtu and the lighting of the traditional bonfires became linked with the ideals of independence and freedom. Jaanipäev marks a change in the farming year, specif...
Ala Põhikool Kadripäev Referaat Ala 2009 1 Sisukord 1. Kardipäev 25. November 3 2. Maskeerimine 4 3. Mida Kadrid tegid 5 4. Ennustused 6 5. Kadri 7 6. Kadripäeva laul 8 7. Kasutatud allikad 9 2 Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba n...
Mardipäev Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg. Kalendri-uurija Mall Hiiemäe on pidanud mardipäeva muistseks aastavahetuspühaks. Ka on seostatud seda su...
Ühiskonnaõpetus 1. Eesti Vabariigi kodakondsusega kaasnevad kohustused ja õigused: - õigus osaleda riigikogu valmistel, rahvahääletustel - õigus kanditeerida ja töötada riigiametites - õigus osaleda poliitiliste parteide töös - õigus töötada sõjaväestatud struktuurides (politsei, toll, piirivalve, kaitsejõud) - kohustus teenida Eesti Vabariigi kaitsejõududes - õigus kandideerida Eesti Vabariigi presidentiks (ainult sünni järgne kodanik) - õigus saada Eesti riigi poolt kaitset välismaal - kohustus astuda välja põhiseadusliku korra kaitseks - õigus elada oma kodumaal Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi ära võtta Mittekodaniku õigused: - Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabarii...
Referaat Vastlapäev Karmen Kuldre Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Tänini on populaarne ka liulaskmine, ainult et kui veel 20. sajandi teisel poolel püüti hobuse ja saaniga sõita, mäest lasti alla suurte kelkude ja regedega, siis sajandi lõpupoole kõlbas liulaskmiseks plastikaaditükk ja igat masti kelk , liulaud vms. Sajand varem kõlbas liulaskmiseks ka linane kott või peotäis linu. Liugu laskmas käiakse lasteaia, kooli või klassiga, üksikult, pere või sõpradega. Näiteks Tartus Toomemäe nõlvadel on vastlapäeval rahvast murdu, liuglevad nii noored kui vanad.
Jõhvi Gümnaasium Jaanipäev Referaat Koostaja: Kristjan Jegorov Juhendaja: Kadri Kivirand Jõhvi 2013 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt ...
Kadripäev - 25. november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Kadripäev on nime saanud arvatavalt 4. sajandil elanud ja aastal 304 surnud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18-aastane noor haritud neiu, kes ei soovinud abielluda, sest ta oli Kristuse pruut. Legendi järgi väidelnud ta edukalt 50 filosoofi vastu, kes saadetud talle kristluse mõttetust tõestama. Vihane keiser saatis Katariina piinamisele ta pidi hukatama rattal. Legendi kohaselt lagunenud piinariistad koost. Lõpuks lasti tal pea maha raiuda. Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina sümboliks on ratas, on tema kaitse all ka kõik rataste jõul töötavad mehhanismid. Ta on teoloogide, filosoofide, kõnepidajate patroon. Samuti lapsehoidjate (ta raiutud peast voolas vere asemel piima) ja igasuguste ketrus- ja kudumistööde patroon. Katariina kuju leidus peaaegu kõigis kirikuis, tal...
OSKAR LUTSU PALAMUSE GÜMNAASIUM Eerika Paumets MARDIPÄEV Referaat Juhendaja: Meeli Kägo Palamuse 2012 SISUKORD SISUKORD 2 1. MIS ON MARDIPÄEV? 3 1.1 Mardipäeva algusest 4 1.2 Mardipäev tänapäeval 5 2. MASKEERIMINE 6 3. KOMBED 7 4. MARDIPERE 8 1 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 1. SISSEJUHATUS Mardipäeva kombestik on eri maades ...
Mardipäev Laske mardid sisse tulla, Mardid tulnud kaugeelta, Läbi pika pilliroo, Läbi kare kaseheina! Mardi jalad valutavad Mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, Mart tuli vilja õnne pärast!
Kadripäev Kadripäev on vanade eestlaste rahvakalendri püha. See päev on sama tore ja vahva kui mardipäev. Lapsed määrivad oma näod värvidega kokku ja jooksevad kadrisanti. Kokku kogunevad tuttavad lapsed ja liiguvad suure kisa ja käraga mööda maju. Kadripere koosneb kadriemast koos titega ja suurest karjast kadrilastest. Kõigepealt lauldakse tervituslaulu, peale mida palutakse tuppa sisse laskmist. Siis soovitakse pererahvale lamba, kapsa ja karjaõnne. Kui küsitakse, kust kadrid tulevad, vastatakse ikka:,,seamolliga ning poole vaagnaga". Tavaliselt on kaasas ka mõni loom (karu) või lind (hani), kes kontrollib laste lugemisoskust ja majapidamise puhtust. Kadridele antakse tavaliselt palgaks erinevaid kehakatteid nt. särke, sokke, kindaid, seelikuid, aga ka villast lõnga, villa või liha. Kui sante sisse ei lasta, on oodata halba õnne. Siis viskavad kadrid mõne tembu. Näiteks topitakse korsten kinni või tassitakse puuvir...
docstxt/136016569105.txt
Hingedepäev Koostaja: TEP11 Ajalugu Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. Ajalugu 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Kombed Hingedepäeva kombekohaselt süütame küünlad ja meenutame sombusel hilissügise õhtul lähedasi, kes sellest ilmast ära astunud. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nim...
Mardipäeva kombed · Mardipäev oli m e estepüha. · Kõik sügisesed põllutööd pidid ole ma selleks päevaks lõpetatud. · Naistel algasid õhtuti tööõhtud. · Mardipäeval olid ke elatud kõik villaga seotud tööd. (ketramine, kudu mine). · S el päeval söödi mardihane, küpsetati ka vorsti ja verekäkke. · Kui sel päeval oli lu mi maas, pidi see too ma hea viljaaasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vih mane ja udune, pidi tule ma peh m e talv suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. ...
Kadripäev Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg,kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste pa...
referaat 2006 Sisukord Sisukord ................................................................................................2 Jaanipäev 24. juuni ....................................................................................3 Jaanituli .................................................................................................3 Ennustamine ............................................................................................5 Töökeelud...............................................................................................6 Rituaalsed toidud ..................................................................................... 6 Jaanikombed mujal maailmas ........................................................................6 Meiud ehk meiupuud .................................................................................7 Muusikast jaanipäeval ......................................
10. august on lauritsapäev. Sel päeval 258. aastal suri märtrisurma püha Laurentius. Lisaks diakon Laurentiusele hukati neil päevil veel üheksa kristlikku vaimulikku, teiste hulgas paavst Sixtus II. Laurentius piinati surnuks põletusrestil. Seetõttu kujuneski temast kõigi tulega seotud ametimeeste (pagarid, kokad, söepõletajad, klaasipuhujad) kaitsepühak, temalt loodeti abi tuleõnnetusete, põletushaavade ja palaviku korral. Laurentiuse kaitse all on ka kõik vaesed ja raamatukoguhoidjad. Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Väidetavalt tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa veel üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud Laurentiuse pisarateks. Eestis on Laurentiusele pühendatud Kuusalu, Kuressaare, Laatre ja nõo kirik. Nagu terves Euroopas, nii ka meil oli see pühak talurahva hulgas väga populaarne. Rahvajutt väidab isegi, otsekui olnuks Laurentius Kuusalu kiriku ehitaja, kes hiljem kiriku...
Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest. Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega. Selle päeva taga seisab varakristlik pühak Aleksa...
Vastseliina Gümnaasium Referaat Jaanipäev Autor: Kevin Eerik 2009 Marta seisab koduväravas, pilk suunatud kagusesse. Sinna, kust tõuseb suits ja kostavad torupilli helid. Marta on elanud pikka elu, näinud head ja halba. Nüüd on ta vana ja väsinud naine. Ta kuulab veel kord ja astub siis tagasi maja poole. Jalad ei kanna enam ja üha rohkem tuleb toetuda kõverale puukepile. Kunagi olid ajad, mil Marta noore ja sileda tütarlapsena jaaniööl üle seitsme kiviaia hüppas, jaanililli kõvasti peos hoides. Siis lootis ta unes oma tulevast peigmeest näha. Nii see juhtuski. Unes nägi Marta pikka laiaõlgset noormeest, juuksed tuules lehvimas. Paari aasta pärast nägi ta oma tulevast külapeol. Võttis tantsima ja nii nad keerlesidki läbi elu. Nii palju või vähe kui neile antud oli. Karm saatus astus nende vahele ja viis noormehe varakult Manala teele. Marta jäi suure talu...
Tuhkapäev Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Juba 7. sajandi lõpul on tähistatud tuhkapäeva tuha pähe riputamisega, millest lähtub päeva nimetus ja rida kombeid, mis väljendavad puhastamist ja kõige kurja eemale tõrjumist. Eeskätt on viidud tuhka põllule ja aeda, mõnikord on sel päeval kogutud tuhka hoitud istutamisajaks või kasutatud lehelise keetmiseks. Oluline oli tubade puhastamine ja nn laiskuse või nn tuhkapussi väljapeksmine. Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes. Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata...
VASTLAPÄEV!! Vastlapäev on kevadiste liikuvate pühade seas esimene kuulutab katoliku kirikukalendri paastu algust. Vastlapäevaga lõppes talviste koduste tööde periood. Kuna paastu ajal liha ei söödud , ssis on vastlapäeva nimetatud Lõuna-Eestis ka lihaheite päevaks: ,,Vanasti olevat lihaheitepäeval perele viimast korda liha süüa antud ja siis üeldud ,et soo, nüüd on liha ära heidetud ja nüüd tulevad räimed käsile võtta. Vastlapäev on alati teisipäeval ning paikneb ajavahemikus 8.veebruarist 7. märtsini. See tuleneb liikuvate kevadiste pühade väljaarvestamise reeglist ,kus olulised on ühtaegu nii kuu kui päike.Vastlad on alati noorkuu ajal. Vastlapäeva tavanditoidud valmistati nii viljast kui ka lihast. Eriti Lõuna-Tartumaal ,aga ka mujal Lõuna-Eestis keedeti odratangu-või odrakruubiputru.Siit pärineb pudrupäeva nimetus.Saaremaal küpsetati leiba (siis leib ei lähe sel...
TOOMAPÄEV Referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SISU, MÕTE......................................................................................................... 3 2. KOMBED ............................................................................................................. 3 3. USKUMUSED, ÜTLUSED.................................................................................. 2 4. TOIDUD................................................................................................................ 3 5. KASUTATUD MATERJAL................................................................................. 9 2 1. SISU, MÕTE Toomapäev, 21.detsember, on apostel Tooma surmapäev. Toomas sündis arvatavasti Galileas. Kristuse jüngrina oli ta valmis koos Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud üle...
Homme on emadepäev. Nii nagu mina, kindlasti ka teie soovite selle päeva puhul oma ema või vanaema meeles pidada. Kui plaanisite emale külla minna, siis tegelikult kahekordset rõõmu valmistate talle siis, kui juba hommikul üllatusena saadate talle ka emadepäeva kaardi. Siis ema juures olles on emadepäeva soovid juba edastatud ja üle võib anda vaid lilled koos kallistustega ning rohkem sõnu pole vajagi. Nii olen vähemalt mina mitu aastat toiminud. Kui olete aga kaugel ja pikk on ema juurde tee, siis ei jäägi muud üle, kui ema südant rõõmustada emadepäeva kaardiga. Et aga emadepäevaks rõõmsat tuju luua, lugege kohe hommikul läbi Emadepäeva lõbusad lood…, kus on juttu ka sellest, mida te kõik võlgnete oma emadele!
Hingedepäev 2. november Hingedepäeva tähistavad inimesed üle maailma ka tänapäeval. See komme on alguse saanud kirikust. Inimesed mälestavad hingedepäeval neid lähedasi inimesi, kes on surnud. Vanasti inimesed austasid surnud esivanemate hingi. Inimesed arvasid, et hingedepäeval tulevad surnud inimeste hinged oma kodu külastama. Inimesed katsid hingedele toidulaua. Nad kutsusid esivanemate hingi toitu maitsma. Inimesed palusid esivanemate hingi, et need kaitseksid inimeste kodu, põldu ja kariloomi. Hingedepäeval käivad inimesed surnuaias ja süütavad hingede mälestuseks nende haudadel küünlad. Lisaks sellele on kombeks panna küünlad põlema kodudes. Näiteks panevad inimesed küünlad aknalauale. Osad inimesed usuvad, et aknalaual süüdatud küünal näitab hingedele koduteed. Vanasti käisid hingedepäeval ringi hingesandid. Lapsed maskeerisid ennast hingesantideks. Nad panid selga valged riided. Hingesandid käisid vaikselt talust taluss...
Vastlapäev Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu. Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Ülestõusmispüha peetakse esimesel pühapäeval, mis järgneb esimesele täiskuule pärast kevadist pööripäeva või pööripäeval (milleks loetakse 21. märts). Vastlapäev on päev enne tuhkapäeva, millele järgneb nelikümmend päeva (seitse nädalat miinus pühapäevad) kestev ja ülestõusmispühaga lõppev suur paast. Vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud, kirjutab Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas. Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ise kosja min...
JAANIPÄEV L I I S A TA M M 10.A JAANIPÄEV • Peetakse Ristija Johannese sünnipäevaks. • 24. juuni • Tähistamist alustatakse jaanilaupäeval (23. juunil). • Tegemist oli tähtsa pühaga. Karjastele ja teenijarahvale anti vaba päev. RISTIJA JOHANNES • Sündis kuus kuud enne Kristust. • Prohvet ja ristija. • Eestis kannab nime Jaan. • Noor tantsija Salome nõudis valitsejalt, kes oli lubanud täita iga ta soovi, et talle toodaks kandikul Ristija Johannese pea. Salome sai soovitu, ehkki valitseja kahetses oma rumalat lubadust ja rahvas oli löödud prohveti surmast. RISTIJA JOHANNESE PEA KOMBESTIK • Jaanilaupäeval (jaanipäevale eelnev õhtu) tehakse lõke. • Puhastusrituaalina on kombeks lõkkest üle hüppamine. • Sõnajala õie otsimine • Tüdrukud korjavad 9 erinevat õit • Lõkkeplatsi juurde ehitati kiik ...
Elva Gümnaasium Volbripäev Referaat 2014 Elva 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................... 2 1. Volbripäeva olemus ........................................................................................................ 3 2. Volbripäeva tööd ja tegemised ....................................................................................... 4 3. Ilmastik ........................................................................................................................... 5 4. Volbripäeva tähistamine tänapäeval ............................................................................... 6 Kokkuvõtte ..................................................................................................................... 7 Lisa 1 ..........................
VALENTINIPÄEV TÖÖLEHT NR 1 Loe järgnev jutt kaks korda hoolikalt läbi. Legendi järgi keelas imperaator Claudius meestel abiellumise, et nad oleksid ideaalsed sõdurid. Keiser käskis ka kõik kihlused ja abielud tühistada. Preester Valentin ei allunud aga korraldustele ning laulatas salaja keisri armee sõdureid ja kinkis noortele lilli. Selle eest heideti preester vangi, kus ta suri. Ta maeti St. Praxadese kirikusse 14. veebruaril 270. aastal. Teise legendi järgi oli Valentin kristlane Roomas, kus uut religiooni veel ei sallitud. Ta vahistati kristlastest märtrite abistamise eest. Vangis olles armus Valentin vangivahi pimedasse tütresse Juliasse ja andis tüdrukule tagasi silmanägemise. Kui uudis levis, otsustasid Rooma võimud Valentini pea maha võtta. 14. veebruaril hukkamispäeva hommikul olevat ta saatnud Juliale armastuskirja allkirjaga „Sinu Valentinilt.” Valentin...
TEEMA: "RAHVAKALENDER" JAANIPÄEV KONSTANTIN JAKUBOVITS 10A 2016 A. Jaanipäev · Jaanipäev toimus 23-24 juunil · Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. · Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kirikus tähistatakse sel päeval Ristija Johannese sünnipäeva · Jaanipäev oli olulisel kohal ka Eesti rahvakalendris, kus see oli aasta kõige olulisem suvepüha · Saaremaal nimetati jaanipäeva leedopäevaks · Tehti koduõlut, sel päeval olid enim hinnatud piimast valmistatud toidud · Sel puhul on kombeks korraldada nii rahvapidusid kui ka tähistada püha sõprade ja tuttavate keskel väiksemate lõkkeõhtute või grillimisega koduaias või looduses. · Käivad metsast otsimas armastajapaarid, kellele müütiline sõnajalaõis tähistab armastust. · Jaaniõhtu ja -ööga seostatakse ka Eesti looduses suviti...
Hingedepäev Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Hingedepäev........................................................................................................................... 3 Hing......................................................................................................................................... 3 Hingedeaeg............................................................................................................................. 4 Jaguaeg............................................................................................................................... 4 Hingesandid..................................................................
Andresepäev - 30. november Andresepäevast algab advendiaeg, mis tõusis oluliseks just 20. sajandi teisel poolel. Advendiajaks valmistati lastele erilisi riidest või paberist advendikalendreid, kus iga päev oli võimalik avada uus aken või tasku ja leida selle tagant/alt mänguasi või maiustus. Kui vabrikukalendrid olid varem nende laste eelis, kelle vanemad käisid välismaal, siis viimastel kümnenditel on igaüks saanud poest osta kommide või küpsistega kalendreid. Päris aastatuhande lõpul hakati peamiselt Skandinaaviamaade eeskujul õhtuti akendel süütama kuus elektriküünalt või põletama elavaid küünlaid. Nende abil on hõlbus jälgida jõulude lähenemist. Jõulude lähenemisest annavad märku ka temaatiliselt kaunistatud vaateaknad, elektriküünaldes tänavad ja puud. Varasemas rahvakalendris oli andresepäev külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula. Tavaks oli kogu öö põletada tuld. Lääne-Euroopas, kuid ka mei...
Toila Gümnaasium Diana Zilstova Hingedepäev Referaat Juhendaja: Katrin Kivimeister 1 Toila 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Hingedepäev...............................................................................................................4 Tegevused...................................................................................................................5 Hingedeaeg.................................................................................................................7 Hing............................................................................................................................8 Hingesantide lauludest.....................................................................................
Paastumaarjapäev Paastumaarjapäev üks rõõmsameelne kevadine püha 25-ndal märtsil. Olgugi, et maajapäevasid on meil kalendris veelgi, on see tõstetud neist kõige tähtsamaks. Ka kristlikus ajaarvamises on see maarjapäev olnud teistest tähtsam. Näiteks Läti Henrikul on ta koguni aasta alguspäevaks. Sellel on oma sügavam põhjus: kui keskaegses Euroopas vähemalt kiriku poolt üldiselt aasta alguseks loetud 25. detsember on Kristuse sünnipäev, siis maarjapäev - üheksa kuud varem - on tema ema eostamise päev, päev, mil peaingel Gabriel hea sõnumiga Neitsi Maarjat külastas. Selle kristliku legendi mõningast tuntust rahva hulgas näitab üks Wiedemanni poolt registreeritud nimevariant - sohipüha. Täiend paastu- tuleb asjaolust, et tavaliselt langes maarjapäev suure kevadise paastu aega. Maarjapäeval on selged naistepüha jooned, selgemad veel kui küünla- (ehk Maarja puhastamise) päeval. Veelgi üldisemalt kui küünlapäeval joodi maar...
KADRIPÄEV. KADRIPÄEV ON EESTI RAHVUSLIKUS KALENDRIS TÄIEST OLEMAS. ERNIEB HALLOWEENIPÄEVAST VEIDKE.NIMELT KADRIPÄEVAL PEAVAD KADRID ESINEMA PERERAHVALE. ET KOMMI SAADA, HALLOWEENIPÄEVAL ESINEMIST EI OLE. HALLOWEEN KANTAKSE AINULT KOSTÜÜME JA KÄIAKSE UKSELT UKSELE JA NÕUTAKSE KOMMI. KADRIPÄEVAL PEAVAD KADRID OLEMA HELEDATES RIIETES NING VEIDI ESINEVAD
JAANIPÄEV AULE MÄEMETS PA14 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS JAANIPÄEVAST • Jaanipäeva tähistatakse Eestis 24. juunil • Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, millega tähistatakse Ristija Johannese sünnipäeva • Jaanipäeva ja- ööd tähistatakse laialdase jaanitulega • Sel päeval on korraldada rahvapidusid kui ka püha sõprade ja tuttavate keskel, kus grillitakse kas aias või looduses • Tänapäevalgi on jaanipäev eestlaste seas üks tähtsamaid pühi • Jaaniööl käivad armastajapaarid metsast otsimas sõnajalgasi, mille sõnajalaõis tähendab müütilist armastust JAANIPÄEV EESTI RAHVAKALENDRIS • Jaanipäev on rahvakalendris oliliseim suvepüha • Saaremaal nimetati jaanipäeva leedopäevaks • Leedopäevaks tuli hakata juba varakult valmistuma • Sel päeval oli enim hinnatud piimast tehtud toidud • Sel päeval tehti pühadetoitu, koristati tube ja köeti sauna • Vanarahvas arvas, et leedotuli ravib haigusi ja õnnistab • Tul...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
